Jaamad tere, seekord on kunstijaamad suvisele ajale kohaselt rutiinile selja keeranud, ühesõnaga näitusetutvustusi tavapärase kunstiõppe asemel räägime hoopis sellest. Naised tahavad ja pisut ka sellest, kuidas need tahtmised on sõnastatud ja vormistatud. Nimelt on hobusepea galerii vallutanud feministid 18. juunil Avatisel näitus naerev revolutsioon, milles pakutakse elu häirivate momentidega võitlemiseks välja naerustrateegia. Lisaks näitusele, mida saab näha veel seitsmenda juulini. Jumalad ka kõikvõimalikke muid üritusi, nagu meediapäev, filmipäev, poliitika päev, meestepäev, võrdõiguslikkuse päev ja feminismi. Meil presenteeriti esseekogumiku tilliga ja tillita retsepte eestide ministidelt. Ongi stuudios külalistena raamatukolleegium projektijuht Liina Järviste, toimetaja Kadi Mänd, kujundaja Piret Räni ja esseekogumikku avale autor, endine poiss-tüdruk, selve ringmaa käest uurida pisut lähemalt, mis ja milleks. See kogumik peaks muide andma ka piisavalt mitmekesise tausta naerma revolutsiooni näituse lugemiseks. Küsimus olekski teile, et miks valmis raamat retseptiraamatu võtmes reaktsioon vorm seda teha retseptiraamatu, sest sest see idee tegelikult tuli sellest tillis kahemõttelisust, mis eesti keeles on olemas ja see võrratu kahemõttelises andis võimaluse asi sellisesse toidu- ja kokandusvõtmesse keerata, et, et minu meelest see nagu algimpulsse, miks retseptiraamat üks tõlgendus on veel retseptile väga palju laiem kui ainult kukanduslike rätsep kui üleüldine selline nõuanne juhis eluks ja olukordades toime tulemiseks, et paljud autorid ju ei anna ainult mingit toiduretsepti, vaid vaid selliseid laiemaid juhiseid ja nõuandeid. Seal hakkas mängima aga see sõna tillid tamine. Me pildistame seal natukene mõningaid meesšovinist. Sellele võib ka selle kolmanda tähenduse juurde panna. Kui ma ei eksi, on feministlik liikumine või mõtlemine importkaup siia kusagil 90.-te aastate keskel väljast sisse toodud. Tänaseks on olemas ka siinsest kontekstist lähtuv originaalne eestige minism ja kas tilliga tillita atraktsioon siis feminismi, põhiideede tutvustamine eesti keeles Nonii kandvaid ideid. Mis puutub siis üldisesse finistlikusse teooriasse, siis esiteks tuleb selgeks teha seda, et ei ole olemas ühtset feminismi, vaid on olemas erinevad mõistlikud mõttevoolud. Aga nende erinevate feministlikke mõttevoolude seas ei Eestis ega ka Raimo Sule mingisugust rahvuslikku feminismi, et meil oleks näiteks, ma ei tea, saksa feminism ja Keenia feminism ja eesti feminism, et et selles suhtes ei ole olemas Eestit, feminismi aga samas miks mitte eesti feministid lihtsalt oma mõtlemisest ja tegevusest lähtuvalt loomulikult maad juurde ideid veel siis istiku mõttepotti pata, mina vaidleks, seal on üldse vastu, et feminism on siia üheksakümnendatel loodud, image ministri töötab, oleks isegi naistel valimisõigust, et feminism on palju vanem kui see sõna feminism, et see naiste õiguste diskussioon on ikkagi pärit 18.-st sajandist, 19.-st sajandist ja just selle valimisõiguse ümber keerelnud alguses ja saanud siis selle majandusliku sõltumatuse diskussiooni ja et noh, et see on Teet vana asi siin Eestis ka, aga üheksakümnendatel ja siis tuli akadeemiline feminism ülikoolidesse kursused ja muu selline nimelt jama seda minismiks siis Eestis ei nimetatud seda teemat enne feminismi, feminismi termin iseenesest on ju tekkinud juba 19. sajandi lõpul Prantsusmaal ja me loeme nii-öelda naisõiguslase naisliikumist feminismiks siis see oli ju väga aktiivne suisa enne teist maailmasõda esimese vabariigi ajal. Ma tahtsin, kui ta sellest praktiku vaatevinklist, et ma ei ole siin feminismiteoreetik, aga noh, ma arvan, et mis puudutab seda, kas on Eesti või mitte, siis loomulikult on imporditud, et ma mõtlen, ka mingit demokraatia, liikumise, inimõiguste nõudmised ja nii edasi, on, on nagu tulnud mujal kui just Eestist. Raamatus oleme me ikkagi, kuna kõik autorid on eestlased või vähemalt Eesti päritolu tegelikult Mikko Lagerspetzi mul tuli just meelde on, on täiesti ehtne soomlane või soomerootslane siis Me oleme ikkagi üritanud seda kuidagi Eesti konteksti asetada, et kõik kirjeldavad ju Eesti elu või analüüsivad mingeid nähtusi meist just siin ühiskonnas on ja siis noh, kui Eesti inimesi, nende mõtteviisi ja nii edasi, et selles mõttes me oleme ikkagi seda nii-öelda rakendanud siis Eesti ühiskonna peale ühiskonda vaadates. Sissejuhatuses te olete kirjeldanud seda, et väga teete selliseid Ameerika Senilistlikud linnalegendid, et noh, umbes nagu mantli selga aitamine ja muu selline, mis Eesti kontekstis pole kunagi nii suur probleem olnud või koduperenaised või mingi muu selline asi, mis on puhas Ameerika probleem. Et, et need asjad vist langevad ära ja seal ilmselt mis võib-olla jah, need põhiprobleeme nagu vältida on siis just tähelepanu juhtida sellistele kõrvalistele naljakatele näidetele nagu mida siis armastatakse teha, et kas me peame siis kui vahetama või, või kes see oli riigikogu liikmetes, kes puhkus välja nõukogudes, soolist võrd, soolist võrdõiguslikkust saavutada? See on nagu selline võimalus tõsiste probleemide maha vaikimiseks rääkides, feministid tegelevad mingite täiesti kõrvaliste, ebatähtsate asjadega ja selle tõttu pole ka mõtet üldse kuulata, mida nad räägivad, et ühesõnaga selliste tõsiste teemade või tähtsate teemade kõige lihtsam viis, nagu neid vähendada või naeruvääristada on istmed nagu naljaks pöörata ja siis need väga sageli kasutatakse nagu feminismi puhu, niiet aga kas te ise ka seda religioon ei mõtle, et nalja ja positiivsusega näidata feminismi nagu seestpoolt, et mitte siis naeruvääristada, vaid seestpoolt, kohati on paljud tekstid ka eneseirooniliselt, nii et seal on sellist enda üle naljaviskamist mis minu meelest pole üldse tuhaesisest. Kui surmtõsiselt mingit asja, siis võib absurdini jõuda. Piret, sina ilmselt oskate rõõmust palju rääkida seoses naiskunstnike seltsi, puhas rõõm kontekstis. Et naguniimoodi probleemini naeril keeramis näilise vaatevinkliga paiga üritame siis paralleelselt ütleme siis selle feministliku liikumisega, et vaataks tõsise probleemi ette, vaataks, kus on tema nõrkad ja küsitakse selle koha pealt natukene ja kokku, nagu aitaks inimestel võib-olla aru saada, et kõikvõimalikest tõsistest probleemidest saapaid huumoriga märksa paremini jagu ja neid lihtsam analüüsida kui soigudes ja kätega peast kinni hoides, et küll see maailm on kole paik? Jah, võiks mu hea sõbranna ütles, et Eestil peab ikka iga asja juures surma maitse. Järelikult on aeg maha pesta. Kogumikus on ka paar esseed, mida võiks kirjeldada kui naisšovinistlike, et kas feministlik liikumine võib endale sellist kohati meest alandavat kõnepruuki üldse lubada? Kas jätta muljet verisest maksas? Nad on muidugi väga huvitav selles kogumikus on tõesti vist kaks teksti või kolm, mis on natukene sellised krõbedamad, et aga nende kohta on juba väga palju reaktsioone tulnud, et tegelikult see suur enamus on, ma arvan, et tunduvalt sellised leebemad, kui nad isegi peaksid olema või võiksid olla. Aga siis sellised natukene karmimad tekstid on nagu hästi palju tähelepanu kohe saanud. Võib-olla seal on nagu midagi sellega pistmist, et mina näiteks isiklikult olen üsna tüdinenud sellest, et ma pean väga sageli väga ebaratsionaalsetele väga emotsionaalsed vihastele, lausa miisu, küüniliste naist vihkavatele argumentidele alati vastama väga ratsionaalselt, väga rahulikult, väga loogiliselt, ilma kellegi tundeid kuidagi riivaks. Pean mingisuguseid muid kõrvalisi teid leidma selleks et omajagu sõnum kohale viia. Ausalt öeldes vahest on seal päris tüütav nagu hea meelega võtaks kirvega raiuma, nii et laastud lendavad. Ma ei tea, kas võivad lubada või mitte, võib-olla see on ka see, et naised kuidagi peavad alati sellised leebemad olema, kui siis karmimad keelt kasutavad, siis on see kohe nagu hästi paha ja nii ei tohi. Kui ilus tüdruk istub, jalad koos ja seelik õiges kohas ja ei vannu ega ropenda ega ei süüdista kedagi. Jah, võib-olla lisaksin siia juurde seda, et haare võib-olla nii-öelda Naishovinistliku esseed, et kui neid nagu väga tähelepanelikult lugeda, siis Nende kõikide, siis selles on nagu väga suur annus eneseirooniat sees kohe päris kindlasti. Täiendades Kadi mõtet, et just nimelt alati loetakse naisterahvad, et sellist väga viksi, viisakat ja leebet olekut, aga kui nii-öelda inimese peas on selline väike krõks nagu ära käinud või ta on nagu aru saanud, et et kui palju tegelikult on selliste naistevihkamist ja soolist ebavõrdsust kasvõi meie igapäeva siis keeles või ühiskonnas ja kui see hakkab talle nagu tõeliselt närvidele käima siis just nimelt ei viitsi sellele ju ja ei jaksa sellele viksilt ja viisakalt enam vastu seista ja, ja teine asi on see, et kui eestlased 700 aastat sakslaste ajal orjapõlve pidasid, et siis vale meie neile tänapäeval ju pahaks, et ärkamise ajal eestlased sakslaste vastu kangesti tigedad olid ja 1905. aastal mõisad maha põletasid, et naised ja feministliku naised ei lähe ju praegu hetkel tänava peal mehi pussitama näiteks või auto garaaži või või mis iganes selliseid maskuliinsus sümboleid põletama. Et saage siis aru, nii, võib näha, et see on hoopis see raamatu lisaväärtus tegelikult, et just selle pahupidi pööratud juba selle teistsuguse teemasse suhtumisega terasse provotseerib rohkem mõtlema kui selline rahulik loogiline lahtiseletamine tõesti aasta eest. Ja hästi lihtsalt, vaid tihtipeale selline väike torge paneb inimese ajud nagu, olenevalt liikuma, et ma kujutan ette, et lugejale kui see teda provotseerib sisse, paneb teda mõtlema, et kohe praegu mingi jutu läbi ja mõne jutu kohta on mulle öelnud võimu sõber, täpselt nagu minu elu. Polegi vaja mõelda rohkem, et see on nagunii lihtne, nii lihtsasti omastatav, et lõngad. Üks nendest tekstidest oli Lea Larin ja oma. Et see, mida ta näiteks pealkirjas ütleb, seal on nagu naine, kes siis ütleb mehele, kasi kööki, pitsa, hakkan nõusi pesema, et see mõjub tõesti väga räigelt mõist, püüdsin mõelda, kui mõni mees nagu ütleb seda naisele asju ja siis nakkub oma arvamust äkki niimoodi liiga jõuliselt kuidagi seal esile tooma ja siis mehel saab Viljandit minek kööke, kasi kööki, nõusi pesema, siis nagu muiatakse, selle peale võetakse, see ei mõju üldse sama räigelt, kui, kui naine seda mehele ütleb, ma arvan nii, et seal on tõesti kuidagi lihtsalt nagu natukene neid rolle ümber keeratud. Ja nagu pahupidi poole pealt seda asja vaadatud. Ma lihtsalt mõtlesin ka seda natukene, kui ma seda küsimust esitasin, et, et üldiselt on ju feministide natukene selline imidž, et umbes et need on kurjad naised selliste esseede ega võib-olla ka natukene nagu rõhutatega just sedasama imidžit kurjad naised, ma ei tea, kas peaks nagu mängima nende meeste ratsionaalsete reeglite järgi, aga aga võib-olla see siiski tuleks kasutada. Võib-olla tuleks kasuks, aga no mis seal pattu salata, tähendab ma arvan, et algselt olidki ministrid üsna kurjad. Nad olid tõesti vihased nende asjade peale või noh, siiamaani on, ma arvan, paljud, et on see mingi müüt, mida kummutada kolm neljandikku ja sellest on väga minu meelest rahumeelsed ja leebed. Et kui nii-öelda kvantitatiivselt võtta, siis enamus nendest esseedest ja järelikult ka nendest feministid, kes seal taga on, on just nimelt väga leebed ja positiivselt meelestatud. Võrreldes on see eesti temperament. Eripära selliseid krõbedaid tegelasi üldse vähe, kes hakkaks kätega vehkima ja emotsionaalselt arvamust üldiseks surmamantel on mingisugune apaatsus ja toimus juured, võib-olla nagu Cadile veel, nagu lisaks on see, et minu meelest näiteks ei ole enamuse ministe kurja, minu meelest on kõik nagu täiesti nagu tõlgendamise küsimus jälle, et kui sa natukenegi astud vastu sellistele üldlevinud väärtustele ja täna isegi nagu ratsionaalselt rahumeelset, siis tembeldatakse see kohe kurjuseks, agressiivseks ja muuks sääraseks. Niikaua kui isa rakendada agressiivsust näiteks mingit marginaalset rühmade vastu ministri sõimata. Ja see on täiesti okei, et või ma ei tea homoseksuaalseid inimesi või mida iganes, midagi, mis on nagu aktsepteeritud, keda halvustamine on kultuurinorm. Aga kui sa hakkad nagu halvustama kedagi, kes domineerib, vot siis on asi, et pahasti palju argumenteeritud retseptiraamatust, feminismi, klišeede üle, näiteks nagu meik või ihukarvad või keministid ja seks. Et CVT, nii et tegelikult pole feminism siin suutnud õieti midagi ära teha. Et mida tegelikult on saavutatud ja mis roll võiks olla retsepti raamatul. Kuidas siis feminism ei ole midagi aru saavutanud, et nagu enne juba öeldud, Tseetmel naised valimas saavad käia ja, ja haridust ja kõik muud sellist on ju puhtalt puhtalt naisliikumise teene. Aga millal see toimus? Noaga naisliikumine on üks, üks ja sama ja kui palju ta veel toimunudki, et ma annaks sellele mingisuguse ajalise mõõtme ja siis võib-olla globaalsed mõõtmed näiteks meenub kohe üks Euroopa riik, mis asub lähemal, kui me arvame, kus naised said hääleõiguse aastal 1971, kui mina pole veel sündinud ja üllatus-üllatus, Šveits olemas maailmas kuus riiki, kus naistel pole siiamaani hääletusõigust, on olemas palju riike, kus neil on päevased õigused, aga neil ei ole reaalseid õigusi oma elukaare jooksul, Nemanja kuskile valituks ei hakka kunagi reaalselt võimuma. Kui ma mõtlen kõikide nende riikide peale, kus naistel ei ole näiteks oma sissetulekut, mis tähendab, et neil ole noh, reaalset võimu, isegi omaenda eraelus, nad ei saa kõige lihtsamaid asju otsustada, nad saavad haridust, nad saavad süüa ainult siis, kui mehed, vennad ja Nad on juba toidetud ja, ja nii-öelda kooli saadetud. Kui raha peaks jääma ja selle kõrvale võib-olla asetades kuskil Eesti siis järgmisele telje sellele osale siis Põhjamaad näiteks, et see pilt on kohutavalt erinev. Loomulikult, kui vaadata näiteks media Rootsi kuningriiki, siis just otseselt feminism naisliikumine on seal meeletult palju ära teinud, Rootsi valitsuses tunnistavad kõik ministrid uhkelt ja ausalt, et nemad on feministid. Ja siis esiotsas peaminister Yarampaationiga, kes on meessoost, eks jah, see võib-olla on siis kui Algne mõõda, teine see ajaline, et tõepoolest, kui vaadata, kuidas need õigused on arenenud, on tulnud pärimisõigus näiteks naistele, mis tuli minu teada alles üle-eelmise sajandi lõpupoole, eesti naistele 30.-te lõpus, kusjuures poliitilised õigused, naiste minek tööturule näiteks, mis on noh, selles mõttes nad on jälle saavutus, et, et siis nad hakkasid just seda reaalset sissetulekut omama, mis nendele nagu eraelus mingisuguse võimu või mõjuvõimu endiselt. Ma arvan ikkagi, et feminism on meeletult palju ära teinud, aga see võtab aega. Kuigi minul on küll kannatust. Ja selles mõttes, et just see ilu, keha ja see diskussioon on, teete ikkagi uuem ja see ilumüütide ja siis just see kosmeetikatööstuse kahtluse alla paneme need, et kust need uued uued vajadused ja uued uued tooted siis nüüd missuguse ideaalnaisena peavad vormima, et et see diskussioon on tegelikult suhteliselt uus, et ütleme, et see on üks niisugune 80.-te 90.-te teema, aga selline kosmeetika ja ilutööstuse kohutav areng on ka muidugi toimuda alles viimastel aastakümnetel, et põhimõtteliselt seda võib öelda, et see on lihtsalt feministlik reaktsioon sellele, kuhu ta protsessile, mis meie ümber lihtsalt käib. Me oleme lennanud, on nagu käsikäes käinud. Kui vaadata näiteks seda seksiteemat, siis jällegi nagu põigates tagasi maailma olukorrale ma kogu aeg valutanud südant, kuna ma ikkagi töötan sellises organisatsioonis, siis maailmas elab ikka miljoneid-miljoneid, naisi, kes absoluutselt ei otsustama seksuaalsuse üle, kui nad üle mingi normi astuvad, on väga erinevad karistusviisid, aga neid karistatakse rängalt, samas kui näiteks vägistamised või ütleme, meestepoolsed seksuaalkuriteod absoluutselt ei saa nagu mingisuguse karistuse osaliseks. Selles mõttes, et topeltstandardid seksuaalsuse ümber on ka Eestis täiesti olemas. Et sa oled elumees, kui sul on mitu naist, aga sa oled lits, kui sul mitu meest. Nii lihtne see ongi üks positiivsem toiminguga sõna- ja teine ikka juba selgelt negatiivne ja hukka mõista, et on loomulikult palju rääkida, aga tegelikult lubadused on päris huvitav konflikt, sest et ma arvan, Eestis ma ei ole eriti sellega kokku puutunud, aga mujal küll, et kas on aktsepteeritav siis ministrile neutraliseerida või näiteks meiki kanda, et see on nagu tegelikult. Kui nüüd ka mingis siseringi jutule võib-olla minna, siis see on, ma arvan, paljudesse ministri ringkondades aga toonitud tegelikult ei käi nagu päris ikkagi kokku kõikide neelu ei kuulunud, glamuur, meik täiesti kuulub kokku selline tõeline Fambotaal. Olles ise võib-olla nii-öelda akadeemiliste feministide ringkonnas ja öelda elavdasime Eestile nii-öelda kuu, andes välismaal mõnda aega viibinud, et pigem arusaam, et nii-öelda neid traditsioonilisi naiselikkuse stereotüüpe ja meetodeid. Kui sa oled sellest nagu teadlik lohh, kasuta korralik meik, võrksukad, miniseelikuga playboy segas, kus see veer läheme paljaks koorinud ja kas ma siis ilmselt oleneb, kuidas sa seda teed, mis eesmärgil sa teed ja kui, kui teadlik sa sellest kõigest ja miks te seda teha tahabki, miks sa seda teha laadist nimelt? Et kas sa oled ise võimul või see selle läbi saad ainult seksobjektiks? Erinevusi nagu ilmselt võib näha, et feminism ja feministid ei ole kindlasti mitte alati nii-öelda ühele arvamusele arusaamale, eks eksisteerib kõike, arvamuste paljusus, see on mõtteviis ikkagi, mis nagu isikuvabadusele üles kutsub, et noh, siis ei saaks omakorda panna nii palju piiranguid peale just nimelt ikka teen, mida tahan. Seda ma olen mõnikord imestanud mõningate välismaiste feminismiteemaliste kogumike juures, sinna on sisse võetud ka selgelt feminismi suhtes kriitilisi esseesid, näiteks mida ma pole iial tähele pannud mingi muu mõtteviisi juures, et võetakse juba selline enesekriitiline, kriitiline positsioon ja siis lihtsalt need teised autorid nagu argumenteerivad temaga, aga keegi ei ütle, et paneme selle nüüd kalevi alla ja ärme sellest räägi. Feminismi kritiseerimine on lubatud, et see mingisugune selline, et me nüüd tulime kõik eestlasi ministriteks kõige siin võib-olla ongi just oluline see, et kui akadeemiline feminism tuli siia 90.-te keskel ja mitte ainult siia tärkas ikkagi seitsme-kaheksakümnendatel, et see on tegelikult ju müüdipurustamise aeg, ta tuli lihtsalt sellise, et ta ei saanudki tulla enam nagu uut mingit müüti looma. Et ta pidigi võtma selle enesekriitilise positsiooni kaasa nagu jääda. Jah, seda kindlasti. Feminism on toonud väga paljudele akadeemiliste distsipliinide seda kriitilist vaatepunkt, just mina olen isiklikult kokku puutunud rohkem kunsti ja kunsti ajalooga ja see on just väga-väga huvitav, kuidas just seda suure kunsti ja suure kunstniku müüti pianistid on olnud seal tõesti esirinnas, seda purustanud ja samamoodi ma tean, et see on toimunud nagu teistest disteenides. Võib-olla, millest tihtipeale ka nii-öelda Eesti akadeemilisele teadlikud ei olda, on see, et paljud teooriad, mis on alguses nii odava feministliku ste uurimisest, teavimistlikust akadeemilistes ringides nagu alguse saanud, on väga aktsepteeritavad, näiteks saavad nii-öelda peavooluteaduses. Ja sellest tulenevalt nii-öelda feministlik uurimus on, on siiamaani tänase päevani üks kõige eesrindlikumaid teadushoone üldse nii-öelda humanitaar- ja sotsiaalteadustes, näiteks. Kokkuvõtteks võiks isegi öelda võib-olla et feminismi eesmärgid on nagu ühiskonna põhiliste alustalade kõigutamine, et see eesmärk on ju tegelikult väga-väga raskesti saavutatav. No kuidas lihtsalt kõigutama kohase arhie lükkamine, soovitatsioone see on väga idealistlik, ongi, mis minule mehhanismi juures õudselt imponeerib, on see tõesti, et see on tegemist äärmiselt idealistliku projektiga, et kaasaegses küünelises maailmas, kus igaüks vaatab, et tal endal hea oleks, on teatav sinisilmsus, et tõesti kritiseeritakse võimulolijaid mitte loputada tema kingad all mõeldakse teiste inimeste õiguste peale, sellepärast et ma ei ole kuulnud, et keegi oleks feminist, sellepärast et oma isiklikke õigusi kuskil kaitsta, et see on ikkagi selline, et nähakse selliseid sotsiaalseid protsesse ja mõeldakse laiemalt ja siis tehakse, sellepärast meesin Raverasime mitmeid kuid seda raamatut teha, et puhtast rõõmust. Aga kas te ei karda, et minismist võib saada lihtsalt järjekordne moodne diskursus, aga mitte maailmaparandusprojekt lõpuks? Mõnes mõttes? See veelahe on ju tegelikult juba olemas, et, et akadeemiline feminism jah, hoolimata tema sellisest suurest sotsiaalsest kriitilisest on viimastel aastatel muutunud osalt selliseks elevandiluutornis istumiseks ja puht intellektuaalseks tegevuseks ja on seeläbi võõrandunud sellisest naisliikumisest ja aktiivsest Malva arendusprojektist. Aga minu meelest side võib-olla ei ole päris kadunud või hakkab, hakkab jälle taas tekkima, et räägitakse palju viimasel ajal ka sellisest kolmanda laine feminismi-ist. Mida nüüd nii 90.-te aastate lõpul või nüüd neil päevil olla tekkinud ja tekkimas ja jõudu kogumas, et isegi sellisel juhul, kui see akadeemia feminism võõrandub reaalsest elust, siis ma arvan, et naisliikumine on jälle kogumas jõudu nii Eestis kui, kui ma maailmas targi feminism varisemis. Just nimelt, ma arvan jälle, tulles tagasi ja riigiga niis nagu põhjamaades. Ta ei ole võib-olla ka väga sellised aktivismimeelsed üldse, siin on nagu üsna raske, ma arvan, ükskõik mis õigusi taga nõuda sellist suurt nagu massilist rahvaliikumist pärast sõda laulvat revolutsiooni pole nagu üldse toimunud. Aga kui ma näiteks mõtlen Rootsi peale, kus väga aktiivne naisliikumine ja just aktivismis viis nagu selleni, et erakonnad viisid sisse Voodid, mis olid siis ütleme, erakonnasisesed Vabatahtlikud reegleid lihtsalt panna järjestikku, mees, naine, mees, naine, kui nad oma neid valimisnimekirju esitasid. Et nad ei ole kuskil seadustatud veini, siis tegelikult see naisliikumine muutis kõik, et pärast seda konkreetselt vastad. Kui üks kamp naisi käis välja ähvardusega vabadusega, et nad teevad ainult naiste erakonna kandideerivad ja siis kõik arvamusküsitlustulemused näitasid, et nad ollakse see tõenäosus, aga seal on seal väga palju kohti. Siis noh, ütleme etableerunud erakonnad reageerisid selle koheselt ja pärast seda oli see mingisugune barjäär murtud, et pärast seda ongi seal noh, Parlamendi seal on sisuliselt pooleks ja valitsuskabinetis olnud lausa rohkem naisi kui mehi. Kuigi tuleb ära mainida, trossist pole kunagi näiteks naispeaministrit olnud. Võib-olla ongi eesti probleemiks tegelikult see, et ikkagi, et meil ei ole nagu seda seda naisliikumist niivõrd tugevat seal taga, et igaüks toimetab oma nurgas natukene ja et oleks vaja sellist soolise võrdõiguslikkuse tee normaliseerumist nii-öelda avalikus arvamuses ja laiades massides, et et kui see sotsiaalne tellimus on olemas, ma olen täiesti kindel, et Eesti partiid kribinal-krabinal teevad oma kvoodid valimisnimekirjadesse ja ja tulevad ka nii-öelda soodungikumad, poliitikate püramiid. Nõnda trendiks Anton siis räägi, olen kuulnud käekuidasmoodi verinoorte tüdrukute seas hakkab töine trend olema juba ministriks olemine. Et võib-olla see on kuidagimoodi seotud ele mingite põlvkondlike vahedega, et kuna uue tunnevad vajadust kasutada ära mingisugune asi, mis on eelmisel põlvkonnal põlu all, pungid, asjad on ammu mahakäinud võtta, uus asi võtavad feminismi ka, et ega täiendiks vaatamine ta ei saa midagi, laseme Esmile teha kõige halvem või on temaga juba niikuinii ära tehtud, see ta tuli kõigepealt nende linnalegendidele siia üldse jõudis, et esimene asi, mis sõnaga feminism seostub, ongi nagu karvade mitteajamine ja rinnahoidjate põletamine. Et ega see trendiks muutunud endale enam mingit kahju seepeale teha ei saa. Teine asi on ka see, et tänapäeva noortele naistele on ikkagi hoopis teistsugune ja palju tugevam surve. Traditsioon paneelis naiselikku rolli, mida meil on minu arust väga hästi, demonstreeris Isamaaelufilm, et nii tugevat survet ei olnud 10 aastat tagasi veel, et just see leemekulbi liigutaja samas puhas, pehme, hoolitsetud, et siis omakorda tekitabki selle Austraalias ja vastureaktsioon ikkagi põhinema mingil survel, et kuidas Liina seose lemmiklause oli, et kas sulle tundub, et feministid sind ründab et siis tõenäoliselt mõtle järgi, seevasturünnak. Tänan teid. Stuudios oli Liina Järviste, Kadi Mänd, Piret Räni selve ringmaa ja Kädi Talvoja. Struktuur kui. Tulevad siin. A ja B läbi kunsti. Ja. Lastetu repriisi kunsti jamad.