Mul on suur rõõm tervitada suvetuuri saatekülalist. Metsosopran Aule Urb, tere tulemast. Tere. Millised tuurid on üles võtnud teie suvise? No praegu esialgu on see alanud, on selline vaikselt, aga kogume tuure, kogub tuure ja, ja see aasta lähme suvitama Hiiumaale opera vetoga. Aga kus te seni olete soovitanud ja, ja millised on need meelispaigad Eestis? Meelispaigad Eestis? Sest suvi on nüüd andnud eriliselt hea võimaluse avastada Eestimaa kauneid paiku. Ma olen hetkel käinud Lõuna-Eestis Krabi külas, Mõnistes, Willike külas, Viljandis, Pärnus, just eile tulin nüüd Matsalust ja seda ringirändamist on saanud endale lubada. Külateatrigraafik on õite hõre. Milline on, kas laulja ideaalne suvepuhkus? No mitu aastat olema olnud väga suur aktivist ja käinud suviti tegelikult Savonlinnas, et ühest teatrist puhates teed hoopis teises teatris ooperit. Et aga ideaalne suvi, ma arvan, et tegelikult teatris töötades puhkus kulub ära. Aga sellised vabamas vormis suvised kontserdid, ma arvan, hoiavad sind tee vaikselt ikkagi vormis niimoodi, et sügisel ei tuleks. Selline töösokk ei tuleks liiga liiga äkitselt. Et. Ma arvan, et jah, selline kombineeritud puhkus ja, ja väike väike võib-olla laul. Ja võib-olla suvi annab võimalust ka ise olla kontserdi- ja teatrikülastaja, siis kui hooaja sees sa oled sa ise teenindaja, et siis, siis sa saad ise nautida. No tänavu märtsi keskpaigast alates etendusi ja kontserte ei toimunud? Jah, ühest küljest on see hea hääl, saab puhata, aga teisest küljest tulebki vormis hoida ennast, et mida teie selle heaks tegite, et vormis püsida. No kuigi see vormispüsimine ikkagi natukese puhkus lülitasime ennast välja. Aga ega ei oska ilma laulmata olla inimene, kes igapäevaselt laulab, et tegelikult saigi võib-olla tegeleda sellise teistsuguse repertuaariga ja natukene jah, lihtsalt vaikselt enda lõbuks laulda asju, mis seni on oodanud oma aega. No teie tee professionaalse laulmise juurde ei ole kulgenud päris tavapäraseid radu. Palun rääkige, kuidas see toimus. No siinkohal jah, et laulnud olen ma küll kogu aeg, aga ma selle tee ikkagi võtsin päris hilja ette, et ma olin 28, kui ma alles Eesti muusika ja teatriakadeemiasse sisse astusin. Aga sellele eelnes tegelikult mul Tallinnas selline periood 11 aastat, et kus ma laulsin segakooris noorus. Ja eks eks sealtki sai palju visatud. Et äkki ikkagi võiks tegeleda selle asjaga tõsisemalt. Kindlasti see oli selline aeg, mis ka hoidis hääle soojas ja kui see õige hetk tuli, siis ma ei saanud mitte jätta proovimata. Proovin siiani ja vaatan kaugele-kaugele niimoodi proovides jõuab. Millega teie varem siis tegelesite tegelikult oleme õppinud? Pärast keskkoolijuhi abiks ja ma olin, töötasin näiteks sellistes asutustes nagu jäätisevabrik, Balbiino sekretärina ja Avise autoliisinguassistendina ja ka siis kõige lõpus kodupaberis. Mina siis tegelesin professionaalse koristusskeem ja, ja koristustarvikute müügiga. Selline laia profiiliga. Jah, aga et mul on olnud väga head tööandjad, kes siiamaani elavad mu tegemistele kaasa muusika valdkonnas ja ja tõenäoliselt jah, kontoritöö ja teatritöö erinevad üksteisest päris kardinaalselt, et tõesti need on üsna Erinevad maailmad, aga mis artisti elust siis on see põhiline, mis köidab. No see see loomine, et, et sellest sünnib midagi, mis võiks puudutada teisi inimesi. Ja ilmselt eelkõige ka iseennast, yli loomulikult. Aga Estonia teatrilaval on, on teil kujunenud ka selline tore galeriis rollidest? Üks neist oli marja seal pilvede värvides ja aga millised rollid on võib-olla endale sellist väljakutseid ja, ja põnevust ja rõõmu pakkunud? Roll on olnud jah, Estonia teatris, aga on olnud ka ka Sibeliuse akadeemias. Et ma arvan, et üks suur julgustükk oli, kui mulle Sibeliuse akadeemiast pakuti Kalevi Aho ooperis rolli Kalevi Aho helikeel. Ma ikkagi teadsin umbes seda. Ja see ooper õliga hispaania keeles veel pealekauba. Et ma saingi seda partituuri ennem vaadata. Aga ma arvan, et siiski nagu ma olin siis alles bakalaureuse viimasel kursusel. Aga Sibeliuse Akadeemia, tänu sellele etendusele ma sinna üldse Rasmusega terveks aastaks läksin ja seal olid lihtsalt nii fantastilised retestiitorid, pianistid, kes tegid ka minusugusele võib-olla mitte kõige kiiremini materjali harvale lauljale asja ikka väga hästi selgeks ja ja see projekt üldse seal Soomes oli väga-väga lahe. See oli maailma esiettekanne, Frida ja Diego, mida laastas selline Soomel, lavastaja nagu Vilpu Kiljunen. Ja trupis oli ootamatult palju eestlasi peale minu veel tuuridede Elizabeth Paavel ja Toomas Kolk, nii et meil oli seal oma selline Eesti Eesti maffia. Ja sealt edasi tegelikult ka viis mind tee Soome rahvusooperisse korraks, kus ma laulsin Wagneri ooperis Nürnbergi meisterlauljad, leer, Puubel ehk siis õpipoisi või õpilase rolli. Aga kui septembris Estonia teater uksed avab, et millistes etendustes te siis nagu kaasa teete ja mis praegu tööson. Kohe esimesena hakkame harjutama, don Basqualet, seal küll mul rolli ei ole ja ka kooril üldiselt on seal suhteliselt vähe tegemist, aga siiski esietendus juba septembris. Ja sealt edasi siis jooksvad etendused, et et kõik, mis on siiamaani publik hästi vastu võtnud, need etendused nüüd saavad kõik ära mängitud ja võib-olla siis rollidest, et krahv Luxemburg oli viimane, kus ma tegin siis rolli kus ma olin selline 70 aastane proua, kes episoodilised etteaste teeb. Teises vaatuses. Aule, te olete laulmise kõrval ka suurkorraldaja metsikute metsade eestvedaja, aga ka opera too üks käivitajaid ja olete seda korraldamise poolt lausa õppinud. Laulmine ja korraldamine, mõlemad on sellised tegevused, mille impulssi ajend peab tulema inimese enda seest, aga noh, ütleme selline oskuslik juhendamine ja ja teadmised ja nipid tulevad mõlema tegevuse puhul vaid kasuks. Et kes on olnud teie jaoks need olulisemad tugiisikud, kes on aidanud, juhendanud, mõjutanud ma arvan Et lihtsalt elu ise on õpetanud, et juba seal nooruse kooris lauldes ei saanud ma lihtsalt rea laulja olla, et ikka tuli ise härjal sarvist haarata. Et viimased viis aastat olin seal ka koori president. Ja selline kiire tegutsemine on mulle alati ei olnud nagu loomuomane ja et võib-olla tihtipeale see organiseerimine tulenebki sellest, et saaks asjad kiiresti tehtud. Et ma ei malda oodata, millal keegi teine hakkab midagi organiseerima. Ja nii ma olen endale siis võtnud lisaülesandeid ka organiseerimise vallas, aga ma arvan, et tänapäeva muusikamaailmas tulebki olla ise. Esialgu kui sa veel nii suur artist ei ole nagu Ain Anger või, või sellised nimed, et siis oled sa iseenda müügimees ja produtsent ja kõik kokku, et siis mingi hetk astud lavale ja, ja teed muusikat ka. Seda on tegelikult päris keeruline ühildada, et, et üks jaksa organiseerida, aga kui sa ikkagi astud lavale, et siis selleks hetkeks pead kõik organisatoorsed küsimused nagu unustama ja keskenduma sellesse, mida sa siis lähed lavale tegema. Aga et eeskujud? Mul on väga tore kultuurikorraldajast sõbranna, kes mul on kindlasti olnud eeskujuks, jaga palju abiks ja kindlasti nooruse kooriaegadest on mul toredaid inimesi ja teatri, muusikaakadeemia aegadest. Eks see organisatoorselt asjadega võrgustik moodustub ka asjade käigus, et see ei sünni üleöö. Et aga samm sammu haaval saavad kõik asjad tehtud. Räägime nüüd opera betost, miks ja kuidas see sündis? No ma arvan, et see sündis ikkagi meie kahe teise asutajaliikme peades kõigepealt ehk siis Aivar kasestaja, Atlan Karp, mõtlesid, et et oleks tore ise ooperit teha. Ja siis nad mõtlesid, et aga keegi võiks ju olla pundis, kes siis organiseerib ja kuidagi nende metsikute metsade kontserdite ka ma vist olin suutnud ületada uudiskünnise ja, ja ka nende kõrvu oli, oli selline info jõudnud, et äkki võiks ja kogemata täiesti kogemata üürisin ma korterit Aivar kasest ja tema abikaasa majas Kadriorus. Nii et seal ongi meie Opera veto selline väike rakukene, kus õppeklassi ja sellise kontorina. Ja miks, et ta sellepärast, et me mõtlesime esiteks nimi Opera veto, et tuua lavale oopereid, kammeroopereid põhiliselt, mis võib-olla ei ole nii tihti esitatud ja just Eestis. Ja anda üldse sellise žanrile ooperižanrile, aga just kammerooperižanrile võimalus anda võimalus eesti noortele lauljatele ja proovides, samal ajal, kui me seda ooperit teeme, neid ka koolitada. Kas teil on kujunenud selline juba oma seltskond, noh, ma mõtlen nii lauljate suhtes ja Meil on sõpru. Et kindlasti on meie sõber esiteks, koolituse poole pealt siis Toomas Kaldaru, kes käib Roomast kahjuks praegu me teame, et tükk aega ei saanud sealt Roomast tulema ja ei tea, millal üldse saab. Aga tema on kindlasti olnud meie selline muusikalise poole pealt. Paime tugi, et kes on lauljatega siis repertuaari ette valmistanud. Kas Godzina repetiitor kõuts vastavalt tegelikult ka sellele, et millisel tasemel laulja on, sest sest me üritame ka kokku panna juba natukene kogenuid, lauljaid ja nooremaid lauljaid. See üksteiselt õppimine võiks ka olla üks, üks vorm, kuidas kuidas õppida? Siis on meie sõber kindlasti Toomas viiden, Hufer, kes on nüüd meil laastanud siiamaani küll ühe, aga meil on, meil on järgmised projektid temaga juba kokku lepitud ja niipea, kui piirid avanevad, hakkame tööle. Ja lauljate osas on jah, meil on hea sõber Soomest Heidi Laakso, kes on meiega mõlemas projektis, mis me oleme nüüd teinud nii Susanna saladuses kui kapimpinones laulnud. Ja eks me käime avali silmadega ringi ja, ja vaatame, et kellel silmad peas põlevad, et saaks ooperit. Ja siiani oletegi siis toonud lavale kaks koomilist ooperit. Just esimene oli siis Hermano Wolf, Ferrari lühiooper, Susanna saladus. Ja kui see oli siis klaveriga meil tehtud pianistidega olid Anneli Tohver ja auli lonks, kes on ka meie suured sõbrad, siis teine projekt oli meil juba päris uhke, kus mall silduse ja Corelli kontserte ansambliga siis ja nüüd kahjuks tõesti me jõudsime teha ära kaks etendust, oktoobris aga mai algusesse planeeritud kolme etendust. Kahjuks lükkusid nüüd edasi järgmisesse aastasse oktoobrikuusse, niiet et need etendused kahjuks koroona võttis meilt. Aga sellegipoolest viite te mõlemad need koomilised ooperid Hiiumaale ning juulikuus. Ja absoluutselt, ja seda ma võin küll ausalt öelda, et see oli meil plaanis juba enne, kui koroona üldse siin meid tabas, et olime leidnud Hiiumaalt sellise toreda koha nagu soonlepa karjamõis ja kuna seal on loodud vanasse karjaga Stelli paekivist laudahoonesse kõigi võimalustega teatrisaal kus on klassikaline muusika ka kõlanud, aga pigem on seal vist tehtud teatrit. VAT teater on kindlasti üks, kes Nelbe käib palju külas. Aga tekkis väike mõte, et kui Saaremaa ooperipäevad ja suurte ohvritega on Saaremaal, et teeks sellise väikese kammerooperirakukese Hiiumaale ennem. Ja nüüd kukkus hoopis nii välja, et et Saaremaa ooperipäevad suuri asju ongi sellises olukorras raskem võib-olla teha, et sellise selline väike väike ettevõtmine õnnestub siiski operatiivselt veel ära teha. Jah, mitteametlikud kammerooperipäevad Hiiumaal 17 ja 18. Juuli see aasta on ja mõlemal õhtul mängite siis mõlemad ooperid? Ei, ma siiski mõtlesime, et meie oleme seal kaks päeva ja ühel päeval on üks ooper ja teisel teine, et on tõestatud, et inimese, sellise kõige parem tähelepanu kestab umbes tund 15. Et selle aja sisse jäävad mõlemad ooperid ja, ja teeme ilma vaheajata, saab veel õhtul minna päikeseloojangut vaatama ja nautima Hiiumaa kaunist loodust ja saab kaks päeva käia ooperis. Ja need ooperid on siis klaveri? Jah, kuna Corelli hetkel minu meelest annab mõisakontserte, et siis nemad käivad teistes mõisades ja meie seekord siis teeme mõlemad ooperid klaveriga. Et Meie harjutus pianistiks oli Pimpinone ajal Aarne Talvik ja ta on ka ühe korra teinud, siis seda Pimpinonet juba ka klaveri esituses. Tänapäeval on hea, on piisavalt häid elektriklavereid, seal saab ka häälestuse keerata täpselt nii, et isegi ei pea teises helistikus laulma. Ja seda, seda on kerge transportida ja Meie Opera veto mõte ongi see, et et oleksime kompaktsed ja me saaksime ooperit mitte ainult Tallinnas teha, vaid siiski sellega Eestimaa erinevates kohtades inimesi rõõmustada. Ja kes nendes etendustes laulavad. Ja nüüd ongi nii, et kui me tegime sügisel laulsid pilti Noone etenduses Atlan Karp ja Heidi laksu, kes on meil juba siis vanad gurud, aga meil oli õpipoisina, oli meil tegelikult kogu aeg ka Annelis Volmer. Ja nüüd Pimpinone osatäitjaks on Kristian Janek Mölder. Et ta võib-olla inimestele tuttav nüüd teleekraanilt klassikatähtede saates oli ta see aasta. Ja see Pimpinone on baritoni roll, aga seal on üks väga keerukas falseti aaria ja selle jaoks peab olema inimesel võimalik nii rinnahäält kui falseti häält siis kasutada piisava veendumusega. Et kuna kuna Kristian, Janek on ka esitanud kontratenori repertuaari aga praegu siiski ikkagi paritonina üles astuv siis ma arvan, et, et see on hea pähkel talle seal ooperis. Aga et jah, ja selle ooperi puhul on veel see omapärane, et seal on kakskeelne ehk siis mõlemad ooperid tegelikult tulevad originaalkeeltes. Kavalehtedelt on alati võimalik teksti jälgida, aga et Pimpinoone on kirjutatud, et siis nii, et duettide aariad on itaalia keeles ja retsitatiivid on saksa keeles. Et selline traditsioon Saksamaal kujunes välja ehk siis, et retsitatiivne osa, mis kannab edasi informatsiooni, esitati sakslastele Nende emakeeles ja siis lauldi selles ilusas pelganto keeles itaalia keeles. Aga teie, meil on ikkagi retsitatiivi saksa keeles ja aariad duetid itaalia keeles ei tõlkinud eesti keelde. Seekord ei, meil tuleb küll üks järgnev tükk, mis tuleb emakeeles, aga praegune Need on originaalkeeltes ooperid selge, aga vaatame Kes siis ettepoole, et kuna te olete endale kammer-upperitele keskendunud, et olete kindlasti sõelunud läbi igasuguseid võimalusi, et mida sobiks nagu just teie teatrile veel teha, et et mis on siis perspektiivis? Jah, meil oli tegelikult plaanis esietendused septembri alguses, aga need jäid nüüd küll tõesti ära tänu koroonale, meil oli selline hiilooja nagu Schenek ja tema kaks ooperit, ter, diktaator ja veerge vist see oli siis raskekaal ehk või rahvuslik uhkus oli see eesti keelde tõlgituna. Aga selle projekti ma nüüd lükkasime aasta võrra edasi, kuna seal oli meil juba ka lauljaid väljastpoolt Eestit ja, ja samamoodi toomas viidel ohver oleks seda lavastanud, kes ei saanud ka siia kohale tulla, samamoodi Gotš Toomas Calder, visanud Itaaliast tulla. Et natukene läks keeruliseks. Aga mis meil tuleb, mis küll üldse suvetuuri saatesse ei rääkida, jõulude asjadest. Aga etteruttavalt jah, praegu koostöös Tallinna muusikakeskkooli orkestriga dirigent Jaan Otsaga oleme planeerimas sellist tükki nagu menotti lühiooper Amal ja öised külalised. Mida küll? Ta on Eestis ka tehtud? Estonia teatris minu meelest talveaias. Aga et seekord siis selline jõulutükel Noopravetol plaanis, kus avaneb ka minul, siis esimest korda Opera veto ajaloos ka laulda, mul Susanna saladuses on küll tumm rolle teenijasante näol, aga seekord õnnestub laulda, et tegelikult selles ooperis ongi esimene kord, kus kõik Opera veto asutajaliikmed ka laulavad. No tore kuulda, aga lõpetame siin ikkagi sellesuvise infoga. Et Hiiumaa soonlepa karjamõisas on Teie etendused seitsmeteistkümnendal ja 18. juulil. Just nii. Aga möödunud sügisel oli üks vahva kontsert pikerlastest sündinud ooper ja teie aule laulsite ka seal. Et me võimegi siin oma saatelõigu lõpetuseks kuulata salvestist sellelt kontserdilt. Meeldiv ja Subedorid külaline oli metsosopran Aule Urb.