Kell on kaks ja kaheksa minutit. Ja mul külas Fenno-Ugria asutuse nõunik Jaak prooses, tere Jaak. Tere. Me kuulsime erakordselt har kõrvaeetris kõlavat muusikat, see on sellise väikese rahvuse nagu pesermenid, laul. Laul kandis pealkirja vanade aegade laulja sedeli laulu iseloomust ka kahtlemata Ta kuulda, see on salvestatud 1991. aastal ühe retke raames, kus Udmurtiast ja pesermanid elavad Põhja-Udmurtiast salvestati päris suur kogus vana rahvalaulu. Sa tead, palju neid pesemine üldse alles on. Nojah, et 90.-te alguses muidugi oligi nagu bessermani ta nii-öelda taastulemise aasta. Et tegelikult selle rahvaga need kummalised lood, et aastal 1926 oli siis esimene rahvaloendus Nõukogude Venemaal, siis bessermani peeti eraldi rahvaks. Aga siis kõikidest järgmistest rahva loendustest jäid nad eemale ja bessermani loetud murtide sekka. Kuid siis 90.-te alguses moodustasid oma seltsi, siis hakkas niukene bessermani rahvusteadvus saavutasid siis selle, et siis 2000 2010 neid loendati, et praeguseks kuskil kaks-kolm 1000 bessermani. Et tegelikult ikkagi väga kiire langus toimus vaatamata sellele, et alguses ja aastal 2000 oli neid veel viis, 6000, aga, aga siis jah. Nii et selline huvitav, huvitav rahvas ja, ja huvitav niukene keel, mis neil on või võiks ütelda täpsemalt, ütles, et tegemist on udmurdi keelde tegelikult murdega. Ja ilmselt võib arvata, et tegemist on siis niukene vähekene lõunapoolsema rahvaga kes on siis tulnud praeguse, võib-olla isegi Tšaši aladelt, aga, ja siis asunud siis põhja põhja murdkesse klaasov niukene linn seal ümbruskonnas, siis nad elavad ja, ja nendel on väga-väga huvitav niukene Kressikene laulu laulumaneer. Et alles hiljuti siin ka meie muusikaakadeemias siis kaitstud doktoriväitekiri Maria Korepanova siis just nimelt seal pesemani laulule oma doktoriväitekirja pühendas, Eestist on sinna Udmurtiast, mina loen küll vähemasti oma oma infoallikatest kogu aeg keegi kuidagi sõidab sinna kogu aeg erinevatel põhjustel. Erinevad inimesed ei ole, ei ole tegu isegi ametlikke mingisugust ekspeditsioonidel ka, vaid lihtsalt võetakse mingisugune punt inimesi kokku ja need sõidavad põmaki Udmurtiast küll, küllap ka mujale mujale sugulasrahvaste juurde. Kas selline? Pigem selline külastamine või sugulasrahvaste külastamine Eesti poolt on pigem aktiviseerunud ja, ja suurenenud nende viimaste aastakümnete jooksul? Nojah, sellel küsimusel on muidugi raske nagu vastata, et aga Undmurtidega udmurdimaaga muidugi on traditsiooniliselt olnud niuksed tihedad sidemed. Udmurdid on ise selline väga niukene kontaktne külalisena rahvas võib-olla oma mentaliteedist ja on meile ka niuksed üsna niuksed, lähedased ja omased. Et tegelikult, kui hakata vaatama ka näiteks neid perekonnas sidemeid nii-öelda eesti udmurdi, siis neitsiga segaperekondi on üsna üsna mitmeid ju teada ja ja ka näiteks meie, Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsioonid ja head kontaktid just nimelt udmurdi siis Luthor voi selle vabaõhumuuseumi ja udmurdi teadlastega, et siin on need sidemed läbi läbi ajaloo. Ja noh, viimasel ajal muidugi see kõik see soome-ugri kultuuripealinnade liikumine ja esimene kultuuripealinn põgus see ja see tekitas siis selle tekkisid niuksed, kogukondade vahelised niuksed, kontaktid et Lõuna-Eestist just võro ja setoaladelt käiakse, käiakse küllaltki palju ja tõesti noh, lausa siin oma transpordibusside ja ja autodega, nii et, et see udmurdimaa on selline armas armas paik. Meie sugulasrahvastel on tihti ka sellised rahvuslikud organisatsioonid, kus nende selliste rahvus rahvuslike organisatsioonide aeg algas. Kas oli see juba enne enne kahekümnendat sajandit või mingisugusel viisil või, või oli see seotud Sündmustega pärast teist maailmasõda. No põhiline põhiliselt muidugi ikkagi noh, Venemaal need rahvuslikud organisatsioonid ütleme, eeldused nende nende asutamiseks. See on siis aastast 1906, kui siis anti välja vastav seadus, mille alusel siis oli võimalik siis siukseid ühiskondlik-poliitilisi organisatsioone moodustada, et sarju jah, et noh, seal oli siis tsaar oli tsaarivalitsus, oli ehmunud 1905. aasta revolutsiooni sündmustest ja ta sai aru, et ta peab andma kodanikele teatavaid vabadusi ja siis hakkasid moodustama no mitte ainult eks rahvuslikult niuksed organisatsioonid, aga ka näiteks ametiühingud ja, ja kõik niuksed kõik kõiksugused vormid, milles siis kodanikuühiskond ennast siis nagu näitab või oma huvide eest püüab seista. Nii et näiteks Karjalas jah, 1906 juba siin muidugi soome niukene lähedus, et kuivõrd üks või teine rahvas on valmis organiseerumiseks, see on nagu teine küsimus, et et ennem peab ikkagi olema tekkinud mingi osa niukene rahvuslikust intelligentsist või rahvuslikust eliidist, kes korraga hakkab tunnetama vajadust siis oma keele või kultuuri või mingite huvide eest seista. Et noh, kui vaadata nüüd Venemaa soome-ugri rahvaid, siis tuleb tõdeda, et see kodanikuühiskonna areng ei ole sugugi niisugune, nagu, nagu me siin Eestis näiteks Lätis näeme, et ja see organiseerumine on küllaltki niukene, aeglane, nii et tegelikult peale karjalaste, teistel soome-ugri rahvastel omanikuks ja organisatsioone siis ei tekkinud. Aga siis järgnevad organisatsioonid jah, et on 1917. Et siis algab see organiseerumiseniku teine teine laine. Et vahepeal on hakanud ilma oma rahvusliku ka ilmalikku kirjandust mingil määral nii kummaline kui ka ei ole, mõjutab seda esimene maailmasõda, sellepärast et on vaja propagandat riigil teha ja, ja noh, parimad pojad on sõjakeerises kaduma läinud, neid on vaja üles otsida, nii et hakkavad sõjauudised hakkavad siis näiteks maridel jõud murtidel siis oma rahvuskeeles ilmuma. Et aga siis jah, et 1917 siis ka jällegi kohe tekib karjalast niisugune haridusselts ja marimari teil siis nüüd Užemmid või mari liit kui niisugune, niisugune ka 1917. Ja noh, siin on näiteks kui Karjala puhul võime rääkida sihukeses soome niukses mõjust siis noh, maride puhul ja kaugmurtide puhul tuleb rääkida siis just selle moslemite või eelkõige tatarlaste Paškiiride niukene võimas niisugune rahvuslik liikumine, mis on just see 1000 917918, et see mõjutab kahtlematult soome-ugri rahvaste Niukest rahvuslikku organiseerimist, nii et, et ja üsna kähku siis juba 1917, tegelikult nad jõuavad kongresside korraldamise nii et et leitakse, Šemm on veel küllaltki niukene piiratud niisugune organisatsioon, aga et oleks vaja siis ikkagi luua mingid niuksed palju legitiimse mat, niisugust organisatsiooni, mis võimaldaks kõneleda rahva nimel. Ja, ja siis marid 1917 ja ja udmurdid 1918 kutsuvad kokku siis juba oma oma rahvuskongressid kus nad siis esitavad neid omi omi nõudmisi, mis oli tol ajal siis eelkõige niuksed haridushariduslikku laadi, aga kultuurialased nõudmised hariduse küsimuses muidugi eelkõige siis õppetööviimine siis udmurdi või mari keelele ja, ja noh, siis ka need autonoomia küsimused, siuksed, bolševikud tegelikult ju tahtsid autonoomiat ja 1918 võtsid vastu sellise otsuse, et rahvustel peab olema enesemääramisõigus läbi selle autonoomia. Ja sellega hakkasid rahvused tegelikult toetama ju bolševike programmi ja nii, et, et autonoomia tegelikult tuli mõnes mõttes mitte siis niukse ägeda võitlusega, et on vaja seda autonoomiat, ega see autonoomia tuli nagu sellise nii-öelda kingitusena nõukogude võimu poolt võib isegi seda ka nii-öelda. Kas nüüd võib öelda seda, et viimaste uudiste valguses, et rahvuspõhised, autonoomiad Vene Föderatsioonis hakkavad Assimileerumist poliitika tulemusena kaduma? Nojah, et Venemaal tõesti see see poliitika poliitika on ja et mis võib-olla mingil määral vaatleb Venemaal erinevaid rahvaid nagu mingit teatavat Niukest Vene rahva taastootmise vahendit, ütleme nii. Kuna venelaste iive on üsna loomukive üsna kehvakene siis tegelikult on kogu aeg see küsimus, et kust, kus siis saada nagu seda lisa lisa lisajõudu juurde. Ja, ja, ja siis me näemegi seda, kuidas siis vene rahvas niimoodi taastoodab ennast siis assimileerides murdvalasi Marizi, Ulmurte ja neid võib-olla veel mitte niivõrd, aga näiteks eelkõige ukrainlasi, valgevenelasi, keda tegelikult Venemaal on ukrainlasi kolm, kolm miljonit, valgevenelasi ligi miljon ja need on ka keeleliselt lähedased venelastele, neid on ka nagu kergemaks assimileerida ja sulandada. Ja, ja tegelikult noh, see on loomulik protsess sellest iseenesest venelastest ja ukrainlastest, selle koha pealt nagu ei olegi midagi öelda, kui ukrainlastel valgevenelastele ei meeldi, nendel on võimalikeks minna oma Valgevenesse või Ukrainasse ja kindlustada oma keele ja kultuuri säilimine, aga probleem on lihtsalt selles, et kuhu ta endal soomeugrilaste minna, et nendel teist kodumaad ei ole, et mari riiki ei ole, udmurdi riik ei ole, nii et ja, ja siin ongi see küsimus, et Venemaa kohtleb, üritab kohelda kõiki rahvuseid ja kõiki nagu võrdselt saamata, nagu aru sellest, et aga kõik ei ole võrdsed, et Venemaal küll on olemas põlisrahvaste seadus, mis kaitseb siis põlisrahvaid, need on siis vene seadusandluse meelest rahvad, keda on siis alla 50000 aga teised ju nende põlisrahvaste sekka ei käi ja see tähendab siis seda, et neid Marizi jõud murte sisuliselt kohaldataks samamoodi nagu Venemaal elavaid armeenlasi või ukrainlasi või, või keda keda iganes. Et see on üks niisugune probleemide ring, aga mis mind puudutab jah, soome-ugri rahvaste neid autonoomiaid, siis siis tõesti see viimane, 2010. aasta rahvaloendus näitab seda et rahvuskeelt emakeeleks pidavaid Maris jõudmurte murdvarasi komisjon aina vähem. Ja see tähendab seda niukene rahvusteadvus ja rahvuslik identiteet, et see kõik on niivõrd palju nõrgenenud. Ja, ja kui, kui ta on niivõrd nõrk, siis tekib see küsimus, et aga milleks siis autonoomiat riiki on ju märksa lihtsam juhtida, kui kõik kõikidel territoriaalsete üksustel on võrdsed, võrdsed õigused ja no seda me siis noh, seda on kogu aeg tegelikult Venemaal kardetud, et see et Venemaal toimub regioonide ühendamine, On ju viimase 20 aasta tegelik teema, et ja, ja selle soome-ugri rahvad on tegelikult päris palju ka sel teemal nagu võtnud ja kuluaarides on muidugi veelgi rohkem räägitud. Nii et noh, praegu me näeme lihtsalt Venemaal siis seda, kuidas jätkub jällegi niukene rahvuslike väiksemate autonoomsete üksuste kadumine. Mis toimus siis aastatel 2005 kuni 2008, kui esimesel läks permikomi, siis läks Tolgaanini inertsiringkond, noh, need on need soome-ugri ringkonnad, aga, aga on läinud ka korjata ja Burjaadi niuksed. Et see ei puuduta mitte ainult siis neid soome-ugri rahvaid, aga, aga see niukene laialdasem protsess, aga see, see, see protsess, kus, kus autonoomsed ringkonnad liidetakse administratiivselles mõttes, see ei puuduta amet ju seda, kes ja kuidas valitakse soome-ugri rahvaste kongressile, eks ju. Heano kongressid on rahvaste kongress, need ei ole nagu territoriaalsete, mis, mis, mis alusel lihtsalt meeldetuletuseks, ehkki kongress. Meil nihkus edasi. Mis, mis alustel eri rahvused oma delegaadid kongressile lähetavad. No eelkõige on delegaatide otsustamine siis nende rahvuskongresside rahva kongresside siis pärusmaa või voli, et, et tavaliselt siis nad kogunevad iga nelja aasta tagant ongi niimoodi kujunenud, et ennem just soome-ugri rahvaste maailma kongressi toimub nende rahvakongress ja siis toimub seal siis delegaatide valimine, noh ta ennem on olnud siis 20 20 delegaati nüüd viima viimase kongressi puhul küll 15 delegaati ja, ja siis seal sellel kongressil valitakse, aga mõned mõned rahvad on ka natuke teistmoodi teinud, näiteks et mitte mitte mitte sel suurel kongressil, aga Anu on delegeeritud need õigused näiteks kongressi nii-öelda täitevorgani täitevorganile näiteks maridel, siis on ta see on siis mari nõukogu või siis uud murdgeness udmurdi nõukogu Undmurtide puhul, nii et, et ka seda, seda siis tehakse. Kas on soome-ugri rahvaid, kes on esindatud rahvast soome-ugri rahvaste kongressil, aga kellel ei ole üldse rahvuskongressi olemas? Väiksematel rahvastel ei ole, seal on lihtsalt need organisatsioonid näiteks niinitsitel assotsiatsiooni Assawei või siis noh, hantidel ja manssidel on seal oma oma organisatsioonid, nii et, et et siis ei ole nagu tegemist siis siis nende nende kongressid, aga siis on tegemist siis assotsiatsiooni või noh, oma niukse organisatsiooniga. See tähendab seda, et ei ole toimunud eelnevat nihukest delegaat tide. Kui kongress toimub, siis noh, pannakse paika siis mingid kvoodid, et kas siis on, kui on külas on 1000 inimest, siis üks delegaat 1000-st üks, mõnel pool on kolmest 1000-st üks. Need kvoorumid on siis erinevad, kuidas siis määratletakse siis kongressi delegaatide arv ja seda kõike on vaja, et kongress oleks võimalikult legitiimne, et kui kongress midagi siis ütleb näiteks rahvuse tervise kohta või olukorra kohta siis et see, et sellel oleks siis mingi ikkagi mingi jõud taga. Tõsi küll, aeg-ajalt on püüdnud neid valimisi viia läbi niimoodi, et need muudetakse farsiks ja no kõiksuguseid niukse asja, millele asju, millel on siis hea viidatajatega kongress nagu ka päris ikka nagu ei ole. Nii et sihukesi probleeme on. Et võib-olla selles suhtes nagu komidele on ehk kõige paremini, et kommidel on konstitutsioonis ja niimoodi kohe ikkagi viide sellele kongressile teda tunnustatakse või seda täitevorganit kui, kui nagu legitiimsed ja seadusandlikku, initsiatiivi omavat organisatsiooni, aga teistel teiste soome-ugri rahvastel seda nii ei ole. Soome-ugri rahvaste kongress toimub tuleval aastal, on nii, tahaks loota. Ja Tartus ikkagi ikkagi Tartus, Eesti Rahva Muuseumis sa oled käinud kõikidel olnud Telegaadina kõikidel kongressidel milline on see dünaamika probleemistikus, mida nendel kongressidel on arutatud, kas sellel on mingisugune teatud punane joon või mida mööda minnakse või on need erinevad sõltuvalt ajast ja ajastust ja olukordadest teemad ja milline on järgmise kongressi nii-öelda teravik suunatud millisele probleemile? Oh jaa, nüüd läks, nüüd läks raskeks, sellepärast et kongressidel on neid teemasi ju ju väga palju erinevaid, tõid tõesti rõhuasetus ütleme, et noh, näiteks praegu praeguse kongressi puhul on kindlasti kliimamuutused ja nihukesed keskkonna, keskkonna teemadel positiivset praktikat. Digi digitaalühiskond, soome-ugri keeled, selles, selles selles keskkonnas teravik on siis niisugustel niisugustel küsimustel aga, aga on olnud ka näiteks noorte küsimust Tallinnas oli ju kongress 2004 siis on noored meie tulevik teemaks. Nii et tihtipeale jah, on olnud selline selline teema, aga noh, esimesel kongressil muidugi siukest teemat ei saanud ju olla. Aga no mis puudutab neid küsimustega kurssi, muidugi keeleküsimused on läbiv teema ja, ja lompi ja soome-ugri rahvastel on keeleline, identiteet on number üks, et sellest ei saa üle ega ümber. Et võib-olla nüüd erinevusena tuleb nüüd ehk see kongress, mis on see järgmine kongress, et võib-olla räägitakse rohkem niukseid, positiivseid praktikaid või mida on võimalik teha ja püütakse leida nihukesi, konstruktiivseid niukesi näiteid? Aga ka noh, on olnud ka niimoodi, kus on ikka väga kõvasti tehtud etteheiteid mikspärast siis olukord nagu on et mis ei ole muidugi, mis alati ei ole jõudnud, eks ole, deklaratsiooni kongress võtab vastu siis deklaratsiooni, kus siis kus siis meie mingil määral siis kajastatakse neid soome-ugri rahvaste neid muresid ja probleeme, aga kuna see deklaratsioon on, teda võetakse vastu konsensuslikult ja siis see punane joon on see, et ta on niimoodi üsna ära nuditud, sellepärast et alati leidub keegi, kellele midagi ei meeldi ja ja ei olegi parata midagi, nii et püütakse leida siis seda ühisosa ja ühisosa on tihtipeale üsna ümmargune viis osa. Et see on siis selline selline eripära. Aga mis puudutab jah neid neid teemasid või niimoodi, et kindlasti niukestest ütleme ütleme, 92. aasta kongressi enam niisugustest poliitilistest, võib-olla niukestest küsimustest on mindud nagu rohkem liigutud siis kultuur ja hariduslike ele küsimustele niuksed niuksed protsessid on, on tõesti tõesti olnud üsna niuksed. Märgatavad. Aitüma tulemast, jaak proosas Fenno-Ugria asutuse nõunik. Loodetavasti on nüüd jälle ajalooline väikene täpp maas, pilt on selgem, kuidas asjad käivad ja meie jääme soome-ugri rahvaste kongressi ootama. Telemis Tartus loodetavasti tuleval aastal toimub.