Mul on suur rõõm tervitada klassikaraadio stuudios. Tere, Marina Kesler. Pere. No ma alustaks selle hästi, küsiksin, et kuidas on teile see isolatsioon mõjunud ja need päevad, mis väga kiiresti said kuudeks, kuidas te neid aega sisustasid? Aitäh eks see oli uus kogemus, ma arvan, kogu maailma jaoks ka meie jaoks ka ja ega siis, kui me läksime isolatsioonina, eks ju, ega me ei teadnud ju, kaua me seal oleme, et alguses, kui minu arust oli see 13, märts hommikul öeldi nii, et nüüd välja ei tule. Nüüd istute kõik kodus, aga meil oli just veel Anna Kreina fotosessioon, me pidime selle ära tegema, siis varahommikul tulime, tegime pilte, siis läksime koju. Siis muidugi ma mõtlesin, et me istume, kaks nädalat tuleme välja, need esimesed kaks nädalat oligi tore, sai välja magatud, puhatud jalutanud. Aga muidugi pärast, kui see hakkas kõik venima, siis said aru, et et et mis siis edasi saab, et siis kindlasti oli selliseid nagu noh, keegi ei teadnud, mis edasi saab, eks ju. Aga kui ma ütleks nüüd tagantjärgi ja me läheme nüüd välja saanud, eks ju. Et üks suurim pluss oli see, et kui palju sai vaadatud Youtube'ist ja üldse netist huvitavaid etendusi ja kontsert, et ülekandeid. Et see oli tõesti selline, mida ma arvan, et kui sa niimoodi tavalises elus oled, sa ei jõua seda teha, et mul oli tõesti kunagi mõte sõita noimari etendusi vaatama või Stuttgartis siin on palju väga kahe kuu jooksul. Sa said ennast, et niipidi harida, et ütleme, ma arvan, et igas asjas peaks nagu positiivselt ikkagi leidma. Et see aeg teatud määral mõjus, siis ikkagi ka inspireerivat, mitte ainult masendavalt ja teie jaoks. Jah, vähemalt püüdsime leida neid positiivseid külgi ja tegelikult fakt on see, et nüüd me oleme väljas juba me istume siin, eks ju, et see tähendab seda, et me elasime selle üle tagasi. Mis emotsioonidega lähete te praegu vastu suvele, jaga vargsi ligi hiili vale sügishooajale, sest lavastus Annagreene, mida te juba mainisite, see pidi nüüd kevadel tulema, aga lükkub siis nüüd sügishooaja algusesse. Samamoodi, et kui me vaatame, teater, pidin mitu korda need plaanid ümber tegema ja kui vaatan seda, et maikuus ooper Žanna, tark jääb üldse ära, siis noh, mul on hea meel, et Anna Karenina ikkagi toimub. No muidugi, me olime juba praktiliselt valmis kaks nädalat enne lavaproov. Me tegime saalis läbi mänge. Kostüümid olid ütleme niimoodi, ilma viimistlused. Aga noh, põhiliselt nagu valmis, et me olime valmis juba publiku ette tulema. Ja mul mõni austaja kirjutas, et oi, teate, ma olen nüüd esimeseks septembriks teatripilet, aga mul on seda mitu korda vahetatud ja tõsi, see, et 27, märts teatripäeval pidi see esimene esietendus olema, jäi ära siis direktor plaanis, et 20, siis kui ma nüüd ei eksi, esimene mai, 21. mai, see nüüd ka jäiga ära, siis vahepeal Aivar Mäe rääkis ja teeme ka suvehooaega, noh, võib-olla kõik ei tea, aga noh, teatrisiseselt, et su suvehooajal mängime veel juulis etendusi, see jäi ka ära. Ja nüüd siis kõige viimane emotsioon, mis on ametlik, on siis Anna Karenina esietendus. Ja veel esimesel septembril Naera või nuta, aga loopida, naerame. Te olete lavale toonud nüüdseks juba üle 10 lavastuse ja viimane suurim neist oli siisTubina muusikale loodud kratt, mis oli siis väga menukas ja pälvis ka väga palju positiivset tähelepanu. Tulemas on Anna Karenina ja see oli kindlasti hüppe hoopis teist laadi loome-protsessi. Milline on Teie meelelaad loojana ja kuidas koreograafia ja lavastus ja kuidas see protsess siis alguse saab? Eks mull saab alguse ideest, ma arvan ka võib-olla igalühel, aga jällegi on küsimus, kus see idee tuleb, et tihtipeale, ma arvan, mulle annab selle tõuke, et muusika. Ja noh, teema ka muidugi ütleme see, et mis teemale siis võiks lavastada, aga mul oli mitu varianti, me rääkisime Aivar Mäega, et missugust etendust võiks nüüd repertuaari tuua? Ma pakkusin talle, no mulle meeldis karm ja ja selline Tennessee Williamsil näidendi järgi klaasist loomaaed, see on rohkem selline kammerlik, tähendab, mida nüüd on ka John Mayer teinud juba Hamburgis. Ja siis oli ka Anna Karenina ja tegelikult mul oligi kerge, mina ei otsustanud, tutvustas Aivar Mäe. Et tema arvas, et see Anna Karenina võiks meil nagu olla. Ja mina mäletan, vanad etendus, kas ma ise tegin kaasa ja see oli aastak? Juurismi ligines, lavastus oli aastal 2000 ja mulle tundus, et see oli alles viis aastat tagasi, kus mul oldi varvaskingad jalas tantsinud, no tegelikult see oli juba 20 aastat tagasi. See tähendab, et noh, kuidas ma ütlen, kas see oli alles Anna Karenina või see oli juba nii ammu ikkagi vist juba ammu, eks, kuigi noh, mina mäletan ja paljud mäletavad, Kaie Kõrb oli pearollis. Ja teine küsimus oli see, et kas ma jätkan või tähendab, kas ma teen oma lavastust Strynni Redjansse trenni muusika järgi, nii nagu Janšind rinnu ekstra kirjutas oma abi abikaasa Maia Bly seltskonna jaoks selle etenduse, eks ju. Ja ka Maya Bliss Edgar on oma selline Anna rolli interpretatsiooni, et ikkagi tihtipeale on, mulle tundub, et balletis seostatakse Anna Kareeninat Maiabli seltskonnaga mõnes mõttes on selline nagu stamptempel või kuidas ma ütlen, eks ju, et noh, ühtemoodi mõtlemine. Ja kuidas ma jõudsin Šostakovitši, muusika, muusika niisama moodi, et me suhtlesime, Vello Pähn, aga tema muuseas, niimoodi ütlesid teada ka see šoti muusika, nii, mul seal on üldse minu lemmik, et oota, vaata proovi selline muuseas koridoris öeldud, et seal tuleb mingi selline sügavotsing. Ja oligi, kui ma hakkasin, kuna ma avastasin Dmitri Šostakovitši tohutu, kuidas ma ütleks, et suure maailma, selle muusikaga see muusika, mida ta on kirjutanud, muidugi etame see on keeruline, need, mis teemale teinud. Ja eks näe, kuidas sellesse pärast kriitikud ja publik suhtub. Et ma panin erinevatest teostest Šostakovitši teostes nagu etenduse kokku, see on ka filmimuusika ja sümfooniad ja sümfonietta. Et kergem on, kui võtab helilooja ja kirjutab muusikat teosele kas balleti loratooriumile, eks ju siis tal on oma muusikaline dramaturgia olemas siin noh, mina vastutan selle muusikalise dramaturgia eest. Aga no mida teha, et, et ütleme, need palad, need looduses, Šostakovitši selline. Ma ütleks niimoodi, kirg, veri ja liha, mida ma kuulen selles muusikas, et ma ei saanud ega üle ega ümber, ma mõtlesin, et ma nagu tundsin, ma ei mõelnud. Ma tundsin, et see peaks sobima Anna Karenina teemale. Ja kui ma veel lugesin raamatut, mis ma tahaks öelda, sest mul on hea meel, aga võib-olla see on ka selline kellegi jaoks, võib-olla see osutub selliseks noh, teistmoodi mõtlemiseks. Et minu jaoks Läbiromaanis Anna ei olnudki nii roosiline nagu omal ajal Maiablised seda nagu esitas. Ma ei saa midagi öelda, et et see on üks väga fantastiline interpretatsioon, eks ju. Aga ma mõtlesin, et minu anna, nii nagu ma tundsin läbi selle Lev Tolstoi raamatu mina annal palju pehmem, naiselikum, isegi õrnem. Ja siin tekibki selline nagu klišee, et kuidas nii õrn naine suudab teha nii drastilisi otseseid oma elus. Ja selles kontekstis, eks ju, siin tekib kohe küsimus, et kas see on nüüd kaasa äge nagu praegu moes astuda. Või on ajalooline, seekord on ajalooline, ma loodan nüüd, et see publik, kes armastab kaasaegseks kvaliteet, nüüd ei solvu, jäi pettu. Sest ütleme niimoodi, et see atmosfäär, see ajastu on ajalooline kostüümid kust on ka ajaloolised, et minu kunstnik on siis reide vart, ta töötab ka rahvusooperis nii kunstnikuna kui ka teises ametis. Aga ma arvan, et keel tantsukeel on minulik ja see tähendab seda, et mulle meeldib, miks seda kokku klassikalist balleti ja kaasaegselt ütleme niimoodi kõike seda, mida ma tean, mida ma olen tantsinud. Ma lihtsalt sellel baasil lavastangi ja ka väga palju ei mõtle, et kas see sobib või ei sobi. Mulle meeldib, et kui on vaja, seal ma ei tea, raputada õlgu koledalt, siis ka raputame. Et eks näe, mis sellest saab. Jalutades Tallinna vanalinnas, siis võikski juba praegu kuulutuste hulgas silmad ta sellises uhkes vene karvamütsis kaunitari ja neiu pildilannagareenina nimega emaga siiski Anna ja liignimega lahesoo. Kes siis solistina sai ka laval jala valgeks Luige rollis selle aasta alguses. Kuidas valite teie oma lavastustest solisti ja teisi esitantsijaid ja mis on? Ütleme selle solisti valiku juures oluline? Jah, et oluline on sobivus rollile ja sobivas, mitte niimoodi, nagu teised arvavad hoidjad, miks sa seda panid, ei sobi. Aga sobivus minu tunnetuse järgi, sest ikkagi kui lavastaja hakkab laastama, et keegi minu pähe ei näe, mina ise ka vahest ei näe, et noh, mida ma nüüd hakkan tegema. Üldvisioon on. Et kindlasti peaks sobima ekse sellise emotsionaalse tausta poole pealt. Füüsilise oluline on ka, et partnerlus, et, et saaks tõsteid teha, saaks tehnika teha. Et õnneks või kahjuks ikkagi neid komponente on. Ma nimetasin ainult kolm, aga nad on väga olulised ja tihtipeale väga häid tantsijaid on, noh, ma ütleks, et palju, aga on. Aga võib, heas tantsis, mitte sattuda need tähtsad momendid, mis tähtsad on nagu mulle, noh, see on nagu vahest kurbqasid aru, sul on tantsija, keda sa armastad, kedagi, kellega sa oled varem tööd teinud, aga vot seekord millegipärast ei sobinud, ma isegi tajun millegi poolest, miks, eks ju. Positiivne on see, et ma ikkagi olen selles trupis ammu olnud nii tantsijana kui balleti repetiitor-ina. Ma olen lavastanud mõningatele, kes on veel balletikoolis olnud ja siis pärast juba tulnud teatrisse, et ma enamus tantsijate tean tantsijaid. Meil on ka väga suur protsent välismaalasi, kes ei ole nagunii pikaajalise meil olnud, aga ka väga huvitavad nagu tüübid, nagu ma ütlen, nendega on keerulisem, sest a, et näiteks selle tantsijaga ma ei ole tööd teinud. No ma panen rollile ja ma proovin. Seega, et kui tulevad nimekirjad, siis on kindlasti umbes nime rollide peale mitu nimerolliks, Branskigareenin, anna petsi, et siis ma valin ligi viis nime. Ja siis ma ootan, et see siis hakka nagu kompima juba proovis ja siis võivad tulla üllatused, mõtlen, et panen igaks juhuks selle tantsijaga, et vaatame, et tal on midagi, aga ma ei tea, kas ta tuleb mulle järgi, see on nagu see, eks ju. Et mis tähendab, et kas ma hõikan, tulge mulle järgi, et noh, kui ma seletan vahetevahel, kui lavastaja, sa isegi raske seletada, Peab vahetavalt tajuma lihtsalt tajuma, et kuidas, kuidas see emotsioon või kuidas liigutus. Nii, ja siis juba pärast protsessi käigus sa juba näed, et kuidas. Aga ma ütleks niimoodi, et Ma olen, ma vähemalt usun seda, et ma olen tantsida, aga alati olnud õnnistatud. Et vähemalt need tantsijad, kelle, keda ma olen valinud, kellega ma olen koostööd teinud mulle alati tundub, et nad on nii põnevat ja andekad, et et kui neid ei oleks, siis, siis mind ka ei oleks. Et kuidagi nad teevad minu koreograafiat ja interpreteerida emotsionaalselt palju võimsamalt kui ma ise üldse võisin ette kujutada, et mul ei ole põhjust üldse nuriseda. Me tantsijad on õnnistatud ka teiega, sellepärast et intervjuu eel võtsin ma ühendust Anna Lahesooga, keda ma ka väga hästi tunnen ja küsisin tema käest, et mida tema ütleb ja arvab sellest koostööst ja, ja ta ütles siis niimoodi, et Marina Kesler lähtub oma lavastusprotsessis väga palju igast tantsija individuaalselt. Loob rolli inimese järgi. Ta ei suru inimest rolli, temaga on väga hea koos töötada, kuna ma tunnen, et ta tõesti üritab minust seda karakterit kätte saada ja publikule parimal viisil näidata. Ja veel ütleb Anna Lahesoo, et te olete ka väga kindlas ilmaga. Peaksime ka, mis see tähendab? Aga meeldib kuulda. Me juba veidi siin Šostakovitši ültse muusikast rääkisime, aga kas te mäletate ehk mõnda lugu lapsepõlvest, et mis võis olla see muusikapala, mis teid niuke tõsisemalt ka tantsima pani? Et kui te hakkasite oma karjääri balletis tantsijana ette kujutama? Tema. Noh, niimoodi ma ei oska öelda kohe. Ma arvan, et lihtsalt muusika. See kõik kõik, mis kuulsin, see, mis meile nagu ette mängiti, ma ei, niimoodi, ma ei oska öelda. Lihtsalt võib-olla suuremat sellist mõju avaldasid etendus, kus me nagu väiksena kaasa tegime. Aga me tegime ka Pipi Pikksukas gaase kupeele, Smidel aastasensuve. Ja võib-olla Prokofjevi Tuhkatriinu. See oli ka üks esimest etendust, kus me olime väiksed, need kellapoisid kaks teistki Labussi, mina olin muide 12. olin kõige pikem. Ja siis ma näitasin karjun, näed, sa pead kell 12 tagasi tulema, et mul väike soola. Et sealt sealt pihta nagu hakkaski armastus muusika vastu, ma arvan. Paari nädala pärast tähistate oma esimest juubelisünnipäeva. Kui nüüd vaadata tagasi, siis milles tunnistasite te päikesetantsijana ja kas need unistused on täitunud või on need unistused täitumas? Hea küsimus, ma mõtlen, et kui ma vastaks, et kõik unistused on täitunud, siis kuidas asja edasi elan siis, kui kõik on täitunud, eks ju. Et üleüldiselt ma arvan, et on hästi läinud. Aga, aga on veel, millest unistada küll mul elus. Et siis ma loodan, et läheb sama edasi. Eks muidugi, see kunstniku elu on tõusud ja mõõnad, eks ju, et. Aga noh, nii nagu tavaline ka sellest peab nagu üle saama. Et loodame, et läheb edasi samamoodi. Eelmise aasta kevadel olid siis Estonia teatrimaastikul puhumas uued tuuled ja meediakajastustes võisid lugeda Linnar looris tulev Estonia balleti uueks looma. Et väga julge pealkiri ja, ja veel julgem lubadus, kuidas läheb siis praegu eesti rahvusballetile ja meie tantsijatel? Ma arvan, et meil läheb hästi ja tore, et on noor inimene tulnud kes on aktiivne, kes on ka maailma läinud ja hästi positiivne armastab meid, saaksin, kui see on hästi oluline, et hoolib, et jaa, hästi optimistlik, et tegelikult väga hea atmosfäär on minu arust praegu trupis, et vaatamata kriisile, eks ju, et me oleme vaikselt sansama järgi sealt niimoodi Padiburega välja tulnud. Aga mis on olnud siis need kõige suuremad uuendused või muutused, mis ta siis on toonud? Mul on hea meel, et tegelikult drastilisi muutusi tegelikult ei olnudki ja ma arvan, see on õige. Et vahet teha võib-olla on olnud, et kui nüüd juht vahetub, nüüd hakkame kõik teistmoodi tegema, hakkas, seda peab niimoodi tegema, sest ikkagi meil on pikaajaline traditsioon koolkondade traditsioon Venemaalt väganova kooliks, et meil on see kõik ka juba segatud läänekooliga. Ja tegelikult Linnari puhul on ka hea, et on tegelikult meie balletikooli lõpetanud, ta on ka minu õpilane olnud karaktertantsu, siis mul on üks aastat teda. Kuidagi niimoodi juhtus ja ja samas need traditsioonid, mis ka läänes Ameerikas on nagu huvitav, eks ju, et need kõik asjad nagu kokku liita. Et mina leian see minu isiklik nagu arvamus, et midagi drastilist. Me lähme ilusasti, samm sammu järgi edasi. Aga lihtsalt see, et see üleminek oli selline intelligentne ja sujuv. Ma arvan, et see on, see on, see on hea. Ma kuulsiga tantsijatelt, et, et väga tore oli see, ta hakkas trupisiseselt välja noppima selliseid andekaid andekaid tantsijaid, kes võib-olla muidu solistina ei ei olnudki saanud veel laval olla ja andis neile palju vastutusrikkamaid rolle. Nojah, nagu me rääkisime, näiteks Anna Roberta Lahesoo sai luike tantsida. Tants väga hästi ja valmistusperioodil väga lühike, et seal. Ja tõesti oleneb ju tegelikult väga palju juhist, kui ma nagu ma ennem rääkisin, on väga palju andekaid tantsijaid, aga noh, juhil on õigus, kui tema kunstiliselt leiab, et see tants ei sobi, siis ei sobi. Aga kui ta annab võimaluse, siis, siis saamegi aru, siis, siis alles saame aru, et kas sobib või ei sobi, kui ikkagi jõuab lavale. Ja et. Aga meil on olnud Kui rääkida nüüd sellest, et maailmas on viimastel kuudel põhiteemaks olnud ikkagi tervis ja viirusega võitlemine ja omad tervise hoidmine siis kuidas tantsijad, kes on pidevalt tohutult suure koormuse all oma füüsist ja vaimu hoiavad ja turgutavad ning kas on ka teil äkki meie raadiokuulajatele anda mõni praktiline? Ma olen muidugi mul on raske anda nõu anda, sest sest ma ei ole enam 10 aastat nagu tantsija, eks ju. Aga ma tegelikult need kaks kuud mõtlesingi, et ma ütlen ausalt, ma ei kujuta ette, kuidas meie armsat tantsijat pisesid vormis. Mul endalgi oli väga rasked seal kodus liikuda püüdsid küll, aga see ikka ei ole see. Ja nüüd kui me oleme juba kaks nädalat trenni teinud, ma näen, et nad on ikkagi suht tublid olnud, et kindlasti natuke tunda seda keha nõrkust, eks. Ja me, kui pedagoogid tegime Online tunde, eks ju, et paned mobiili käima, siis näitad trenne, siis nemad kodus teevad. See on jällegi, see on absoluutselt uus kogemus, sest no võib arvata, et see on nagu kaks kuud, nagu me tavaliselt puhkame suvel, aga tegelikult see suvepuhkus on teistmoodi siis atraktiivsed liikuda, käia matkamas, ujumas, et ikkagi selline mitte balleti ilik liikumine, aga tavaliikumas on elus olemas, eks ju. Aga siin ikkagi seda, mis tuli palju vähem. Et ma ütleks niimoodi, et müts maha, et et nad said vormis, kuidas. Ma ei oska öelda, kui väga ausalt noh, ma arvan, kui üleüldiselt vaadates on seesama, mis ka tavalise inimesel soovitud, eks ju. Et ole positiivne liiguga üks korda üks meeter aktiivselt hommikul ja õhtul, eks ju, ja mis ma veel kordan, et tegelikult see, et sai noh, vähemalt mina küll jalutasin, võib-olla mõni kartis istes kodus, aga noh, jalutad ikka sai, et ma arvan, ma reegleid ei reeglitest üle nagu ei olnud. Ja head ilmad olid, et seal värskes õhus olemine, võib-olla see kuuluvus ära meile kõigile. Aitäh, Marina Kesler, soovin teile jõudu, jaksu teie töös ja tegemistes lennukat, fantaasiat. Aitäh, tulge teatrisse ja mitte ainult esimesel septembril, muidugi.