Mul on rõõm tervitada stuudios tänase suvetuuri külalist Loone Otsa, tere tulemast. Tere päevast. Elasid ja jalutasid sügisel, kaks kuud Odessas ja selle tulemusena sündis sinu sulest raamat. Minu Odessa, minagi olin Arkaadia teel. Lugesin suure huviga sinu nägemust Odessast põneva ajalooga muusikalikult tuuri linnast. Miks aga just täna, 11. juunil tekkis Su Odessast pikemalt rääkida, oli see, et just täna-homme oleks seal Ukraina suurimal klassikalise muusika festivalil Odessa klassiks esinenud meie ERSO koos dirigent Neeme Järvi. Ka nemad olid tänavu selle festivali peakülalisteks palutud. Eriolukord küll nurjas selle toreda muusika reisi loodetavasti saab edasi pidi teoks. Aga Loone räägime, milline linn on Odessa, mis on Odessa õhustik. Odessa essents, mis on iseloomulik just sellele linnale ja millega sa linn sinu isiklikult ära võlus. Jah, Odessa lummav linn, tal on selleks päris palju võrgutavaid võimalusi. Aga kui nüüd võtta Odessa olemus kokku võib-olla kolme sõnaga, siis võiks öelda, et meritolm ja rõõm sest must meri on, noh, kõik teavad, et Odessa Musta mere kaldal. Aga seda, kui palju tuleb ümberkaudu pidest tolmu, sellesse linna tuuled puhuvad täpselt selles suunas nagu mere poole ja siis kuidas tolm sinna tuleb ja tekib, et seda paljud ei tea. Omamoodi annab see huvitava nüansi, sest tänud tolmu löönud essa väga plastiline, et kui vähegi kuskil on mingisugune eeld või kaar või mingi asi, siis tolm värvib selle kohe ära, nii et ei ole nagu ühtlane valge pilt, vaid kindlasti valge-hall valge must, midagi sellist. Ja põnev on see, et kui Puškin omal ajal väljasaadetuna pagenduses elas Odessas, siis ka tema on seda tolmu kirjeldanud nii et see on nagu ajastute ajas vastu, nii selge ja teada. Aga mis puutub Odessa rõõmu, siis ma arvan, et rõõm tuleb väga mitmest tegurist, aga kindlasti üks tähtsamaid rõõmu komponente on, et ta on hästi mitmekultuuriga linn, et ta on algusest peale olnud niisugune kõige mõnusam segapudru erinevatest rahvustest, kes on siis asustanud seda Novi russi ehk kuue Venemaa pinda ja neid rahvus on nii palju, et seal ei saa kunagi kellelegi öelda, et sina nüüd oled võõras, tõsi küll, rääkides põlisudes siitidega, kelle Ma leidsin mitu väga head ja väga täiesti ustavate toredat sõpra. Nemad ütlevad küll, et jahetavate nüüd tuleb nii palju neid uustulnukaid, kes tulevad mujalt Ukrainast siia ja noh, et uustulnukad jah, et ikka need põlised eestlased, see on ikkagi nagu mingi teine tera, aga vähemalt ei ole mingisugust seda suhtumist, et et sa nüüd olete hoopis mujalt ja meie paneme ennast sinust igaks juhuks kinni või lukk. Et selles mõttes on Odessa väga mõnus võõral rõõmustada. No Odessa kuulub. Ukrainale ja seal elab üks miljon sama palju kui terves Eestis inimesi. Kuidas need rahvuste järgi on niimoodi enam-vähem jaotunud. Põhielanikkond, Hodessiidid. Õige adis, siit nemad veel ütlevad ka ise seda, et kui nüüd Ukraina riigi taastati kides hakkasid ukrainlased võitlema oma emakeele eest siis otsiitidel on selline nali, et noh, meie hakkame nüüd ütlema oma andjessa erilise aktsendi eest ema aktsendi eest. Ja tõesti adis siit ei ole ju tegelikult ei ukrainlane ega ka nad ise ei ütle, et nad on venelased, nad ädistsiidid, aga muidugi see enamikud Essad, mida mina nägin, põhiliselt oli tõesti kõik venekeelne, see ei tähenda üldse rahvust, see tähendab lihtsalt, et suhtluskeel on vene keel ja kui sa kuuled ukraina keelt, siis kas on ametlik üritus, sissejuhatus viis minutit ukraina keeles edasi läheb niikuinii vene keeles või ta siis on sissesõitu, kes on kuskil sanatooriumis tulnud turniirist seal tutvud nagu väga paljudega siis jah, neid harki vist või, või kuskilt mujalt tulnud ukrainlasi on siis Odessasse jõudnud, räägib ukraina keelt. Aga üldiselt jah, on vene keel, aga see rahvuste kunagi olid rahvustel ju väga see oma asualad, oma tänavad, tänavad on kõik alles kreeka tänav ja seal on poolakatel oma piirkond olnud ja muidugi Friske uulitsa ehk juudi tänav ja nii edasi. Nõukogude ajal neid nimetati mingite põnevat poliitiliste nimedega ümber ka, aga praegu on siis kõik taastatud need vanad nimed. Aga igal juhul on seal ka väga põnevaid kohti, nagu näiteks Moldova Anka, kus tõesti alguses siis elasid Moldovast tulnud, hiljem elasid ortodoksed tõsiusklikud süvajuudid ja pärast seda ta kuidagi käis alla ja see on siis nagu Odessa selline Psycaagolikult, kriminaalne paiga. Aga see tõesti sõltub millegagi rahvustest, kes on seal elanud. Odessa üks suuremaid vaatamisväärsusi on maailmakuulus Potjomkini trepp. Ja seal toimunuks nüüd ka üks ERSO kontsertidest. Kuidas suhestusid sinu jaoks need eelteadmised sellest kuulsast trepist ja reaalsus. Eelteadmised olid muidugi tegelikult mul filmist soomuslõpetjonken ja igaks juhuks ma mainin, et ka see trepp on saanud tegelikult uue nime pärast filmi siis esilinastus 1925. aastal, enne seda nimetati suur trepp ja vulveri trepp taas Ukraina uue iseseisvuse algul, nagu rõhutati, et oleks kõik nagu omapärane ja vanapärane ja siis ka pandi vahepeal nagu mingit Bremorski trepi talle mingi teine nimi, aga kuna keegi seda ei räägi, et siis ikkagi räägitakse Potjomkini trepp, kuigi ta vist tõesti kuskil kaartidel on siis mingi Primorski trepina ja teistmoodi. Et see trepp oli minu kujutluses väga valge, sest ma olen näinud teda filmis jah, mis on mustvalge. Ja minu jaoks oli suur üllatus, et tegelikkuses see trepp oli küllalt tume, et ta on ikka tumedast graniidist ja mõtlesin, et ta täiesti valesti, nagu on meeles. Hiljem lugesin, et see on küll Stahli näol 34. aastal uuesti ehitatud, et filmis soomuslõpetjonkilongi vanad, mis oli liivakivist, aga liiva, kive, pude astmed kulusid ära, trepp oli väga halvas seisukorras ja isakese käsul siis tehti uus graniidist, mis pisikesi üle aja ja oleks nagu Peterburis tõsine graniit. Ja siis ta ongi praegu ja niisugune pruun hall, et ikka teistmoodi, aga päike paistab peale, on ta küllalt hele ja valge, ikkagi tolmu tuleb ka peale, et ei ole probleemi. Esialgu oli seal vist 200 astet, aga neid astmeid on vähemaks jäänud. Seal nagu varieeruvad, et mina lugesin neid, ükskord sai 197, ükskord sain 213, aga ma ise ka nüüd kindel ei ole. Aga igal juhul seda üles-alla kõndida on küllalt, et suur töö ja, ja päris lõbus on eriti jooksuga sealt üles minna. Soovitan soojalt kõigil proovida, kord päevas võiks ju harrastada, et siis süda kindlasti saks väga mõnusate helist kardiokoormust ei oleks jõusaali üldse vaja. Aga muidu on ta küllalt lai ja tõesti niisugune väga esinduslik. Ta on ikkagi ainus omataoline, mis läheb otse merest tõkva vanasti hüga sadamast. Ja noh, ta nii suurejooneline, et sealt kujutleks nagu neid kuninglikke protsessioon, aga pigem on ta tehtud selleks, et kauba lastidega üles sammuvad. Mushikid, et tõesti näete, need kaubal tass ja transamehed saaksid nagu korralikult otse üles, vanaste käisid mööda siksakki nagu mööda serpentiini, sest mägi on muidu liiga järsk. Kui sina seal sügisel viibisid, kas siis ka seal treppidel mingeid kontserte või üritusi toimus? Kindlasti neid võis toimuda, aga põhiliselt mina käisin nendel PÄEV aegadel, kui ikkagi nägin pigem turiste, noh, turist on seal ikkagi hordidena, et see on väga kuulus kohtades, on suur turismimagnet. Ta on ka Ukraina siseturismi hästi suur magnet, et sisuliselt ainuke kuurort, mis on merekaldal. Et siis nagu suvel on seal täiesti võimatu olla, kohalikud ütlevad, et see on kirjeldamatu, kuidas suvel on siis kõik kohad väga rahvast täis tuubil ja lisaks on, on ka hinnad väga laes. Noh, ma võin võrdluseks tuua. Vaatasin Ilus taastatud hotell Atlantis, minu elukoha lähedal maksab praegu tuba öö eest umbes 150 eurot, kui Buckingist ennegi koroonakriisi muidugi, seda oleks suveks tahtnud. Talvel saab sama toa meie rahas 15 euroga, et hinnavahe võib olla kuni kümnekordne, kui on see tuul, hooaeg. Kirglikku armastust selle linna vastu on väljendanud erinevad kunstnikud, aga kuulakem siin koos ühte Odessa pühendatud pala, mille ma fonoteegist leidsin ja ja kuulame, Loone, kas siin on tabatud ärase Odessa-le iseloomulik õhustik? See oli Oleg Ponomarjovi pala Odessa tema ansambli esituses Loone kas oli siin Odessa hõnge vaim sees? Mulle tuli kohe silme ette Odessa ühel tänavanurgal diskuulsuseid ka väike arv nuudi tänava alguses on suur niisugune müür, seinamaaliga seinamaalid on üldse Odessas väga armastatud, et nähtavasti mingil perioodil on neid suure hulgana tehtud uue aja alguses ja siis seal on suur müür, kus on siis elusuuruses juudi perekond, kuna väikarnoudi tänav oli kõige tuntum tumaid juudi tänavaid Odessas, kes on lugenud romani 12 toolise mäletab ka Öeldakse juuksevärvi kohta, et see ei ole inglise salakaup, et seda salakaupade jaks Odessas Väike-Naudi tänavas. Aga et seal on tõesti väga helge pilt nagu juutidest, kes. Ühest sellisest klassikalisest Odessa hoovist vaatavad siis seal maali peal välja. Seal on väga ilus noor ema väga tore oimulokkidega poisike, kes mängib viiulit ja siis isa, kes teda nagu hellalt vaatab ja nad on niisugune hästi hästi tore ja armas perekond, et tahaks kohe nendega tuttav olla. Nii et see viiul ja juudipärane, muusika ega see olnud essale väga iseloomulik ja tänapäeval ka siis hoolega seda produtseeritakse lausa tööstuslikult, et hästi palju ansambleid, hästi palju mingeid selliseid triosid kvartetikesi lauljaid, kes tahavad siis nagu samas žanris muusikat viljeleda. Aga lisaks sellele on Odessas ka väga palju väga teistsugust muusikat, nii et nagu kultuur on rikas, nii, ta on tõesti igas suunas rikas. Ja Odessa ooperiteatrit peetakse üheks kaunimaks Euroopas. Millised elamused ja kogemused on sinul sellest teatrist? Ainult parimad, sest sellesse Trisse minna jope ise noh, tundub, et see nagu õilistab sind või et kuidagi saab muutut koketsemaksja kuidagi Gibjaajalgsemakselt. Kuidagi tore, et seal on veel alles, nagu see tunne, et ma lähen ooperisse, andku mulle nüüd andeks kõik need uued ooperimajad Helsingiga eesotsas, aga noh, nemad on nagu väga elegantsed kultuuritemplid, aga sellist ooperit kuldajastu stiili on nagu parem nautida võib-olla Viinis või, või siis Odessas jaodes ooper, mingi legend on nagu ta oleks siis täiesti Napolion kolmandas stiilis oleks nagu Coop PA Pariisi vanast ooperimajast, see ei ole tõsi, sest tegelikult on ta ikka puhtalt Viini arhitektide looming, aga ta ei ole ka koopia Viini ooperimajas. Ta on lihtsalt Odessa iseseisev, niisugune tõeliselt, et ülepakutud ehtekarbike. Aga tore on vaadata, kuidas tõesti saab kõrvuti paigutada kõik võimalik erinevaid kivimaterjale, aga samas ka rääkimata marmorist ja vala hindistaga, et saab ka panna siis kullatist haka panna, pronksi saab ka panna, hõbedati seda kõike korraga kokku ja siis ka veel sepi suresid malmist ja see kõik toimib, see kõik on elegantne omas stiilis absoluutselt stiilipuhas ja väljapeetud. Aga ma arvan, et tähtsam kui see, mis seal väljas on, et ooperimaja on tõesti väga ilus, et tähtsam võib-olla jah, mis seal nagu siis sees tehakse ja tehakse seal väga huvitavaid ja väga moodsaid asju. Aga mis mulle Odessas meeldis, oli, et kui mõnes maailma ooperimajas tehakse muutsust moodsuse pärast noklide poorne festival näiteks meelega üritabki, siis piire kombata, siis seal olid kõik asjad ikkagi alles, oli nagu see vana ilu elegants, enamuse ooperlik vaimsus ja siis selle ümber oli tehtud väga huvitavaid asju. Võib-olla latravjaata, esietendus uus Travjaatamist tuli novembrikuus välja, võib-olla see vääriks kirjeldamist, sest sinna oli otsustatud, et tehakse lavasuurune, aga lava on ikka suur ja sügav ja kõrge, et tehakse lavasuurune, must siid, kerge must siid, mille keskel siis istub Violetta valges särgis ja noh, lava peal on siis meie mõistes nagu mägi ja seal on must siid, mille all käib tuulemasin, niiet see siid vahetpidamata. Laine tähendab suure osa ooper ajast alguses ja lõpus on siis selline must siid, mis võtab väga huvitav, noh, prožektori sees ta ju veikleb kaasiidoli selline materjal ja käinud üles ja alla ja terve lava nagu nagu lainet, Meri nagu lainetab siidi, seal on üksainuke naisterahvas eal nagu must meri nagu must meri on hea tähelepanek, aga noh ka selles mõttes, et seal on siis ka tuul, vaatse tuulemasin ikkagi teeb müra ja salata ei saa, et ikkagi noh, lauljanna häält ta mõnevõrra segab. Aga noh, ta on nii efektne, muidugi tasub ja seal ooperis oli ka siis rakendatud erakordselt põnevaid lahendusi, näiteks et ka esimese vaatuse kooristseenide algus käis hoopis grammofonilt ja see ei olnud mitte moodne salvestus, vaid salvestus umbes aastast 1900, et koor laulis täiesti nagu monocroomselt ja raginaga ja sissideoleta laulisel reaalse häälega sinna vahele oma partiid, et see oli ühesõnaga väga huvitavaid asju ka sakslaste lavastatud Ruba tuur, mis oli siis nagu seotud Hispaania kodusõjaga, aga ainult nagu niisuguste vihjeliste illusioonidega, et noh, tõesti väga geniaalsed ja väga vahvaid ideid ja muidugi balletimaailm on neil veel eraldi seal siis ka nagu nureieri, kala või, või kasvõi näiteks maskeraadi etendused, et see on asi, mida võiks mitu korda vaadata, et tõesti kõik on väga ilus ja väga hoolikalt läbimõeldud ja väga professionaalselt tehniliselt väga kõrgel tasemel teostatud. Aga mida sa kostad Odessa ooperiteatri lauljate kohta, ooperilauljate kohta ma ei viibinud seal, et mul oleks tekkinud saanud olla erilisi isiklikke lemmikuid, aga ühte asja ma panin lauljate puhul ikkagi tähele, et ütleme, esindusrida kui näed nagu esietendusi või vähemalt nagu teist, kolmandat, neljandat. Et mulle väga meeldib, et kuivõrd ooper on ühendkunst, siis need lauljad on väga ilusad, et neid on ka laval väga hea vaadata. No ütleme, et me oleme harjunud, et tenor peab olema selline väike ja ümar, aga laulab kangesti hästi, me anname talle selle andeks, aga näha trubaduuriks nagu tenorit ja baritoni, kes on niimoodi meeter 90, pikalt mõlemad ja hästi sellised saledad ja väga hea keha siis, aga noh, nad on ju tegelikult ooperis ka vennad, mis paistab välja no tõesti võimas või näha aidati amineerist, kes on ka niisuguseid ukraina stiilis noh nagu kuruslana ukraina poplauljad ikka sellised pikad, uhked vööni mustade juustega, tundub, et loomulikega naisterahvad ilusal annab juurde. Pärile minevikust on üks kuulsamaid Odessast pärit ooperilauljaid. Antonina Zdanova ja tema nime kannab praegu ka Odessa konservatoorium. Me võime kuulata väikest fragmenti salvestusest aastast 1908. Odessas on sündinud ja tegutsenud rida väljapaistvaid muusikuid, nagu David uistrahh, pianistid Svjatoslav, rister Emil Kiiliels kas linnas kõndides ka nendest mingi märk silma jäi? Ja ma korraks parandaksin ka seda, et Richter on sündinud RiToneeris, kui te veetnud lapsepõlve ja nooruse Odessas ja õppinud seal. Aga märke on palju, sest Odessa armastab oma inimesi, armastab oma kuulsusi ja kui vähegi on võimalik kellelegi kuhugi panna tahvel, siis seda kohe tehakse. Aga kõik eelmainitud nimesid, mis meil praegu on saates olnud, võib ka näha jalajälgedel et midagi sarnast meie Estonia juures on ju ka ilusat tähe jalad, kus on siis Estonia algaegade inimesed oma jälgedega, aga on ka siis tehtud seal kuulsuste tee, kus tähtedel on nimed taga, seal on muusikuid, seal on kunstnike, seal on loomulikult näitlejaid, aga on ka teisi. Ja muidugi, ausambaid on tõesti Odessas igasuguseid, et mõnikord ei tule mõne asja pealegi, et noh, näiteks ausammas muudel mannile, kes ometi on luudelmann, aga selgub, et nuudel mon oli kohutavalt tähtis insener ja konstruktor, kes nõukogude militaartehnikas militaarnagu teaduses oli väga kõrgel positsioonil ja nii edasi, et andekaid ja lahedaid inimesi on olnud Odessas väga palju muudel manist kohe kõrval on ka Mihhail Jevenetski pulber ja šanetski muidugi ise on, on kahtlemata üks värvikamaid Odes syyte, on ka ülemaailmse Odessiitide klubi asud ja tugitala hing, president, mida vähegi ja Odessa huumori võib-olla selline üks paremaid verstaposte Essot nagu peetaksegi ka huumoripealinnaks. Jah, ma arvan, et sobib hästi ja tore oli see, et seitsmekümnendatel aastatel Eesti sai sellest väga nagu mõnuga osa. Et ka Odessa huumori festival, jumal ime, mida nad teevad iga aasta esimesel aprillil see aasta küll vist jäi ära, aga, aga põhimõtteliselt sellest humorinast tihti eesti keelde väga kähku tõlked, arvestades raamatut kirjastamisprotsessi aeglust nõukogude ajal üsna kiiresti tulid välja huumori valimikud Sis Jumorinal esitatud sketšid ja intermeediumidega eesti keeles ja need olid tõesti naljakad. Noh, seitsmekümnendatel aastatel selline tõsiselt lõbus lugemisvara eestlasele emakeeles kätte toodud. Aga tore on ka näha, et siis Odessas edasi ikka veel toimetavad maskid, kui me mäletame Gorbatšovi aega ja natukene ülespoole, siis äkki tekkis kesktelevisiooni, mida ka eestlased huviga vaatasid, tekkis nõndanimetatud maskishow, kus siis tegelikult esines seltskond Odessa lasi, kes tegid kõige lahedamat ja mõnusamat huumorit, pilades nõukogude elu väärnähtusi, aga ka üldse elu neid tüüpilisi tavalisi asju, mida me elus kõik mõnevõrra naerda võime näiteks noh, armumist, võõrasse naisesse või minekut haiglasse, kus kõik kardavad igasuguseid asju. Ja see maski šõu on võib-olla sellepärast nii viljakas olnud ja ikka veel püsib ja neil on oma teater ja nende etendused on ikka veel andekad ja vaimukad, et neil on üks väga huvitav eripära, et kui tavaliselt humoristid või väitlejad, eks nad on mingi näitlejaharidusega või hoopis isehakanud, siis nendele tõsine plejaad, üks on tuumafüüsik ja neil on kõikidel kõrgharidus pigem inseneri kõrgharidus kui mingi loba loogi. Ja võib-olla on see just, mis neid siis nagu eristab teistest samalaadsetest truppidest, keda Odessas jagub ohtralt juuditeater ja kõik teised umbes samas stiilis, aga maskid on midagi täiesti omaettekomplekt. Issina elasite Odessas Arkaadia linnajaos Arkaadia on inspireerinud ka eesti poeeti Karl Ristikivi ning temast on omakorda saanud lauluks inspiratsiooni Tõnu Tepandi. Mida sa räägid seda Arkaadia kohta? Eks raamatu abi Pealkiri saigi võetud minu suure iidoli Karl Ristikivi järgi aga minagi olin Arkaadia teel, et see on tõesti väga väga lõbus mõelda, et enam-vähem nii see just Odessas oli. Et Odessa on ka väga suurte kontrastide linn nagu ikka lõunapoolseid idapoolse linnad, et seal on väga suurt, kust ja on ka ikkagi sellist vaesust ja sentide ja kopikat olete lugemist või mida iganes, grivnat, lugemist, aga tore on näha, et kõigile seal jätkub paika ruumi. Arkaadia on siis nagu esinduslinna jagu, ehitatakse järjest uusi kõrghooneid, kõik on kortermajad ja väga palju, et neid mitte Odessa lased, ostavad näiteks Araabia ühendemiraatide rikkad on väga huvitatud Arkadi arendustest ja ja muidugi merevaatega kortereid seal jagub ja kõik on nagu väga-väga uhke ja muidugi Eesti mõistes ei ole kokku hoitud ka siis fuajeede ja igasuguste hiilgavate materjalide pealt, need natukene nagu Stalini ajastu tunne, aga kõik on ikkagi uus aeg. Jah, selline Arkaadia on olemas ja seal on omad poed, omad restoranid, omad gurmeetomat, olekud, seal on väga ilus. Selle kõrval on tõesti ka teistsuguseid kohti, Malinovka ja niisugusi, Lasnamäe taolisi kohti. Aga jah, orkaatias olla oli, oli tore ja vahva, eriti tore oli see, et linna oli ainult 5,2 kilomeetrit jala, et sinna käib ka jala ära, kui on vaja, aga võib ka trammiga. Aga vana Arkaadia, Vanarkadio tegelikult kogu see nimi saigi alguse sellest, kui kunagi mere kaldale ehitati, kui selline suverestorane, kuhu võis linnast välja sõita, võib-olla preiliga kaasa võtta, kuskile kabinetti, temaga minna ja sealt alates siis ärkad ja sai sealse koha nimeks, muidu seal oli ka vürstidega kaari, mitte üks väike suvekodu ja seal oli enamikul Odessa rikkuritel olid siis seal ka omad väikesed suve mõisakese suvel ussikesed, noh, praegu mingis on botaanikaaed, mingis on restoran, et mingist sanatooriumid kasutatakse, mõned on väga viletsas korras, mõned päris lille löödud. Aga kes tahaks nagu rohkem sellest Arkaadia teada, siis võib-olla oleks mõistlik tõlkida eesti keelde ära ühe väga huvitava adjessalanna Julie verbaa raamat. Jõudsime kohale, mis on esimene osa tema Odessa epopöast Odessas võitnud ja nagu siis ümberkaudu suurt populaarsust, äratundmisrõõmu palju selline kultuurilooline romaan võib-olla natukene sarnaneb Parissakuunini romaanide kanga natuke kriminaalsust ja on ka kõike muud, esimene köide lõpeb 1917, seal on ka räägitud sellest samast tarkaatiast ja on ka räägitud, kuidas siis sealkandis toimus ka täitsa linnas vene impeeriumi esimene iludusvõistlus. Iludusvõistlus esimene päev oli naistele, teine päev oli meestele, hull oli see, et meeste iludusvõistlus, kus hääletasid daamid, pani kinni must mees, mis näitab veelkord, kuidas odassiidid tõesti absoluutselt ei hooli mingitest teel arvamustest, stereotüüpidest, siltidest, et pani kinni must mees, mille peale siis kõike Odessa valged olid väga kadedad ja väga pahased. Aga naised leidsid, et tema on kõige ilusam. Mõnikord mõtlen, eksin veemure, ka riigi. Marssalikepike pahna. Avanes ja ta enda, ta. Ärge öelge, et ta hea. Kui. Suvetuuri külaline on Loone Ots. Me räägime täna Odessast, aga räägime nüüd ka Odessa maitsetest, söögist ja joogist. Mis on Odessa-le iseloomulik. Me teame Odessa šampanjat. Kuljazzonist Odessast pärit Jah, šampanja ka nüüd nii et see õige šampanjatehas on vahetanud mitu korda omanikke ja kuigi kaubamärgina ta eksis, teerib taas. Asjatundjate väitel ei ole asi enam päris see, tõsi küll, on tekkinud selle Odessa šampanskaja vahuveini kõrvale on siis tekkinud šabo tehase vahuveinid, Eesti turulgi on neid saada ja nii edasi, et valik on täiesti laialdane. Aga toitudest noh, Odessa küll, jah, see, et üks variant jah on, et ta nad essast pärit, aga siis ta peab kindlasti olema see nõndanimetatud valge Kuljašett ei tohi olla tomatipastat sees. Et on hapukoor ja seeni võib lisata valgeid seeni just peale Krimmi. Ja siis teine variant, et see toimus hoopis Peterburis võistlus, kus siis Kuljas roana võitis maitseelamuse tuntud gurmaanide suus. Aga mis on muidugi klassika, Odessa on Foršmak. Ja kui taas pöörduda kahe Odessa lase kirjutatud raamatu 12 tooli juurde, siis on seal koht, kus Alžen kutsub ost apenderit maitsma, mida jumal on andnud ja selleks päevaks jumal oli andnud heeringas eelroa ja siis järgneb veel pikk toitude loetelu, aga just see heeringas eelroog, see on siis Odessapärane Foršma. Et kui eestlane teeb heeringat hapukoore-muna sibulaga Sisodessid, teeb sedasama, aga ta paneb hapukoore asemel õli ja võib panna natukene õuna, aga just hakitakse hästi peeneks, et ta on ikkagi nagu pigem pasteedilaadne toode. Forzmakiga muidugi mitmeid retsepte nagu ikka, igal heal asjal on ka omad kokad ja kõik natukene eristavad iseennast teistest. Aga põhiline Foršmakia siis selline õlipõhine, soolaheeringas tehtud eelroog, see on väga mõnus leiva peale määrida väga hea ja kuna Odessa merelinn siis ka kõikvõimalikud mereannid minnes Privossi turule raudteejaama kõrval, siis selline hästi suur turuala, väga populaarne lüüakse turisti sinna bussidega ja seal on siis kalaosakonnas tõesti kõigepealt meedia ehk siis nagu merekarbid, mida ka tuuakse siis lauale koos kõigi asjaomaste aksessuaaridega käte loputada, sest nõude ja kõige muuga ja see on siis kuumalt serveeritud omas mahlas merekarbid. Aga seal on ka oma väike kala, selline hõbedane helkiv loomake, kelle ametlik eestikeelne nimetus peaks olema meri, Järn veel mingi eraldi merihärm, aga Gefaal on tema nimi Odessas ja siis Gefaal on, on ka nagu üks linna sümbol. Noh, kui meil ta oleks võib-olla suitsupääsukese moodi, siis Gefal, mida püütakse sealtsamast rannavetest, sest neil on eraldi selle jaoks vanasti olid ka siis kaluritel eraldi lameda põhjaga rohelaadsed, paadid, mida nimetati Shalambri ja siis žanri poome Gefaali ehk Shalandid, mis on Gefaale ääreni täis, et see on ka üks niisugune väga kuulus Odessa lauluke ja kala igas võimalikus kastmes või ka hoopis ilma kastmeta keedetult või kuidagi valmistatud, see on kindlasti üks, üks Odessa toit, mida tasub nautida. Aga Odessa halvad küljed on, et kõik asjad on väga maitsvad ja ukraina köök ja vene köök, mis on Odessas mõlemat kenasti segunenud annavad ju hirmsal kombel kaloreid, nii et kui keegi tahab ennast korralikult paksuks süüa ja tõepoolest kaalus juurde võtta, siis väga soovitama Odessa võimaton külmaks jääda nende võrratute roogade ees. Kas peale Gefaali on Odessa all veel mõningaid sümboleid? Üksud essa sümbol, mida ka paljud ei tea, on apelsin. Päris selline tore oranž apelsin ja peaks olema essaga ainus linn maailmas, kus apelsini on ausammas püstitatud. Sellega on seotud kena lugu, et kunagi, kui Katariina suur Odessa asuta ei anna hinge heitis tema poeg Paul, esimene otsustas, et tuleb teha teistmoodi, kui ema tegi ja pani seisma Odessa linna sõjasadama ehituse ja üldse nagu kõik, mis Odessas juhtus, pandi seisma ja loomulikult, kuna inimestel polnud tööd ja see linn oli alles äsja asutatud inimesed jooksid laiali, tundus, et nagu ninn, hukkub, et ei saagi enam Odessast asjad. Aga kaupmehed selleks, et selgitada keisrile, et tegelikult sadam on vajalik, mitte ainult sõjasadam ana, võid ka kaubasadamani. Kaupmehed pakkisid hoolega siidpaberisse legendi järgi 3000 värsket apelsini ja saatsid koormaga talvisesse Peterburi öeldes, et Odessa sadam, mis on aasta läbi jäävaba, eks ole, et neid apelsini tuua nagu muda, toi poisse ja saar olles näinud ja haistnud seda kaunist apelsinilõhna ja söönud ära ühe mahlase apelsini, kirjutas siis alluv gaasi käskides Odessa ehitamist jätkata. Ja selle tõttu, kuna apelsin Odessa päästnud on tal siis kaod essas ausammas. Apelsin on seal selline kõrvitsatõllakujuline nagu Tuhkatriinu tõld ja natuke ära kooritud ja sealt apelsini juures on siis ka Paul esimene oma niisuguse kurja näoga, aga apelsini vastu ta ikkagi ei saa. Ja teine, Odessa imetore sümbol sümboleid oleks rohkemgi rääkida, aga imetore sümbol on ka valge akaatsia, mis õitseb ja tahtsin väga-väga naasta Odessas just selle valge akaatsia õitsemise ajal aprillikuus. Aga pidin leppima ainult Brade saadetud piltidega, aga nyyd südantsoojendav oli, kui saabub pildike, kus on allkirjas, et sinu Jaaks käisin praegu pildistamas esimesi valgeid Acadsjaid juhtugu mis tahes meiega, olgu meil siin viirused, garantiinid, kriisid, mida iganes, aga akaatsia õitseb Odessas kindlasti igal aastal, nii nagu meil praegu sirelid. Jah, nagu meil, Heino sirelid on ka ja kasta neid on ka ja punaseid kastaneid ja, ja üldse kõike Odessas rikkalikult väga roheline linn, et isegi nendes nii-öelda kehvakesed, kes linnajagudes on hästi palju avalikke parke. Need ei ole küll suured, aga niisugused väärid või pargilaadset tooted on ikka väga, peaaegu igal sammul olemas, nii et seda rohelust, kus lastega jalutada või kus lastel on hea mängida või vanakeste liistud, et seda rohelust jagub palju. Ja muidugi võidupark on siis ka noh, ikkagi Ukraina mõistes väga kuulus puuliikide kogum, et see täielik Harboreetumi on siis tunnustatud teadlased ka väga tunnustavad, et seal on väga liigirikas Loone meil Odessa jutu jätkuks kauemaks, aga mis sinu enda jaoks jääb sellest Odessa kogemusest siiski domineerima? Ma arvan, et domineerima jääbki võib-olla see looduse ilu selles linnas, et linn ei ole niisugune külm kivikast. Vaideta ongi kuidagi väga loomulik, jah, see loomulik, kus, et nagu ollakse, nagu ollakse, ja see linn ka on loodusega koos on merega unist, epiga on istutatud parkidega ja nad on kuidagi üksteisega, need kivid ja puud lähevad väga hästi kokku, kui et Odessas on hea olla ja see ei tähenda mitte ainult, et hea on olla inimeste keskel, vaid et ülepea seal kuidagi tunned ennast mõnusalt. Võib-olla laisemalt, kui eestlane on harjunud tundma, aga selle eest on päevad ehk natuke veel säravamad. Seon Odessa suur väärtusrõõm ja, ja mõnusus. Aite Loone Ots ja. Loodan, et see mõnusus ja rõõm jääb sinusse püsima. Odessast. Aitäh, olen kindel, tulge kõik Odessasse, saage sellest oma tükke. Odessa jutu lõpetuseks kõlagu siin üks Odessa meloodia. See on Nikita Bogozlovski pime öö filmist kaks sõdurit mängib Robi lakatusi, ansambel.