Ei. Ei ma. Veel. Raadio kahe sünnipäevaprogramm jätkub, Ivar ja Koit on siin stuudios kuni kella seitsmeni välja ja meele saabus külaline, kes ei toonud kaasa ei kolme lõtva tulpi mitte nukrat, aga väga toredat naeratust. Aga tordi pealt tahavad tordi kohta tahaksin küll küsida. Tere tulemast raadiosse. Margus Allikmaa, Eesti Raadio juhatuse esimees ja meie kõige kõige kaugem ja kõrgem ja võib öelda, et ka kaugeim ülemus. Tere, Koit rõivar, palju õnne teile, aitäh ja palju õnne sulle ka. Kuidas selle tordiga sind nüüd loodan? Ei toonud torteidunud lill ja viinamarju hoopis. Oi tore. Punaseid või valgeid ja vaatate, ühtegi täiskirjutatud paberilehte ka ei ole kaasas nimetati vist ei tule. Ei ole. Ühed on, kõned, on arvatavasti peas luba küsida, kas sa mäletad enda 13 aastast sünnipäeva? Kui hakata niimoodi mälus sobrama, ilmselt võib-olla tuleb meelde kuskil kindlasti? Jah. Kindlasti sa ei peetud. Eesti raadio 13. sünnipäev toimub. Eesti raadio suurema osa ehk vabadusraadio kahe-kolmeteistkümnes sünnipäev toimub Eesti Raadio kahe suurema osa veelgi suurema sünnipäeva aastal. Nimelt Eesti raadio saab sügisel 80 aasta vanuseks. Margus Allikmaa, me millised on Eesti rahas ja juubeliaasta? Meie kõige tähtsamad pidepunktid Tervisi arengus? Ossabisid nii põhjalikku ja raske ja keerulise küsimused. Eesti Raadio 80 on selles mõttes uhke sünnipäev, et tegelikult on see kogu Eesti ringhäälingu 80. sünnipäev. Nii et me peame natuke laiemalt vaatama mitte ainult raadio mätta otsast, vaid kogu ringhäälingu seisukohalt ja sellelt tulenevalt. Me teeme suure konverentsi, kus me räägime ringhäälinguteemadel, see on selline üks oluline üritus sünnipäeva ürituste reas ja me anname palju plaate välja ja siis me teeme suure peo, kus me kutsume külla endisi raadiotöötajaid ja kolleege välismaalt ja Eestist teistest raadioprogrammidest ja nii edasi, nii et neid me teeme Eesti raadiost filmi selleks puhuks, ma arvan, et te olete isegi juba pildi peale sattunud või teed on käidud siin filmimas ja neid sündmus on toimunud. Kas raadio kaks on Eesti Raadio hea laps? Kõik on head lapsed. Kui oleks paha laps, noh küll siis oleks juba ju seda kuidagi vaikselt märku antud, et poisid, poisid, aga millist programmi oleks või on kõige lihtsam juhtida? Raadios on neid teatavasti noh, võiks öelda. Viis. Eesti raadio on niimoodi üles ehitatud, et igal programmil on oma peatoimetaja ja peatoimetaja juhib programmi, et juhatus ei juhi programmi. Juhatuse ülesanne või minu ülesanne on see, et leida õige peatoimetaja ja panna talle anda ressurss kätte ja, ja öelda, et tee nüüd, et leida inimese tööle ja hoida neid töös just. Margus Allikmaa, millist raadiojaama sa ise kuulad? Kõige meelsamini? Kuul on hästi hea meelega raadio kahte. Sellepärast, et raadio kaks on läinud nagu valinud sellise muutumise tee ja siis on huvitav, hästi huvitav jälgida, kuidas see muutub, need mis, mis nüüd siis meie saate saateprogrammi juures ütleme niimoodi, et kõige rohkem rõõmustab ja kas on ka midagi, mis nagu kõige rohkem segab, kas muusikat on vähe juttu, palju? Ma veel kord ütlen, nii et ma usaldan Heidit ei pannud meeskonna kokku, veidi seisab selle eest. Hea, et raadio kaks areneb ja hakata siin nagu juhatuse positsioonilt, ütleme, et ai, see on halvasti. See on hästi, et see, see on hästi niuke liberi, ohtlik, ohtlik, aga, aga R kaks on nüüd 13 aastaseks saanud. Millal, kui sa mäletad, oli sinu esimene kokkupuude raadio kahega. Hästi raske meenutada, aga kuna ma olen mingi aja töötanud ka kommertsraadios trio grupis, siis ma arvan, et selline tõsisem kokkupuude raadio kahega oli, oli võib-olla sellest ajast ehk kuskil kuus-seitse aastat tagasi, kui, kui tuli kuulata, mida konkureerivad jaamad teevad. Aga kui nüüd mõelda ajas tagasi, siis siis sa oled juhtinud paljusid ettevõtteid, firmasid. Kuidas on võrrelda nüüd seda neid eelmise juhtimisega tänase ütleme riigiraadio avaliku-õigusliku raadiojuhtimisega? Oh vot see on selles mõttes vahva küsimus, et siin saab hästi kiita Eesti raadio inimesi selles mõttes, et esimest korda ma näen, kuidas inimesed teavad, mida nad peavad tegema, tunnevad oma vastutust. See on üks erakordselt positiivne kogemus on et kuigi me töötame, võib öelda nii riigiasutuses, siis kas võib nii öelda, et sa näed, et me töötame nagu erafirmas? Ma arvan, et siin ei pea nagu mingit vahet tõmbama, et erafirma või riigifirma tuleb igal pool ühtemoodi teha. Ja tööd me teeme ka tööd me teeme ka, kas üks küsimus tegelikult natukene spetsiifilisest valdkonnast, vaat kui nüüd juba kokku saime, ma olen ammu tursdnik ühisliigas. Alates 21.-st sajandist on nii palju räägitud digitaalraadiosse ja nüüd nagu viimasel ajal, kaasa arvatud meie enda rahade siseses raadioajalehe Raadio ja Eesti televisiooni ühises lehesse hakun, hakatud rääkima hoopis seda, et digitaalraadiot, raadiote digitaliseerimine ei nagu ei olegi enam mingi prioriteet, vaid vaid rohkem tuleb kui panna hoopis kaabel käesolevate raadiojaamade sisu veel rohkem mitmeks. Me kesistamiseks, kas on nii jah, et kõigepealt need inimesed, kõik, kes üritavad rääkida digitaliseerimise teemal, kõik räägivad natuke erinevat juttu erinevatest asjadest ja ütleme kuskil 10 aastat tagasi, kui hakati rääkima digitaalringhäälingus, siis avalik-õiguslikud raadio eriti rääkisid, et meie vastutame selle digitaalringhäälingu arengu eest ja meie peame olema pioneerid ja meie peame olema vedav jõud ja nii edasi ja nii edasi. Paar aastat tagasi toimus selles vallas nagu muutus ja öeldi, et vaadake, kommunikatsioonifirmad, igasugused telekommunikatsioonifirmad, need on, veavad asja tehnilist poolt või toovad turule uusi tooteid. Mis tähendab seda, et raadioprogrammid lähevad telefoni arvutis mis iganes moodsatesse sellistesse elektrooniliste vastuvõtuvahenditesse ja raadio, ehk siis olgu ta avalik-õiguslik või eraõiguslik, vahet ei ole ülesanne sisu ja keskenduda sisu tootmisele ja miks kaks põhjust. Esimene põhjus on see, et telekommunikatsioonid firmad toovad turule hästi palju erinevaid väljundeid ja, ja see omakorda toob kaasa selle, et uusi programme tuleb turule tuua. Aga kus on see programmi tootmise kompetentsi, kraadiust, kus mujal ja, ja sellepärast on nagu tuldud nagu selliste juurte juurde tagasi või, või pandud rõhku sellele või hakatud rohkem rääkima sellest, et keskendume sisule, mõtleme välja uusi uusi sisukaid programm. Ja sellega täidetakse ärase digitaalajastul. Täna enam ei räägita nii väga sellest tehnilisest poolest. Aga kui nüüd mõelda tuleviku peale, kui palju näeksid sina Eesti raadios neid sisukaid programme? Ma arvan, et peab olema nii palju, et püsida konkurentsis, püsida pildis, me ei tohi kaotada oma turuosa. Et kui neid uusi programme muudkui tuleb ja tuleb. Selleks just et noh, turuosa säilitada peame omalt poolt sama palju vastu panema või vähemalt kas just sama palju vastu panna, ilmselt me ei suuda, aga, aga selleks, et Ta ei kaotaks oma turuosa. Aitäh stuudiosse tulemast, aitäh meid külastamas. Margus Allikmaa, Eesti Raadio juhatuse esimees ega sa nüüd ometi ära ei lähe, või meil siin pikk laudtee peal, et just just, et pikk laud on ka kus siis ei saa sellest mööda minna. Täna on sünnipäev, seda ei juhtu iga päev sünnipäevalapsi. Verkiaatra.