Suvetuuri külaline on eeski ait Soome rahvusooperist Merle silmata, tere tulemast. Tervist. Olete juba pea 15 aastat oma laulja elu elanud peamiselt Soomes. Kuidas juhtus nii, et soome, teie laulu maxay? No kõik sai vist alguse Sibeliuse Akadeemia magistrantuurist. Et ma lõpetasin sel aastal 2006. Ja mu õpetajaks oli legendaarne dramaatiline sopran Anita välki. Ta on olnud ka Eli Veskus õpetaja ja peale seda tegelikult juba kaks aastat enne ma sain võimaluse lauda Soome rahvusooperi lisakooris. Ja siis olin aasta 2005 kuus olin asendaja seal. Selles mõttes, et üks inimoli haiguslehel ja siis ma sain aastase lepingu ja 2007 sügisel tuli kaks algi kohta, said vabaks. Ja mu sõbranna hea sõber Monika-Evelin Liiv. Helistas Merle, nüüd on niisugune variant, et tule konkursile. Ja siis kaks kohta läksidki, nii et Monika ja mina me võitsime kohad. Aga Monical läksin pärast edasi Londonisse, nagu te kõik teate linnast. Ja mina jäin siis Soome rahvusooperis, tegin samal ajal solisti tööd veel Eestis ka näiteks Estonia teatrimaskiball, Ulrika. Aga põhitööks sai Soome rahvusooperi kooris teise aldi laulmine. Alguses oli sellised vastandlikud tunded, et no kuna ma olin enne teinud päris palju solisti siis identiteedi küsimus, koorilaulja või niimoodi, aga, aga põhimõtteliselt on seal niivõrd hea tase. Et see koor nagu koosnebki praktiliselt solistidest, sul peab olema teatud kvalifikatsioonid, sinna üldse pääseb löögile. Et ma olen praeguseks hetkeks ei kahetse küll mitte midagi, ma olen tegelikult väga õnnelik inimene. Ja kui palju neid solisti roll olete saanud seal teha? Tähendab Soome rahvusooperis mu ema ei olegi lugenud? No kõige viimane kõige korralikum roll on Jevgeni Origini Philip jäämine, mis on läbi aastate olnud mul erinevates kohtades üks lemmikuid väga unistasin sellest, kui see tükk meil välja tuli aastal 2017. Ja lavastama tuli maailmakuulus Marko Arthur oma relli. Ja seal algselt pidi laulma seda rolli paasikivi meie ooperijuhataja praegune. Aga tal on nii palju muud tööd, et ta lihtsalt tuli, pani mulle noodi pihku, ütles, laula ära. Ma olin, ma olin sel hetkel õigeks maailma õnnelikumaid inimesi ja kõik läks väga hästi. Nüüd kolm aastat ootasin ja siis tuli tagasi sedasama võimalust teha sedasama rolliga. Kaheksa etendust, aga täpselt üks proov enne esietendust. 13 märts, meie ooper läks kinni nagu mujal maailmas koroona pärast ja see asi jäi nüüd ära. Aga mis muudesse rollidesse puutub, siis ma olen veel laulnud kolmandat daami õlu Floydis siis Mamkad, Boriss koduhoovis. Üks väga huvitav väljakutse oli elupõletaja tähelennu bordelli emand maade kuus. Seal ei olnud palju laulda, aga seal oli see roll iseenesest mängida ja olla laval, see oli tõsine väljakutse. Lavastaja muide, olid viima Bertmann, mindi Vertmann. Üks minu suuri lemmikuid. Ja klassikaraadio, kes tegi sealt ülekande Mis aastal 2016, kui ma õieti mäletan et väga huvitava Stravinski ja väga huvitav helikeelega teos. Aga mitte midagi sellist alguses, kui kuulad Stravinski või niimoodi mõtlen raha, et võib-olla on väga raske, laulda ka ei olnud. Tal oli väga palju seda nalja, neoklassitsism, eks ole, seda klassitsismi meloodiat oli ikkagi nii palju sees, et ei olnud, ei olnud raske lahutada. Nii et te olete rahul oma eluga seal Soome rahvusooperis ja väga kuidas see tööõhkkond ja on ja, ja kui on noh nagu te ütlete, et on nii kooriartistina kui solistina tegemist, et kuidas see koormus ja need vahekorrad on. Vahest on väga raske ja vahest on kergem. Minu arvates on väga huvitav, et inimestele antakse võimalus laulda nii kooris kui solistina, et see hoiab motivatsiooni ikka väga kõrgel. Ja nagu ma siin mainisin, et meie koor on väga, väga kõrge taseme ka ja koosneb siis praktiliselt tänaseks päevaks juba enamus on solisti nagu haardega. Ja meil on ka osadel nüüd uued lepingud, et solist pluss koor või koorlus, solist, et kõigil on nagu võimalus areneda ja näidata ennast. Ja see on minu arvates väga positiivne, ma maailmas väga palju ei teagi selliseid koor ausalt öeldes. Aeg-ajalt, kui ma näiteks laulsin, kui meil olid, nende endi on e-proovid ja ma laulsin teistes teostes kooris ja oneeginis pidin olema solistina kogu aeg kohal, siis ta väsitab füüsiliselt väga ära, sest et kui koor on vahest vaba õhtu või hommik, vahestan, solisson tihtipeale tööle, et sa teed nagu täis selle nädala rohkem, kui sul tegelikult muidu kooriartist oleks. Aga teisest küljest on see nii huvitav, et ma ütlen ausalt, seal proovisaalis ma nautisin iga minutit just seda lihvimistööd, kuidas see tükk valmib. Et see on nagu kõige suurem nauding selles erialas üldse. Et kuidas seda rolli kujundada, iga kord otsida mingeid uusi nüansse ja et on näiteks, kui me tegime, mis seal oli 43 etendust, nüüd viimane kord Ooperifantoomi. Et siis mingil hetkel mulle tundus küll, et nüüd hakkab tööks ära kiskuma, muidu on see laulmine, ma ei võta teda nagu tööd, siiski. Kutsumust on, hobid on tööd, on kõik koos. Väga õnnelik inimene selle pärast. Aga siis, kui läks mingi 38. Ooperifantoom, siis ma mõtlesin küll, et eiei nüüd lähebki üheksa ja publik tuleb iga kord erinev. Piletihinnad on väga kallid ja sa ei saa minna, et kui sa teed esimest või kolmekümnendat etendust, et seal on mingi vahe, et sa ei tohi teha hinnaalandust endale, tegelikult aga lava taga enne lavale minekut need näod tülpinud. Ja siis, kui see sa saad sinna lavale, prožektor on jälle näkku, siis tuleb mingi absoluutselt teine energiaisegi, kui sa oled surmväsinud. See on fenomenaalne, tegelikult. Te juba mainisite, et Estonia teatriga on ka suhted säilinud. Aga mane mõisega olete ju salvestanud näiteks Tubina Reigi õpetajaga koos, et kas on ka muudes ooperites olnud? Koost tähendab Estoniaga, minu suhe lõppes aastal 2010, kui ma laulsin seal uurikat rohkem, meil ei ole sinna kutsutud ja kuna mul on mujal nii palju tööd olnud, siis ma ei ole ka ise väga üritanud ja seal on nüüd olemas juba noored ja andekad metsad, näiteks Monika-Evelin, Liivi. Ja tulemas on veel neid metslasi palju, aga mis Vanemuisesse puutub, siis see on mul nagu teine teater väga südamelähedane teater. Ma tegin kõigepealt, see ei olnud nüüd otseselt Vanemuine, aga see hakkas Tartu armastus hakkas aastal 2006, Ma tegin Carmenit Tartus. Siis aastal 2008. Ma sain Vanemuises oma elu unistuste rolliasutusena trubaduuriks. Laulsin paar hooaega seda ja siis 2013 tiiva Bertnanvalisoneegini seltskonda endale. Ma käisin ette laulmas ja siis mulle õhtul helistati, öeldi, et laarina roll oleks nagu ma ütlesin, TEI tänan. Ma ei soovi laulda, aga kuna see on nagu siis kõrgemale metsale ja Filipievla, siis Tatjana amme on võnyanya, on siis madalamale nagu metsale ja seal on palju rohkem. Lauldes on palju huvitavam roll tegelikult. Ja siis läks viis minutit dist mööda tuli uus telefonikõned. Ei, et sa oled võetud Philipi praktilised, palun tulge osalema. Siis ma olin väga õnnelik, sest et ma olin viimased väga palju kuulnud, ma ei olnud kunagi koostööd temaga teinud. Ja meil hakkas nagu esimesest proovist, nagu sobis ja sujus ja ja ta on mul tõesti lemmiklavastaja. Seda projekti me teeme siiamaani. Kui kõik läheb hästi, ma arvan, et on veel tulevikus ka see on siis aastast 2013, peale selle oli Reigi õpetaja, seal. Seal oli mul vääga väike roll, tegelikult seal oli kärbitud selles mõttes, et kui ma kuulasin neid vanu lindistusi, kus laulsid Urve Tauts seal minu meelest, kas leili tammel vist olid seal siis nendel oli palju rohkem, aga nüüd see uus variant, et seal olid nagu kärped sees, aga aga see oli ka väga huvitav kogemus, et kuigi oli vähe laulda, siis oli helikeeleliselt ikka väljakutset Õigerooniga sisse astuda ei olnud kuskilt võtta seda lihtsalt ning selline. Kuidas teile tundub madalatele, naishäältele, metsadele altidele ongi vist pisut vähevõitu, neid atraktiivseid rolle? Metsadele on, aga altidel on nii, et nad on kas nõiad, ammed või lihtsalt mingid kurjad amburid. Või siis vanamuusikas näiteks on püksi lollideks, neid on väga palju nagu altidena. Aga ma olen selles mõttes rahul, et aastad lähevad ja need ei ole vaja enam palju grimmi peale panna, saad, saad loomulikust teha seda. Kes on olnud teie eeskujud metsade seas ja, ja keda võib-olla peate nüüdisaja võimsamateks meetodeks antideks? Metsadest on mul, Lembit vot nüüd ma tean, ma seda perekonnanime elusees vist õieti hääldan Dolorasaic metropoli taani esimetsa olnud aastaid ja käis Pärnus Klaudia Taevi konkursil oli žürii esinaine. Tema on nagu absoluutne lemmik, siis meeldis mulle väga, Merlin Horn. Siis muidugi loomulikult Irina Arhipova, kes, no seal on kaks suurt vene metsada Obrazover kiibuma. Mina alati eelistan Arhippuvad, kuna minu jaoks ta on palju intelligentsem, lauljatar Obrazzavel lihtsalt selline loodusnähtus ja ka kohati väga brutaalne minu jaoks kohati maitseb. Just kuidas ta kasutas rinnahäält. Aga ribo on täiesti ideaalne, ta võib lõputult kuulata, siis Olga Borodinaanid, noor, mitte noortestada, ütleme on ka fantastiline. Mulle see vene muusika, vene vene madalad hääled, nii bassid, kui kui metso taldid väga meeldivad. Arhipova oli ju konkursi žürii esinaine, kui, kui te laulsite Pärnus oli. Teine Klaudia Taevi nimeline konkurss aastal 2001. Ja see oli nii ja ta andis isegi auhinna mulle üle niimoodi, et ma mäletan, kuidas mu käsi värises ja ma ei raatsinud pärast pikka aega vesta. Ja siis ta ütles sellise kummalise või huvitava lause raadios pärast, kui ta oli intervjuu. Merle silmata Šivoonia padi, diilot reetypris puudushemona tuugonna. Et ta nagu tal oli uskuja. No ma väga kiitsin teda, ütlesin talle tema Marfa näiteks oma Anžinast on sellest paremat annab otsida, kuna ma laulsin seal konkursil Camorfaariat. Ja talle tegelikult väga meeldis see ja sellest ma olin väga liigutatud, see oli ikka suur suur kompliment. Sellel konkursil võitis Arhipova enda õpilane Anna muil, kes on, on praegu noh, võib öelda maailmatäht. Ja aga teie olite üks väheseid, kes sellel konkursil eestlastest saanud auhinna. Ei tea, võib-olla ma olin õigel ajal õiges kohas, sest see oli ta täiesti viimane hetk, ma siiski otsustasin osaleda. Kuna ma leidsin mulle natuke puudu veel kogu aeg, mõtled, et saab ju paremini paremini. Ja nüüd, kui ma seda vana lindistust kuulan vahest harva, siis ma mõtlen küll, et appi katastroof. Aga siis, kui sa tunned, et sa oled enam-vähem valmis, siis on natuke hilja juba, ütleme, vanusepiirangud on. Mida ütles Ariibo mulle, kui ta andis tookord mulle auhinna üle, ütles, et lapsukene, vot nüüd ma tean täpselt, kuidas laulda, aga nüüd enam jalad ei kanna. Et see, jajah, seal ma sain kolmanda preemia, jagasime seda. See oli. On hea kogemus. Aga suvi Eestis, kas see on teie jaoks tavapärane veeta suvi Eestis? Mingi osa suvest ma veedan alati Eestis mul on poeg siin ja, ja tuttavad ja sõbrad ja aga väga palju on saanud ka reisida, siis mõned suved, ma olen olnud Prantsusmaal, no mitte nüüd, aga ütleme siin üks, kaheksa aastat, 10 aastat tagasi. Ja siis Soomes olen. Kas te olete olnud seotud ka Savonlinna opera õliga? Seal ma olin viis aastat, need olid 90 82005, olin kooris ja pärast kui Prantsusmaalt tuli kaks vaba suve, no selles mõttes, et seal ei olnud enam midagi minule pakkuda neile siis ma läksin tagasi aastal 2014 15 laulsin veel seal. Ei satu, sest selle aja peale, kui me tegime kullervood ja, ja see oli väga võimas, võimas kogemusel. Et naljad käisid, huvitav, silmatu läheb nii halvasti, et ta pidi tavaline kooli tagasi minema. Aga ma ei ütleks, et see on halb. Pigem on see väga meeldiv ja huvitav kogemus. Aga kui te Eestis olete, kus tema suve veedate, kus kandis? Väga erinevates kohtades, põhiliselt Tallinnas. Siis olen käinud, nüüd paar viimast suve olen olnud Haapsalus, mulle väga meeldib vanamuusika festival, seal. Seal kuuleb ikka niimoodi, et sa lähed sellest maailmast, väljas on kristallpuhas laulmine. Need välismaa ansamblid, kes siin on käinud, see on, see on fluidum seal mingi müstiline noh, saab väga puhtalt laulda. Kui ta autot. Siis ma olen olnud maal venna maakodus, Lääne-Virumaal nimetati seljakott seljas, reisin ringi. Siin ja seal. Tee laulja elus on oluline koht olnud ka suurvormidel. Nende klassikaliste suurvormide kõrval on ka olnud näiteks tobiase Joonase lähetamine. Mida te sellest mäletate? See oli aastal 2008? Ma mäletan seda telefonikõne, ma olin just juuksuris, pea oli värviga koos ja telefon helises ja ma ei saanud õieti. Vastu võttes võtan laste helistas, kui ma õieti mäletan, Svea Ideon. Ja küsib, et tere, Merle, et me hakkame tegema Joonase lähetamise jälle kuna ma olin seal olnud 95 vist oli see, kui, kui seda tegime esimest korda, ma olin oratooriumi kooris. Sest ta küsib, et kas sa saaksid tulla, mõtlesin. Et mis vist ei saa, et ma ei taha, mitte et ma ei taha, aga mul on nii palju muud tööd, et sinna koorima seekord ei ei tuleks. Ei, ei, ma ei räägi sulle koorist, ma räägin sulle, kas sa tahaksid tulla metsasolistile on siis ma olin tükk aega vaidled, mis asi. Tundus uskumatu pakkumine ja loomulikult ma olin nõus, sest kunagi, kui meie 95. aasta projekt lõppes, siis minu õpetaja Urve Tauts, kes oli siis solist ütles mulle seal lõpubanketil nimerle, õpise metsaosasid ära. Võib-olla sina oled kunagi järgmine. Ja siis tulid mul need sõnad meelde ja, ja siis see toimuski. See on selline kogemus, ongi vist kõige võimsam kogemus, menud Sanctus lahti läks ja kogu see ja siis tuleb kontserdi lõpus vea ja ütleb, et sa ei ole normaalne. Sina, sinu metso hääl, kui tagant tohutu orkester, koor, kõik, et see tuli läbi SMI teise oktavi Miiuli kosta seal. Ja pärast lindistust kuulasin tõepoolest tuli. See oli väga võimas kiitus tegelikult, mis tundus uskumatuna, sest üldiselt sellisest esituurises ütleme nii valju muusika juures metso keskmised hääled väga harva kostavad sealt läbi. Et nagu oli, oli täiesti ansamblis kuulda togeed, sopran kostab ja tenor ja võib-olla bass ka, kui ta on hästi selline muhe, aga baritonimetsal on. Et see oli muidugi see, see elamus oli niimoodi, et külmavärinad olid algusest lõpuni peale. Ja tõdemus, et ülehomme esinete Eestis kahe laulu kontserdiga viitab sellele, et Liit köidab teid samuti. Et milline osa on liidil teie laulja elus? Ma ei ütleks, et väiksem kui ooperil, et ma arvan, et üsna võrdne on. See algas kõik sellest, et mul oli laulutundi, oli pianisti vaja, minust põhipianist oli, oli haige ja ukse vahelt toodi sisse üks noor, selline vähe häbelik tüdruk, kes siis pandi klaveri taha, marjutasin tonitseti la favoriit ta Leolora aariat, just kus on klaveril kava mängida. Ja see noor tüdruk oli Irina Sahharinguvam kellega mind kokku viidi, see oli täielik saatus. Kas Soomes või ei, see oli Eestis muusikaakadeemias vanas majas ele Urve Tauts klassis seal teisel korrusel ja siis meil hakkas siiraga koostöö pihta ja tegime põhiliselt Richard Straussi romaani Numi alguses, kuna mulle väga meeldivad sellise suure poognaga romantilised romansid ja liidid. Et ma ei ole võib-olla selline Schumanni, Schuberti, Nokia ja Wolf. Aga mulle meeldib Strauss, Vaarner, Rahmaninovi, Tšaikovski sellised romantikud öelda. Ja Hiinast, no Hiinast teatrist muusikaarmastaja palju. IRA, minu jaoks geenius ikkagi. Piirat Me krikarbiira mängis Rahmaninovi romanssil oni Krusty sellise sissejuhatuse, et ma seisin niimoodi Eesti Muusikaakadeemia saalis selles eelmises käsi niimoodi klaveri peale toetatud. Ja vaatan publikut ja vaatan ja siis tuli meelde, et ma pidin sisse astuma. Ja siis uuesti selle selle sissejuhatuse ja siis me saime selle romansid ühele poole, aga kontsert lõppes nii, et seal on, inimestel olid silmad punased. Vene publikut oli ka palju, et selles mõttes, et. Ma arvan, et see oli rohkem mängust muidugi ta mängis nii-ütelda. Ja siis pärast me tegime Eli kapteniga koostööd, meil oli Kadrioru lossis, oli interpreetide liidu kaudu, oli, oli ka kontsert Rahmaninovi, Tšaikovski maid. See oli ka väga tore kogemus, hiline on ka geniaalne pianist ja ta aitas mind ka väga palju Gotšina kunagi siis pärast sisenemist mind viis t kokku Diana Liiviga kes on nüüd selle mõisa kontserdite organiseerija ja ka väga, väga hea pianist, sellise tugeva mängustiiliga ja, ja võimas selline. Ja me oleme temaga varem ka teinud paar korda mõisa mõisakontserte Hiiumaal, Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Ja siis, kui ta nüüd, kas see oli eelmise aasta lõpus, võttis ühendust ja pakkus neid kontserte, siis ma ütlesin jah ja aga see tundus, teeme, teeme kuskil kaugel ja ja siis tuli see koroona peale märtsis ja siis ta lõpuks helistab, et me saime ikkagi toetuse ja kontsert peaks toimuma. Ma juba olin kindel, et seda ei toimugi, et noh, kuna sellised ajad on siis ma hakkasin neid laule proomiovaalselt ootoot, et nad ei istu üldse enam häälele nii hästi, mis ma kunagi iraga tegin ja õnneks on Eestis selline inimene nagu Aivar kaseste mujal sõber tenor, kes transponeerib noote ühesõnaga arvutiprogrammiga. Ja siis ma mõtlesin, et liidi võib romanssi võib liigutada, et ta ei ole ühte helistiku raiutud. See on lubatud ja tegid nad endale nii-öelda lauldavamaks ja nii ka, et hääl kõlaks kenamini ja ei oleks mingit väga siukest kriiskamiste pingutust, et et põhiliselt nagu aldi registris, et ma ei teagi, palju nendes helistikes Eestis praegu on naislauljaid, kes üldse sellist repertuaari laulavad. Et ma tahaks teha midagi sellist omapärast ja midagi, mis on natuke teistmoodi. Üldiselt tehakse. Ja need on nüüd taas Rahmaninovi ja Tšaikovski. Ja koos Diana Liiviga Jaano Liiviga. Need kontserdid toimuvad teil Vääna mõisas ja kuremaa lossis. Kas te olete nende paikadega tuttavaks saanud? Ei ole ja selles mõttes ma ei ole kunagi käinud ei ühes ega teises. Ja ma väga ei uurinud ka, ma tahan minna ja, ja siis kohapeal seda vau-efekti kogedad. Korra vaatasin, guugeldasin ja vaatasin. Viskasin pilgu peale, ime imelised kohad tunduvad olema nii et ootame kuulajaid. Laupäeval kell 11 on Vääna mõisas kontsert ja kella kolmeks oleme siis kuremaa lossis. Juba kaks kontserti. Kuna ma ei ole ammu laulnud liit kontserte niimoodi, siis ma natuke pabistan, et kuidas seal vastu peab. Et seal kavas on 11 laulu, 10 11 lauluna niimoodi vaatame et need tuleb kõik järjest ära laulda ja see on jälle jälle väljakutse. Tore, aga, aga loodame, et vau-efekti saate te ise ja saab ka publik seal. Suur aitäh, Merle silmatu klassikaraadiosse tulemast ja soovin teile ilusat suve jätku ja kõike toredat ja head Teile ka ilusat suve jätku ja suured tänud kutsumast. Kuulakem siin Merle silmatat soleerimas Gustav Mahleri kolmanda sümfoonia teises osas musitseerimas koos Eesti muusika teatriakadeemias sümfooniaorkestri ja koorilastekoori ellerhein. Rahvusooper Estonia poistekoori ja dirigent Paul Mäega.