Tere, eetrisan portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tulete kõige enesekontrolli jaoks meelde viimast vaidlust, mis oli seotud mõne uue edeva köögiseadme ostmisega kellel mälu tööle ei hakka, laske mõtetes pilgul liikuda mööda köögiga ja peagi peaks meenuma, miks oli vaja vahetada raha elektrilised konserviavaja Britööri aparaadi köögikombaini võileivamasina vastu. Ning saavutatud meeleseisundis tasub tutvuda Suurbritannias välja antav ajalehe The Timesi sandaid Timesi veebiväljaande analüüsiga. Teemal, milline köögiseadeldis on suurim raha maha viskamine Suurbritannias, jääb kuu aega pärast ostuköögikappidesse tolmu koguma umbes 63 miljardi krooni eest seadmeid, ilma milleta ostuhetkel ei olnud võimalik edasi elada. See on summa, mis kulub täna Eesti vabariigitöös hoidmiseks ühe aasta jooksul. Värskes uuringus võeti vaatluse alla seadmete ostuhind selle kasutuskordade arv ja kasutusiga. Nii saab välja arvutada aparaadi kasutuskorra hinna. Ärge proovige end lohutada, et aparaat kapis leiba ei küsi ja vahest leidub kunagi tulevikus veel kasutust. See on enesepetmine. Nimelt aparaadi alla seisma pandud raha võiks teenida tulu pangakontol, kõnelemata selle paremast kasutamisest asjadele, mida läheb vaja näiteks iga päev. Ja olgem ausad, kui terve aasta jooksul pole seadet vaja läinud, kui suur on tõenäosus, et selle kasutamissagedus peaks muutuma. Aga üks võimalus on lohutuseks siiski veel järsku kõik see jutt meid ei puudutagi, sest uuring tehti suur brid Tanjas. Seega uurigem neid rumalaid brite oma mõnusast kaugele olemise positsioonist veel edasi. Esmalt olgu siiski ära toodud kõige kulutõhusamad seadmed. Positiivsuse edetabeli tipus on veekeedukann, mida kasutatakse päeviti ja võttes arvesse selle hinda, tuleb Suurbritannias kasutuskorra hinnaks umbes üks kroon. Ise kiiresti kodust veekeedukannu ostu meenutades oleme kusagil 20 kuni 30 sendi vahel ja horisondil on kannu vahetamine, sega palju odavamaks, ilmselt siin minna ei saa. Kulutõhususe edetabeli positiivse loetelu teisel kohal on elektriline hambahari. Sellele järgnevad juurviljariiv, ristimismasin Ta ja, ja üllatavalt võimlemisharjutuste video. Vaadates aga kõige madalama kulutõhususega asju, siis siin paistab negatiivselt silma teleka külge ühendada laste mängukonsool. Tänu kõrgele ostuhinnale peaks seda kasutama tihedamalt kui keskmine mängur vastu peab enne, kui võiks võrrelda seda keedukannu kasuteguriga. Suhteliselt ebatõhusaks ostuks on ka satelliitnavigatsiooniseade GPS elektriline jalavann ning DVD-mängija. Nende kõigi kulu on vahemikus 30 kuni 50 krooni. Kasutuskord. Sülearvuti käivitamine keskmise kasutaja süles tähendab juba umbes 70 kroonist väljaminekut ning kehalise jaksu parandamiseks ostetud jalgratast maksate igal kasutuskorral üle 100 krooni. Tervisega seoses tasub mõtelda oma võimalik, et seisva jalgrattakasutuskorra hinnale, kui teinekord keeldute restoranis tervislikuma Struvastanu sutid suti kõrgemale hinnale. Moraalset dilemmat aitaks maandada loomulikult ratta regulaarsem kasutamine, aga see oleks juba hoopiski omaette jutt. Lõpu sissejuhatuseks küsikski kas tunnete teinekord kiusatust, nähes ajakirjas pilti, kuis lõbus seltskond keerutab krõbedaid saiakuubikuid, fon tööl soojendatud kreemjas juustusegus, või siis kas tunnete ängi, kui suve hakul jätate poeletil ennast pakkuva jäätisemasina? Olete kindlasti kuulnud lugusid, et kodune jäätis on hoopis midagi muud kui poe oma. Olge edaspidigi aga kindlameelsed ja jätke fon töö ning jäätisemasinat poodi, sest vähemalt brittide näitel võib öelda, et isegi suhteliselt odav Bon töö oli tükk aega kõige kulukam ost küsides iga kasutuskorra eest umbes 130 krooni. Oma kahtlase väärtusega troonilt kukutas värske nominent jäätisemasin avades täiesti uue hinnakategoorias on 475 krooni üks kasutuskord. Kodune jäätis on küll hea, aga masinat kasutada domine mitte. 475 krooni eest saaks osta linna parimat jäätist ja raha jääks veel ülegi. Aga raha pole ju siin eesmärk omaette, selleks on aeg ning seetõttu küsige endalt, kas teil on üleüldse aega nende toredate asjade kasutamiseks.