Tere, head klassikaraadio kuulajad algamas on 10. jaanuari heliga oja ja tänases saates tuleb lähemalt juttu järgmistel teemadel. Pühapäev alla 12. jaanuaril on noodi aiteks võimalik jälgida aasta muusikaauhinna üleandmise tseremoonia. Kontserti. Aasta muusikuks kuulutati seekord siis dirigent Tiia-Ester Loitme. Detsembris 2008 ilmus eesti helimari vihmandi autoriplaat Ooedeste screen, seda plaati kuulas ja muljeid jagab meiega Kadri-Ann Sumera. Eesti riikliku sümfooniaorkester esineb haljasalakaart Euroopa raadiojaamades ja soleerib sellel kontserdil Nikolai temidenko ning orkester Retterigeerib aastal 2008 eduka debüüdi järel tagasipöörduv Dmitri Slava teeniok. Teemat vahendab Andres Siitan. Klassikaraadio. Eetris on 16. jaanuaril EVO projekt aastasse 2009 ja sellest kõneleb lähemalt Tiia Teder. Vox Clamantis Itaalia kontserdist, kus tuli ettekandele pardi uus teos, kõneleb dirigent Jaan-Eik Tulve intervjuus nelevastentfellile ja saame ka ülevaate ansambel luu kontseritest aastal 2008 ning juttu tuleb ka ansambli peagi ilmuvast albumist ja sellest kõneleb Taavi Kerikmäe intervjuudes Kalev vaidlale. 20. ja 21. jaanuaril kõlab Tartus ja Tallinnas Toivo Tulevi uus muusika vaheldumisi tablandi lauludega ja kontserdikava, tutvustab Risto Joost. Vanemuise teater annab üheksandast seitsmeteistkümnenda jaanuarini kokku kaheksa muusikalikontserdi memory 2009 mida tutvustab teatrijuht Paavo Nõgene intervjuus hädiga Lätile ega ülevaate ajakirja muusika jaanuarikuu numbri teemadest. Head kuulamist. Eesti rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks koorijuhi Tiia-Ester Loitme pikaajalise väljapaistva tegevuse eest Eesti parima tütarlastekoori ellerhein juhtimisel. Aasta muusiku tiitli pälvidki muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud koostööd Eesti rahvusringhäälinguga. See aasta muusiku tiitel on kindlasti tähtis. Minu jaoks oli ta järjekordselt väga suur üllatus, sest see on hetkeliselt sellest suurest reast tõstetud mind välja. Kusjuures ümberringi on aasta muusikuid ja aasta inimesi, kes on teinud sama palju tööd, vääriks seda tiitlit sama palju, kui on liivameres või kive meres. Ja ma olen väga uhke, et see on praegu minu kätes ja ma kordan veel üks kord, et, et kõik, mis puudutab Ellerheina ja mind, on see suure tiimitöö. Tänavu kuulutatakse aasta muusiku tiitel välja juba 20 seitsmendat korda. Möödunud aastatel on Eesti raadio nimetanud aasta muusikuks. Eri valdkondades tegutsevaid muusikuid ja tiitli on pälvinud teiste hulgas Kalle Randalu, Alo Mattiisen, Valter Ojakäär, Erkki-Sven Tüür, Tõnis Mägi, Tõnu Kaljuste, Rein Rannap ja paljud teised. Möödunud aastal valisid muusikatoimetajad aasta muusikuks dirigent Aarne Saluveeri ja klassikaraadio. Eetris on ka otseülekanne pidulikult aasta muusika kontserdilt, mis toimub Tallinna lauluväljaku klaassaalis pühapäeval, 11. jaanuaril kell 15 ja pühapäeva hommikul kell üheksa. Null viis Tris portreesaade Tiia-Ester Loitme. Aasta muusikuga vestles Kersti Inno. Ernesaks käsi on ka üle meie ja meie tööd juhatamas ja neid asju meile andmas, nii et kui me läheme rami tuppa, mis oli Ernesaksa tuba, mis me oleme kodus ütleb tütarlastekoori ellerhein, dirigent Tiia-Ester Loitmen, kelle Eesti rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2008. Kuula saadet pühapäeva hommikul kell üheksa, null viis või kordusena teisipäeval 16, null viis. Helilooja Mari Vihmand on viimasel ajal olnud Eesti muusikaelus üsna nähtavalt nii-öelda pildis. Teatris Estonia etendub tema ooper armastuse valem ning eelmise aastanumbri sees ilmus saksa kirjastuses Vergo Karihmandi autoriplaat, et uue edeste screen, mida võiks tõlkida kui õilsaim roheline ja see plaat on ma siin praegu ees. Päevade jooksul olen ma seda päris mitu korda jõudnud läbi kuulata. On kokku pandud väga vaheldusrikas valik vihmandi loomingust. Põhiliselt on siin tegemist siis kammermuusikaga, mis ongi embast vihmandi põhiline ala alates sooloteostest glöödile ja klaverile. Kuid sellel plaadil on ka vihmandi. Siiani võib olla tuntuim orkestriteos floor ja samal ajal saavutas krostrumi esimese koha alla kolmekümneaastaste heliloojate kategoorias jäi puuduga üks vokaalteos Sotranile kammeransambli saatel. Esitajad on kõik eesti interpreedid Iris Oja sopran, klaverit mängivaid Merrit, Gerretz-Traksmann, Peep Lassmann viiulit, Harry Traksmann flöödi, Mihkel Peäske. Samuti esineb ansambel U ja Eesti riiklik sümfooniaorkester Arvo Volmeri juhatusel. Mis selle plaadi kohta või vihmandi kohta üldiselt võiks öelda? Minu jaoks näib vihmanud olevat selline helilooja, kelle muusikat võivad ühe võrra nautida nii kaasaegse muusikagurmaanid kui ka nii-öelda tavakuulajad, kes on pigem harjunud harmoonilist kõlada ja klassikalise muusikaga, sellepärast et vihmandi muusika, kuigi ta oma helikeelelt kahtlemata Ta kuulub uue muusika valdkonda. Ometigi püüdleb niisugusse universaalse ilu ja harmoonia poole. See on lihtsalt üks väga meeldiv ja väga kaunis kuulamiselamus, mis selle plaadi peal on. Kõige esimesena torkab vihmedi muusika puhul kõrva vast kõlapilt. Eriline helisev värelev, läbipaistev kõla, väga värvikat tämbrid, väga tundlik, instrumentide kasutada, kus see on väga poeetiline muusika ja väga harmooniline muusika, hoolimata sellest, et loomulikult kasutab ta ka dissonantsi ja siin ei ole kunagi tegemist mingi klassikalise harmoonia, aga aga mulle natuke meenutab vihmandi helikeel võib-olla prantsuse suurkujusid nagu või siis tegelikult Kanada pärit talu Klodwivjee milles pole ka midagi imelikku, sest viimane on Prantsusmaal joonis ka õppinud ja kindlasti ei pääsenud nendest prantsuse mõjudest vihmanud, ei karda sääraseid moodsaid, hea kõlalisi intervalle nagu Tercessext ega Diatoonilisi heliridu, mida tänapäeva muusikas muidu sageli välditakse. Vihmanud kasutab neid palju, ent oskab neist üles ehitada uudse ja huvitava kõlamaailma. Hoolimata üsna selgetest süsteemidest ja struktuurist, mis vihmandi muusikas alati olemas on, paistab, et lõpliku otsuse teeb tema jaoks alati kõrv kunagi järgida süsteemi kuivalt ja jäigad selle süsteemi enese pärast. Ja selle pärast ongi tulemus niivõrd inimlikult mõistetav ja puudutav. Minul on ka silma torganud vihmandi muusika suur seos loodusega, mis ka siit pealkirjadest välja tuleb, nagu näiteks saadi nimiteos heegeldades Green ehk Oilsem roheline, mida siin esitab ansambel U ja kus siis muusikaliselt üritatakse kirjeldada rohelise värvi erinevaid nüansse või teos viiulile ja klaverile stroom apterts ehk siis allavoolu flöödisooloteos nimega Virbel keeris viga orkestriteos floora, mis tähistab õit, et kõik see vihjab suurele seosele loodusega ja ma arvan, et vihmandi kõlamaailm on tõepoolest paljuski inspireeritud sellest, kuidas kõlab tuul või vesi. See on tõepoolest muusika, mis inspireerib ja paneb ettekujutuse tööle Islandi muusikale. Tee omane naiselikkus, empaatia, intuitsioon, minu meelest Eesti muusikast viimandiga võib-olla kõige sarnasem, Ester Mägi oma impressionistliku ja võiks öelda peaaegu romantilise helikeelega. Selline paindlikkus ja nõtkus ei kasva vihmandi puhul kunagi massiivsuseks või mastaapsuseks. Aga omas paindlikkusest jätkuses on see muusika ometi väga jõuline ja kaasahaarav ning omamoodi justkui pulseeriv. Kokkuvõttes võin öelda, et sellele plaadile on sattunud tõepoolest väga õnnestunud valik mari vihmandi teostest, mis peaksid iseloomustama teda õige mitme kandi pealt. Et see plaat on tõeline kuulamisrõõm. Ning nüüd lasemegi veel lõpetuseks väikese näite selle plaadi pealt. Selleks on üks lõik teosest Engel keerentsu rükk ehk inglid pöörduvad tagasi teosest, sopranile ja kammeransamblile. ERSO esitleb 16. jaanuaril Estonia kontserdisaalis tuntud pianisti Nikolai temidencosoleerimisel Brahmsi teine klaverikontsert ning Berlioosi fantastiline sümfoonia. ERSO juhatab mitris loba, sõnnik. Klassikaraadiol on telefoniühendus Eesti riikliku sümfooniaorkestri peadirektori Andres Siitan. Tere Andres. Eesti riiklik sümfooniaorkester juba 2009. aasta esimesel nädalal andis siin reede õhtul kontserdi, aga järgmisel nädalal siis taas juba kontsert ja olete kutsunud orkestreid tagasi trigeerima Dmitri Slobodan Niuke, kes debüteeris orkestri juures möödunud aastal oktoobrikuus festivali klaver 2008 raames. Millise dirigendi ka on tegemist ja miks teda tagasi kutsusite, kas tal on väga hea kontakt tekkinud orkestriga? Kõigepealt jah, ma soovin kõikidele meie kuulajatele veel ilusat jätkuvat 2000 üheksandat kontserdiaastat ja täpselt täpselt nii see on, et seda kontserdiaastat me niimoodi käima jooksmast praegu oleme ja ilus kontsert oli, oli sel reedel ja ootame jälle suure põnevusega tagasi vanu häid tuttavaid. Lobodynjukiga oli tõepoolest meil esimene ja, ja seniga viimane kohtumine möödunud sügisel, kus ta juhatas ühte kontserti klaverifestivali raames ja minu meelest on tegemist erakordselt hea veel suhteliselt oma karjääri alguses oleva dirigendiga ja täpselt sellepärast orkestriga sai haruldaselt hea kontakti ja publikuga sai haruldaselt hea kontakti. Täpselt sellepärast. Me kutsusime ta nii kiiresti tagasi. Võib-olla räägiks ka sellest, et ta on sündinud ju Venemaal, aga hiljem nüüd õppinud Soomes ja ka tegutseb hetkel Soomes, et kelle juures ta on õppinud ja mis on tema, Soome selline põhiorkester, millega ta tegutseb praegu. Tema karjäär põhiliselt on, on arenenud Soomes olnud Oulu orkestri peadirigent aga praegu ta tõesti käib ja juhatab Soomest pea kõiki orkestreid, kaasa arvatud Helsingi linnaorkestrit raadioorkestrit üsna sagedasti. Soomlased armastavad ja ma usun, et ka eesti publikuga tekib tal, kuidas öelda, niisugune pikem hea side. Slobodan niuke on jah, vene päritolu. Oma õpinguid alustas ta Moskvas, muu hulgas on ta ka väga hea viiuldaja. Hiljem koliste soome, jätkas oma õpinguid Sibeliuse akadeemias ja lõpetas Sibeliuse Akadeemia siis paralleelselt nii viiuli kui dirigeerimise erialal. Ja tema õpetajad on olnud muidugi soome dirigent, hirmis koolkonna rajaja, kui nii võib öelda, Jorma panula leib, see Kerstam ja täiendanud on, on selle padi niuke ennast ka Esapekka saloneni juures. Ja seda kõike on tegelikult tema terrigeerimises tunda. Nüüd viimati jäi nagu kõrva see, et kuidas ta tegi Stravinski ja teiselt poolt ka see, et ta on üks neist dirigentidest, kes oskab ka väga hästi solistiga koostööd teha, et solistile ruumi anda, solistina orkestriga kokku viia. Et seda kordagi on kavas Bolt siis sümfooniline ulatuslikum teos, fantastiline sümfoonia, teiselt poolt siis klaverikontsert, ET Brahmsi klaverikontsert number kaks tuleb ettekandele, kus soleerib Nikolai temidenko. Nikolai demeid enko Key Serzoga mängimas viimati 2003. aastal 2003. aasta septembris mängis siis meiega Rahmaninovi kolmanda klaverikontserti ja see on mu isiklik arvamus muidugi, aga, aga vähemalt minu jaoks isiklikult on see üks paremaid Rahmaninovi kolmanda klaverikontserte olnud, mida ma kunagi kuulnud olen. Tellidenko on siis ka vene päritoluga pianist. Õppinud Moskvas emigreerus 90. aastal Londonisse. Praegu on tal siis Briti kodakondsus ja käib ta pidevalt mööda maailma esinemas. Tipporkestrite ka. Aga jah, põhiline kontserdi andmise ja töökoht on, tal on tal praegu Inglismaa. Nii et selline kontsert siis järgmisel nädalal Eesti riikliku sümfooniaorkestriga ja on rõõm siia juurde lisada, et see kontsert ei kõla mitte ainult eesti publiku silme all, vaid ka teada-tuntud kanalite kaudu neuroraadiosse ja üsnagi eksklusiivse sarja Alab kaart, kus siis esinevad tõesti ainult parimad interpreedid. Võib-olla paar sõna, mis on sellised ERSO tähtsündmused veel sel poolaastal? Nädal hiljem on meil juba traditsiooniks saanud ooperiga ala, mida meie publik väga armastab ja ooperi kallal siis seekord on esinejateks itaalia sopran Daniela Bruera ja USA tenor Donald litaker, kes on meie publikule ka juba tuttav viimasest aastast, kui, kui tema osavõtul kandsime ette Mahleri maa laulu. Veebruarikuust tuleb Eesti esiettekandele Erkki-Sven Tüüri vioolakontsert Norra solisti Lars Anders Stomperi ettekandele ja seda muidugi ootame kõik ka väga suure põnevusega siis selle poolaasta meie jaoks kõige suurem sündmus on, on muidugi pikk turnee Ameerika ühendriikidesse. Nii et kahjuks peab meie publikut kurvastama, et terve märtsikuu Ersot Eestis Ta ei ole. Anname märtsikuus 18 kontserti Ameerika ühendriikidest, alustame oma turneed siis Floridast ja lõpetame San Francisco s niimoodi, et katame ja Ameerika oma kontsertidega ja seda, seda me kõik ootame hästi suure põnevusega ja siiamaani on see ERSO ajaloo kõige pikem turnee. Kõneles Andres Siitan, 16. jaanuaril esineb siis Eesti riiklik sümfooniaorkester Dmitri Slobodan njuki käe all ja soleerib sellel kontserdil Nikolai temidenko. Klassikaraadio teeb sellest kontserdist otse üle kanda. Kunstil on sünnipäev. 16. jaanuaril võtab klassikaraadio osa euroraadio rahvusvahelisest projektist Aats päädhi seif, ansambel raadio vahendusel jõuavad kuulajateni helilised kingid maailma eripaigust. Kuula otseülekandeid. Raadios reedel, 16. jaanuaril algusega kell 21 30. Euroraadio vahendusel siin aasta lõpus oli meil väga kaunis jõulumuusikaprogramm, aga nüüd, uue aasta alguses jõuab klassikaraadio eetrisse märksa eksperimentaalse on projekt, mis kannab pealkirja Euro radio. Ats päästa ei 2009, siis e-tõumis teatavasti ühendab raadiojaama üle kogu maailma. Seal on mitmed allhoovused ja mitmed töögrupid, mitmed tegevussuunad ja ars akustika. Akustilise kunstitöögrupp on üks kõige aktiivsemaid viimasel ajal. Mida ühendab siis selline avangardmuusika ja helide maailmaraadiost edastamise idee ja ars akustikaprojekti järgmine eriprogramm, mida tähistatakse juba tegelikult mitu aastat, on kunsti sünnipäev 16. jaanuaril. ATP-d ja selle idee pakkus välja 1963. aastal üks Belgia kunstnik Roberski loo, kes. Ma arvan, et ta võttis selle üsna laest, et kunst on just sündinud seitsmeteistkümnendal jaanuaril. Ma täpselt ei tea, kas tal oli ka mingisuguseid fakte selle kohta ja väga ammu miljon aastat tagasi, nimelt 63. aastal, mõned ajad hiljem, pärast Belgia kunstniku sellist idee genereerimise hakati tähistama seda kunsti sünnipäeva seitsmeteistkümnendal jaanuaril igal aastal. Ja meie riigis ei ela sellega nagu kaasa mindud siiani eriti aktiivselt, aga vaatan praegu neid 16. jaanuarisündmusi teistes raadiojaamades, siis on traditsioonilised Õhtut stuudiates traditsioonilised avangard, muusikute kogunemised, konkursid kunsti sünnipäeva tähistamiseks. Aga püüdsime nüüd meiegi osa võtta sellest eksklusiivsete kummalisest üritusest ja osaleme nüüdses EPO programmis aastates. Käin 16. jaanuaril reede õhtul otseülekandega, mis on küll väga lühike, kõik need otseülekanded, kus tehakse kunstile kingitusi, sa nagu sa ideed, kunstile tehakse kingitusi, näidatakse oma kunsti ja pühendatakse sellisele ülemailmsele ideele, kunstist, mis on väga tähtis ja tegemist on hilisõhtuse programmiga, kus iga riik saab 20 minutit otse-eetrit maailmas. Niisiis on meil reede õhtul, 16. jaanuaril kell 21 10 arvatavasti pärast ERSO kontserdi lõppu. Lülitume EPO aastast ei peale ja meie esimene kontsert, see toimub Soomes ja eetris peaksid seal olema sellised väga kuulsat lauljat nagu meeskor Huudajat. Mõned minutid hiljem on siis rahvusvaheline otse-eeter täie nõudlikkus aga Tallinnas meie raadiomaja raadioteatri nimelises stuudios kus on valmis pandud siis meie esinejad. Eestist esinevad Arspertei projektis meie improvisaator Andres Noormets, Taavi Kerikmäe ja Mart Soo. Keda olete kuulnud viimasel pooleteistkümnel aastal tegemas fantaasia erisaate nimelisi improvisatsioonilised soovikontserte, muide seekord oli kontsert küll väga lühike, aga muidu on täpselt nii, nagu on olnud, et nad improviseerivad teemadel. Teemad on tegelikult ka ette valmistatud. Üks neist on kunst, kuulub rahvale. Üks teema on, kui rahvas magab, siis majandus langeb ja veel mõned sellised improvisatsioonilised teemad. Aga võib ka helistada eetrisse ja tellida teema, kusjuures töökeel on sellel õhtul inglise keel. Niisiis on meil 20 minutine otselülitus. Soovitan kuulata kogu seda programmi, sellepärast et meie otselülitus läheb konteksti ja see on kunstide sünnipäevaprogramm, mida me vahendama kella 12-ni südaööni, siis nagu fantaasia saate ajal. Klassikaraadio eetris on siis euroraadioots persey reedel 16. jaanuaril algusega kell 21 30 ja esimene otseülekanne on Soomest. Edasi jätkame otseülekandega Tallinnast Pariisist, Varssavist Prahast, Berliinist, Jaanus Annist euroraadioaas kas teil on ka klassikaraadio koduleheküljel järelkuulatav? Eesti Gregor Jaani, ansambel Vox Clamantis saabus kontsertreisilt Itaaliast, kus nad esinesid siis 20. detsembril ja meil on nüüd stuudios ansambli kunstiline juht Jaan-Eik Tulve. Millised on teie muljed Itaaliast? Itaalia muljed on väga meeldinud, alustades muidugi sellest, et paari linnas, kus me olime Lõuna-Itaalias, oli ühel päeval isegi 18 kraadi sooja ja päike lõõmas otse näkku. Aga lisaks sellele on see linn ka emotsionaalses mõttes üli üli ülivõrdes kirjeldatav, sellepärast et paaris On päris säilitatakse või eksponeeritakse või kuidas seda öelda. Püha Nikolause säilmeid ja Püha Nikolaus. Nagu me kõik teame, on jõuluvana prototüüp, kes tegi omal ajal väga palju suuri imetegusid, kes on väga paljudele tegevusaladele ja paljude inimeste paljude maade kaitsepühak ja kõik see toob paarisse kokku igal päeval tuhandeid palverändajaid. Ja kui sellises linnas midagi pidevalt toimub, siis loomulikult on see atmosfäär seal hõljumas kogu aeg meie jaoks kindlasti oli see reis täiesti eriline, kuna me nii sattusime sellesse emotsionaalses õhkkonda ja teisest küljest, kuna meil oli au esitada esiettekandes Arvo Pärdi uus teos, mis samuti räägib pühast Nikolausest see lugu, mis kannab nimetust halleluuja, troopus on siis kirjutatud sellisele segaansamblile ja pluss veel tšello oktetile. Segaansambel jaguneb seal mõnes kohas seitsme häälseks ja, ja meil üldisel paar naist ja, ja meie suurmeeste vägi naiste seas oli ka Ariannas valges laulis Pärdi teostaabee, aga ta on mis on samuti siis Supranileja tšello Acteedile kirjutatud. Kontsert oligi pühendatud Arvo Pärdi loomingulise oli festivali lõppkontsert ja nagu ma kuulsin, oli see festival oodanud Pärdi sinna tulekut juba juba mitmeid aastaid, nii et selle ootuse kulminatsiooni on siis seal. Laupäeva õhtul tõi kirikusse ka täiesti lugematul hulgal inimesi, kes istusid kõikides võimalikes kohtades ja kus enam istuda ei olnud võimalik siis Eesti püsti ja, ja istuti maas ja tõesti selle ülim emotsionaalsus, kandes sellesse kontserdi õhkkonda. Muidugi Arvo Pärt, kes sellise kohaldada, austati. No ma ütleksin, ligilähedaselt pühale Nikolausele. Aga milline on teie ansambli suhe Pärdi muusika? Mauruse laul laulame, seda sellega me oleme alustanud ja oleme läbi aastate seda lauldes edasi liikunud ja mis on minu jaoks nagu väga huvitav ja meeldiv on see, et aeg-ajalt on tulnud mõned heliloojad, kes on tahtnud meie ansamblile kirjutada. Siin on Eesti noorema põlve heliloojaid mitmeid siis Toivo Tulev, Tõnis Kaumal, meie enda ansambli laulja Tanja Kozlova, Lauri Jõeleht ja niiviisi tasapisi. Me oleme laulnud ka sellist uut muusikat, mis on nagu kuidagi mingisuguses vaimses seoses või või mille helikeel on kuidagi Grigori nii lähedane ja Arvo Pärdi muusika on, ma ütleksin, kantud sellest samast vaimsusest, kus viibisid ütleme, poolteist aastatuhat tagasi. Jaani heliloojad, anonüümsed Gregoriani heliloojad ja just see vaimne pool on minu jaoks Pärdi muusikas väga oluline, sest väljendus võib ju olla väga erinev, kui seal on sisu, kui seal on mingisugune dominant väga tugev dominant sees, siis lugu hakkab kõnelema, kui lauljad sele dominendi üles leiavad. Kui seda sees ei ole, siis võib kirjutada väga korrektselt ja väga-väga tehniliselt ilusasti, aga seda ei ole huvitav esitada ja, ja seda ei ole huvitav kuulata, nii et Pärdil on oma muusikas see vaimne tugipunkt alati olemas olnud. Tema varasemast loomingust alates on see kogu aeg olnud ja, ja minu jaoks ta võib nagu teha ükstapuha mida, et seal on alati see vaimne teravus olemas ja see annab sellele muusikale väga suure jõu ja meie ansamblil on tema muusikat väga meeldiv alati esitada. Muidugi me peame oma ansamblivõimalusi jälgime me kogunema, repertuaari, esitada neid lugusid on väga vähe, mida me laulame, aga aga see on alati selline väga suur rohke kogemus ja ja nüüd siis see uus lugu, mille kallal me töötasime seal Arvo Pärdiga koos kolm päeva. No see oli jällegi nagu selline elu veel allikal viibimine, et iga iga sõõmuga tuli sellist tohutut sisemist tarkust juurde. Meil on stuudios ansambli liige Taavi Kerikmäe, võib-olla alustaks väikese tutvustusega ansamblist luu, paljud kuulajad kindlasti teavad juba seda ansamblit, ent kindlasti on ka neid, kes sooviksid väikest tutvustust, et kes siis ansamblis mängivad ning millist muusikat ansambel viljeleb. Ansambel HU on tekkinud 2002. aastal liha ja see on ansambel, kus praegusel hetkel mängivad Tarmo Johannes, Levi-Danel, Mägila, Merje Roomere, Vambola Krigul, Helena Tuuling ja mina siis Taavi Kerikmäe, et see on selline ansambel, kes, kes on keskendunud kaasaegse muusika esitamisele ja see kaasaegse muusika juures ka sellise osa kaasaegse muusika mängimisele, mis võib-olla ei ole alati nii traditsiooniline, kus me oleme üritanud teha koostööd siin tantsijatega ja videokunstnikega ja, ja teha selliseid eksperimentaalmuusikaprojekti ja see on üks meie prioriteet ja teisest küljest on meile väga oluline mängida kaasaegset eesti muusikat. Ja viimasel ajal on meie õnn on see, et meil on kirjutatud hulk eesti muusikat, mis on just meile pühendad ja nüüd hakkab tulema ka järjest siis tellimusi ka välismaalt. Neid pühendusega lugusid, mis iseenesest on väga positiivne. Ma tahaks rõhutada, et see ansambel tegutseb ilma dirigendid taha ja see on meile just sellepärast on väga oluline, et, et me üritame, et ansambel ongi moodustatud just selliste kaasaegse muusikahuviliste baasil Nende inimeste baasil, kes nagu just tõesti tahavad kaasaegses muusikas midagi ette võtta ja ja keda ühendab see huvi selle muusika vastu, mis tähendab seda, et, et me üritame kõik ikkagi sinna võrdselt panustada ja isegi need kuuene koosseis, mis tegelikult on päris suur ansambli juures siis me ikkagi mängime ilma dirigendid just sellise ansambli sisemise aktiivsuse peale, seda rajades, et see on see meie prioriteet. Detsembris oli ansambel luu päris tihedalt hõivatud, käisite nii-öelda miniturneel Euroopas, kus te siis täpsemalt esinesite? Meil on olnud tõesti päris tihe sügisgraafik ja et kui ma nüüd paar sammu veel tagasi võtta nad siis mängisime Benjamin pööningu autorikontserti, septembris-oktoobris olid meil sellised kooliharidusprojektid, kus me üritasime kaasaegset muusikat populariseerida ka keskastme muusikaõppeasutustes mari vihmanditseedee, mis ka ilmus, mis tuli välja, kus meiega peal mängime. Detsembris käisime minu teada esimese Eesti muusika kollektiina Rumeenias festivalil, meridiaan, mis siis toimub neljandat aastat, mis on kaasaegse muusikafestival ja kus me esitasime siis eesti uuemat muusikat ja sealhulgas siis meie tulevaselt plaadilt, mis ilmub õige pea, head eesti muusikat. No me käisime detsembrikuus ka Helsingis mängimas soome helilooja Kimmo Koiduneni autorikontserdil, siis Sibeliuse akadeemia saalis, mis siis kantiga üle üle Eisradiast. Nagu ma aru saan, siis soome kontserdil mängisite lausa teie ansamblil pühendatud teost. Ja meil on väga hea koostöö Soome praeguse ja minu arvates ühe tõusva sellise tähe Kimmo Kuidoneniga heliloojaga Helsingist kellega meil koostöö algas, siis viida saari festivalil paar aastat tagasi, kus me tema muusikat mängisime Talle meie ansambli kõla väga meeldis ja ja sealt areneski see koostööprojekt, kus ta siis kirjutas meile sellise 25 minutilise, väga mahuka, äärmiselt keeruka, aga samas ka minu meelest vägagi tähelepanuväärse teose triple toos. Pöörduks nüüd siis tulevikku, et nagu mainisid, on ansambel varsti plaat välja tulemas. Nüüd see plaat ongi koostatud Eesti uuest muusikast ja just eesti sellistest noorema generatsiooni heliloojate muusikast, mis on meile kirjutatud sinna siis kuuluvad seal plaadi peal Helena Tulve muidugi nimekatest inimestest, Tatjana Kozlova minu arvates väga hea helilooja Märt-Matis Lill, Tauno, Ants ja meil on seal ka peal üks sellise eksperimentaalse suunitlusega lugu, mis on ka siin palju poleemikat tekitanud, see on Andres loo selline video partituur, mis siis tegelikult kui teised lood nimetatud autoritelt on ikkagi sellised noteeritud lood või noodikirjas lood ikkagi, olgugi et vägagi eksperimentaalsete mänguvõtetega, siis Andres, see lugu on tegelikult video partituur, mis tähendabki, et me saimegi Andres loolt video, kus ei ole muusika notatsiooniga mitte mingisugust pistmist ja ta jättis meile vabaks, näed selle tõlgendamiseks muusikasse, et ka selline asi plaadi pealt, ma arvan, et kaasaegse muusikaelu vajab selliseid eksperimente ja värskendamist, et seda nagu elus ikkagi hoida. See näide, mida ma tahaks teile kuulamiseks pakkuda, täna on just sellelt tulevaselt plaadilt ja selle pealkiri on sööklars ja ta on kirjutatud just Tatjana Kozlova poolt, siis jällegi meile miks see lugu? On oluline või hea on just võib-olla sellepärast, et see kõlamaailm või see kõlakultuur on, on seal äärmiselt huvitav ja mitmekesine ja, ja me oleme seda teinud koostöös temaga just leiutades neid uusi kõlasid ja saun ja see maailm on seal väga rikas. Selle loo eest sai Tatjana Kozlova armastati suvekursustel kompositsiooniauhinna, mis on ikkagi Iraagi soliidne saavutus. 20. ja 21. jaanuaril toimub sarjas vokalistsima kontsert, kus kõlab ka Toivo Tulevi uus looming ja sellel kontserdil esinevad kontratenor Risto Joost, Pritchard Svenil, auto alla Suurbritanniast ning kambaansambel väike ring. Kontserdi kavas kõlavad veel John tablandi laulud. Sellest kontserdist kõneleb lähemalt Risto Joost. Nimelt pakuti mulle kunagi osaleda selles sarjas, kus kontsert aset leiab, mille nimi on vokalissima, mida korraldab Eesti Kontsert ja kuna vokalist sari isenesest tähendaks ju seda, et on üks üks laulja, ütleme kammeransambel või siis pianist, kes siis viivad läbi terve kontserdi või ühe õhtu Solo repertuaariga siis kontratenorina kahtlemata see repertuaar on erinev ja, ja mul on ammu olnud soov teha lauto laule, kus koos oma väga hea tuttava Richardiga kellega ma juba mitu aastat tagasi muusikaliselt tutvusime ja nüüd selleks tekkiski hea võimalus. Ja kuna paar aastat tagasi mul õnnestus ka tellideks lugu Tallinna kammerorkestrile ja siis kontratenori häälele, mida me siis ise laulsin ja Toivo Tulevi kombel juba lähen, koostöö olnud pikemat aega, siis ma otsustasin, et äkki ta on nõus kirjutama mõned uued teosed lautole kontoritoolile või siis gamba ansamblile lautole ja Gonsiori tänavale. Ja sellest tuligi selline huvitav kava välja, mis on nii-öelda suhteliselt tegelikult üsna keerulise struktuuriga, aga tegelikult paberi peal väga lihtne on, erinevad koosseisud ja koosseisud on segunenud kolme esita grupi vahel lauto siis gamba-ansambel ja, ja hääl ehk siis kondadena ja konservi ei esine seal üksi kordagi, aga on taolandi, soololugu lautole ja Ta on soolalugu kambadele viiele kambale, millel on siis kirjutanud Toivo siis selles Taulandi plokis on veel lihtsalt vanad head klassikalised lauto laulud, mis natukene peab tunnistama, on kallutatud sellisesse veidikene sarja vas stiilis naisterahvaste suunas. Et kuna paratamatult ei ole mitte ainult naisterahvad, need, kes elavad läbi õnnetut armastust, et tuleb välja, et ka mehed võivad mingi hetk piinenda armupiinades siis lauland arvatavasti läbi omaenda kogemus elus on pannud paberile nii mõnegi hea teksti ja, ja nii mõnegi hea soololaulu. Sellele sekundeerib kontserdi suure pealkirjana kambade ühest kõige suuremast tsüklist, mis on kirjutatud kamba konsordile, see on siis lagrime. Ja sellest Lakrime tsüklist me, me alustame kontsert soololauluga flomaid sees, mis on ka selle Lakrime tsükli esimene osa ja me lõpetame kontserdi sellesama teosega, mille nüüd on oma käekirja läbi kujundanud Toivo Tulev. Nii et meil on seal mitu sümbioosi ja nende lauto laulude vahel, et Hollandi poolt ja Toivo enda kompositsioonid vahele, mis on Kall autole ja häälele ja kambadele tulevad, et me sellest samast Lakrime tsüklist veel mõned osad, nii et see on nagu selline hästi läbikomponeeritud kava Taulandi lauda lauludest siis tsüklist kambadele Lakrime siis seal on sees ja siis Toivo enda teostest, mis muide kõik kannab pealkirja flow ja need on neli erinevat osa sellest tsüklist. Need laias laastus selline oli see idee ja, ja mul on väga hea meel, et see kontsert lõpuks teoks saab. Kogu see atmosfäär seal Niguliste kirikus Tallinnas esitame seda ja, ja Tartus jaanis sobib suurepäraselt sellele muusikale ja ajaliselt samamoodi, eks ole, natukene ju selline külm ja kõle, see uus aasta järgne periood. Risto Joost, Richards veeni ja gamba-ansambel väike ring esinevad teisipäeval, 20. jaanuaril Tartu Jaani kirikus ja päev hiljem Tallinnas Niguliste kirikus. Kontserdid algavad kell 19 ja Tallinna kontserdist teeb klassikaraadio otse üle kanda. Lõppenud aastal püstitas Vanemuine viimase 20 aasta publikurekordi. Vanemuise teater andis lõppenud 2008. aastal 466 etendust ja kontserti, mis kakukogusid 198180 külastust. 2007. aasta külastusega võrreldes kasvas Vanemuise teatri külastatavus 2008.-ks sel aastal rohkem kui 30000 võrra. Selle tulemusega on Vanemuine jätkuvalt Eesti kõige külastatavam teater. Teatrijuht Paavo Nõgene sõnul käis Vanemuise teatris aasta jooksul viimati nii palju inimesi 20 aastat tagasi. Olulist osa külastatavuse kasvus etendas kindlasti teatri väga töörohke suvi, kui publiku jõudsid muusikal Sugar ehk džässis ainult tüdrukud, draama vihurimäe ning Cooper Ruja. Juba sellel reedel alustas Vanemuise teater taastat ja annab üheksandast kuni seitsmeteistkümnenda jaanuarini Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Tallinnas kokku kaheksa muusikalikontserti. Memory 2009 jätkab Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene. Jätkub muusikali kontsert, sorry, memory on väga hea meel, et Eestis on väga palju muusikali austajaid ja need on erakordselt palju ja tegelikult maailmas on ka erakordselt palju huvitavat muusikali repertuaari, mida pole veel Eestis nähtud, pole paljusid meloodiaid Eestis kuuldud, nii et me suudame kindlasti pakkuda uut ja huvitavat ka selle aasta kontserdil. Kindlasti on üks märksõnaks Vanemuise teatris 2009. aasta oktoobri lõpus lavale jõudev muusikal ämbliknaise suudlus. Tähendab selle kontserdi raames tutvustame, seal tuleb esitamisele sellest muusikalist kolm numbrit ja tegelikult tegu on muusikaliga, neist 1995. aastal valiti parimaks muusikaliks ja on saanud erinevaid toni. Auhindu on olnud väga populaarne nii Londonis kui prood veel ja saanud palju tunnustust. Me kanname üle ühe lavaversiooni, mis oli lavale toodud või eelmise aasta keskpaigani mängiti Saksamaal, oleme kutsunud lavastama sama lavastaja, kes Saksamaal seda muusikale on juba lavale toonud Roman Hoven ketser, kes siis selle kohandab Vanemuise teatrilavale loomulikult eesti artistidega eesti keeles. Üks väga huvitava ja võiks öelda sellise välja arenenud helikeelega muusikal, kus tõesti muusika omab väga suurt tähtsust, on jõudmas Eestisse. Vanemuise lavale esitamist tuleb väga palju muidki meloodiaid. Paljudes tuntud muusikalidest ja vähem tuntud muusikalidest solistideks on aastal Gerli Padar, Maarja-Liis Ilus, Tanja Mihhailova, Maria Soomets, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärve, Lauri Liiv. Tseegaaga. Solistide koosseisus on toimunud muudatusi, sest Maria Soomets, kes on liitunud Vanemuise teatri draamatrupiga jada Mihhailova, kes pole varem kontserditel osalenud, on sellel aastal kutsutud ja loodame, et pakume kõigile meeldiva toreda kontserdielamuse kontserditel. Traditsiooniliselt Tartus Vanemuise kontserdimajas üheksandal ja 10. jaanuaril Pärnus, 11. jaanuaril jõhvis 15. ja Tallinnas Estonia kontsertsaalis, seitsmeteistkümnendal jaanuaril. Aasta alguse ajakirjas muusika räägib Taivo Niitvägi oma tulemisest vanamuusika juurde, Hortus muusikusest, linna muusikutest ning muusikakasvatusest. Loo pealkirjaks niitlegi väljaütlemine. Minu hing igatseb olla prohvet, ta ütleb, et tähtis on olla kontaktis ja tähtis on olla inspireeritud. Ta ütleb, et õnneks on vaja õnne allikat sest inimene on pärit intellektist, kes on samasugune nagu tema ainult hoomamatult kõrgemal tasandil. Vanamuusika kohta ütleb Taivo Niitvägi, et see oli hämmastav maailm, mis tema ees avanes uudne ja ennenägematu ning see viis ka kokkupuutes kirikuga. Ta tajus siis, kuidas neil muusikaviljad on pärit suuremast puust, mis on inimülene võimase sõltumatu. Koos intervjueerija Janek Tulvega kõneleb Taivo Niitvägi ka hetkeolukorrast. Ja kui Jaan-Eik Tulve ütleb, et nõukogude režiim oli reaalne, nähtav kurjus ja praegune olukord on riskantsem, sest et kurjus on peidetud, vastab Taivo Niitvägi, et nagu öeldud, hoidku jumal teda heade aegade eest. Kurjade Holbadega saab ta ise hakkama ja kõige kohutavam on inimese jaoks maise heaolu illusioon. Kõigi hüvedega harjub nii ära, et see hakkab inimese meeli mõjutama. Niitvägi arvates on see meie ajastu üks suurimaid katastroofe. Ajakirja muusikamaailma muusika uudistes tuleb juttu muusika preemiatest ning sellest, miks kuulus dirigent Riccardo Muti keeldus esinemast prints Charlesi juubelil. Ajakiri grammofon selgitas välja maailmaorkestrite ladviku hindamiskriteeriumite. Eks oli orkestri isikupära ja otsekohe äratuntav kõla. Esimesel kohal seisab seal Amsterdamis. Kontsertorkester, esimeste hulka kuuluvad veel Berliini ja Viini fermoonikud, Los Angelese ja New Yorgi Filharmoonikute ning paljud teised tuntud orkestrid. Kuulsa käive Meyeri preemia pälvis seekord austraalia helilooja ja vioolamängija kretiin, kes oli ka aastal 2005, nüüd festivali üks peakülalisi Eestis. Rootsi tähtsaima helikunstipreemia üheks saajaks on Gotlandil elav eesti helilooja Mirjam Tally kes pälvis oma teosega turbulents tähelepanu Veneetsia muusikabiennaalil. Isikupärase muusika norra lautomängija Rolf Liislamaandiga on teinud intervjuu Eesti autotundja ja mängija Robert staap. Islam on karismaatiline muusik ning põneva mõtlemise seisukohtadega isiksus. Margarita Voites On kõnelenud Tiiu Levalt. Lauljanna räägib oma loomade eest mitmeid põnevaid ja värvikaid seiku meenutades ja avaldab ka arvamusi praegusest ajast. Viljandi pärimusmuusika keskus loonud omanäolise õppeasutuse selleks on August polsti õpistu. See kool sai nime tuntud vanavara korje ideoloogia, kunstniku Augus kunsti järgige. Aastatel 1889 kuni 1977 rändas ringi Eesti erinevates piirkondades ning oli üks Eesti Rahva Muuseumi loojaid. Õpistu eesmärkideks on pärimusmuusika tuttavaks ja kättesaadavaks tegemine. Selleks toimub palju õpikodasid laagreid ning laulu- ja tantsutubasid, kus tullakse kokku tema ja koos tegema. Kuna sel aastal möödub 120 aastat augus polsti sünnist, siis hakkab sellega seoses õpistus toimuma rohkelt põnevaid sündmusi, mille kohta saab infot õpistu koduleheküljelt ja kõigest sellest kirjutab lähemalt õpistu juhataja Sofia Joons. Põnevus ajakirjast on mitmed Raimond Valgre kirjad Niina Vassiljeva ele, mida vahendama Alo Põldmäe. Ajakirja kontserdiarvustuste osas kirjutab Anu sõõra Mari vihmandi ooperis armastuse valem. Järve Normet Joonase lähetamise ettekandest ja mitmest teisest kontserdist ning Margus A festivalist videviku aja laulud, mis toimus Viljandis Bloody rubriigis melomaan tuleb juttu Gustav Ernesaksa plaadist Mu isamaa on minu arm Eduard Oja muusikat sisaldavast plaadist, mille väljaandjaks on Estonian klassiks samuti ka Hedvig Hanson ja Pulfroc Brauni plaatidest. Nii palju siis uuest ajakirjast muusika. Tänasele heligajale tegid kaastööd Kadri-Ann Sumera, Marge-Ly Rookäär, nele evasteinfelt Kalev Vaidla, Hedvig Lätt. Saate mängis kokku Helle Paas ning Saadet toimetas iraanlane. Helga ja muusikauudised muusika uudised laupäeval kell üheksa, null viis. Saade kordub kell 15, null viis ja internetis. Liivane ajal sobival ajal.