Tere, kultuurihuvilised raadiokuulajad, tänamutagem endasse annus inglise noortekultuuri. Siin räägib kohe mees, kes on krimi viinud tabeli tippu ja teinud sellest uue mainstreami. See mees on õigemini briti mees, mitte inglise mees, sest Craimis kohtub kõik kuul, mis vana hea Inglismaa impeeriumi pinnal kohtub siinse näite varal, kaasa arvatud õigemini mõjud rokist, see kujutan maiks kinnar, aga. Tritsel ilmus sel kuul uus ja kolmas album, selle nimi on haardestuvaidiume karniisi Lewing ehk raskeim viis luua kerge elu ja luguvoorust. Voorutlusteksid käib all, peab ütlema, et selle loo tekst on banaalne sõda sugude vahel esimene öötšekiga, mis arusaamatused? No jama ise kuulsite, võib-olla ma olen liiga vana selle jaoks, aga Street mees on ka juba 28 lisaks sellele, et ta on inglise noorte hääl aktigmankese kõrval praegu aktigmangist nimetati algul kades triitsiks Rockis. Lisaks sellele on Street saanud rahva laulikuks, ise tajub seda ja laulabki nüüd sellistest tavalistest üldhuvitavatest asjadest mitte enam niivõrd tõbist Alcost imelikest seostest, mis tekivad inflatšukidest, lambi naljadest, rämpssöögist, luuserlusest, suvalist jaburust, lootus kiirtest pärast perses või kui soovite, siis maapealses põrgus ära käimist, tülimusest, nii samas längija laiamist, kõigest sellest on uuel plaadil vähem, siin on juba armastuse kõverteedest, mees on juba üht-teist kogenud, aga teistel on seda igav kuulata. Siin on juba staari elust, muusika business ist tuuritamisest hotelli elust enam mitte tänavaperspektiivis lihtsa poisi pilgu läbi, aga juba mehe suust, kes teab ja tegi ära. Ma tavaliselt ei viitsi tekstidest eriti pikalt rääkida, sest minu jaoks erinevalt aim sorril Briti enda muisa pressist on tähtsam muusika ja sõnad on või ei ole ja kui on, siis võivad need vabalt olla sõnumit dada iba, peaasi kui mitte liiga lollid, vaatuslikud, trivia ideedega. Sest kui tihti vihastab, tahtes teada saada, mida kolleegid merede taga arvavad ühest või teisest uuest reliisiste, sa loed lihtsalt ennem meest või kiust või Ankatist referaati, plaadi sõnadest ma jääs, need ei ole luulekogud, striitsi plaadid on luulekogud, aga väga laheda ja lõbusa muusikaga. Trendi. Käändkon Hanest, John mängib all ja miks ma rääkisin enne, ma loodan, et kuulsite muidugi Street Boysi sõnadest, sest kuid Streets tuli, nimetati teda klaasiks, milleks enam eriti midagi ei nimetada. Igatahes tantsumuusika kui sõnum on alati teisejärguline olnud, kui me just ei pea tantsumuusika all silmas räppi. Ja Streets tuli 2002 välja briti klubimuusika albumiga two-step'i uuendava plaadiga, mis pomises ja hõikus noore lõnguse vaatepunktist teravaid ja vaimukaid sotsiaalseid kommentaare, nagu sel hetkel vähesed rokkbändid Inglismaal suutsid. Õigemini tuli Street välja juba kaks aastat varem 2000 singliga Haasid kampsuses. See aktiivne sõnum oli riietatud väga prisketesse bossidesse rütmides, mis ei olnud tegelikult mingi puhas kiusteppega. Uugaagee Streets oli siis raudne stiili uuendaja, stiilide ristamise teel, nagu see kunst leevendamine ikka käib. Lehm koeraga ja pisut oravat, lisaks. Street oli midagi pesel Sist pesel tõusis jäljendamise objektiks alles hiljem, mõni aasta hiljem, kui mõttetuks osutunud bändid, nagu ordinariboise teete, tekstist tulid oma versiooni, kas K popist Street soli, midagi baklaifi aegsest plörist. Alles hiljem tulid päris head popbändid, nagu Kaisahhils või Mczymopaakel oli ambitsiooni olla uus brit pop ja mitte oisise, vaid pigem lõõri poolel. Streets oli midagi Ronerlasest armutu tüübid, kes tegid vastupandamatut tänaval julguse sarmiga. Bobby Streets oli midagi ka hiphopi, elektroonilist Nendest Rutivatest piltidest, millest kujunes Craim sellisena, nagu me teda tunneme. Tuleb aga vahele lugu, pala ja see on ka nagu Asanud feimas. Ärge sõnu kuulake. Väga kätši lood on pooled lood stritsi uuel plaadil. André Ground vahenditega mainstream keeles või vastupidi. No ja ma rääkisin, mis oli striitsi esimese albumi originaal barretmatiirijal aegu inglise muisa pilt ja mis on nüüd, kuhu Street seal sobiv ja millised uued rajata endale buldooseriga puhtaks lükkas. Pritsi teine plaat on ka väga hea, kuigi kõik sellest kohe aru ei saanud. Jah, Street läks popiks, aasta oli 2004 ja vahepeal oli välja ilmunud liisi raskel uus Ravkaid briti noorte ellu. Aga see, mis popiks Street läks, see on jummala uutmoodi pop. See näitas, et jah, saab kogu aeg rääkida millestki täiesti uuest popmuusikas, kuigi kuuekümnendad on möödas. Täiesti uus võib asi olla ka siis, kui mõjusid Varasemast, sest maailm ei alanud aastal 1961 aga 2002. Ja uuel plaadil kütab Street sedasi seda ahju, kuhu ta on kütet toppinud juba kaheksa aastat ehk kogu oma muusikukarjääri. Saun on valmis võib-olla liigagi valmis. Tuleb öelda, et nurgad on maas, aga tulnud on meloodiad, suured refrääni, mitmekesised kompositsioonid, minimalismi, ülbust on vähem, klaverit sõnumit on vähem. Aga peab ütlema, et ta on suurem artist kui siis, kui ta tuli ja see ei ole halvasti öeldud. Kui sa teed nägu, et sa ei taha oma plaate müüa, siis sa valetad. Teesis endale koju ja sahtlisse, nagu Streets ütleb plaadi nimiloos. Iseasi on see, et kas ta on teinud endaga kompromisse, stritsi, fännina, mulle tundub, et ei ole. Ta on muutunud vanemaks ja targemaks saanud. Iseasi, et elu targemana teeb ta lollimat sõnu kui varem, aga nõme, võlts oleks ka eluaeg teismelist mängida. Mis siin ikka jahuda, siin on suuri Trace ja kuulame jälle ühe. Ühtlasi tšau ja ma tahaks koitu tervitada.