Tere, mina olen saatejuht Piret kooli ja alanud on klassikaraadios suvetuur. Külaline on nüüd stuudios. Tere tulemast, Ülle madise. Tere päevast. Ütlesin meelega nii, sellepärast et tiitleid on teil omajagu. Kuidas te ennast Ülle Madisena tunnete? Inimene on inimene, ütleks igaüks teab seda, kuidas tema ise ennast tunneb ja ei tea, kuidas end tunnevad teised, aga küllap ma olen selline tavaline inimene. Kas see inimene see ülle muutub, kui tiitel külge tuleb? Ei, sellepärast et inimesel ongi elus erinevad rollid ja neid rolle tuleb täita erineval moel ja kui räägime tööst õiguskantslerina, siis minu arvates seal on peamine, et ei tekita asjatut müra. Et alati on nad seisukohad, mis on enda parimate teadmiste südame järgi õige õiglane. Ja sellest lähtudes kogu meie ametkond töötab nii et seal on lihtsalt see roll ja siis on ka elus palju teisi rolle, nii et et ma usun, et, et need ei vastandu üksteisele, aga loomulikult avalikus suhtluses ikka käituvad teisiti kui näiteks kodus. No võtame selles viisis, et 97. aasta justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna spetsialist, aasta hiljem sama osakonna juhataja, sealt edasi justiitsministri Parlamendi nõunik. Te olete olnud riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretäriaadi juhataja ja riigikontrolli teise auditiosakonna peakontrolör, seejärel vabariigi valimiskomisjoni liige ja vabariigi presidendi õigusnõunik Te, olete riigiõiguse professorina jaganud teadmisi nii Tartus kui Tallinnas, üliõpilastele. Teist sai ka sõna otseses mõttes teenäitaja 2011 ja te olete selge sõnumi auhinna laureaat patroon, nüüd juba patroon, esmalt saidest laureaat ahvustutel ning aastast 2015 Eesti vabariigi õiguskantsler ainulaadse kabineti sisustuse ja kauneima vanalinna vaatega töökoht Tallinnas, ütlen mina. Enne kui jätkan, küsin vahele, kui palju on teil seda kõike mahti olnud märgata ja aknast välja vaadata? Katsun elada niimoodi, et iga päev on meeldejäävaid hetki ja sellist päeva, kus ei oleks aknast välja vaadanud, tegelikult ei ole ka siis, kui meil on mõnikord väga, väga kiire ja pean ütlema, et seda tuleb meil ametkonnast väga tihti ette, sest teadagi, meie loosung on, et meie ei menetle, meie lahendame ja inimeste mured tihti nõuavadki seda, et sa tegeled kohe täna ja samas meil inimesi ei jätku selleks, et otsekohe täna tegeleda. Ja lisaks on ajakirjanike päringud, millel on tegelikult väga hea meel ja meeleldi, kus elataks. Ja päris sageli on nii, et korraga tulebki järjest kümmekond erinevat nõudmistega ülesannet sisse ka minule isiklikult. Ja siis mõnigi kord oleme teinud nii, et Läheme korraks rõdule ja vaatame kaugusesse. Praegu saab kuulata ööbikulaulu, sest et mõni mõned võsa jupid on seal Toompea nõlval veel säilinud. Ja siis tuled tagasi ja teed rahulikult järjekorras asjad ära. Nii et ei, kõige kiiremal hetkel ikka vaatan ja hea meelega räägin ka sellest 1936.-st aastast pärit mööblist, mis minu kabinetis on nii et, et see on tõesti midagi vahvat ja minu meelest ei ole hoone üleüldse mitte vähetähtis ja seepärast on vahel kahju, kui arvatakse, et õlid riigiasutused peaksid olema mingites ühetaolistes, odavates kilekotina, kinnistes ruumides, ma arvan, et see ei aita vaimsele tegevusele kaasa, nii et mina olen väga õnnelik selle vanalinna vana maja ja selle vaate üle ja ka selle üle talvel õõtsub seal teinekord tuul, mis on nagu tondihüüd ja suvel mõnikord palav, siis teed akna lahti. Millisest lapsest kasvab õiguskantsler? Missugune lapsepõlv seda teed soosib? Vanemad ütlevad, et nad eriti mind ega venda kasvatanud ei ole. Ma arvan, et mind mõjutasid hästi palju raamatuid, mida ma lapsena lugesin ja lugema õppisin hästi vara. Et see oli üks võrratu maailm, täpselt nii nagu ka helide maailm on võimas, võrratu ja viib fantaasia kuhugi sinna, kus enne pole käinud ja mis võib olla, avardab mõtteilma. Aga mingit karjääriplaan ja ausalt öeldes ma pole kunagi pidanud ja ei pea ka praegusest. Mulle tundub, et kui sa oma elu väga täpselt ette planeerid siis lõpuks on palju pettumust ja isegi kui asjad lähevad seda rada, mida sa tahtsid, siis ma ise tajuks seda võib-olla igavene. Et eks muidugi, selline lähenemine tekitab aeg-ajalt tugevat ebakindlust iseendas ja üleüldse, et, et kuidas kõik üldse lähevad, kui plaani pole ja ja asjad lähevad nii, nagu nad lähevad. Aga ega ma teisiti ei oska, nii et mingit plaani polegi olnud. Aga kui mõelda nüüd seda, et lapsepõlv mängib meie elus rolli ja on mingi eelsoodumus, et mingid viited sinnamaani, et on kas suurenenud uudishimu või, või eriline teadmistejanu või õigluse tunne või midagi sellist. Kas on. Mõni näide. No ma arvan, et see õiglustunne ja isegi teatav raev ülekohtu suhtes, et see on mul olnud küll nii kaua, kui ma ennast mäletan lasteaia esimestest tundidest saadik teiste eest seisja või pigem jah, et enda eest tegelikult vähem ja siis teine asi, mis mulle meeldib, on loogika ja kolmas on, on tõesti see piiramatu fantaasialend, et see on just see, miks ma näiteks väga hindasin Andres doltsi loomingut ja juttusid ja siis kõik need, kes tema ümber seal olid Leonhard Lapin ja Ando Keskküla ja paljud teised, see oli minu arvates vägev ja suure naudinguga lugesin näiteks ka Mati Undi Vaino vahingu tegemistest omal ajal ja natukene on kahju, et ise ei sattunud sellesse aega ja sellesse ringkonda kurta ka ei ole, sest et need meieealised ja nooremad on ka väga lahedad. Aga. No te olete olnud uudishimulik laps selles mõtteski, et ja eriline, et algklassides teine, kolmas klass kuskil jäi teile näpu just nimelt Mati Undi sügis palja ja teil oli vaja see läbi lugeda. Tõesti? See šokeeris mind täiskasvanuna, kuidas laps seda koges? Ega ma tollal ei saanud ju nendest raamatutest niiviisi aru, et ega seal Raimond Kaugveri raamatutega oli sama, et mõni neist tundus nagu õudusjutt, pealkiri küll Õnnelind flamingo aga tundus üsna jube. Aga sügisball, eks ta jälle ergutas kujutlusvõimet ja, ja meil oli neid raamatuid vanaisa vanaema juures ja, ja ka endal pööningul üksjagu ja siis ikka kui vaheaeg igavaks läks, näiteks suvilas, kui vanemad parasjagu ehitasid, aiatöid tegid, et siis sai igasuguseid raamatuid loetud. Et päriselt hakkad nendest asjadest aru saama ikka siis, kui sa oled täisealine juba. Nüüd on uuesti sügisball läbi loetud ja üks neli aastat tagasi oli niisugune suvi, kus ma otsustasin, et ma loen ainult eesti kirjanike raamatuid ja ka vanu uuesti üle, nüüd, kus ma olen juba täiskasvanud, et tegelikult soovitan seda teistelegi, et tihti on raamatuid, mida nad lugenud, kas sellepärast, et koolis kasti. Aga vähemalt minu jaoks, kuigi ma ise arvan, et ma olin suhteliselt varaküps, aga noh, võib-olla siis ei olnud ka, aga no mis minule vähemalt tundusid, et olid vara nagu seal vest, poeg ja mitmed sellised asjad mulle tundus täitsa võõrad ja kauged ja ja ma ei ole kindel, kas ma sõja ja rahu jaoks juba siis küpsollingu seda lugeda tuli. Aga võib-olla on jälle just niimoodi hea, et sa loed koolis ja siis võtad täisealisena uuesti kätte isegi siis, kui mälestus on niisugune, et ei meeldinud nagu isa korjoo ilmselt paljudele, ma kujutan ette, et, et mõjus valusalt kaugelt siis, kui seda lugeda tuli. Ja möödunud suve parim avastus oli. Momi Mulle küll meeldiks eesti keeles ausalt öeldes nimesid hääldada, nii nagu neid kirjutatakse, ehk ma ikka pikka aega eriti lapsena arvasin, et seal Mauganges vanematel riiulis on. Et tema inimorjusest, et kes veel ei ole lugenud praegugi, ma olen näinud, et on raamatukogus ja raamatupoest saada. Et minu meelest on tõesti võimas romaan ja see oli üks neid, millest sarnaselt sügisballiga ma siis, kui ma esimest korda kätte võtsin, lugeda üritasin aru ei saanud. Nüüd sain vist. Nii et inimene kasvab raamatule järele. Mõnikord juhtub nii. Kas teie mõnest raamatust olete välja kasvanud? Oh, neid ei, hakkaksin ette lugemagi, aga ma arvan, et et kõik daamid, kes praegu seda saadet kuulavad, oskavad ise arvata, mis need on, näiteks mina lugesin ka neid ikka õhinal ja unistusega. Oli neist kasu tol hetkel ikka oli, võtad näiteks Cheini, kuidas tuleb olla tubli, võid olla vaene ja saatuselöögid võivad olla karmid, aga kui sa ikka hästi õppide püüad, et siis ikka tuleb midagi välja, näiteks selliseid oli veel muidugi. Ei kujuta ette, mida tähendab elada nii seda annavadki meile need raamatud ju edasi. Aga muinasjutud, need ju kuuluvad ka lapsepõlve. Kuidas nendega lood. Teie kodus. Et neid oli juba vanaema vanaisa juures üksjagu. Seal olles sai alati lugeda ja toodiga ka minule vennale koju. Ja ausalt öeldes ma alati väga ootasin, et järgmine muinasjuturaamat ilmuksed näiteks vendade Grimmide muinasjutud jälle seal oli väga erinevaid, et oli neid, mis tekitasid hirmu ja huvi näiteks, kes või mis on kammeljad, keda kellelegi krae vahele valada. Aga jah, ei, ma lugesin neid küll suure huvi ja naudinguga, aga see on kindlasti miski, millest vist olen praeguseks välja kasvanud. Ei, aga just Grimmide muinasjutud, mida Anderseni oma Anderseni omi sõi ka loetud ja filmidena vaadatud, aga millegipärast on jah, eredamalt on meeles vendade Grimmide lood ja veel praegugi näiteks kui Saksamaal Käia pöögimetsades matkamas. Et siis tuleb kõik see korraga, et, et see oli nähtavasti see, millest saadi hindu või midagi sarnast. Vähemalt ma kujutan niimoodi ette, et ega ma ju ei tea, kust, kust nad neid mõtteid võtsid kujutelmi, aga, aga kui sa seal nendes metsades matkadel, siis korraga tundub, et see on just see et eutraburgi metsad, need nukitsamees. Oi, see meeldis mulle väga, eriti filmina. 81. aastal see mängufilm tehti, Oskar Luts kirjutas teose aastal 1920 aga seal sees on üks katkend, mis sobib tänasesse lastekaitsepäeva ja on saatnud mind lapsena. See on Kusti avaldus metsamoori majas medaks vahel mängida, ka puhata ja mängida. Uskumatu avaldus toona seostas Oskar Luts selle küll sotsiaaldemokraatia ja nõukogude ajal see raamatust ju eemaldati. Aga lapse õigusest ja vabast tahtest see avaldus räägib. Et see oli küll väga ettenägelik ja tundlik sest sellest on tegelikult kahju, et nii pikki aegu, lastust kui peetudki inimeseks, et laps räägib siis, kui kana pissib ja me teame kõiki neid jubedaid väljendeid. Aga jällegi, vahel, kui ma kuulen sellest, et lapsel on justkui ainult õigused et siis ma tahaks rõhutada, et ikka lapsepõlve on mõeldud selleks, et sa saad aru, et jah, sul on õigused ja vabadused, sa oled inimene. Sind ei tohi peksta ja sul peab olema oma privaatsus ja sul peab olema võimalus areneda. Sul peab olema võimalus olla hoitud, sest et siis sa oled veel nii väikese sõltud teistest. Aga teiselt poolt, kui sa oled pereliige, kui sa oled ühiskonnaliige, siis ka sinul on ka kohustused. Et on vabadus ja täpselt sama palju vastutust. Ja vahel mulle tundub, et võib-olla mõni moodsam kasvatusteooria justkui ütlebki, et et tuleb lapsel alati jätta noh, õigus või, või nii nagu kasvõi praegu selle subjektiivse heaolu uuringu tulemused, mida täna tutvustatakse, et ka seal näidata, et paljud lapsed tajuvad, et neid ei kuulata. Ja siin ma lihtsalt tahakski täpsustada, et et ikkagi perekonnas ja ühiskonnas sa pead alati õppima teistega arvestama. Et õige on see, et sa ei tohi olla lapse vastu vaimselt vägivaldne. Et ta ütleb küll, et mina ei tahaks praegu jalutama minna või vastupidi, et ma tahaks praegu minna ülbikuid kuulama. Ja siis alati öeldakse ahah, aga me ei tee seda, et alati on kellegi teise arvamus, on tähtis, sinu oma, ei ole. Et nii ei tohi. Aga teiselt poolt on jälle see, et, et minu meelest lapsepõlvest sa pead ära õppima ka selle, et inimestel ongi erinevad tahtmised ja sa pead kokku leppima. Nii et see on ka see aeg, kus see nii-öelda arvamuse ärakuulamine arvesse võtmine ei tähenda, tehakse tingimata nii, nagu sina tahtsid vaid see tähendab seda, et tegelikult siiralt kuulatakse ära ja siis katsutakse leida mingi lahendus, mis kõikidele võimalikult hästi sobiks, tehakse asju kordamööda. Sest ma kardan küll, et kui sa kasvad üles niimoodi, et sa kunagi ei pea seda porgandipeenart ära harvendama. Et sa ei pea sellel nädalavahetusel siiski koju jääma, hoopis aitama suurpuhastust teha vaid alati sa teed seda, mis sina tahad, et siis, ega see tulevaseks eluks väga head nahka ei anna, aga ma olen täiesti nõus, et et sa ei saa kohustada jõuga nii, et laps tunneb seda vägivallana, vaid pigem tulebki seletada, et kodu peab puhtaks saama. Et me kõik pingutame, et me kõik tahaksime tegelikult hoopis muid asju teha praegu, aga nüüd me teeme seda üheskoos. Ja pärast teeme neid teisi asju, mis sa tahaks teha. Nii et ma just jah, rõhutaks seda, et et tegelikult tuleb õigusi ja kohustusi tasakaalu seadma õpetada juba lapsena. See laps räägib, kui kana pissib, on jah meid saatnud ja tunnistan, et ma olen eelkooliealisena või kooli elikuna istunud kanalas ja vaadanud, et millal ta siis pissib. Noh, suur oli see üllatus. Aga millal te avaldasite esimest korda arvamust ja millal seda esimest korda, kui tõsiselt kuulda võeti, on mõni selline mälukild, ma pean silmas ikkagi lapsepõlve. Oh, seda päris esimest korda on küll raske meelde tuletada, küllap mida teie mäletate esimesena korrana? No küllap minu iseloomu juures rääkima hakkasin, et küllap ma niipea siis verbaalselt seda arvamust avaldasin. Noh, meeles on see, et tuli minna hommikul vara, aga talvel lasteaeda ja see isegi kelku mäletan, ma usun, et paljud kuulajad mäletavad, et see oli selline rauast jalgadega ja siis rauast seljatoega. Niisugune vahva kelk, punased puidust lipid. Siis pandi selga pisike kunstnahast kasukas, kus mul isegi seal kasukas silma ees ja siis kästi soojast voodist välja tulla ja hakata lasteaeda minema hommikul vara enne seda, kui vanemad tööle läksid. Noh, ütleme nii, et ma avaldasin väga negatiivset arvamust selle suhtes, kellele ei meeldinud kelk või. Ja mulle ei meeldinud hommikul vara üles tõusta, mulle ei meeldinud, et vanemad tööle lähevad, selle asemel midagi vahvat teha ja mulle ei meeldinud läbi talvehommikul minna lasteaeda pärast lasteaias hakkas meeldima kohe, aga igal juhul selle vastu ma mäletan, et ma protestisin häälekalt igal juhul. Uni katkes. Jah, ja pime hommik ja külm ja. Aga neid ei võetud kuulda. Vanemad pidid ju tööle minema, et ega ma ei usu, et ma sellest poleks aru saanud, et juu mulle seletati, et tuleb tööle minna. Muusikani oleme me jõudnud klassikaraadios, Õume ometigi oleme ja suvetuur on selle saate nimi. Milline helistik, milline meeleolu on muusikalises mõttes täid saatnud. Milline roll on Ülle madise kujunemisel? Muusikal. Mulle meeldib helge meeleolu. Et see on midagi, mille saatel unistada ja lennelda. Aga tegelikult loomulikult mingit muusikalist haridust mul ju ei ole ja ma ei ole selles osas kindlasti koolitatud maitsega ja mulle meeldivad hästi erinevad asjad. Mulle ei meeldi see, mida ma kvalifitseeriksin mürakas, et mida ma tunnen liiga valjult ja millest ma ei saa aru, et võib-olla see on väga hea ja võib-olla see kellelegi meeldib, aga noh, minule jääb kaugeks, aga kõik ülejäänu sellesse suhtun suure huviga. Aga jah, see, mis mind enim köidab, on selline pelgus värvilisus kihilisus. Et mingit väga konkreetset lemmikut võib-olla ei olegi, aga hästi suure huviga ootan alati võimalust saksa Rolling Stone'i vahel olevaid CD-plaat kodus masinasse panna ja kuulata, et mis seekord tuleb, et neil on nimelt väga hea komme, nad panevad igal kuul kokku sellise huvitava kombinatsiooni sageli päris uuest muusikast, millest ma pole kuulnudki. Ja sealt on tekkinud täitsa noh, lemmikuid. Ja samamoodi suure huviga vaatan näiteks müürilehesabas on tihtipeale soovitus mõni Uus Eesti looja siis on täitsa huvitav kuulata, mida ta siis teinud on, näiteks viimane elamus oli Marcus Robam. Lugesime erile noortele Ruusmäe arvustust ja ja siis kuulasingi tema selle aasta plaat in crowds. Ja ausalt öeldes mitu lugu meeldis mulle väga kuidas inimene suudab helidega kujundada, noh, niisuguse pildi mingites turgudest tänavatest näiteks farmans market oli minu meelest oli väga vahva, väga vahva lugu. Aga jah, vaid neid on hästi-hästi erinevaid. Ja mitu korda olen maininud ka seda, et et need olidki Asmas oli siis, kui veel Soomest sai käia, noh, nüüd saab jälle mingil määral. Et siis oli seal suurepärane. Väljapanek või kuidas seda öeldagi, Visitors Ragnar Kerdanssoni töö. Et see muusika, see musitseerimine, kus erinevates tubades, erinevatele instrumentidele erinevad inimesed mängisid ühte ja sama lugu. Eri moodi, samal ajal kuidagi kõik koos pärast saadi kokku, et see oli tohutult võluv. Et Sa olid seal tund aega pärast olid teise tunni veel jäid peaaegu laevast maha ja mitte ainult mina, vaid paljud teised veel, et, et mulle tundub, et nii lähedal meile nagunii head asja pole vist tükk aega olnudki, vähemalt pole kuulda olnud. Need on hetked, kui te spetsiaalselt olete kunsti keskel, muusika keskel, aga need plaadid, millal te saate seda mahti üldse kuulata. Modeid toodi autoga õiguskantslerit tuuakse-viiakse autoga. Aga millal te saate muusikat kuulata? Noh, tegelikult ma käin ikka palju jala ka, et seda ametisse astumise järel vahel imestate, et kas me võisime teda tõesti näha trammis, et loomulikult et tegelikult on ühistransport väga vahva, et sa näed, mis meeleolus inimesed on, kohtad tuttavaid ja mul on hea meel, et täitsa paljud kõnnivadki jalgsi või siis kasutavad ühistransporti, et kui on võimalik ja kui on aega, et noh, teinekord ei ole, sest et päevad on tõesti nii tihedad, et et hingata pole ka aega. Ja seda muusikasse või luulesse süvenemise võimalust on jäänud üpris väheks. Jah, et ma mäletan, kui ma noorem olin, siis oli ikka palju rohkem, näiteks seda, et lähed raamatupoodi vaatad kasvõi luuleraamatud üle vaadatud, mis on ilmunud, loed siit-sealt, et siis võib-olla ostad ka midagi ära muusikaga sama moodi, et kuulaks seda, prooviks toda, et praegu on seda aega kindlasti vähem. Et kas või vaatad õhtul aknast välja, kuulad mingisugused lood jälle ära, mida tükk aega tahtnud kuulata, et eks aeg tuleb võtta, sest noh, ma ütlengi, et kõige kiirema elu juures minu meelest iga päev tuleb endale ja teistele luua meeldejäävaid hetki. Et see kokkuvõttes toob rohkem sisse kui välja. Ja see aeg, kui rangelt järele mõelda, on meil kõigil ikkagi tegelikult olemas. Nii et ikka ikka leiab Siia vahele teeme muusikapausi ja üks teie lemmikuid on Siiri Sisask. Miks. Esiteks on ta üks selliseid loojaid, keda mul on au tunda ja vähemalt osaliselt ette kujutada, et miks ta midagi just nii loob nagu ta loobed, miks ta vaatab seal Uku Masingu tekste näiteks või kus ta on oma vanaemaga rääkinud või kus ta on leidnud näiteks vanast ajast sisuliselt kirja oma maja seina vahelt andnud sellele oma tähendusi, et ma natukene kujutan seda ette või või näiteks, kui kuul õht sündisid, siis ma isegi mäletan seda täiskuud, sest ma juhtusin sealkandis olema siis, kui me seda koos vaatasime. Ja ka neid hetki, mis on tema juures olnud, kus ta on näiteks õues laulnud sellisel kevadisel ajal ja see kõik kaikub metsadest vastu koos ööbikute ja kõige muuga, et et see on üks põhjus ja tegelikult ma tahaks palju rohkem teada nii muusikute kui kunstnikke ja kirjanikke eluste taustadest ja mul on natukene kahju, et et neid ei ole piisavalt uuritud, üles kirjutatud, et kas või möödunud reede vasaras Leonhard Lapin ja Sirje Helme Maarja Vaino juhtimisel rääkisid Nendest kunstivooludest, mida Lapina Kesküla dolts näiteks esindasid. Küll tahaks teada, mida nad lugesid, mida nad arutasid, mida nad kuulasid, et miks nad just sellist kunsti tegid ja mida nad silmas pidasid, sest seal kõigil on filosoofiline alus ja mingisugune siht. Et ma kujutan Siiri näitel täitsa ette, et et kõikidel on selline hästi huvitav taust. Aga kuulame nüüd Siiri Sisaski O laiu keedee Sakkemm vest. Ta. Vaid kirees libi see r linnades tööle. Ega Sosperutab kuulu. Seal Aarlil karmidel põldudel, Kiili ees, eks rasked ja madalad sünk hallid peenralt voolava ring ääres kuulu. Suvetuur klassikaraadios külaline Ülle Madise, Eesti vabariigi õiguskantslerina täna ka stuudios meil on lastekaitsepäev ja meie kohtumist, et ette valmistades hakkas mulle ühel hetkel kõrvus kumisema lastelaul juba linnu keset väljas laulavad ja sellest, kuidas Mikud mannid Jukut, Tõnnid hüppavad kõik rõõmuväes, sest nüüd saab jälle vabalt välja. Me oleme just pääsenud vabalt välja. Kuidasmoodi, see periood teid isiklikult on mõjutanud. Nii nagu tavaliselt oli mul väga palju tööd, õnneks oluliselt vähem koosolekuid ja üldse ei olnud välisreise minu pabermärkmik annab sellest kenasti aimu, mis kõik kohe peale eriolukorra väljakuulutamist ära jäi. Ja siis samas, kui palju oli valitsuse erakorralisi istungeid, kui palju oli igasuguseid muid tegemisi. Ja nüüd, mis puudutab konkreetset, lastega seotud kaebusi sellest ajast, siis neid oli ka, aga ennekõike vanematelt lastelt võib-olla vähem, kuigi eriti algusaegadel tuli ka isegi ütleks täpsemini noortele, et tegemist oli ikkagi põhikoolinoortega, kes kas tahtsid minna just parasjagu kuskile vahetusõpilaseks või tahtsid minna näiteks spordilaagrisse ja nüüd tuli korraga välja, et sinna välismaale spordilaagrisse või vahetus üli õpilaseks õpilaseks ei saa. Ja noh, eks siis tuli seletada, et tõepoolest, et see asi nüüd niimoodi on, aga vanematelt tuli päris palju seoses koolitoiduga tuliga seoses kodus olme ka, et ikkagi kui sa elamispind on suhteliselt kitsas, siis kahe või kolme lapsega seal korraldada omaenda tööelu ja siis veel ka. Ja siis veel ka nende laste koolielu, kes oli keeruline. Nii et et selles valdkonnas oli palju probleeme ja siis muidugi oli seoses meie kõige noorematega et noored emad, kes läksid last ilmale tooma ja pidid sinna minema nüüd üksinda, kuigi nad olid valmistunud selleks, et kas isa või keegi teine tuleb kaasa, on toeks. Ja küllap kõik, kes on selle kogemuse jagu rikkad, et need teavad, mida see tähendab eriti esimene kord, kui hea on, kui keegi ikkagi sinu eest seisab omadest. Et meie arstid ja õed ämmaemandad on väga tublid, kaheldamatult. Aga noh, tänapäeval on ikka kombeks võtta ka noore ema ja, ja vastsündinu õigusi ja soove võimalusel arvesse, nii et see oli nende jaoks küll keeruline ja sellest valdkonnast tuli päris palju kaebusi. Õnneks minu teada kõik lõpuks üldjuhul läks kenasti, aga mõned kurvad juhmi juhtumid on ka teada ja nii nagu meie ametis kombeks, siis me hoiame konfidentsiaalsust ja ja ei saa seda edasi anda, aga, aga jah, et see selles selles alas tekitas muidugi probleeme, et mis need koolis sai, seda? Me ilmselt saame teada pisut hiljem, aga praegu esimesed signaalid on küll niisugused, et et kindlasti oli lapsi, kellel see sotsiaalse suhtluse puudus, just vahetu inimliku soojuse tajumise ja õpetaja eeskuju tajumise puudumine. Tegi haiget, jättis millestki ilma, aga samas on signaali, et oli lapsi, kes just nüüd said oma õppimise järje peale. Sest inimesed on niivõrd erinevad ja on ka selliseid lapsi ja noori, keda see koolis olev mürafoon häirib. Kes ei suuda taluda seda sagimist ümber enda, seda kõike seda, mida me teame, mis seal koolis toimub. Ja täitsa mitmed õpetajad on öelnud Est Õpetajate leheski oli sellest juttu, et et mõned lapsed said täiesti järje peale, et nad said süveneda, võib-olla said hommikul tunnikese kauem magada ja nad ei pidanud seda suminat taluma. Ja kolmandaks, mis mulle tundub, jällegi läks päris kenasti mitmes koolis lõpuks tekkis ainete sümbioos. Et kus ikkagi esimese klassi lapsele öeldigi, et, et mine koos emme-issiga õue või vanemõe või vennaga. Need vaata mõnede erinevate puude oksad panenud vee sisse, ei hakka iga päev vaatama, et mis saab. Või siis ka päris naljakas lugu, aga mis minu meelest on jälle hästi vahva, et märgi maastikul maha 400 meetrit ei jookse läbi. Ja siis minuni jõudis ka juhtum, kus üks tubli põhikooli noormees oli selle töö ära teinud, aga seejärel väitis, et ta jooksis selle läbi 24 sekundiga. Kehalise kasvatuse õpetaja muidugi ei rõõmustanud, kuigi oleks võinud, sest Usain Bolt oleks sellise välejala kõrval puhta naljamees. Kelle poole need lapsed ja noored pöördusid, kas laste ombudsmani poole, kes te ju ka olete või õiguskantsleri poole? Põhiseaduse järgi on meil õiguskantsler ja õiguskantslerile on aegade jooksul väga mõistlikud, lisatud erinevaid rolle ja lasteombudsman on üks neist, nii et see on tarvitusel pigem rahvusvahelises suhtluses. Riigiti ongi erinev. On riike, kus on lasteombudsman eraldi, need on ennekõike suuremad riigid ja Eestiga sarnaselt mitmetes riikides on ta ühes ametkonnas koos, nii et ma arvan, et see on mõistlik. Ja seda ombudsmani nimetust me ise väga palju ei kasuta, sest et ta võib tekitada segadust. Nii et, et pigem nad ikka kirjutavad õiguskantslerile või siis kirjutavad nimeliselt. Vaat mis on hästi põnev, et meile tihtipeale pöördutakse ka asjades, kus me tegelikult otseselt aidata ei saa, aga siin on vist niisugune saade, kus just lastekaitsepäeva puhul võib mõne sõna ütelda üldse mitte kriitiliselt, vaid lihtsalt mõtiskledes. Et eks meile pöördutakse ka seoses lasteaia õppekavaga või kooli õppekavaga. Ja vot see on nüüd järelemõtlemise koht, ma hästi ettevaatlikud, ütleks, et ka seesama muusikaõpetus koolis näiteks. Et ma väga loodan, et ta paljudes koolides on tehtud noorele lapsele huvitavaks, ei peleta ära. Et näiteks regilaulu võetakse nii, et vaadatakse natukene. Trad Attacki ka ja võib-olla seletatakse, et miks ta omal ajal niimoodi tekkis ja aga lihtsalt oma kooliajast mulle meenub, et kui tähtis on see muusikaõpetaja selles mõttes, et, et kas sul tekib niisugune muusika, helide armastus või mitte ja minul vedas selles mõttes, et mul oli Tartu kümnendas keskkoolis esimene muusikaõpetaja Heli, Tiiu Tamm. Ja tema õpetas meid, seitsme-kaheksa-aastaseid mudilasi eraldi muusikaklassis, mis oli muide kõige ilusam selles koolis vanas punases telliskivimajas väga-väga ilus klass. Et läksid sisse nagu mingisse pühakotta, kus oli instrumente ja plaate ja kõik oli teistmoodi, palju vahvam. Ja siis näiteks me ei õppinud mitte Edward kriidi vaid me õppisime kuulama helisid ja siis ta pani meile näiteks beer klienti peale, ütles, et et nüüd kuulame koos, ma usun, et jume enne kõigepealt laulsime, hüppasime üles-alla, et selle üleliigse energia lasime välja. Ja siis öeldi, et siis paned pea käte peale, et kõik hästi vaikselt kuulame ja pärast arutama, et mida me kuulsime. Ja millal kujutlesime. Ja see oli hiiglama vahva, et sellest ma tundsin hiljem puudust, vahetasin kooli. Ja siis ka meenub, et korra meile sattus muusikaõpetaja, kes hakkas näiteks rääkima eesti vanadest vaimulikest koraalidest, miks nad sellisena tekkisid ja siis Lasiga tegelikult moekamad muusikat. Aga tema ei pidanud koolis väga pikalt vastu ja sellest oli natukene kahju, aga ühesõnaga jah, et mulle tundub, et muusikaõppekava võimaldab teha väga palju head. Ja võib-olla teha ka vähem ja kui sa ikka kohustad liiga noort last näiteks kohustuse korras kuulama ooperit olgu või Vikerlasi, et siis lapsele tekkida tugev vastumeelsus, et, et mulle tundub, et see on üks imemaailm, mida ei tohi lasteaiast kerge käega sulgeda, aga veel kord ei mingit kriitikat, mina ei ole selle eriala eriteadlane, et ma sain lihtsalt pigem jagada noh, isikliku ja lähiringkonna kogemusi ja mulle tundub, et muusikaõpetusega muusika armastuse ja tundmise tekitamiseks annab hästi palju ära teha, aga kahjuks annab teha kurja, kui seda teha. Niimoodi karmilt ja öeldes, mis sulle peab meeldima, mis sul ei või meeldida ja mis ühtlasi tuletab jälle meelde selle pildikese, kus teismelise eas korrale klassis tekkis olukord, kus sai tohtinud vabalt oma muusikamaitsest rääkida, sellepärast et vanemate õdede-vendade toel oli tekkinud seisukoht, et mis peab meeldima ja mis meeldida ei tohi. Ja mina pean möönma, et minule tollel hetkel küll need asjad ei meeldinud, mis meeldima pidid. Aga Vikerlastega on teil siis kehvasti siiamaani vä? Vot võib-olla need on sellega nüüd nii nagu raamatutega, et peaks uuesti kuulama, aga ütleme nii, et sai tõepoolest Vanemuises käidud ja rõõmuse mulle ei teinud. Ma vabandan, kui ma kellegi tundeid riivasin. Laste õigustest rääkides, kuidas need on tänasel päeval Eestis? Kaitstud hea meel on selle üle, et meie definitsiooni järgi siis 275000 umbkaudu laste noort enamasti elavad armastavate heades peredes. Et see ei tähenda, et perekond peab olema tingimata rikas, et lapsel peavad olemas olema kõikvõimalikud vidinad ja peened firma riided, et et mulle tundub, et see vaimne pool see kuulumine, usaldus, soojusinimlik soojus, et see on oluliselt tähtsam. Et kõike seda kokku võttes meie andmetel uuringud seda ka kinnitavad, et enamik lapsi elab heas peres. Ja see, et sul on ikka aeg-ajalt peres mingisuguseid väiksemaid pahandusi või vastuolusid või teismelisena sa iseenda otsimise aeg küllalt keeruline, paratamatult ega seal vanemadki väga palju teha ei saa. Ainult olla lahked ja toetavad ja võib-olla jutustada lugusid omaenda samast ajast, aga igaüks peab ikka ise selle raske murdeperioodi läbi tegema, aga enamik elab tõesti hästi. Nüüd kahjuks on mõned asjad, mis nii head ei ole. Et ühest oli siin põgusalt juttu, et see on seesama lapse arvamusega arvestamine, seda liiga paljud lapsed tunnevad, et isegi võidakse küsida, aga tegelikult arvesse üldse ei võeta. Et see võib-olla jääb vanemlike oskuste taha ja ega täpselt ei teagi, et kuidas seda õpetada, et noh, paljud ei julge ju ka küsida, et võib-olla peaks seda kuidagi püüdma nagu selgitada, nii et ei pea küsima minema kuhugi kooli minema, aga et lihtsalt julgustada vanemaid, et tegelikult piiride seadmine on hästi oluline. Aga sama oluline on see, et laps ka ise mõistab, et miks need piirid on seatud, et mitte ei ole lihtsalt käsutamine. Et arvutis 35 minutit. Et kell 20 30 dub Marss, siis see siis too, et noh, õnneks näiteks minu lapsepõlves minuga nii ei tehtud, sellepärast et minu iseloom oli piisavalt kange, et kui mind niimoodi käsutati, siis ei tulnud asjast midagi välja, et et jonni tehakse ikka sel puhul, et vanemad said õige ruttu aru ja ei mingit niisugust julma töökasvatustega midagi, et kui ma sain aru, et tegelikult igaühel on oma töö ja see, kui ma mõne peenra ära rohin või või näiteks rabarbrikoogi valmis teen, siis teistel on hirmul hea meel, mind andis näiteks sellel teel kasvatada, et mulle meeldis, kui vanemad olid rõõmsad. Et kook on tehtud ja pesud, riigitud ja peenrad rohitud ja nii, aga kui öeldi, et nii marssaka tegema mitte mingil juhul pigem suunamine mitte aru saaks just, ja ma kahtlustan, et ei ole mina sugugi originaalne kiuse võib-olla teiste puhul ikka samamoodi. Ja noh, siis on muidugi see mure, et et need lapsed, kes elavad tõmbekeskustest eemal ja võib-olla on jäänud ainult ühe vanemaga et nendel on ka majanduslikult raskem, kui peaks jaga sellel vanemal on vaja ikka mitme inimese vaimujõudu ja füüsilist jõudu, et siis pakkuda niisugust kodu, millest lendaks välja. Ja õnnelike terve inimene. Ja murekoht on kindlasti ka vaimne heaolu, et tundub, et lastele seda niisama olemise kas või lugemise ja muusika kuulamise ja mõtisklemise mõni kasutab sellist sõna nagu mõjutamine. Et seda aega ka tarvist just. Et, et seda võib-olla jääb vähe, sellepärast et arvatakse, et see võistlus on nii karm, et ilmtingimata peab olema kõik õpitud ja mitmes trennis ja pillikoolis käidud. Et võib-olla siin ongi see, et kus tasub last kuulata, palju ta jaksab ja jällegi, ega need inimesed, kes mängivad täisealisena jumalikult klaverit vaatamata sellele, et nad tegelikult on hoopis mingi teise eriala inimesed. Et neid kõiki on mingil hetkel sunnitud heliredeleid harjutama ja mängima päevast päeva, et vilumus tekiks ja nad on selle eest väga tänulikud. Pillimängimise juurde jutuga jõudsime, Eesti vabariik sai 100 ja sellega seoses kutsus Tõnu Kaljuste dirigent Tõnu Kaljuste ellu igal lapsel oma pill. Ja neid pille said päris mitmed lapsed üle Eesti. Projekt sai küll läbi ja juubel on peetud, aga ma loodan, et traditsioon jätkub ja Pille saavad lapsed ka edaspidi. Kas teie saaksite midagi selle heaks ära teha? Et see õigus oleks laste jaoks ka edaspidi kaitsta? Kas või täna siin me seda teemegi, sest see, et ligi 3000 uut pilli lasteni jõudis, ma arvan, et ongi suur asi. Et kindlasti on neid lapsi, kellele näiteks sport on hingelähedane ja teised on tublid kunstnikud. Aga siis on need, kes tahaksid mõnda pilli ikkagi proovida ja harjutada ja võib-olla oleks hea, kui igavad mingis eas saaks kasvõi proovida. Et olgu see trummiklaver, viu kas või fagot. Et selles mõttes on väga hea, kui koolides ja noortekeskustes on need pillid olemas. Ja ka praegu õiguskantsleri ametis olles ikka käin vahel külas koolides ja ja tuleb meelde, kuidas käisime näiteks jõhvis riigigümnaasiumis ja see, et olid olemas pillid andis lastele võimaluse teha ise heategevuslikku kontserti harjutada. Et kindlasti paljud inimesed said tulevikuks aluse muusika mõistmisele ja huvile selle vastu, nii et, et minu arvates oli see üks väga-väga vahva algatus ja oleks väga selle poolt, et see tõesti jätkuks. Aga esimene juuni tähendab ka muuhulgas seda, et lastega ja lastele tunnustusauhinna laureaadid selguvad. Ja nagu tavaliselt jagatakse seda tunnustusauhinda välja kolmes kategoorias. Lapse suur tegu, muutuste looja ja elutöö preemia ja sel aastal on taotlusi kokku laekunud 160. Ja teie koos vabariigi presidendiga. Täna need laureaadid teatavaks. Täna õhtul kell 23 Küvend Aktuaalse kaamera eel on, on siis võimalik kogu seda pidulikku sündmust näha. Aga mul hirmus hea meel, et, et nii palju inimesi sellele auhinnale esitatakse ja tõenäoliselt on neid, kes oleks tunnustust väärt veel palju rohkem. Ja tihtipeale ongi need sellised inimesed muidugi lapsed ise kes pühendavad palju rohkem tähelepanu lastele, kui nad hädapärast peaks just järele aidata, neid, kellel läheb kehvemini. Ja siin ennist jäi jutt pooleli seal vaimse tervise juures ja päris mitmeid, kes auhinnale esitati ja võin öelda, et ka üks võitjatest ka just selles valdkonnas on tegutsenud. Sest asi, mis Eestis võiks parem olla tegelikult teistes riikides, niisamuti on ikkagi see lasteaia noorte vaimne heaolu. Ja paraku psühhiaatrilist abi vajab palju rohkem lapsi kui sooviks. Ja kahjuks Eestis on veel niisugune rumal olukord, et kui 16 seitsmeteistaastaselt hääletada, sa tohid. Aga näiteks kui sul on tekkinud sõltuvushäire söömishäire sügav depressioon siis sa ise psühhiaatri juurde abi saama minna ei tohi, nii et kahjuks meil lastearstid on siin igakuiselt konkreetselt hädas olukorraga, kus näiteks vanemad on seisukohal, et kui laps saab psühhiaatrilist ravi näiteks depressiooniravi, et siis läheb ta justkui kuskile. Noh, ma ei taha seda H-tähega sõna öelda, aga kõik teavad, neli tähte läheb kirja ja et see rikub elu ära, et ei ole mingit psühhiaatrilist abi vaja, et see paneb märgi külge ei pane. Ja nüüd on niimoodi, et, et üks vanem näiteks toetab seda, et laps saab psühhiaatrilist abi, teine et laps valima võib minna. Aga seda öelda, et ma tahan oma sõltuvusest vabaks saada või depressioonist vabaks kas või medikamentidega, aga tihti aitab ka teraapia. Vaat seda ei või nii et väga ootaks, et riigikogu selle muudatuse ära teeks. Aga jah, et ka nendest tunnustusauhinna laureaatidest õige mitmed just selle psüühilise heaolu toetamisega tegelesid. Et otseselt muusikateraapia seekord väga tugevalt esindatud ei olnud, et ehk järgmine kord, sest et see on ka kasvatusteadustes niisugune lastele lähenemise, nende elu parandamise viis, mis on täiesti universaalne ja millega sa jõuad lasteni sõltumata sellest, et milline see nende perekonna taust on, kas nende perekonnas on muusikat näiteks klassikalist muusikat üldse hinnatud või kuulatud või ei ole või võib-olla lapsel hoopis puue, aga et see rütme heli, et see tõmbab lapsi ikka väga-väga hästi kaasa, nii et et niisuguseid erinevaid teraapiavorme on seal mitmed auhinnale esitatud inimesed tõesti ei kasutanud ja paljud lapsed sellisest pilvisest faasist päikselise masse lapsepõlve aidanud. Lastelauludest rääkides, milline teile endale oluline või, või pöördeline on olnud. Tegelikult on see laul, mida Te korra mainisite, aga siis läks jutt juba hoopis teisele rajale, et nimelt, kui ma Tartu kümnendas keskkooli muusikaklassi sisse sain, siis kästi ühte laulu laulda. Kuna vanaema oli mulle kõige rohkem laulnud sedasama juba linnukesed. Et eks ma siis selle esitasingi. Aga see on mul küll meeles, kuidas tulevane klassijuhataja istus, marga tüvi istus klaveri taga ja siis tuli laulda ja rütmi koputada. Tegelikult väga tore klassi muusikaklassi saite te sisse, lõpetasite selle ka neid ma oleksin neljandast klassist elukohajärgsesse kooli ja spordiklassi. Aga muusika ja see laul kui selline? No ma räägin enda kogemusest, olen tugevate prillidega ja aiman pigem inimesi liikumas, kui ära tunnen, aga kuulen seda paremini, kui üks Astingutest on natukene häiritum või häiritud, siis teised teevad tugevamalt tööd. Ka teile olen ma näinud prille, et nii see on, et, et minu nägemine ka ma kardan, et noh, on vähemasti siis lapsepõlves ära ära loetud, aga võib-olla on seal ka mingi pärilikkus taga. Ja nii ongi, et nägemine on kehva. Aga seevastu kuulmine taevale tänu, on siiani olnud väga hea ja ka võib-olla sealt on see, et et helisid ma tajun tõesti väga teravalt, väga täpselt et helid, mõjud tahavad emotsioone ja, ja heaolu hästi tugevalt ja seepärast ma jälle vahel imetlusega vaatan neid inimesi, kes näiteks suudavad olla kohvikutes, kus on vali muusika, mis minule isiklikult ei meeldi. Mulle üldiselt ei meeldi karjuda ja seetõttu on väga raske on olla sellises kohvikus või ka näiteks mõnel vastuvõtul või sündmusel, kus on nii vali muusikat, inimestega normaalsel valju seal rääkida pole võimalik. Minu suureks rõõmuks mul on ka mõttekaaslasi, et oli see vist Ita Ever, kes kes viimati korra ühelt vastuvõtult lahkus, sellepärast et ta leidis, et ei ole võimalik enam inimestega vestelda. Et jah, et see on hästi huvitav, kuidas inimesed on nii erinevad, et näiteks kui lähed metsa või mereranda või ka õue jooksma siis jällegi, võib-olla siin on asi selles, et kuna ma nägemist nii hästi usaldada ei saa, et mina pean kuulmisele lootma, et siis mina ei pane kunagi kõrvaklappe kõrva ega ka ei võta loomulikult metsa või mereranda. Vanasti öeldi selle kohta, et tänapäeval vist Mac või midagi muud ei võta, seda kaasa, ei keera heli põhja. Loomulikult ei mõista ka kedagi hukka, miks peaks, ei taha ennast millestki häirida lasta, aga noh, vähemalt ma imestan, et kui sa lähed näiteks linnu laulusesse, Pirita metsa siin Tallinnas näiteks jooksma, et siis ikka on seltskondi, kellel on seljakotis mingi seadeldis, kus tuleb väga palju tümpsu. Aga noh, kui nad ise rõõmsad on, need, siis saab neist eemale joosta, linnulaulu edasi kuulata, nii et et inimesed ühiskonnas peavad ikka üksteise erinevad tahtmised ära taluma. Sarnaseid vabas õhus muusika kuulamise pealt, nägemisi on ka teistsuguseid, kus näiteks ei ole üldse tundnud, et see häirib, vaid see on pigem olnud üks meeldejääv hetk heas mõttes. Ja viimati tänu sellele, et õhtud on mõnusalt valged, oli võimalik jalutamas Tallinnas loopealse tühermaal. Et seal on muide, mulle tundub, et vist kõige rohkem ülbikuid, kes laulavad kõige kõvemini. Aga nendel kergliiklusteedel oli kaks vahvat seltskonda, kes kuulasid minu meelest päris head muusikat. Vene filmi, Brat muusika osaliselt minu meelest aga vähemalt taguse punases toonis ja see omamoodi oli jällegi isegi võluv, sobib sinna keskkonda ja inspireeri seebikaid, ma saan aru, sest nemad laulsid veel kõvemini. Just. Peab vahel tõesti mõtled, et see, et surutakse avalikes kohtades muusikat peale, näiteks kaubanduskeskustes, et et jah, mind isiklikult hämmastab, aga, aga tõesti ei häiri. Lõiatest on mul küll vahel kahju, sellepärast et et näiteks jõuluajal kuulata kuus nädalat järjest vaid christmas, ma kardan, et see on kaunikesti raske. On võimalus ka nii-öelda välja lülitada endasse kuulmine, keskenduda hoopis millelegi muule, mõnel inimesel on ka see oskus olemas? Jah, see vastab täitsa tõele ja näiteks ma olen ise märganud, et ma kuulen sosinad noh isegi ütleme, et sosistamine võib häirida minu tööle keskendumist rohkem kui valjul häälel rääkimine. Et millegipärast valju hääle lülitan kärmelt välja, sellepärast et see mind tegelikult häirib. Aga sosistamine, et vaata, see võibki selles mõttes häirida kontsentreerunud sellele ja, ja püüad aru saada, et ei teagi, miks see nii on. Aga jah, see on hea tähelepanek, et kui nägemine on nõrgem, siis kuulmine võib-olla seda võrra. Ergo. Selle meie vestluse ajal olete te paar korda kasutanud sõna müra. Mis see müra on? Minu jaoks on need mõtestamata ja häirivad helid. Müra, võib-olla nii muusikaline kui müra võib tekitada ka näiteks põhjendamatute asjatundmatute seisukohtadega, et jällegi oleme pisut jutu alguse juures tagasi mil sai öeldud, et õiguskantsleri ametis üks väga oluline ülesanne on mitte tekitada müra vaid anda seisukohti seal, kus sa täpselt tead, millest sa räägid ja suudad oma sõnade eest lõpuni seista. Millist müra meil täna Eesti riigis rohkem? Mulle tundub, et mõlemad jagub nii helilist kui seda, et väga palju räägitakse asjadest, millest tegelikult ei teata ja muidu polekski sellest midagi. Sõna on tõepoolest õiguslikus mõttes vaba. Aga lihtsalt kui inimesi noh, aetaks endast välja või pannakse muretsema ilmaaegu, et siis sellest on kahju. Et mina oma töövaldkonnas näen õige sageli, et inimesed omistavad näiteks seadustele või seaduseelnõudele sisu, mida seal üldse ei ole. Kui keegi oleks kunagi teinud need normid lahti, siis ta näeks, et seda ei ole. Aga kogu ühiskond on ärevil. Meie lapsed kasvavad just täna praegu siin ja nad on ju meie tulevik. Missuguse tulevikku me selle kriisiga neile kaasa oleme andnud? Mürarohke seda küll, aga millise veel? Aga võib-olla oli see just niisugune aeg, kus inimestel oligi võimalik, kuna ei olnud tarvis olla autojuht, et trenni ja kooli ja sõbra sünnipäevale ja siis sinna ja tänna ja kolmandasse kohta ja kõik on kiire, kiire, kiire. Võib-olla oli see nüüd just seekord, kus saigi minna üheskoos näiteks matkama ja vaadata taimi või siis teha koos kodus fantaasia, pitsat või lihtsalt juttu ajada lihtsalt olla ja arutada ilmaasjade üle. Te loodate, usute või teate, et see kriis on paljus hea olnud meile? Seda ta hea, ma küll ei julge öelda, sest liiga palju inimesi jäi töötuks, liiga palju muresid, liiga palju on vägivalda ja seda, mis kõikides Eesti kodudes ja kõikide Eesti laste noortega toimub, me ei tea ja ei saagi teada ja privaatsust arvestades ei tohigi teada. Aga lihtsalt ma püüan. Mulle tundub, et see on mingis mõttes iga täisealise inimese kohus asjades näha ka head. Ja seal, kus on probleem, otsida lahendust. Sest meie peame praegu olema toeks väikestele ja nendele, kes on juba vanad ja ise ei suuda enam võib-olla päris täpselt seda elu mõtestada. Nii et lihtsalt mulle tundub, et minul ei oma ametis ega ka selles hearühmas olles parasjagu et ei ole mingit õigust viriseda vaid tegelikult tuleb just nimelt otsida elus seda, mis on helge, mis on mõtet meelde jätta, mis on läinud hästi ja kui miski halvasti istub, ära lahendada ja parandada. Lõpetuseks midagi luulelist. Meil on esimene juuni, meil on esimene suvekuu, esimene päev. Ja valged ööd soosivad luulelisi hetki luuletamist. Noored luuletavad, palju, olete te noorte luulega kursis? Eks sellega ole jälle nii nagu kogu selle muusikaga, et ei ole minu eriala ja ja müra ju tekitada ei taha, saan rääkida ainult mõnest isiklikust kogemusest, mis kindlasti ei püüdle olema kuidagi universaalselt õige. Aga näiteks sügava elamuse jättis mulle Enn Soosaare eetilise esseistika preemia üleandmisel, sest kaks aastat tagasi Keilas tähte Paala Roosi õpilase luule, mida ta ise ette kandis. Minu meelest oli see hästi sisuline ja nüüd natuke olen ikka vahel vaadanud, et kuidas tal läheb ja, ja tundub, et ta on juba värskes rõhus midagi avaldanud ja et päris vahva on, et on selliseid noori, kes suudavad sõnadega tekitada emotsioone ja kujutluspilte, mis on midagi täiesti erilist. Et seda ma ise nii luules kui muusikas, ausalt öeldes otsingi. Suur tänu teile tulemast, Ülle Madise, aitäh, et te õiguskantsleri päevakavast aega leidsite ja soovin teile ilusat suve rahulikke avastusi ja kohti, kus te müraga kokku Ei puutuks aitäh kutsumast ja aitäh nende heade soovidest.