Tänase päevakorra saatekülaline Raivo Tamm, tere päevast. Tere. Me räägime sellel aastal ja usutavasti paljud räägivad sellel aastal rohkem teatrist ja, ja, ja ka sellel põhjusel on, on meil siin päevakorral saates sagedamini sellest juttu ja väga hea. Ja ma väga tänan, et sa said stuudiosse tulla. Mis, nagu praegu kõige sellisem, pakilisem ja, ja põnevam töö käsil on. No kõige põnevam asi on nüüd, mis just äsja välja tuli, Tartus Vanemuise teatris on siis etendus teatriparadiis Andrus Kivirähki sulest. Et seal maal on au kehastada järgi teha kõigi meie tänaste teatritegijate keegi õpetajat Voldemar Pansot. Kas järgitegemine või, või selliste suurte ja, ja, ja tuntud tegelaste järgi tegemine on sattunud kuidagi sulle nagu Sooneks ka, et see Panso nüüd, eks ju siis natukene aega tagasi oli ju eesti televisioonis Paint siis ma kujutan ette, et väga paljud kuulajad mäletavad sind ja Soomes ilmselt samamoodi ekse teavadki võib-olla, et et Ollila on on Raivo E, Tamme nägu on see kuidagi nagu mingi selline rada, oled sa ise seda tähele panna? Ja olen tähele pannud küll, et see on, samas on, mulle väga meeldib, et, et noh, see Ollile oli nüüd seal nagu teatris, see, selleks, et siis tuli see Valdo Pant ja siis ma mõtlesin küll, et et, et kui mul libahundi needuse pakuti nagu noort Kaarel Irdi teha, et siis ma mõtlesin küll, et, et see on väga meeldiv, et, et ei ole nagu kinnistunud, et ahah, see on nüüd see olli, see pant ja et teda me rohkem ei puudu, eks ole, tema tegi seda asja, et et ma olen nagu võimalus olnud ka teisi selliseid suurmehi järgi teha, et mulle endale see küll väga meeldib. Muide, kas siin on mingi mingile mingile üritusele mingile sellistele muide soomlaste konverentsile kutsutud ka nagu seda Ei, seda mitte, on mulle siinsamas Eestis pakutud teinekord, et mingit õhtujuhtimist läbi viia või tulla kuhugi esinema nagu vahepeal lollilana, aga ma ei ole sellega nõus olnud, et et see oleks, noh, iseenesest ma seda Ollilad nüüd küll mängisin nii üsna enda peal ja lihtsalt selle etteantud teksti raames, et et seal ei olnud nüüd nii äratuntavat karakterit, kui me näiteks võtame nüüd selle Pansona, mis on täiesti täiesti noh, karikeerne kuju selles mõttes, kuidas teda teha, et, et see, see Ollile, et ma nüüd ei. Ma ma ei usu, et ma oleks ka mingi nõusoleku andnud, et ma, ma nüüd niimoodi Lihtsalt omast peast mingit teksti hakata rääkima nüüd mõeldes, et ma olen hollil, on, ma arvan, see oleks täielik läbikukkumine. Kas nende, nende selliste ja, ja, ja noh, võib-olla olla vähem, inimesed lihtsalt ei ole teda ju enamasti näinud, eks ju ja lugenud ainult mingite tsitaatide põhjalt või, või siis selliseid ajakirjanduslikke noppeid, kuidas me teeme, kui selline ettevalmistamine käib, kuidas sa ette valmistad näiteks? Noh, neid samu noh, teatrilegendi või telelegendi, keda, keda. Rollile oli jah tõesti teistmoodi asi, et seal mul oli õnneks lihtsalt juhtus olema väline sarnasus, aga isegi soomlased ei ole ju üldse teda eriti tol hetkel ei olnud teda eriti näinud ja paljud ütlesid, et jah, vist on täpselt niimoodi räägidki ja vist ongi nii selline. Aga nüüd alates siis pandistma ikkagi kodus harjutasin, ma võtsin. Mulle anti päris suur kuhi videokassetid oma kodus õppisin teda hääleliselt Sis jäljendama. Ja, ja iga korda enne hommikust võttele minekut ma veel kodus hommikukohvi taga panin veel kord kassetti sisse, sihuke hääl jääks mul nagu kõrvu. Irdi puhul täpselt sama, aga Voldemar Panso on nii, et ma olen 20 aastat tagasi teda teatrikooliajal oli meil üks semester oli imitatsioonid ja siis ma tegin, õppisin samamoodi vinüülplaadi pealt tema häält järgi tegema, nii et tegelikult oli, see oli nüüd mulle ainult selline ülessoojendamise vaev, see roll. Kas seal niimoodi ka natukene, et, et see, et sa, keda mängida päriselt hästi õnnestuks, on teda vaja ju ka mitte ainult hääleliselt tabada, eks ju, seal on ju mingid liigutused, mingid žestid seda plaadi pealt kätte ei saanud. Aga ma olen ise ise elus, ma ei ole näinud teda kahjuks, aga, aga nii palju, kui ma teda televiisorist olen näinud ja ja kummalisel kombel selles lavastuses, et kui sa hakkasid nagu seda häält järgi tegema, siis tulid ka nagu liigutused ja ta nagu silme ette mingid, et need liigutused tulid nagu iseenesest, et ma ei pidanud kusagil kusagil peegli ees nagu kontrollima ja poosid kuskil fotode peal, kus tal on nagu ma ei käsi püsti ja niimoodi, et need olid nii naljakad, napooside nüüd ma olen nagu lihtsalt suvalistes kohtades kasutanud, et ma tahan, äkki ta teatris ma tõstan käe üles selle rännupraktiliselt aplaus saalis. Niivõrd absurdne ja samas niivõrd ikkagi ka ma olen kuulnud hiljem vastukajasid, et niivõrd Pansolik noh. Kumb see vastukaja muide seal nagu sellise meeldivam endale või olulisem, endale on ka see, et oi, täpselt nagu Panso või et või et see annab nagu mingi sellise kannab mingi sõnumi või toob nagu toob nagu midagi sellist teatriga seotud välja. Mulle ikkagi meeldib see, ma, ma. Ma olen loomult väga põhjalikke, ma tahan teha täpselt teda järgi ja ma mõtlen sel hetkel, et ma olengi see Panso. Ja kui ma kuulen, et oligi täpselt, siis on, mulle väga meeldib muidugi ja, ja praegu on, see on uskumatu laviin, mis on mul tulnud, et. Mulle helistatakse, tänatakse ja noh, tõesti siin inimesed, kes ei ole seda kunagi varem teinud, nagu nad ise ütlevad, et et esimest korda elus helistavad nad peale teatri etendust, et lihtsalt tänada ja kui vaimustatud nad olid sellest, mida nad nägid. Muidugi oluline selline isiklik pöördumine, nagu on. No liigotor igal juhul igal juhul jah, et, et seda nagunii nii väga ei olegi nagu varem olnud, et muidugi on igal juhul liigutele. Kas selles nende nagu tüüpide tegemises mingit sellist ambitsiooni ka, et kui niimoodi järjest välja tuleb, siis võiks ühel hetkel tekkida isu, vot seda tahaks proovida või, või teist või kolmandat. Jah, miks mitte, aga siiamaani on need kõik tulnud kuidagi niimoodi ootamatult need pakkumised, et mul omal nagu mingit unistust ei ole olnud ja aga. Noh, ma olen ju tegelikult seda veelgi teinud, et kunagi ma tegin vigla show's tegin erinevaid, seal ma tegin Toomas Hendrik Ilvest ja ja Lauri Leesi ja Vello Orumetsa Lõhnab juba väikese sellise estraadikava järgi, millele saaks rahulikult kokku panna väike muusikaline vahenumber vahele. Laine esimene vahepeal laval ja siis tuleb uues kostüümis rõvedam. Kontserttuur ratastel me ennem selle vestluse alguses rääkisime sellest ka, et, et praegu on parasjagu üks raadiotöö käimas ja, ja see on alati minu jaoks olnud päris huvitav. Mõistmaks seda, kas, kui väljakutsuv on teha neid raadioteatreid kõige või neid kuuldemänge esitada. Tegelikult teha näitleja jaoks. Minu meelest neid ei tehta väga tihti ja, ja ma ei ole küll kunagi kuulnud, et keegi ütleks nüüd, et, et ma ei tea, raadios ma küll teha ei taha, et minu meelest kõik näitlejad võtavad selle väga, väga kahel käel vastu need pakkumised, et tihtipeale küll ma olen kuulnud režissööre arutlevad, et, et mõni hääl ei sobi raadiosse kas siis järjejuttu lugema või nii. Mina võtan, võtan ta igal juhul hea meelega vastu, nii nagu ma kõik tööd vastu võtan ja ma suhtun kõikidesse töödesse ühtmoodi tõsidusega ka õhtu juhtimistesse konsereerimistesse, millega samuti tegelane, et mina ei, ma tegi seda valdkonda, millega ma tegelen altuuraks. Kas seda raadioteatrit teha on nagu kuidagi ka nagu lihtsam, et selles mõttes, et pilgud ju ei jälgi, eks ju, ja ja, ja, ja ei pea ju olema kuidagi ekstra trimmis. Ma arvan, et, et see peab ikkagi olema, eriti ta on ikkagi nii kontsentreeritud, et, et see, sa pead kõik suutma ainult häälde panna see just see, et sind näha ei ole. Et ma arvan, et see on hoopis kontsentreeritum töö. Et kas ikkagi nüüd see inimene, kes ainult kuuleb, kas ta, kas ta saab aru, mis seal praegu üldse toimuda võis ja millest selline meeleolu muutus, õieti tuli, et see on hoopis hoopis teine, hoopis kontsentreeritum töö kui televisioon või, või teater või kino. Lõpetuseks veel Raivo Tamme on viimasel ajal olnud nagu väga palju Tartus näha õige mitmes-ist etenduses, eks ju, nüüd järjest kahes kahes sellises suures esietenduses. On see on see, ma ei tea, millest see märk võiks olla. Nad on olnud kiiremad, mind ära nappima, agaramad pakkujad jah. Et, aga samas ma olen ka Pärnus teinud ja, ja nüüd suvel ma lähen jälle Pärnusse. Vahe nagu teha, nagu näiteks Tallinnas etendustes lüüa kaasa ja, ja teha etenduse Tartu publiku jaoks, oletades ikkagi, et, et need need publikut kuidagi mingil ühel või teisel määral erinevad olla. Ei tea, publikut on erinevad küll ma olen seda tundnud palju ka neid vana Baskini teatriga ringi sõites, et, et mõni mõni publik on väga naeruhimuline, mõni on vaiksem ja kuulab rohkem ja aga aga ma ei tea, ma, ma lihtsalt. Ma lihtsalt tunnen seda nagu selles piisa seal teatris olles, et mind, et ma olen seal väga oodatud ja ja ma arvan, et, et see on nagu esmatähtis, et et ma ei mõtle nüüd selle peale, et kuidas, kuidas olla Tartu publiku ees või Tallinna publiku ees, et, et kui me tuleme ka sedasama sugu sama etendusega Tallinnasse, et et ma ei ole seda tüüpi näitleja, kes umbes mõnel väljasõiduetendusel laseb nagu rihma lõdvaks, et ah need võib-olla ei saa kõikidest naljadest aru, siin. Et nad ei ole selliseid turismireisidega vahe, vahe vahepausi ei oleks mitte suur aitäh, nii nagu Vanemuise stuudioski usutavasti ja ma olen selles täiesti kindel eesti teatripubliku jaoks alati oodatud näitleja Raivo E. Tamm. Raadio kahe päevakorrasaates.