Anna-Liisa Eller, tere. Millal sa väikekandle viimati kätte võtsid, et sul on tavaliselt see suur grammatika? Selline ma arvan, et viimane kord oligi siis, kui me koos Vox Clamantis ühe plaadi salvestus Kaks aastat tagasi. Ja kuidagi ma võtan hoogu, et selle pilliga tutvuda, aga see pakub mulle huvi. Mul on lihtsalt nii palju on tegemist selle suure kiviga ja Salteeriumiga ja aga see ikkagi ma võtsin juba mõned tunnid tuule käest ka, noh umbes kaks kolm aastat tagasi. Et ikkagi alguses lahti teha. Aga kõik nõuab aega, et kahe väikse lapse kõrvalt on aeg on väga piiratud. No nemad vajavad seda aega tegelikult kõige rohkem ja ja küll see küll see väikekannel ka tuleb. Huvitav, kas meenutades oma õpingutest tuule juures selle väikekandle mängimise puhul, kas suure grammatilise kandle mängimine pigem toetab väikekandlemängimist või pigem? No minu jaoks ikka kõige raskem või siis kõige harjumatum selle väikekandle juures oli see, et et kui meile on sisse harjutatud juba maast madalast, et kogu aeg keik, naalid tuleb enda järgi ära kanta ja koristada kõik puhtaks, siis väikekandlel on vastupidi, köike ta peale, aga mul on nii lihasmälus juba see, et ma kogu aeg tagantjärgi ka tahan. Et see, noh, seda peab nagu ekstra mõtlema, et see jäta see kõlapilv sinna üles. Et see on jah. Väike kandvaid muidugi on ka, ütleme niimoodi, et soomlastel on püsivalt nagu teada, tavapäraselt viiekeelne, eks ole. Eestis Eesti on palju, palju kirjum, Eestis varieerub kõik ja, ja lõppkokkuvõttes sa võid. Sa võid labaga seto kandle 11 13 keelt mis selle põhjustab, et, et nii palju keeli on ühel ja samal pillil ja ja teistel. Nii vähe, seda, see on keeruline küsimus, laulus tuleb rahvalaulust iseloom, võimalik küll, aga ma ise mõtlen, et äkki ei tegelikult igal pool igal pool on ju nii, et, et kõik tegid oma pillid ise tollel ajal ikka vast rahvalaulud, siis tundub. Aga ja ei, ma ei ole nii põhjalikult süvenenud sellesse teemasse. Aga ütleme, et võtame sinu Kromaatilise kandle, kui sul on vajaduse tahtmine, kas sa siis lased selle kuskil meistri juures ümber teha täpselt sinu vajadustele vastavalt kas seda tehakse või on grammatiline kannel mingi väga kindel konventsionaalselt raamis ja paigas olev kõikide oma näitajate ja kõige muuga. Ei, vastupidi, tegelikult ongi ju nii, et tänapäeval sa saadki ainult, et meistri käest endale pilli tellida. Kui varem klaverivabrik tegi neid tehases mingisuguse kindla häälte arvu ja suurusega, siis seda juba ammu ei saa. Või siis sa saad kellegi käest osta juba valmis billi, aga tegelikult mina, mina, mul oli nii hea võimalus koos Rait Pihlap iga töötajate välja täpselt enda soovide järgi pill ja kuna Raik, et ise oli selle algad lõpuks ta kuulas mu esimest doktorikontserti ja sai nii, nii palju inspireeritud, ta kohati isegi käis ise rohkem mulle peale iga päev tuli koju jälle uued joonised, ma vaatasin nii ja siit võiks ikkagi nii ja naa teha. Ja et nüüd on see vill valmis ja palju sai mõeldud küll. Kuidas täpselt teha ja kui palju keeli panna ja missikeelte vahe võiks olla, et keel ei läheks. Pille ei läheks liiga suureks, see probleem on ju ikka, et et saaks reisida, saaks lennukisse kaasa võtta, see peab mahtuma üles lennuki sahtlisse, ei, vastupidi, mahtuma sinna pagasi. Ma üritan nii teha, et ta ei lähe. No ta on kindlasti pagasimõõtudest väljas, aga ta vähemalt et kilod oleks enam-vähem, mis lubatud, tasuta pagasi puhul. Muidu läheb reisimine väga keeruliseks ja kui aus olla, siis mul ei olegi sellele veel lennukohvrit. Peangi sellega tegelema, sest ta ikkagi tuli mõnevõrra raskem Pill, kui, kui mul see teine pill on. Mis on väiksema ulatusega selle võrra kohver peab jälle kergem olema, aga ma tahan, et oleks väga turvaline. Siis. Sinu meistri kannel, mis puidust valmistatud. Ta ei tulnud nimekirjaga, et nii kaane, nüüd teeme sellest, ütleme seal kuusk, mis on keelpillide puhul ju tavaline, et kaasaegse kuusest, et kuusekuusk laulab aga küljed mahagon või pali, sander või roosipuu või. Ja ta kindlasti ütles mulle seda. Ja kandle puhul ka kasutatakse mitmeid erinevaid puuliike. Kas see kõla on, noh, ma tean, ma kannelt ei tea, kitarri puhul see on täiesti müstiline, kuidas erinevad puidu kokku kõlavad, et see noh, ütleme, kitarri hankimise protsess on ka selline, et sa pead nagu kõva kodutöö ära tegema, kui sa tahad endale pilli, mis kõlaks täpselt niimoodi nagu sina tahad, et ta kõlaks ja siis siis sa siis sa vaatad ja bassid, kuidas üks või teine puit, kooskõlade. Ja meil on ka samamoodi et ikkagi sama meistripillid, mis on eripuuliigist ikkagi väga erineva iseloomuga. Kindlasti kõik pillid ongi erineva iseloomuga, puuliigid ka ikkagi väga mõjutavad. Ma pean jah, täiendava ennast puu puidu alal veel kõvasti, et ma ei oska puumustri järgi vahet teha. Veidi tahaks. Aga see on jälle uus maailm, peab süvenema ja kui keegi sulle mööda minnes midagi ütleb, siis väga pikalt kinni ei pea. Kahjuks. No ja muidugi intervjuu puhul on kõige tähtsam ikkagi keskenduda interpretatsiooni või eks ju, et noh, sa võid ju filosofeerida ja mõelda ja, ja isegi romantiliselt päike langeb mingisuguse puidusüü peale ja vaata tahku ilus ja nii edasi. Aga kui sellega ei kaasne arengut ühe või teise teose esitamise puhul noh, siis on küsimärk, eks ju, et siis siis on, et äkki oleks pidanud nagu Kunstiakadeemiasse minema õppima. Kannel on valdava osa, ma julgen niimoodi öelda, valdava osa eestlaste aju poolkerade vahel sisse istutatud kui pill, mis kuulub rahvamuusika juurde. See on rahvamuusika Bell, seda on mängitud peaasjalikult tantsuks. Äärmisel juhul saadetakse ka mõnda laulu või lauldakse sellega. Aga põhiliselt on see selline rahvatantsupill. Millal see muutus tekkis, või see pöörajad, millal kannel hakkas muutuma pilliks, millele kirjutatakse suurvormi sümfooniat, et midagi taolist? Meil on selline tore ajalugu Krumaatilise kandlega, et siis kui hakati Nõukogude liidus tegema rahvapilliorkestreid igal pool üle Nõukogude Liidu, siis Eestis. Ja meie rahvuspill kannel pidi seal orkestris olema esindatud, kindel see muidugi, aga pill ei olnud sellel hetkel veel täielikult traumaatiline, aga repertuaar oli juba niivõrd keeruline, et oli vaja seda kramatismi. Ja tegelikult oligi nii, et siis riiklikult kuulutati välja konkurss Krumaatilise kandle väljatöötamiseks. Sinna laekus igasuguseid huvitavaid ettepanekuid, muusikamuuseumis saab neid leida üle-eestiline jaja, et üleliiduline Koklased ja kõikvõimalikud igatsetud. Jah, kuidagi. See oli Eesti-sisene, et kuigi samal ajal toimus Kandle Sis grammatiliseks muutmine ka Lätis ja Leedus ja Soomes et nad otsisid ka seda oma grammatilist kandle ja meil siis lõpuks siis kuskil 1950.-te alguses saabus üks selline jaanis Väino mahla poolt, mis siis kuulutati, see oli konkursi võitjaks ja see ongi meie grammatiline kannel, mis on lõikuvate keeltega. Võimaldab mängida kõiki, kõiki siis grammatilist helirida. Ja kuigi ta oli algselt mõeldud sinna rahvapilliorkestrisse, siis hiljem selgus, et see ei olegi nii lihtne seda pilli mängida. Et rahvamuusika sellel pillil nõudis juba teatavat teatavaid oskusi. Ja võib-olla. Vot mulle tundub, et, et selle pilli võimalused on nii laiad ja siis ta kohe nagu avardas repertuaari võimalusi. Ja kindlasti on siin väga oluline inimene, kes on seda repertuaari just nüüdismuusika poole peale arendanud, on minu õpetaja Kristi Mühling. Tema on ikkagi järjepidevalt tellinud heliloojatelt kandlale uudisteoseid ja, ja ka ansamblitele, kus kannel on sees. Et see on, see on väga tähtis. Olnud meie pilliarengus Kui grammatiline kannel juba välja arenes selle konkursi tulemusel siis ilmselt ega mingisugust meeletult sellist suurt suurt kappamist heliloojate poolset kappamist sellele pillile kirjutada. Vaevalt et oli. Nii et see pill alguses mängis ikkagi klassikalisi. Lääne-Euroo papa muusikateoseid. Ja no eks me üritasime eriti Els Roode siis meie kandle ema me teda kutsume tema. Ju tegelikult meie selle tehnika välja töötas enne teda justkui nagu Polnudki kandlemängijaid selle grammatilise kandlemängija nuputas. Kui ta käis lätis õppimas ja et võttis sealt ühteteist üle ja proovise, katsetas seda kaldenurka ja kuidas ikkagi tõmmata ja kuidas katta ja millist repertuaari mängida. Et ja tema väga üritas siis viia kannelt sinna klassikalise pillisuuna peale, et ta nägi seal nii palju potentsiaali selles pildis. Et ta oli täitsa veendunud, et, On võimeline olema võrdväärne klassikaline pill teiste pillide kõrval ja meie, kui mina juba õppima tulin, siis meie koolis õpitav repertuaar oli, on vägagi võrreldav muude klassikaliste pillidega. Me võtame väga palju teistelt Willidelt repertuaari ja seame seda kohandame enda pillile sobivaks. Aga puhtalt kandlale kirjutatud teoseid tuleb siis helilooja käest välja norida või või on neid juba praeguseks ajaks kirjutatud küllalt? Ma arvan, et kunagi ei ole küllalt. Aga meil juba mõnevõrra on. Aga võiks olla veel rohkem. Et ikka järjepidevalt tuleb juurde ja, ja huvi selle pilli kohta mulle tundub, on ikkagi kasvav heliloojate seas ka aina rohkem võetakse omaks nagu klassikalise pildina rahvamuusika pilli kõrval siis. Kaasaegse muusikatrendid ilmselt soosivad seda. Ma arvan, et see see kõla sobib. See segada sobib sellega. Kas noh, loomulikult selliseid asju kaasaegse muusika puhul tuleb ka ette, et sa kasutad mitte pilligeerivaid pillikorpust, nii et tuleb koputamine ja siis sinna kõla, kõlaauku puhumine ja igasugused muud sellised asjad, need käivad asja juurde. Ja võib-olla võiks mainida veel seda, et soome kandle puhul mulle tundub, et seal on hästi laiali läinud klassikalises muusikas kandle kasutamine ja nende repertuaar võib-olla ongi tänaseks juba nagu suurel määral kaasaegne repertuaar, et kaasaegne instrument neljal juhul. Selge nüüd meil oli juttu Lätist, Leedust ja Soomest. Pillid ka kõik ka, aga hakkavad peale võid ka hooga ehk siis üpris sarnase nimega, mis on ju täiesti arusaadav sellepärast et me ei ela staatilisel maal, vaid inimesed ja kultuurid suhtlevad omavahel. Aga kui vaadata nüüd Lääne-Euroopas, sa oled õppinud Lyonis. Ja kas seal on analooge? Võib-olla siis minna tagasi kuhugi kandle algus agu aegade juurde. Sõsarpillid. Ja kui ma läksingi jooni, siis see oli muidugi väga elevust tekitav pill seal. Keegi polnud seda näinud sellel maal niimoodi Krumaatilisena, aga ma arvan, üks väga lähedane pill kandle on Salteerium, mis ongi ju Lõuna-Euroo pas rohkem tuntud kui meie juures siin. Ja kui ma uurisin Zolteeriumi ajalugu, siis need kirjeldused vasta tegelikult üks-ühele kandlel, et ma arvan, et kui eestlasele näidata Salteeriumit, siis ta ütleksin ju kannel. Et, et ta on ka näppepill, keeled on tõmmatud kõlalauale paralleelselt ja kas siis kolmnurkne või trapetsikujuline. Et Ta on väga lähedane, mida tihti ka poognaga mängitud. Salteeriumid on erinevaid ja öelge, et ma räägin praegu sellest pluateerimist. Poogendatav Salteerium ka Salteerium jah, seda kutsutakse ka aga jõudsalt Aafrikast ja ja vib haamritega ka mängida. Et aga neid näpitavaid Zolteerimaid tegelikult mängitakse väga vähe ka tänapäeval mis kultuurides meid silu teada olemas olnud, kus, kus mängitakse. Minu teada need jäävadki sinna, Lõuna-Euroopa kanti, Prantsusmaa. Itaalia Hispaania kuskile sinna. Vahemeremaad siis ikkagi ei, peaasjalikult. Meil on tulekul üks Salteeriumi lugu. Mis, mis vahva asi, see on. See on kõige viimase rand elluse plaadi pealt. Mis Me salvestasime tovi näituse juurde kumu näitusel ja Niguliste kiriku tellimusel, siis see plaat sai valmis ja, ja just Zolteeriumi näitlejana ma valisin sealt ühe loo. Ta ongi ju keskaegne pill kuskil 15. sajandi keskel. Ta juba arenes edasi see pill, et keskaja muusika esitamiseks ideaalne. Suurepärane kell on 13 ja kohe 26 minutit. Saade on suvetuur. Minu külaline on Anna-Liisa Eller ja me kuulame Salteeriumi muusikat. 13 ja 28 minutit. Suvetuur ja külalisena on stuudios Anna-Liisa Eller. Me räägime kanneladest ja kandlemuusikast. Mainisime juba enne seda pala, et oled õppinud Leonis, aga sa oled õppinud ka Rolf Liz Levandi juures. Mida õpib kandlemängija, kes on pärit Eestist, Rolf liis. Levandi juures. Täiesti uskumatu minu jaoks, et temaga kohtusin üldse, sest et ma olin tema plaati kuulanud juba mitmeid aastaid varem ja mingil suvel isegi niimoodi viis korda päeva jooksul kogu aeg käis minul tema üks plaat nagu plaadi mängisid. Et olles ise tohutu fänne, siis juhuse kokkulangemisel siis kui mina asusin õppima, siis sealne lauto õpetaja ja just pensionile ja asemele võeti Rolf, Island. Ma ei teadnud, et ta tuleb sinna õpetama ja noh, ma pidin peaaegu tooli pealt maha kukkuma, kui ma sain teada, et tema on seal ja no muidugi ma ei saanud ju seda võimalust mitte kasutamata jätta. Et kogusin ennast kuskil ja läksin tema ukse taha ja näitasin vis, Birmul on ja mida mängin ja nagu ikka. Ja suured muusikat. Suurepärane inimene väga soojalt võttis kohe vastu ja ja peale teist tundi kutsus juba enda õpilaseks Saksamaale. Ja noh, kui, kui ta on, kui ta on olnud minu jaoks nii oluline muusik, siis ma ei saanud ei öelda, et ma jäingi teiseks Erasmuse aastaks veel ja läksingi trossingeni lauto klassi. Ja, ja hea meelega õpiks veel tema juures Pisaks. Kodus olemus ei, ei avapilliga. Et Ühes tunnis, kusjuures naljatlemisi ta proovis kannelt mängida, see oli imeilus. Toon, kuidas ta suudab seda keel tõmmanud nimel. Et. Aga Ma olin selleks ajaks juba magistratuuri teine kursus, tehniliselt nõu ma võib-olla nii palju või paremgi kui rohkem sellist muusikalist juhendamist. Ja ma olen väga tänulik, et mul võimalus tekkis tema juures õppida. Trosingen on see koht, mis toob sinu, sinu kui muusiku koostööprojektide ellu inimese keda ka mina võin kallistada ja silitada seal Marko prosiini. Me saime kokku loomulikult kõvasti kõvasti varem enne seda, kui, kui nüüdne ESM-i plaat ilmus Vox Clamantis ja, ja need kontserdid, mis Markoga on olnud sina, sina kaasa arvatud, need on olnud muidugi minu kõrvade jaoks puhas palsam. Et siin ei ole mitte midagi öelda, see, see, see on see muusika, mis lihtsalt sobib mulle väga hästi. Et inimesi on ju väga palju erinevaid ja noh, muidugi kui panna kannel ja lükkel Harpa omavahel kokku, siis, siis siis ülemhelide sulandumine on lihtsalt hurmav, aga mitte laskuda Superlatiividesse. Marko prosiini on inimene, kellega sa tänapäevani koostööd Ja tema on, ma arvan, minu karjääris väga oluline nimi. Et sealsamas trossingenis. Me kohtusime ühel õhtul fuajees, ma mäletan, ma olin natuke tõbine ja väga väsinud, main. Kell oli vist umbes 10 või midagi ja ma olin väga pikalt harjutanud ja tahtsin koju minna, aga meid tutvustati, kuigi ma juba tegelikult teadsin enne, kes ta on ju mitmeid kordi Eestis mänginud. Ja ma teadsin Harbad päris hästi. Ja täielikuks üllatuseks ta teadis ka mind. Et et siis ja ta tahtis tingimata kuulda kannelt ja me läksime üles ja ma mängisin talle ja, ja sealt läks nagu plahvatus lahti, et et väga palju projekte erinevaid. Hakkas sealt sellest õhtust jooksma, järgmisel hommikul me kohtusime kell üheksa ja tegin proovi. Ja, ja sellesama päeva õhtul ma saatsin tervetnikelarpa orkestrit täiskavaga. Et see kõik tundub nii uskumatu praegu, et see kõik juhtus. Aga, ja tal oli väga vähe aega, ta oli vist mingi mõned päevad ainult seal trassingenesid, tahtsime kõik asjad ära proovida ja sealt kaudu tuli siis kutsega ansambel subt super saanusesse. Sellest sellest kohtumisest ansambel Super Soonus. Räägi sellest ansamblist. See on üks väga huvitava pillide kombinatsiooniga ansambel galerii, palun, ja seal olen siis mina kandlega Margamprasiini nükel Harpal. Eva-Maria Rush ajaloolistel klahvpillidel, Anna-Maria Hesele ülemhelilaul ja Wolf Jansa parmupillidel. Hällilaul ja parmupillid. Selline unikaalne kombinatsioon, no mida me saame mängida, sellise kvintetti käiks? Esitasid endale küsimuse. Et kõla repertuaari, sellisele pillide koosseis ei ole, siis me teemegi ise endale seadeid. Varasest muusikast ja mõned meie ansambli liikmed komponeerivad käise. Et mängime enda loomingut. Jaa, jaa. Korjame noppeid siit ja sealt ja igaüks siis meie ansamblist teeb oma partiid, kujundab ise, et meil ei ole sellist justkui heliloojaid, kes kirjutab partiid valmis, õppige selgeks, et see jätab sellise Vabaduse kogu aeg täiendada enda partiid või midagi ära jätta või juurde lisada, et see vabadus mulle väga meeldib. Kas seesama süsteem toimis ka siis, kui te tegite seadeid Vox Clamantis kreegiplaadile? Ja kreegiplaadiga oli niiviisi, et Marko oli siis kreegi lugude põhjal juba sellise ühehäälse viisijupi valmis teinud. Ja siis me koos kujundasime sellise ansambli versiooni nendest, et igaüks pakkus mingeid mõtteid. Põhimõtteliselt sarnane. Suuri suuri inter, interpretatsiooni, kaklusi ei olnud, et, et ei, me peame nüüd niimoodi tegema. Ei, ei, ei, ei, nii palju parem usu mind. Alkoga ei ole õnnestunud. Ja ei, ta sobitub sobitu, sobitab ennast siis igasugusesse olukorda. See võib-olla ongi tema, eks, väga tugev külg. Et et ma arvan, et ta isegi lasku sellistesse vaidlustesse, et ta lihtsalt siis muudab endotekstuuri. Nii, et oleks sobiv. Super sooluse plaat on seal ilusasti kaasas. Plaadifirmalt ECM, nii et sa oled issimi interpreet, nagu ka mina. Ja seal on üks lükkel hartale, sobib kui, kui, kui pala nimi, polska ja ei, ikka Skandinaavia Skandinaavia poole ikka see pilt läheb sinna. Ja ma valisin heasid sellelt plaadilt ühe täisansamblikoosseisule loo polska. Mis on ka nagu meie ansambli visiitkaardid siin aga mida võib-olla internetis nii kergelt kätte ei leia, et siis kuulame siin raadiost. Kell on 13 ja 43 minutit. Klassikaraadio saade, suvetuur minu külaliseks on Anna-Liisa Eller. Rääkisime sellest, kuidas õppisid nüüd. Sul on kaks last, nüüd sa pead ise olema õpetaja? Jah, on sul õpilasi? Meil on kuidagi niimoodi, et vist kunagi tehti statistikat, et vist 99 protsenti kandle lõpetanud. Õpilastest töötavad oma erialal et 99 ja ühte inimest ei tea, kas ta mängib või õpetab veel või mitte, aga kõik ülejäänud töötavad, kes õpetajana mängivad. Kuidas kandlemängu puhul on, kas seal on sama loogika, et olles ise saavutanud teatud meisterlikkuse? Sul peaks olema õpilane selleks, et anda edasi oma oskusi või on, või on sellised interpreedid, kes lähevad ja säravad ja säravadki kuni oma elu lõpuni ja neil ei ole mitte ühtegi õpilast. Ma tean näiteks rahvakandle puhul rahva rahvapilli kandle puhul. Eestis on olnud selliseid kandlemehi, kes ise säravad niimoodi, et silmad lähevad peas kui suured nööbid. Aga nad ei võta endale ühtegi õpilast. Minu teada kõik õpetajad praegu et ei ole meil veel sellist säravat solisti, kes ei õpetaks kedagi. Kas Eesti kandlemängijate tsunft heas mõttes on suur? Ta kasvab tõenäoliselt kogu aeg. Ta ei ole väga suur ja tegelikult natukene on murelik see, et meil akadeemias hetkel ei ole uusi õpilasi peale tulemas veel mõne aasta jooksul. Et tegelikult ongi nii, et mina tunnen ka nagu seda, et ma olen nii palju saanud oma õpetajat, et mul on tohutult vedanud kõikide õpetajatega. Et muusikakoolis Malle Vihul andis mulle nii hea põhja alla ja hiljem 10 aastat Kristi Mühling juures. Ja siis kõik nende indikatsioonid igalt poolt Itaaliast kuni norrani välja. Eks, ja kuidas siis nii et, et ma seda edasi ei anna, et ma, see, ma tunnen kohe, et ma pean ju tagasi andma kellelegi. Keegi kuuleb praegu saadet. Mina tahaks minna Annalisalleri õpilaseks. Kuhu ta saab minna? Ta saab tulla Tallinna muusikakooli. Ja seal ma hetkel lõpetan ja, ja tegelikult alates järgmisest sügisest järgmise aasta sügisest ma jätkan õpetamist otsa koolis. Et tere tulemast. Tallinna muusikakool on, mitte mitte see, mis ta nüüd uue nimega on see. See liitkool. Liitkooliks saab otsa kool aga Tallinna muusikakool, Narva maantee 28 on Tallinna muusikakooliga oma nimega edasi ja samas kohas, et et liitu. Näete siis, kui palju rõõmu kõikidele nendele, kes on mõelnud, et äkki keegi teie võsukestest või teie ise võib täiskasvanu ka tulla sinna muusikakooli. Ja tänapäeval on kõik tänapäeval muidugi siis Tallinna muusikakoolis saab õppida kannelt kogu oma kogu oma kõikides aspektides ja kogu oma avaruses. Ei jäta puutumata ka meie tänast intervjuud, ehk siis milliseid plaane? Muusikalisi plaane tegid sa eelmise aasta lõpus selleks suveks? Jaa, märts pidi tulema väga tihe kontserdite kuu ja vahetult enne esimest kontserti tuli saabus eriolukord aga mul on nii palju vedanud, et need kontserdid on edasi lükatud, ära jäetud. Ja tegelikult viimase aasta jooksul ma olen tegelenud. Suure osa oma ajast sügisel ilmuva sooloplaadid sooloplaadiga mis tuleb välja siis koostöös harmoonium, hundiga. Ja see oli see uudis, et, et Anna-Liisa Eller on esimene eesti muusikes harmoonia mundiga, lepingu saab. Sellised uudised olid. Aga, aga see pidi tulema juba välja eelmisel aastal. See on meil jäänud venima, tegelikult salvestussessioon toimus eelmise aasta jaanuaris, Nad tahtsid seda juba palju varem, aga aga minu teine laps saabus, Sobõhjame pidime. Mõtlesime natuke pikendama seda ilmumist ja kõiki salvestussessiooni, aga just eile ma sain viimase versiooni sellest nendest lugudest ja, ja ma olen ise ka väga põnevil settimisaega natuke ja et see eriolukord on ka seda plaati mõjutanud, et muidu oleks olnud tore istuda heliinseneriga koos stuudios ja sättida, aga nüüd on läbi interneti ja meilide. Peame siis jagama neid viimaseid viimistlustoiminguid ja selliseid asju, et see võtab aega, meilide saatmine, jälle kuulamine, kirjutad kommentaare ja teine võtab need üle ja saadab tagasi. Et see ju võtab oma aja. Sooloplaat harmoonia mundilt on muidugi noh, mina ütleksin niimoodi, et tõmban kõvasti kopsud õhku täis. Ja kahtlemata ma jään seda ootama. Sooloplaat, see ei tähenda seda, et sa üksinda oled seal kannel luupperid, sämplerid ja Anna-Liisa või on seal veel midagi või kedagi peidus. E-jah luupereidia sämplereid ei ole, aga elektroonika on, et kannel elektrikannel, 15 keelne ja Chalteerium ehk siis kõik see, mida ma tegelikult iga päev teen vanamuusika segatud uue muusikaga ja väikeste omapoolsete intralisatsioonidega. Selline väga värvivärviline plaat. Hästi värviline plaat ja elektroonika seob seda. Nüüd elektroonikaga, sa oled sina peal? Oi, ma pean ikka palju õppima, aga mulle ta meeldib ja, ja kui No sinu kõrval on inimene, kes tõenäoliselt on hea, hea teejuht. Ja minu elukaaslane Taavi Kerikmäe aitab mind väga palju ja, ja ta on nii pühendunud yhe elektroonikamaailma ja tema stuudio on täis kõikvõimalikke elektroonilisi instrumente ja ta lahkelt on neid mulle ka laenanud ja jaa jaa, andnud nõu, mis võiks sobida ja et aga minul endal on ja palju veel õppida, aga see huvitab mind ja ma arvan, et see sobib päris kihvtilt, värvib varast muusikat ja üldse kontserti, seob selliseks tervikuks. Sellel sooloplaadil, mis muusikat sa ütlesid, et varajane muusika ja siis elektroonilised seaded või? Keskaja muusikast kaasajamuusikani Helena Tulve silma ja kõlab seal. Ja, ja muidugi renessanss ja barokkmuusika ja, ja minu improvisatsiooni vahele. Ühesõnaga, sa algad ürgajast ja lõpetad uusima uus ajaga vana ja uus, sobivad hästi kokku, mitte alati. Aga ma arvan, et sul on kindlasti väga-väga head lood. Ise komponeerid ka selle plaadi peal midagi. Minu. Kompositsioonid jäävadki sinna intrositsioonide valda, et ma ei kirjuta ülesse, mis ma tahan lisada, aga nad on pigem siukseid koha peal, sündivad sellised, mul on mingi mõte ja siis ja siis ma teostan seda, et siis ma hiljem soovitan seda mingitesse kohtadesse, kus vaja. Et seda võib küll siis omaloominguks nimetada. Sa ei ole ühegi teose partituuri kirjutanud kunagi. Ei ole. Kas tahad proovida? Ohku jõuaks. Võib-olla see ei ole vajalik tingimata ma ei tunne praegu sellist vajadust, aga võib-olla kunagi tekib. Hästi saad sa ikkagi suvel, kui piirid lahti lähevad, saad sa mõned kontserdid anda kuskil? Ja järgmine kontsert ja tegelikult toimub Eestis Tartus klaaspärlimängul koos hädiviismaga kandle duo kontsert. Kandle tuua ja seal on puhtalt kaks daami ja kaks pilli ja kogu lugu. Ei mingisuguseid muid abivahendeid mõtlemisele. Te mõtlete selle peale? Aga välismaal? Välismaal praegu on, septembris on üks kontsert Poolas plaanitud aga vaatame, kuidas kõik kujuneb, et välismaal välismaised kontserdid enamalt jaolt on tõstetud järgmisesse aastasse. Kandle kõrval sa oled tuntud multiinstrumentalist kandle kõrval ei pääse sa tihti. Mitmetest löökpillidest raam, trummid on olnud sinu kaaslaseks ja igasugused muud muud pillid ka veel. Kui tihti sul neid tuleb kasutada? Keegi ei sunni mind neid kasutama, aga, aga ma. Mulle meeldib tohutult käsitrummid ja tamburiiniga sellised, mida saab kätega mängida vahetult. Ma proovisin õppida Tanel Rubeni juures ka komplekti trummipulk ikka kuidagi segas mind seal pilli ja minu vahel. Et ma jäin käsi trummide juurde, mida ma olen ise niimoodi proovinud õppida. Ja vahepeal isegi käis peast mõte läbi, et seda minna süvendatult õppima, aga ameeri tahtsin minna Hispaaniasse, Pedro vanni juurde, aga aga see tundus kuidagi keeruline selgitada, et miks ma kandle pealt trummi peale lähen. Või mul oli plaanis Rasmus vahetusse minna ja. Aga, aga praegu jah ei, kannel võtab. Pühendun ikkagi kantslerile otsustasin nii, et kannel on minu pill ja kõik ülejäänud on lihtsalt rõõm seal kõrval. Minul on rõõm. Anna-Liisa Eller, no ma olen erakordselt tänulik, et sa tuled ja oled jätkuvalt pühendunult kandlale. Meie tänase vestluse viimane pala on, ütlesid elektrooniline ka kuigivõrd. Ja see on Florida ante ansambel floori Dante. Eelmise aasta lõpus ilmunud plaadi pealt ja sellel plaadil on natuke sarnane. Täiega nagu minu son plaadil, tuleb välja, et ma sidusin sinna vahele mõningad enda improsatsioonid ja see konkreetne improvisatsioon, mis nüüd kõlama hakkab, on mängitud akustilise kandlega. Aga ühe spetsiaalselt eritellimusel valminud i põuga. Ja ta kõlab küllaltki elektrooniliselt, on siis elektripoogen ja ja, ja see jätkub kohe sujuvalt väiksesse renessanss laulu ja mille alguses mängin tegelikult poognaga, tekitab sellise sujuva ülemineku sellest elektroonilisest helist akustilises. Aitäh sulle, aitäh kutsumast.