Ma leian, et mul on hea meel tervitada stuudios Eesti entsüklopeediakirjastuse juhatuse esimees. Ma ei eksinud tiitliga Hardo Aasmäe, tere päevast harda. Tere päevast. Me räägime täna sinuga niukestest toredasti põnevatest asjadest nagu vandenõuteooriad, millest me kõik oleme me ühe päeval suuremal või vähemal määral kuulnud. No viima vandenõuteooria teema on natukene nagu päevakorda viimasel ajal, aga seoses selle uue Estonia asja taas esilekerkimisega, et need lood, mida arvati olevat vandenõuteooriad võib-olla veel mõni aasta tagasi on saanud mingisuguse komisjoni, mitte küll päris ametlikke seisukohtadeks, aga ikkagi mängufilmid ja seisuga seda on osutunud nagu päriseluks, justkui, nagu, nagu, nagu mingil määral, mis on Hardo man, ajaloo kõige esimene vandenõuteooria? No esimene vandenõuteooria on loomulikult see, kuidas Eeva sokutas Aadamale keeldud vilja. Ilmselt esimene vandenõu ja ja teadupärast on traagilised tagajärjed, on jah, väga traagilised tagajärjed eriti naisterahvastele, sellepärast et kui ma nüüd nagu öeldakse ja olen piiblilugu lugenud, siis seal on öeldud, et pärast seda pidid naisterahvad hakkama sünnitama valu ja vaevaga. Vaat nemad. Aga kellele see kasulik, see vandenõuteooria meestele teadagi? Kasulikke jumalale enesele, sest ta ausalt öelda seda kahte logard ei jaksanud enam ülal pidada, eks ole, jäi vanaks ja seal pilve peale, noh on kaks hullikest, eks ole, ei saa täiskasvanuks, eks ole, aeg on ära lõpetada see, mis tuli mingi asi välja mõelda, öeldi, et paps enam nagu ei maksa ja kõik, eks ole. Aga noh, ilmselt ilmselt see nii oli ja, ja kujutage nüüd ette, kui, kui paps peaks ülal pidama kõike seda kuute miljardit praegu on suutnud aegagi paradiisiaiad hakkama saada. Nii et noh, minu arvates ühesõnaga, paps nagu lahendas selle asja päris elegantselt. Tõenäoliselt ikkagi ka selles mõttes hääl hetkel Aadama Eevaga ära. Et nad olid juba täis elujõus visati ja las siis vaatavad, kuidas ise saavad. Ja lõppude lõpuks Aadam pidi ükskord tööle hakkama, eks ole, ei saa nii olla. Noh, ja Eeva pidi ka, ma ju lõpuks naisterahvaks hoolitsema lasteaiast, mitte nii kui eesti naine, noh, kes ei saa oma soorolliga hakkama, mis on tema nagu see põhiülesanne. Sest sest kõikides muudes asjades saavad mehed ju naisi halvemini paremini asendada, aga see lapsekandmine ja sünnitamine ei tule kuidagi välja. Ja kuna meil, nagu öeldakse, naised soorolliga hakkama ei saa mehed saavad oma soorolliga hakkama, siis noh, ühesõnaga issand ise käitus õieti. Aga tulles tagasi nende vandenõuteooriate juurde, et kuidas, kuidas vandenõuteooriad sünnivad, kas need kusagil keegi istub maha? Planeerib neid ette või konstrueeritakse kuidagi tagantjärgi vandenõudega nagu naljaga. Tähendab niisugust nalja see on, see on nagu nalja ja valega, niisugust nalja nagu pakub elu või niisugust valet nagu üks tõeline suli suudab nagu kokku keeta, ta seda ei suuda välja mõelda ükski kriminaal, kriminaalkirjanik. Nii et selles mõttes ikkagi elu ise sünnitab neid asju palju rängemalt ja, ja nüüd on niimoodi, et teooria kui me räägime, noh, ütleme tunnetusteooria tasandil siis teooria paratamatult peab toetuma ikkagi mingile tegelikkusele, põhinevale alusele. Teooria on olemasolevast üldistus, aga olemasolev on alati palju põnevam kui teooria ise. Ja kui me näiteks mõtleme, noh, mingit niisugust vandenõud näiteks kuidas bolševikud haarasid Venemaal võimu, noh see sihuke klassikaline vandenõu, tulid seal põrandal kop, kui vaja võtta võim. Niimoodi oli siis revolutsiooninõukogu revolutsioonikomitee üks oli põranda peal, teine oli põranda all ja siis pärast seda, seltsimees Stalin kirjutas kokku õige, kuidas see asi käis. Aga kui te vaatate ajalugu, kui vastuoluline see oli või kui te näiteks kuulate kasvõi ka niisugust asja nagu David Vseviov siin jutustada oma oma müstilisest Venemaast siis tegelikult see kõik kukub välja ikkagi tohutu vastuolude ja vastukaalude ja kõrvaliste asjaolude ja ja, ja selle koos tulemina, nii et selles mõttes igasugune vandenõuteooria on juba puhastatud kõrvalmõjudest, nii nagu nii nagu Mihkel raud võtab mingi kahiseva plaadi, eks ole. Seal on mingi, aga seal sees on mingi huvitav teema, noh, ja siis ta hakkab seda digitaalselt puhastama ja puhastab, puhastab, saabki mitte vandenõuteooria, vaid no ütleme Luija Amstrongi, aga noh, ühesõnaga kahinat mühinad, kõik on sealt välja võetud ja seda saab veel natukene seal sättida ja lõigata ja parandada ja või noh, nagu siin võõrapäraselt komme on kombeks öelda, remiksida, eks ole. Ja vot siis saadaksegi teooria, sest teoorial alati palju igavam kui asi ise. Sest teoreetiliselt ei saa teisiti olla. Teooria ei saa olla täiuslikum kui tegelikkus. Sellepärast, et teooria ise baseerub tegelikkusele ja tegelikkuse üldistamisega üldistamine tähendab seda, et see on, see on nii nagu puu õppulaasimine, oksad võetakse ära, puu on ju igavesti Kaharsalonike oksi, seal on, seal on, ütleme, krobeluse ja kõik, aga, aga ühel hetkel tuleb saemees ja nagu öeldakse, teeb teooria, kuidas peab palk olema ja ongi kõik. Ja selles mõttes need teooriad palju igavamad. Ja selle kohta ma mäletan noorpõlve selleks niuke lustlik lugu. Siis kui oli veel ehitusmalev, milles mina eriti ei osalenud, kuna geograafid nemad ei saanud üldse seal, sest me oleme suvel metsades ja mägedes, eks ole, eestlased enamasti ära, aga aga siis oli selline asi nagu mingisugune ülim kokutav Brežnevi ajal. Korraks oli uhke hetk, üliõpilastele anti ordeneid ja medaleid ja siis oli nii, et viidi meid tulisest mingi kokkutulek ja siis viidi meid erinevasse ametkondadesse ja ma ei tea veel kuhu. Ja, ja siis need tegelased, kes sattusid Eestis siin siseministeeriumisse ja siis sattus targiibinud arhiivis, kes on siseministeeriumi arhiivis või, või noh, ütleme KGB arhiiv, mille ma võtsin, kus 30000 toimivad tohutu hulk, eks ole, seal Vanaar Ivar, kes enam ei ole noh, vana miilits, ütleme nii kes juba eakas ja, ja siis küsiti tema käest lõpuks, et kas tema kriminaallugusid loeb või neid raamatuid kriminaal kriminaalromaane ta ütles, et ei, ei, ma loen ikka toimikuid, etikett, nii põnevat lugu nagu üks tõeline suli on suuteline kokku keetma nihukest asja. Ükski kreek kirjanikuks. Kui vandenõuteooria on igavam kui, kui tegelikkus ise, siis me võime ette kujutada, et mai tea JFK tapmine või, või, või mis iganes klassikaliselt vandenõuteooriat tegelikult tegelikkuses oli veel huvitavam on veel keerulisem veel nagu põhjalikumalt konstrueeritud, kui, kui see, mida me nende vandenõuteooriad Ta oli, tähendab sinu kolmest teest kaks esimest olid õiged, palju keerulisem, palju huvitavam, aga mitte palju paremini konstrueeritud, sellepärast et arvata võib, et et nendel genede tapjatel see võis olla hästi konstrueeritud, aga läks terve hulk asju lörri, nii et kui saaks ühe korraliku niisuguse noh, ütleme Feliini, kes oleks jälginud seda, kuidas kaameraga, kuidas see asi tegelikult käib, siis noh, ütleme võib nii ennustada, et umbes veerand kavatsustest läks neil tegelikult lörri, aga asi tehti ikkagi ära. Ja, ja see, et nad pärast pidid seal asfaldi tappa ja pärast veel selle ruumi maha tapma, näitas, et tegelikult ikkagi õnnestunud seda puhtalt teha. Sest kui oleks tehtud ikka täiesti puhtalt, siis, siis noh, olekski nagu jälgi. Aga, aga seda ei suudetud teha, nii et nii et ilmselt oli see palju põnevam ja eriti põnev. Selles Kennedy tapmise juures on ilmselt see, et kuidas tegelikult see otsus ja kelle osaliselt ja kuidas sündised seal Texases, et kuule, et selle presidendi me peame ära koristama, sest see ei lase meil elada või ähvardab, kas meie, ma ei tea, mingit majandushuvisid või allmaailma huve või, ja nii edasi ja nii edasi. Et tegelikult see, see mahalaskmine on selle suure niukse vandenõu puhul tegelikult tühiasi minu jaoks isikuks, palju põnevam see, miks, kes ja kuidas selle kokkuleppele jõuti, ei saa kokku kutsuda Texases rahva Urali hakata otsustama, et kuulge, kas lööme presidendi maha või ei löö ma niisugust asja ei saa olla, need pidid olema inimesed, kes, kes tegelikult 11 usaldasid. Aga selles küsimuses ei, ei või usaldada peaaegu mitte kedagi, järelikult see ring on väga suur olla. Ühelt poolt, aga teiselt poolt need inimesed pidid ju kompima noh aeg-ajalt, eks ole, nii nagu nii nagu Hitleri tapmisel kuidas vandenõuformeerus vandenõuformeerusid ju tegelikult juba 42.-st aastast alates sest leida usaldusväärseid inimesi, kusjuures ühtegi viga ei tohi teha ei tohi tekkida mitte hetkegi, et see, kellega asja aetakse, läheb, annab gestaapo ülesse. Nii et noh, vot see on tegelikult palju põnevamat, kuidas, kuidas nisukene asi tegelikult lõpuks lõpuks kop. Need reaalsed ikkagi on olemas kusagil kardinate taga askeldavad sigaret, smoking, männid, nagu selles yks vahelisi filmis oli mingisugune niisugune. Kolm neli, viis, kuus vanameest, kes teevad sigarit, joovad viskit ja arutavad, mis me nagu järgmiseks ette võtame. Neli õelat naist võib-olla. Ja nad on praegu ka, eks ole noh, ikkagi, kui me arvestame sellega, et esimese vandenõu vandenõuga said hakkama ikkagi naine ja madu, eks ole, siis me kogu aeg räägime, et mehed ja sigarid ja viski ja kõik. Tegelikult mine sa tea. Sest selle Femm, eks ole, otsi naist kui ikka mingi jant, Ta on nii, et noh, ega ega isegi isegi selle Kennedy Hitleri puhul ei ole niisukene nais-factor välistatud, kuigi noh, ütleme see see elluviimine siin maailmas noh, on nagu meeste asi, suuresti, eks ole. Eestlase kõige rohkem huvitav vandenõuteooria loomulikult ikkagi seotud Estonia laeva hukkumisega ja saanud ka viimastel nädalatel taas kord esile kerkinud. Ma mäletan seda, kui ma olen ühe korra oma elus kohtunud UTaraabega, keda siin et üldiselt Eesti meedias on ka üritatud nagu noh läbi aastate näidata niisuguse hullu hullu inimesena ka ja temaga ühe korra kohtusin, mul õnnestus teda teatud asjaoludel kunagi intervjueerida ja ma olin valmis kohtuma mingisuguse närvilise, närvilise higise, hüsteerilise hullumeelsusega, aga tuli välja, et tegemist on erakordselt erudeeritud, väga rahulik, väga hästi argumenteeriv, igati eriti arukas naisterahvas, Uta Raave. Ardo, mida sina kogu sellest Estonia katastroofis sellega üles kerkinud vandenõuteooriatest ja minu poolest, kas judo Araabiast arvad? Noh, kui me selle j araabiaõhtu araabia nende räägime, siis minul ei ole olnud võimalust temaga vestelda, eks ole, aga ma nagu kõrvalt vaatan hoopis ütleme, teiste parameetrite järgi, siis on täiesti selge, et et jutt Araabia ei ole noh, ala Mariann Rikka plakat ja Eesti vabadus, eks ole. Ja sedalaadi niuksed hüsteeria, tänava tänavakampaaniat pea palju põnevam minu jaoks on jälle see, et on sellise suure asja puhul noh, kus on ütleme arvatud et panused ja vastuolud ja huvid olid, et noh, väga suured ehk ehk teisisõnu öeldes, et et asi, mis on lõppenud mitmesaja inimese hukuga seal, see, kes on läinud seda lahti urgitsema. Ega ta ikka päris üksi ei saa olla, noh, ta ju tegeleb sellega aastaid. Mina ei ole uurinud kunagi ta tuludeklaratsiooni, aga millestki peab elatuma. Ja, ja me teame, et palju väiksemate asjade puhul ju kipub olema ju sedamoodi, et et kui sa lähed mingit nihukest asja lahti kraapima, siis vahest mõnedest mõnest inimesed sõidab auto üle ja juhtub igasuguseid asju, telliseid kukuvad ju katustelt pähe ja kõik, eks ole, Jutaraavega midagi niisugust ei juhtu, see tähendab sisuliselt seda, et et tal peab ka midagi taga olema, see tähendab seda, et võetakse niivõrd tõsiselt ja ta on ennast ilmselt mingite materjalidega sedavõrd ära katnud, et nii kui temaga midagi juhtub, no siis läheb asi puhta hulluks nende nende jaoks, kellesse on keda see puudutab ja, ja me ju teame, et igasuguse uurimise puhul, nagu see põhiline probleem on ju see, et asjad võivad olla teada, said tõenda ära. Ja, ja kui me nüüd vaatame seda Estoniat, siis jällegi, kui me oma selle jutu esimese poole juurde tagasi tuleme, siis siis ei ole räägitud üldse nagu sellest laiemast foonist. Vaat nüüd räägitakse, vaata et seal oli Estonia laev ja vot seal mingid relvad või, või ma ei, ma ei tea, mida ja mingid salateenistused õiendasid seal kuidagi ja kes nagu öeldakse, mingi konflikt ja ja selleks, et kinni mätsida, lasti laev põhja, ma söön seal põhiteooria, eks ole. Ja paraku salateenistuste omavahelises võitluses on tõepoolest see, et see kõik, mis kriminaalfilmides või luurefilmides toimub, et, See, see tähendab seda, et mõlemalt poolt on tehtud ränk viga. Luures on ikka nii, et kui ühelt poolt tehakse ränk viga, siis teiselt poolt tõmbub institades kõrvale ja laseb nendel nendel tegelastel Pullerdada seal maastikul ja, ja nagu öeldakse, korjavad punktid kokku, mida tarvis on selleks, kui läheb nagu vastastikku kuuseks nügimiseks või füüsilisest kõrvaldamisest, tähendab seda, et mõlemalt poolt on tehtud ränk viga on juhtunud mingi asi, mida polnud jälle ettearvatud ja, ja noh, ütleme, kui nüüd oli see otseselt seotud salateenistuse koostööga, siis seal võis sekkuda keegi kolmas, neljas või viies. Kuid ma ei tähtsustaks seda Estoniat üle. Noh, niisuguses maailma ajaloolisest seisukohast ma ei taha kuidagi riivata hukkunute omaste tundeid, eks ole, kuid kui me vaatame üldisemalt siis kui seal laeval ütleme, sedalaadi asjadega ka tegeldi, siis ei olnud seda see midagi erandlikku. Sest kui me mõtleme seda, mis toimus Tallinna ja Soome laevadel, me ei tea ju seda lihtsalt seal ei läinud ükski laev põhja, aga mis toimus kaubalaevadel Tallinnast kuidagi väljusid, Hamburgi saabusid ja sellest ei ole ju kippu ega kõppu. Tegelikult see tollel ajal oli niisugune ülemineku aeg kus erinevate riikide salateenistused jagasid seda post sovjeetse territooriumi Niukest, teabelist saaki omavahel ja kus võeti positsioone sisse, kus, noh, ütleme näiteks Eestis asuti energiliselt, ütleme, Lääne luureteenistused oma residentuuri rajama ja ja Helsingist toodi siin tervet hulka üle, kuna siin Tallinnas oli parem kui Helsingis niukseid asja teha. Nii et see, see tolleaegne ajast oli selline, kus käis suur sagimine ja positsioonid ei olnud veel määratletud. Noh, on niisugune segane aeg ja ses mõttes, kui seal ütleme üht kui teist ebaseaduslikku valgustkartvat, ütleme võib-olla üldisemalt vallust, kartul võib-olla polnudki päris ebaseaduslik toimus Estonia laeval, siis see on lihtsalt suur õnnetus, et seal Estonial see nii läks ja tõenäoliselt on see seotud veel kuidagi selle tormiga, mis võis olla osutuda hoopiski jällegi mingiks ootamatuks asjaoluks, mida me ei tea. Aga, aga see, et sedalaadi sagimine käis kaubalaevadele võib-olla Tallinna Helsingi vahel selle kohta on, selle kohta öeldakse, et ajalugu esialgu vaikib. Nojah, aga eks ole, meedias on üritatud. Sama Jutta Rabe näite juurde tagasi tuleme teda nagu naeruvääristada, teha teda mingisuguse hullikeseks mingiks hulluks, kuivõrd see üldse on nagu vandenõuteooriate puhul tavaline. Et üritatakse nagu meediat ära kasutada. Selle nii-öelda vastaspool asendus nagu UTaraabe nagu mustamises ja tema nagu idioodiks. Müra tekitamise jah, no see on jällegi üldisem, võib-olla rikun tänase saate peajoont, eks ole, aga aga see on ka üldisem, sellepärast et kui sa tahad muuta oponendi argumente nõrkadeks siis Ameerika kohtus tüüpiline on see, et püütakse, püütakse muuta tunnistaja naeruväärseks. Tüüpiline ameerika märke. Vaatate hõlme müütuks, naerupoliitikas on sama asi. Näiteks kui sa, kui sa ei saa muidu jagu, sa ei suuda ära tõendada, siis siis alati püütakse oponent teha ju naeruväärseks, et kui sa räägid näiteks mingist oponendi teemast ja suudad panna kogu parlamendi naerma, aga ta ema on oma poolehoidjad, noh näiteks et, et sa tood välja mingi niisuguse tausta, mis on tõesti tundub, et see on mingi jamps, siis, siis, siis tema jutt maksab poole vähem ja, ja näiteks poliitikas on ju ka see, et ma olen seda küll mitu korda võib-olla öelnud raadio kuulajatel pole see võib-olla enam huvitav, aga aga et kui keegi tegelane, eks ole, töö, põlgurie valerahategija, salakaubavedaja, rongaisa, Evodka, poeglane õudu, välklane ja ma tea veel kõik, eks ole, kõik, kõik asjad kokku, aga ta pole naeruväärne. Siis, mis on inimeste hoiak on igavene jurakas, aga kui asja tuleb ajada, kui muud üle ei jää, siis noh mis siis ikka, eks ole. Aga kui öeldakse, et aus, vapper hõilus, sile, rõõmus, noh, ma ei tea veel mida, aga naeruväärne siis üldse midagi rääkida ja, ja see on nüüd see, et teda püütakse naeruvääristada, see lainetus tuleb Eesti meedia kaudu. See näitab, et selle, selle Jutaraabega tegeldakse tõsiselt. Et, et see ei ole lihtsalt niimoodi, et keegi tegi filmi valmis. Üks üks järjekordne noh, a la Eesti vabadus, ma ei tea, mis siin tehti, eks ole, millest eestlased saanud üldse aru, eks ole ja, ja kõik, aga, aga, aga temaga tegeldakse tõsiselt, see näitab just nimelt, et temaga tegeldakse tõsiselt. Sest meedia ei ole ju mitte midagi muud, kui. Ärge teie nüüd solvuge, aga meediateoreetikud võivad solvuda, eks ole, on ju see, et ega, ega siis ega siis meedia pole midagi muud kui see, mis vanasti naised kaevul ja mehed kõrtsis rääkisid, eks ole nüüd lihtsalt küla on suurem ja ja, ja kaevur, räägid seal igast jutt, eks ole, tead noh, kes kellega heinakuhjas, sealt on tulnud see just kroonika, eks ole, ja ja tõsist asja, kuidas mõnevõrra akad? Ei, mitte klatšin akadeemilisele lihtsalt, et küla nii suur, nüüd tuleb võimelda, meie siin oleme üks nendest, eks ole, ühese meediaosalised ja mehed seal kõrts täpselt samamoodi, eks ole just kiidukukk praaliaid, aga, aga, aga, aga selle meedia puhul on ju ju tegelikult see vot meedial on üks niisugune koera efekt. Koera efekt, mida kasutatakse nii et meediaosalised sageli ei saa aru, sest nad tegelevad teiste asjadega, see on absoluutselt inimlik, kedagi võimalus süüdistada, aga kujutage ette, küla taga on nurm ja Nurmela, niisugune vana madal udu ja jänes jookseb kõrvad väljal, üks koer tunneb lõhna järgi, jänes haugatab, eks ole. Ja aga koer ei näe ju kaugele koera viletsa nägemisega ja lõhn kadus kaerapataljonis, ilmselt läks kõrvale Pealt kõrval, koer kuuleb ka, haugatab ka igaks juhuks. Auge tahab kaks korda varsti. Terve küla haugub, keegi enam ei mäleta, millest haukumine hakas. Jänesel ammu läinud ja see koer esimese haugatuse juba magab. No neil ütleme, kes siis nii-öelda Jutaraadaga tegelevad jälle selle näite juurde korraks nagu tagasi tulles on ikkagi reaalne jõud või mingit reaalset kanalit sosistada kusagil mingisuguse, ma tea Postimehe või Päevalehe või Ekspressi peatoimetajale kõrvad, kuule seal Haabeka tõsine inimene ei ole. Ei, ma arvan, see ikka nii ei ole, tähendab sest, sest see on liiga kõva organiseerimine ja, ja sedalaadi jutt näiteks peatoimetaja säratada kahtlust, just seda immutatakse ikkagi kõige kõige lihtsameelsema rea toimetaja kaudu, kellel on vaja panna 12 ruutsentimeetrid ajaleheruumi täis ja ta vaatab, et ah nisukene lugu ja paneb ja siis kui ja nüüd küsimus on selles, et kas ta hakkab haakima, et konkureeriv leht vaatab, seal pandi 12 ruutsentikuule, uurime seda asja natuke, paneb vähe kobedamad, no vot ja, ja niimoodi see on, see, see on see noh, külakoerte efekt tegelikult, mis meedias tööd ja, ja see, et meedias seda asja vallandatakse, ei ole mitte midagi muud, kui see, mida ajaleheeelsel ajastul nimetati sihilikult kuulduste levitamine, vat nõukogude ajal oli ju nõukogudevastaste kuulduste levitamine eriti raske kuritegu. Aga see on seesama asi, sest sest tegelikult meedia kaudu levitatakse formaliseeritud kuuldusi ja, ja nüüd küsimus on selles, et kas õnnestub käänata, kui sa annad selle rakursinaga õige, no ma tean, siin on üks niisugune segane tädi teada mõelnud midagi välja selle Estonia kohta, eks ole. Et siis seal, et kui õnnestub õige nurk anda ja see on äärmiselt huvitav, sellele antakse kohe vaikselt toitu peale, aga kui ei lähe õigesse sälka, hakatakse asja uurima, et ototot et sellel see Raave tädi jutt ei olegi nii arutu, siis kaovad jutud kuidagi ära. Seda asja tegelikult aetakse, sest nii kui Eestis tekib niisugune hetk, et, et, et seda araabia juttu peaks vähe tõsisemalt võtma vaatama hakkan neid jutud kohe ära kaduma. Aga niikaua, kuni naeruväärne iga jutud võimenduvad Me räägime nüüd oma jutu lõpetuseks vandenõuteooriast number üks on juutide ülemaailmne vandenõu ehk kõige taga, mis maailmas toimub kõige halva taga, mis maailmas toimub, on juudid ja nende mingisugune niisugune väga hästi struktureeritud vandenõu ja, ja koostegevus. See on äärmiselt huvitav teooria, sellepärast et et see on umbes sama hea teooria kui öelda seda, et maailmas on kõige taga inimsööjad. Sellepärast, et inimsööjate ajastust on, oleme me välja kasvanud ja vot niisugused nagu me oleme, me oleme mitte modernistlikud postindustriaalsed, vaid postkirjalikud kost vast kannibal istlik ühiskond. Ja kui mõelda sellele, et noh, ütleme võiks öelda isegi niimoodi, et me võime küsida, kas juudid on üldse olemas? Sa kohtad selles ütleme niimoodi, et mõned ei kahtle, eks ole, juutide olemasolus, aga Chenk tuu turul enamus inimesi ei tea enamus inimesed ja juutide olemasolust mitte midagi. Ja kui keegi ütleb, et juudid on välja valitud rahvas jumala väljavalitud rahvas, siis nad ei ususõda ja, ja džentu turul ei taha sellest keegi midagi teada ja neid kuidagi loksuta. Ehk teisisõnu öeldes, et ülemaailmne juutide vandenõu on samasugune hüpotees nagu see, et eestlased on pannud nimeni Volgale kui Niilusele. Sest te teate Volgale saiu, eesti mees läks Volga äärde, vaatas veeväli peaaegu silmapiirini, arvas, et järvemeri pani näpu vette, ütles ah, Volga ja nii sai Volga, eks ole. Ja siis ta jõudis, nagu öeldakse, Egiptusesse vaatas sinna jõe peale, ütlesid, nii ilus. Ja nii saigi, sellest piilus jäi ja nii on selle ülemaailmse juutlik ootus juutliku vandenõuga. Puht korralduslikult see, mida nagu kirjutatakse või see, mida arvatakse, et seda ei ole võimalik ellu viia ja noh, mina olen isegi natukene imestunud, sellepärast et noh, meil vist oli mingi kohtulik pahandus, sellepärast et keegi avaldas siiani protokollid, seal on öeldud, et see, kuidas siis tohutu kuidas siis juudid, nii et igal pool maailmas, mis toimub, on seal taga mingisugune salakaval õeli uut, eks ole, see asi meeldis muidugi väga Adolf Hitlerile, aga, aga, aga ta meeldis ka teistele ja, ja see on üks niisugune legendide üks legendi osa, mida tegelikult teatud mõttes kaudselt toetavad juudid ise, mismoodi sellepärast et juudid on legendi inimest, räägime üldse, kes on juudid, juudid, rahvas, kes on elanud 2000 aastat Jasparas ja, ja juut on ju see, kes on emaliini pidi juut. Ema on kindlaks tehtav, isaga on meil alati keerulisem, eks ole, ja kes on juudiusku, see on juut. Ja nüüd nüüd, kui te võtate näiteks nii sihukeste naljameeste veebilehekülje lahti, kes vene keelt oskavad, on veebilehekülg tsentraalne, jev riskiressurss. Ja kõik muu on niisugune, et noh, nagu tõsine jutt, aga mulle tundub, et seda ortodokssed ja püsiv usklike juutide rahade peal teevad mingit juudipoistest naljamehed ja seal on üleval veebi üleval servas, kus noh, ütleme Impressomis, kus mõnel pool on, oli meil kunagi ajalehes kõigi maade proletaarlased, ühinege, seal on öeldud, et et kõigi juutide nimedal märgid helesinise värvik kalu poidsvetlane keeles tähendab veel teatavasti ka homode värvi, eks ole, jutt on niisugune. Kusjuures seal leheküljel on kõigi juutidega kuulutatud kogu seda jutlust vaadata. Poolt nagu, kuna juudid ise niisugune legendi rahasse elad, elava, elavad diasporaa, eks ole, neil oma kodumaad pole olnud 2000 aastat ja, ja see, et nad on, ütleme, säilinud niisuguse enesemääratlusega, see on säilinud ainult legendi peale. Ja nüüd on niimoodi, et sealt tuleb kõik juutide nisukene noh, iseloomuomadused mis on hädatarvilikud selleks, et ei asboras elada ja, ja teasporas elama. See üks põhireegleid on ju see, et sa pead ju omasid toetama, kes omasid ei toeta. Neid ei ole olemas, see on nii nagu eestlase iseloom, et, et, et kui kõik võõrad tulevad, näiteks ütlen venelased, miks nad ei integreeru Eesti ühiskonda sellepärast et ega keegi ei tõrju neid, kes oskab vene eesti keelt, keegi neid ei tõrju, aga et neil on üks probleem, Nad ei ole kellelegagi olnud lasteaias, kellegagi algkoolis, keskkoolis, ülikoolis, peol, pulmas ja nii edasi ja nii edasi ja ja jäi pääsegi ligi. Aga teil on ju täpselt samamoodi eestlased juutidega selles mõttes täiesti sarnased, et noh, nagu mingit kõik ütlevad, vaata et eestlased nagu iirlased, et üks rahvas, üks vandenõu, juudid samamoodi üks rahvas, üks vandenõu, eks ole, aga tegelikult ei ole midagi, küsimus on lihtsalt selles, et, et need, kes on elavad piiratud alal ja keda ei ole väga palju ja meid on miljon ja kui me mõtleme, et juudid, juudid elasid getodes, eks ole, siis siis oli täiesti selge, et need, kes üks 11 ei toetanud Nad võisid omavahel kiskuda palju tahes, noh, vaadake, mis Iisraelis toimub, eks ole. Aga aga kui asi läheb tõsiseks, siis hoiavad kokku eestlased samamoodi kõik eestlane, tead, nisugune individualist, iga meel, jalg ta nii, kui häda käes on, siis hoitakse kokku. Praegu ei ole mingit kokkuhoidmise vajadust, kõik hädaldavad, miks me ei ole koos lauluväljakul nagu siis mingit vajadust ei ole, kui see vajadus tuleb, küll jälle kokku tullakse, eks ole, selles ei ole nagu küsimust. Ja nüüd on niimoodi, et see kogu see suurem vandenõu jutt Tal on nagu seotud sellega ühelt poolt, et nad on elavad Diaspora seal ja, ja et nad on getos ja tohutult nutikad äris. Tegelikult juudid ei ole test rahast üldse targemad. Mitte ükski parameetri näita seda. Ainukene, mis neid eristab, on see, et asboras elades edasijõudmiseks juutide keskmine haridustase, kõrgnende, nende hariduse väärtustamine on olnud nende teiste rahvaste keskelt teistsugune aga niipea, kui nad jõuavad Iisraeli, kus peab olema sotsiaalne püramiid alla välja ei suuda majandada. Iisrael riik käib alla, kui nad ei saaks läinud miljardeid dollareid Ameerika tuge, oleks riik ammu kokku varisenud. Miks nad saavad Ameerika tuge, kas ei ole taaskord videole majandusele suhteliselt vandenõul? Ei ole, tähendab, nad saavad Ameerika tugev lihtsalt sellepärast et et kui te istute Kapitooliumi ja te olete kõige energiamahukam riik maailmas ja kui te teate seda, et Allah on maailma nii loonud, et 70 protsenti gaasi ja naftavarudest asuvad nendel aladel, kus on moslemid siis noh, kuidas sa seda hinda ikkagi hoiad nagu mõistlikkuse piires. Sa pead selle hoid mingit probleemi, see on ka põhjus, miks näiteks Lähis-Ida küsimus ikkagi ära ei lahene. Praegu tundub, et võib-olla hinnataks ka liiga kõrgele minema, et võib-olla tõesti siis öeldakse juhtudel, me anna teile enam raha, eks ole, ja, ja klatigi ära, sest me oleme tüdinud, kõik tegelevad juutidega kogu aeg ja kõigi nende probleemidega, eks ole. Aga aga niipea, kui on, ütleme, üleminek teistele energiaallikatele, siis arvata võib, et lüüakse sellele värgile seal kõik käega, eks ole, vaadake ise, kuidas saate ja, ja nii edasi ja nüüd, ja nüüd, kui räägitakse, et juudid on kuidagi äriliselt või vaata tohutult majanduslikult mõtlevad ja kõik siis siis juudid on elanud kogu aeg diasporaa nädal pidanud teiste rahvaste seas pidama teatud sündsuse piiri teatud sündsuse ja, ja see toob kaasa kasinus ja nad on ju elanud getodes, mis on noh, tegelikult enese isoleeritud on see. Neid on väljastpoolt surutud, aga tegelikult eneseisolatsiooni mingi Iisrael riiki, mis see siis on, nad ehitavad suurt getot, mis on kolmandik Eestit, ehitad sinna müüri ümber nagu Varssavis ja täpselt kõik see kordub. Sest ega, ega rahvas ikkagi nüüd ühe põlvkonnaga midagi uut ju ei õpi. Ja, ja, ja selles ja selles vaate sellest vaatevinklist kui nüüd mõista seda ajalugu ja teada veel seda keskaegses Euroopas, kristlane pidi olema ju ligimesearmastusega niivõrd koormatud, et ta ei tohtinud võtta ju liiga kasu. Eks ole, ja araabia maailmas keelatud Accessis pangandust peavad, see jäi juutidele Euroopa sellesamamoodi. Kui pagendati Euroopasse, siis neil keelati põllupidamist tollel kõige tulusam asi, mida nad hakkasid tegema, hakkasid tegema tingel Tanglitakasid näitlejateks, mis seal kõige Põlut põlatum ja hakkasid tegelema rahavahetusega ehk liiga kasuvõtuga, ehk tänasel päeval pangandusega, mis oli ka põlatud. No ja kui on harjutatud mitusada aastat, siis mida jääb ju külge, ega siis, ega selles mõttes põlenud mingil viisil, erilised juudid peavad ise ennast jumalast välja valitud rahvaks. Aga see on ainult metafoor, selles mõttes metafoor, et nemad pidasid oma rahva enesemääratluse seisukohalt seda kirjalikku pärimust kõige tähtsamaks. Aga kui palju oli ümberringi rahvaid, kelle jaoks kirjalik pärimus ei olnud tähtis, siis kuna neil oli jumalik pärimus, siis loomulikult seal tehakse see üheks nagu reklaamiloosungiks. Jumalast välja valitud. Legend on see, et neil on antud ja ja, ja, ja miks, miks nad ütleme, peavad mingil viisil lugu nagu islamgi ainult nendest rahvastest, kellel on oma oma kirjalik pühakiri, eks ole ju ülejäänud peavad barberiteks ja kõik, mis sinna juurde kuulub, selles mõttes Nathan ühetsemiidid. Tegelikult juudid, araablased on ühetsemiidid ja selle kohta viskas kunagi väga hea nalja. Villem Ernits, kui mina olin noormees ja üliTartu Ülikoolis rahvusvaheliste suhete ringi president ja meil on üks suur koosolek ja seal esinesid esimese kursuse üliõpilane Raul Mälk. Ja teemaks oli parajasti Lähis-Ida 167. Ja Raul oli siis esimesel kursusel ja ütles niimoodi, aga enne sõja algust lahvatas Egiptuses suur antisemitismi laine, mille peale Villem Ernits püsti ütles, et antisemitism Egiptuses on võimatu, sest kõik Selge, lõpetame selle väikese anekdoodi tänase vestluse. Suur tänu, Hardo Aasmäe tulemast. Ma usun, et kuulaja sai üksjagu targemaks. Küll aitäh sulle.