Sven Maivo meil stuudiosse jõudnud, tere hommikust või sul on siis hommikusel ajal vahelduseks eetris olles, oli ikka pühapäeva õhtuti täitsa öösel kohe pead saadet tegema. Kuidas, kuidas sellega lood on, muidugi inimene harjub kõigega, eks inimene harjub ka püstijala peal kõndima ja tuli puu otsast alla ja puha. Aga kuidas on siis 13 aastat raadio kahes saadet teha? Tere hommikust. Palju õnne ei ole, häda? Ei ole, tähendab vot ma olen nagu hästi selline episoodiline tegelane, et ma, mul on sihuke pisike episood mingi paar tundi nädalas. Et sellega harjub ära selle õhtuse ajaga ja hommikuti on tõsiselt keeruline. Ma olen mõned korrad olnud niimoodi nädalavahetustel hommikuti tööl, kui keegi on reisu peal suvel näiteks või midagi sarnast, et siis noh, on keeruline, on keerulisem. Kiirelt nimetan teid, kes te suudate varahommikul niimoodi ärkvel olla ja et juttu rääkida, eks meil on ka rahva toetus. Eino loomulik, võta vahukommi. Laura tõi meile sünnipäeva. Väga armsad kommid on meile ka midagi tõid sünnipäeva puhul ma talle hea tuju ja soojad tervitused hea looga kaasa, jah, ma tõin tegelikult väga hea varsti selleni jõuame, räägiks kuidas sinu saate juures sulle saadetakse, igasuguseid luuletusi on nii, luuled luulel kirju. Et kas sul on välja kujunenud ka selliseid oma austada? Ei austa ja annad, ütleme, kes seal noh, näiteks ei lase õhtuti magada, saadavad sõnumeid või midagi? Ei, ei, seda ei ole selles mõttes. Võib-olla võib-olla on kujunenud, aga nad ei saada sõnumeid, et ma ikkagi. Ma usun, taustavad vastsed raadio häält kui sellist või seda, seda raadiosaateformaati, aga mitte seda, kas siin mikrofoni taga tegelikult lihtsalt sinu saade on selles mõttes väga huvitav saade, et algusest peale on, tal on niisugune väga konkreetne selles mõttes funktsioon, et noored inimesed pahatihti saadavad sinu saatesse oma kirju, kus nad kirjeldada oma eluraskuseid, elavad välja oma ängi ja samas on rasandide juhi niisugune väga keeruline selles mõttes situatsioon, et sa pead esitama näiteks noore poeedi loomingut esmakordselt. Kas sa tunned ka nii-öelda mingisugustel hetkedel siuksest skisofreeniat seisvaid kummanid? Rohkem olen kas saatejuht või interpreet? Pigem ikka pigem ikka saatejuht. Interpreet on natuke palju öeldud. Et jaa, muidugi väide ei ole absoluutselt õige see, et, et on ainult ängi ja elu kurbust ja raskusi. Kahtlemata neid on, see sõltub aastaajast, kusjuures hämmastavalt palju seal. Aga kuidas, kuidas kevadel läheb lõbusamaks või? Kevade alguses kevade algus on täis lootust, kas võib öelda niimoodi, et kevadel näiteks kirjutab, no näiteks kirjutab Timmo kusagilt Põlvamaalt näiteks kirjutab näiteks, et siukse kirja. Et ma olen nii õnnelik, eks ole, kevadel nii ilus, eks ole, suvel kirjutab, et lõpuks ometi fantastiline on kõik, eks ole, suvi on mega, eks ole. Ja muidugi, ja siis sügisel tuleb niisugune, kus oled nüüd Silvia, ja talvel on eriti karm, kas sa kuidagi niimoodi võib, võib öelda, et aastaringselt on meeleolu või küll tähendab, on, aga ta veel kõigub selles mõttes veel tihemini? Kevade algus on, eks ole, noh tähendab siis, kui talv hakkab nagu nüüd lõpuks ometi lõppema, lõppema ja, ja siis seejärel tekib lootust, tekid, sädet, nüüd kohe läheb, elu läheb ilusaks. No loomulikult ta peab minema ilusaks, kuhu tal minna muidugi saab läbi, aga ei tule. No ei tule, ei tule, suvi hakkab juba tulema, lõika ei tule. Ja vot siis selline üldine meelsus võib olla küll jah, et juba kevade lõpus inimesed muutuvad jälle mõtlikumaks ja, ja suvi on, suudan seinast seina, et on, eks ole, ilusaid. Vaevu on kuivemaid aegu ja sügis siis on selline hästi mõtlik ja talvega on jälle nagu suvega. Kordan, kordan ilusaks jälle kord paistab päikeses, noh, talv on ju imeilus aeg, eks. Ja kord on jälle selline nädal aega ainult sompus ilma, eks ole, inimesed muutuvad mõtlikumaks. Tegelikult kajastub nendes kirjades hästi hästi huvitavad, kusagil peab ennast selles mõttes välja elama ja seda kõike jagama ja miks mitte sinu saates, eks ole, jah, aga, aga just nimelt ei jagata ainult näidata jagatakse ka positiivset ja see on hästi vahva. Sina oled teinud saadet sinu saadet 13 aastat, mida see sinule kui inimesele üle andnud? Ma usun, et ta on andnud väga palju just siis. Arusaamist erinevatest mõtlemismallidest ja, ja sellistest ellu suhtumistest mina ise olen, olen eks ole, väga nüüd, ma usun juba teatud määral nagu välja kujunenud inimene, aga või isiksus, aga, aga noh. Ma tean, et on olemas ka teistsuguseid inimesi ja ma usun, et kui ma seda ei oleks, kas teinud seda saadet ja neid nii mitmeid-mitmeid kirju lugenud, siis võib-olla ma oleks selle teadmise võrra vaesem ja pühapäeviti kella 10-st südameni sinu saade ja Sven Maybam teiega.