Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tehnoloogia areng on paigutanud nii mõnegi nähtuse uut olukorda ja lootused areng ennast tagasi kerib või seiskub, on ju lootusetu. Aga see ei takista nende nähtustel omanikel arengute vastu pingutamast, mis sellest, et kõrvaltvaatajana näeme selle tegevuse lootusetust. Viimase kümnekonna aasta jooksul taolises uues olukorras sipenud filmi- ja muusikatööstus mis ei ole kuidagi suutnud kohaneda internetti pakutava uue failivahetuskeskkonnaga, kõnelemata soovist oma ärimudeli ümbervaatamiseks. Muusikatööstuse algatas eelmisel nädalal uue lainega süüdistuste esitamist faili vahendajatele, samal ajal kui analüüsid viitavad, et tegelikult on nende sissetulekud viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud ja seda just tänu internetis liikuvat telemeediafailidele. Olgu märksõnaks kas või kuuajast miljardi enda loominud aiti unts, virtuaalne muusikapood. Üllatav, et muusika ja filmitööstus ei ole pärast aastaid kestnud võitlust oma sisulise kliendibaasiga suutnud loobuda probleemi mustvalgest käsitlusest. Seejuures pole inimesed muus süüdi, kuid tehnoloogia arenguga kaasa minemisest, kus nad on jäetud üksinda või õigemini on taoline hoolimatus jätnud uues meediakeskkonnas ainukeseks kliendi vajaduste rahuldaks kuritegelikult piraadid. Seetõttu pole ime, miks piraatlus on kasvanud üha suuremaks, kuna piraatlusega võideldakse selle koha pealt. Nende nahk on kõige paksem, see tähendab jõu ja vägivallaga piraatluse vastu umbes nagu püüda ninasarvikut vitsaga karjatada. Selles valguses tundub aga üllatavalt värskena uus tegevusliin, mida Universal Pictures hakkas rakendama Venemaa avarustes eluleva piraatluse vastu. Sarnaselt teistele riikidele, mis jäävad paljude filmide, linastus kalendris järjekorras tahapoole ja ju filmisõpradel tihti muud üle kui osta tänavalt värske, kuid mitteametlik DVD rahale piraatidele, kes kasvavad tänu sellele endiselt tugevamaks. Seejuures on värsked Peeveedeed oma kvaliteedilt enamus juhtudel suhteliselt õnnetud, kaameraga võetud koopiad. Keegi tark Universal spetsialist nägi aga selles võimalust ja ilmselt pärast pikki läbirääkimisi suutis veenda suuri ülemusi proovimas midagi enneolematut. Nii otsustas Universal välja on ta ülivarajasi ametlikke DVD-sid, mida iga soovija võib vabalt endale osta. Lisaks varajasele väljalaskeajale, millega üritatakse võistelda, pange siis tähele, mitte niivõrd võidelda, kui võistelda piraatidega on ka varajaste ametlike DVD-de hind erakordselt madal. Umbes samas hinnas või veelgi madalam võrreldes piraatidega. Ja see on juba midagi, sest igaüks võib enda peal järele proovida, mida tema ostaks, kui leti peal on kõrvuti odav originaal ja võimalik, et natukene kallim piraatkoopia. Tähelepaneliku raadiokuulaja küsimusele, kas sellest ärimudelist peaks veel midagi teadma, või siis, et kus siis trikk peitub, sest miks on poe originaalide endiselt nii kallid siis trikk peitub selles, et varajane, originaalne ja odav koopia on tehniliselt nõrgema kvaliteediga kui lõpp Toode. Umbes midagi sarnast võrreldes hõlma alt kaameraga lindistatud kinokoopiaga. Hoolimata Universal näeb oma lahingukiikris endiselt võitlus piraatidega võib uut taktikat vaatajaid pidada isegi klientidega tegelemiseks. Huvitav, kas see võiks olla märk suuremast sulast, mis on saabumas?