Tere, eetrisan portaal tehnolooga. Kommentaar esitab Kristjan Port. Paistab, et inimkond on viimastel aastatel muutunud varasemaga võrreldes rohkem kannatamatuks. Õigemini see osa inimkonnast, kes kasutab interneti otsingumootoreid ja nad on kannatamatult tulemuste saamise osas. Sellisele ja mõnele teist suguselegi järeldusele võib jõuda, lugedes värskelt Jupiter viis söötšiia i prospekti korraldatud uuringu tulemusi. Uuringu eesmärk oli selgitada, kuidas inimesed kasutavad otsingumootoreid. Uuringusse kaasati natukene alla kahe ja poole 1000 ameeriklase. See on esimene koht, mis tasub meelde jätta, sest riigiti ja kultuuriti võib teoreetiliselt erinevused olla, kuigi antud kontekstis hästi seda ei usuks. Nimetatud uuring on kordusuuring, seega saab võrrelda tulemusi kolme aasta taguse ajaga aastal 2002. Nagu selgub, viitsib või kannatab absoluutne enamus internetis otsijaid läbi käia vaid esimesed kolm otsingutulemuste lehte. Vähemalt uuringus osalenutest ligi 90 protsenti klikesid peamised mõnel lingil esimese vaid kolme lehe ulatuses. Võrreldes aastaga 2002 oli toona inimesed südikamad ja esimese mõne lehe tulemustega piirdus vaid 81 protsenti inimestest. Värskem uuring kinnitab sedagi, et kaks kolmandikku otsijatest klikivad juba esimesel lehel lootuses, et õige asi on üles leitud. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga valisid esimesel lehel pakutust midagi alla poolte. Üllatavalt lahkus 41 protsenti otsijatest uut otsingumootoreid kasutama, kui ta ei leidnud esimesel lehel teda rahuldavat linki. Olenevalt nüüd, millised metafooriliselt prillid pähe panna, võib neid tulemusi tõlgendada erinevalt. Üks uuringukorraldajatest. Ai prospekt on turundusfirma. Nemad näevad maailma läbi turundajate prisma ning nende järeldus on, et kui keegi tahab ennast paremini esitleda, peab ta sattuma otsimootori tulemuste esimesele kolmele lehele. Uuringus osalejatest kolmandik pidi esimesel lehel kuvatud firmasid ka paremaks brändiks. Inimressursi arenguprille pähe pannes võib tõdeda, et keskmine otsi on ilmselt muutunud professionaalsemaks ja tema nõudmised otsingumootoritele on senisest kasvanud. Kui ta ei saa head teenindus, see tähendab esimese kolme lehe umbes 30 tulemuse seas seda, mida ta otsis, siis lahkub ta teenindaja juurest uue juurde. Ega selline pirtsakas tavaliselt suurt midagi juurde ei anna, aga oma sõnum on taolises käitumises olemas. Omakorda otsingumootorite maailma esindajad näevad kirjeldatud trendide taga otsingumootorite kvaliteedi paranemist, millega nad on lõppkasutajad lihtsalt ära hellitanud. Kõigil nendel vaadetel on omajagu õigus, kuivõrd üheskoos annavad nad terviklikuma tunnetuse tegelikkusest. Ja see tegelikkus on üpriski karm nendele kodanikele, kelle elu sõltub teiste kodanike poolt veebiruumis, ülesleidmisest. See puudutab olulist osa tänapäevastest ettevõtetest mis otsivad kontakti avalikkusega läbi oma kodulehtedelt. Juhul kui selline kodulehekülge ei satu otsingumootorite hinnangul esimeste sekka võib kodulehe ülalpidamisele tehtavad kulutused kuulutada ebaefektiivseks mõnikord isegi kahjulikeks. Sest ainukene teejuht uute klientide jaoks sellise aadressi juurde kannab nime juhus. Ja ära jäta oma saatust juhuse hoolde.