Raadio kahe nädala plaat on Vaiko Eplik ja Eliit ansambli vastilmunud debüütplaat. Tere tulemast pleierisse, Vaiko. Tere. Tere. Ütlesin meelega, mitte raadiosse. Meie raadios oled hommikuti pigem küsija kui vastaja rollis. Lülitavad minu küsimustele vastama ja enne ütlesid, et sa ei ole tükk aega harjunud küsimustele vastama. Kas see on kuidagi põhjustatud ka sellest, et sa oled tegelikult oma aktiivses loomingus natukene passiivne olnud? Vahepeal siin enne eliidi tulemist? Kuule, jah, eks vaata, palju efektiivsem on ikka ühe asjaga korralikult tegelikult tegeleda ja, ja ka noh ma, ma ei saa küll öelda, et ma olen raadiotööle pühendunud vahepeal ja pole nagu muusikat teinud, aga aga ma pole nagu avalikult küll, nagu eriti millegipärast koeraplaati, mis oli juba päris tükk aega tagasi. Koer eliit, mõned tee nad omavahelgi täielikult klapivad mõneti nad täielikult. Erinevad. Mulle tuleb meelde, see oli vist aasta tagasi, kui sa niiviisi pool juhuslikult pillasid repliigi, et Sa ei kavatse enam minna ühtegi nii-öelda päris stuudiosse ametlikku stuudiosse, rentida seal stuudioaega ja nende tehnikat. Palju lihtsam on muusikat teha oma kodus. Eliitplaat on sündinud sinu kodus. Jah, nii see on ju nii-öelda sünnikodus siis, kuigi jah, sündinud Rapla haiglas nagu Sulo muuseas aga jah, oma vanemate elutoas siis talus Rapla lähedal ja ja tegelikult koeraplaat oli selles mõttes nagu esimene plaat, mille me nagu tegime mitte päris stuudios, vaid nagu lindistasime ise nagu kolleks tjeviga. Et koeraplaat sündis nagu Eesti Muusikaakadeemia stuudios nagu meie bändiliikmete, kes seal helirežiid õpivad nagu nii-öelda koolitööna. Aga nüüd ma otsustasin siis nagu ise ka siis proovida, kuidas lindistamine käib ja olen siin juba üle aasta natukene omaette lindistanud oma kodus. Kas vareme heli, režikogemused puudusid, puudusid jah, absoluutselt, aga õnneks sõbrad andsid natukene nõu vaadata, et sealt nüüd punaseks ei lähe ja ja, ja nii edasi õpetasid sättima, et meil on õnneks nagu ansambel koeraskil, nii väga mittekorpuses on kaks liiget, kes, kes jagavad neid asju nagu õpetada, et et aga samas selle asjaga niimoodi see on nagu niivõrd lihtne, et ega tänapäeval ma arvan, et igaüks suudaks nagu ise lindistada ja üha enam on ka meil neid noori, kes lindistavad, ise kodus ei prooviruumis ja teevad seda väga veenvalt, et noh, näiteks kas või kõik sexaundi asjad on ju tegelikult amatöörsalvestised, et neil ei ole ju seal mitte mingisugust nagu päris tehnikat ja seda ei lähegi tänapäeval vaja, et selles mõttes on hea, et eluaeg on nagu sellised tüübid, kes on ise midagi vaikselt teinud, on tänu helikvaliteeti pildile jäänud nagu avalikkusest nagu kõrvale, aga tänapäeval enam seda probleemi ei tohiks nagu olla iseenesest. Kui sõna siia siiski, et minu meelest Seksam leiveli saund ei ole küll minu jaoks kuigi seksikas just selle ise, puhtal Loufay. Muidugi on see taotlus tõttu, kuid eliit kõlab hästi. Ja enne, kui me räägime plaadist, palun kirjelda natukene oma bändi, mina olen kuulnud siis linnapealt, nüüd seda eliit Ta on ansambel ühtlasi nagu ka projekte, kuigi mulle sellised sõnad muusikakollektiivide puhul üldse ei meeldi, kuhu võivad tulla ükskõik kes kellega võib liituda, ükskõik missugune muusiku, laulja. No tegelikult eliit. Me nimetame ennast rühmituseks, sest meil on Eestis olnud kirjanduslikke rühmitusi väga palju võix, juurud ja Noor-Eestit ja nii edasi. Ja ühel hetkel lihtsalt me mõtlesime, et oleks ju väga tore, kui kuidagi saaksid eesti muusikud midagi nagu koos teha. Et liit ongi rühmitus, kuhu tõepoolest kuuluda iga ja igaüks võib teha veel oma eliidi kollektiivi ja panna omaenda arvates nagu kõige kõvematest muusikutest pundi kokku ja pärast plaadi ilmumist. Ma olen siin saanud juba mitmeid siukseid liitumissoove ja selliseid kirju noortel, kes on saatnud mõlema materjali, tahavad midagi koos teha ja ma arvan, et vähemalt mingisuguse mingisuguse plaadi tahaks kunagi kindlasti teha mingisuguste noorte tõusvate muusikute, kellest mitte keegi mitte midagi kuulnud ei ole ja nad on minu jaoks täiesti üllataval tasemel, arvestades paneelist, nagu mitte midagi kunagi kuulnud ei ole. Aga mis puudutab eliiti, siis eliit on nagu kontserdil põhimõtteliselt. Ta sündis nagu üldse, sellepärast esialgu, et testi muusikalide koos mitte midagi, me oleme nii väike riik ja samas meil on nagu väga palju andekaid inimesi, ega nad pahatihti nagu kuidagi nagu põrnitsevalt 11 isegi kokku saavad ja mitte midagi koos ei tee. Samal ajal näiteks noh mõte esimest korda tekkis siis, kui ma rääkisin Dave Bentoniga, tema rääkis, kuidas tema Aruubal kasvas ülese, temal ja Rooba kõige kõvem trummar. Ja nemad tegid biitbändi kuuekümnendatel ja nende kontserte pes lisanud läksid alati järgmise bändi kontserdile, kus toimus pärast kontserdi lõppu Jemm, kus nad läksid, meeskond jälle kasvas, läksid edasi ja lõpuks kes kõige hiljem oma kontserdi nagu lõpetas, selle juures oli hommikuni nagu ühismängimine. Ja mul oli niivõrd kahju, et nagu meil mitte kunagi sellist asja ei juhtu, kui ka nii palju inimesi, kellega tahaks midagi koos teha. Ometigi siiski parandan sind, natukene on kunagi seda juhtunud ja seda mitte Eesti vabariigis olid Eesti NSV-s ja nimelt legendaarsete Tartu muusikapäevadel, kus Eesti muusikud kõik lõbus blanketid olid siis sellised laudadega üritused, mis tegelikult väljendusid endas halastamatus jooma peos. Banketi ajal koondusid nii-öelda Jemm sessioonideks ja kus mängiti ja iga aasta mängiti väga igavaid bluusstandardeid. Nojah, vaata vot siin on, nüüd ongi küsimus selles, et mingisugune filter peab olema ikka igaühega nagu lavale minna ja ja siiamaani ma olen käinud liidiga seoses laval ikkagi nagu ainult inimestega, keda ma nagu väga austan ja kelles ma olen nagu muusikutena, nagu kindlad nende võimetes selles mõttes, et et noh, ma küll võib-olla ei ole nende inimestega kunagi varem midagi koos teinud, aga ma olen täiesti veendunud, nad nagu jäävad välja, et me klapime mingil viisil ja siiamaani on kõik nagu toiminud, et võib-olla ühel hetkel muutub ka eliit igavaks bluusistandardiks, aga hetkel on kõik kuidagi veel värske ja toimiv. Raadio kahe nädala album on ansamblid Vaiko Eplik ja Eliit vasta ilmunud esmaplaat. Tere tulemast stuudiosse Vaiga tervist. Kes kuuluvad praegu ansamblisse eliit, kes on need muusikud, kes mängivad plaadil ja kas nood koosseisus on omavahel kuidagi erinevad? No tegelikult selle, see ansambel on selles mõttes nagu natukene vale sõna, et mis puudutab seda plaati, siis siin minu bänd koosneb siis järgmistest muusikutest, et löökriistadel Vaiko Eplik klahvpillidel, Vaiko Eplik basskitarril, Vaiko Eplik kitarril, Vaiko Eplik ja mõned külalised nagu laulavad, et vaat, siin ongi nüüd me jõuame selle väga keerulise teemani ja millegipärast on alati nikuma millegi uuega jälle välja tulen, siis ma ise ka ei oska selgitada nagu, mis, mille poolest teistest erineb ja mis täpsemalt toimub, aga seekord on asi kuidagi palju hullem, sest et tegelikult, kui päris aus olla, siis eliit nagu ta toimib nagu nii erinevatel viisidel, see konkreetne plaat on põhimõtteliselt sooloplaat. Ma olen noh, siin ei ole mitte keegi ühtegi instrumenti sisse mänginud peale minu ja, aga aga on küll külalislauljaid. Kuhu jääb siis sinu ülev idee sellel idee luua rühmitus, mis koondab erinevaid muusikuid, erinevas vanuses muusikuid ja kes kõik võivad liituda sinu eliidiga? Vaat see liitumine esialgu toimib praegu kontserditel, meil on olnud kontsert siiamaani neli niimoodi, et me läheme lavale võhivõõraste inimestega, ükskord oli niimoodi, et mina mängisin trummi neli kitarristi, Tauno pääslane, Don Raul ja Tambet, sahhiriste Jaan Pehk. Ja lõpuks tuumatrummi mängimisest ära väsisin publikust, erinevad trummarid ja hakkasin laulma. Ühesõnaga vot see on see, kuidas see nii-öelda rühmitusi nagu praegu toimib, kuna hetkel mul on kaherealine helistuudio ja nagu stuudios ei saa nagu jämmi selles mõttes lindistada. Aga tulevikus on, on nagu lootused ka kontsertalbum ilmub millestki, et ma arvan, et ma küll kogume siin kõvasti materjali. Raadio kahe saate vibratsioon, te olete teinud sessiooni täpselt, mis kõlab natsa teistmoodi kui siin plaadi peal olev muusika, aga tuleme plaadi juurde. Eliidi esimene number ühte kande valvume kätkeb endas 14 pala peamiselt Brok. Kuid on ka erandeid, näiteks Kosoliisiga siin Õhnovides oli isi enda masterplaan, mis tegelikult nüüd natukene rääkis selle sinule endale vastu, sellepärast et soliis on siin päris kenasti ära. Esindaja on küll. Tema on valitud eliidi sekka, jah. Nojah, ütleme siis ja lisaks on veel üks täiesti noor laulja. Kas see on sinu kodulinnast? Too kutt, kes kannab seda kandvat vokaali palaseks, on lahe. Jah, tema nimel Taavi Tammearu ja tegelikult ta mängib trumme ansamblis staat. Mis on tuntud, mul on jumala pohhui loo poolest küll esialgu rohkem, aga tal on endal ka mitmeid bänd olnud, aga noortebändidega on see häda, et nad kuidagi pool aastat tegutsevad, ise kogu aeg laiali ja, ja praegu on Taaviga jõudnud sellistele järeldustele, et on hakanud kodus üksinda lindistama ja esimesed tulemused on päris hull. Külalistest veel näitlejanna Evelin Pang Jah, noh, ma otsustasin, et ma võtan sellele esimesele plaadile nagu ainult oma oma sõbrad ja ja aga sõber Priit Võigemast, kes ka omal ajal DFDS kitarri mängis, on kuidagi nii hõivatud ja nii Ugalas Viljandis, et et ma otsustasin tema naise laulma kutsuda ja ta tuli hea meelega. Alguses ma mõtlesin, et võtan ele kõre aga ma just sellepärast, et loo algus on nagunii Olav Ehala ja hele on laulnud eluajal praktiliselt ainult Olav Ehalat ja ta on täiuslik Ehala laulja. Või siis ma mõtlesin, et ikka hele ei ole mul päris sõber ja, ja Evelin on ikka palju-palju parem. Lõpuks lõpuks töötas kõik väga hästi. Alguses muuseas mul oli suuri raskusi evelini panna laulma nii nagu ma tahtsin, sest mitte miski töötlane, vürtsin talletada de laulda, tantsisin sel ajal, kui ta laulis ja ja mitte miski nagu ei toimi siis lõpuks aru, et näitleja lavastasin tale looja, selgitasin talle lahti, et kui esimest korda tekst läbi, siis on meenutanud justkui meeldivat sündmust lapsepõlves, kus sa mängisid õue peal, tulid, eks ole, bussidega mehed ja võtsid tõrusid leht ja nii toredad ja nii edasi. Siis teises osas, kui liitub Jaan Pehk, sinuga system Jaan tuleb, kiidab takka, te meenutate koos, et tõepoolest nii see oli siis kurjas vaheosast tulen mina ja ma räägin, et tegelikult see kõik ei olnud niimoodi, et peded tulid nii-öelda siis noh, sihukestel olid ahnuses teie õue peale, varastasid teie tõrud ja lehed ära ja nii edasi ja lõpus kõiki õdu jõuavad üksmeelele ja nii edasi ja siis oli vaja ainult üks Teik teha ja oligi. Olemas kõnealuse laulu Pedajas on ta pealkiri, teksti autor on võrukas Aapo Ilves. Kuidas sa oled Apo tuttavaks saanud ja millest selline loomingut? No apoga ma olen tuttav juba päris pikalt juba sellest ajast, kui mina käisin otsa koolis ja, ja elasin Jaani pool bussijaama juures tema tema majas kus kapo pahatihti peatust kui ta Tallinnasse tuli, Apo ja Jaan on omal ajal Räpina aiandustehnikumist õppinud koos ja ja Jaapoga kuidagi noh, minu arust see Apo luuletus. Palju spekuleeritud selle üle, et, et mis see täpselt tähendab ja miks, miks ma täpselt selle valisin ja mis värk nende pededega on ja ja tegelikult ma selle luuletuse valisin väga, lihtsalt põhjusel minu arust see on nagu noh, see on täiuslik. Luuletusse on ta niivõrd lühike, ta on niivõrd vormiliselt täiuslik ja ei tähenda absoluutselt mitte midagi ja see on minu arust. Paremat ettekäänet mingisuguse loo tegemiseks, nagu ei olegi. Sa mainisid siin asja ühte nime veel ehk Jaani ehk Pehki Jaani ehk orelipoissi. No tema on sinu vana kamraad juba bändist läbi käinud. Asendamatu, sa oled kulist kunagi kusagil öelnud, ta tunnustamata geenius. On küll jah, sest et minu arust ma ei saa siiamaani aru, kuidas on võimalik New York geniaalne inimene nagu Jaan Pehk lihtsalt lindistabki üksinda oma kodus oma personaalkompuutrisse, oma vanemate gara ookean mikrofoniga läbi kõige odavama kitarrivõimu, mida Eestis müüakse, Roland kiub. Ja ja noh, Ma ei tea, ma, ma mäletan, ma siiamaani ei saa aru, miks ma jaani üldse oma esimesse bändi kutsusin, sest et mul on põhjust, ma ei tundnud teda lihtsalt, ma teadsin, et ma tahan temaga midagi teha. Ja siiamaani kuidagi jaanis on midagi, midagi seletamatut, juba tema hääl on selline. Mis lihtsalt noh, ma ütlen, et mul ei ole sõnu, lihtsalt jaan on hea, on loodusnähtus. Ja noh, näiteks kas või lugu samal ajal vee all, mille päkke tema laulab, lihtsalt ma teadsin, et ma suudaksin ka ise need täkke sisse laulda, aga nad ei kõlaks kunagi naguniivõrd niivõrd hästi. Ja ta laulis siis mängleva kergusega oma elutoas niimoodi, et ühes käes on mikrofon teistes akna all, teises käes oli, oli läbipaistev kruus, sporteriga istrise laulis ja ja pool tundi hiljem oli nagu lugu valmis. Et müstiline mees, Jaan Pehk Raadio kahe nädala plaat on Vaiko Eplik ja Eliit debüütalbum, stuudios on Vaiko Eplik. Vaiko, palun räägi, kuidas omi laule lood, ehk alustame kõige algusest, mis on kõigepealt kas silp või noot? Vaata sellega ongi niimoodi, et siiamaani ma olen, kuna ma olen nagu bändiga töötanud, siis ma olen alati nagu loo valmis mõtelnud, läinud sellega proovi, ei hakanud seda seal kuidagi nagu, nagu arendama. Kuna sel plaadil nagu siuksed segavaid asjaolusid nagu nagu muusikuid ja teisi pillimehi nagu segamas ei ole, siis kui ma olen hakanud, et selle plaadi lugusid lindistama, siis neid pole olemas olnud selle hetkeni, kuni nad lõpuks valmis on. Et siis ma olen läinud stuudiosse ilma mingisugust kavatsust, et ta esimest korda elus, sest minu häda on nagu alati olnud see, et see tulebki võib-olla uhkeldamisena, aga ma olen selles mõttes nagu liiga hea helilooja, et ma suudan, nagu kirjutas, nagu ükskõik kes ma võin kirjutada nagu nagu ma ei tea, ma võin kirjutada nagu John Lennon, ma võin kirjutada, nagu ma ei tea. No ühesõnaga, nagu ükskõik kes ma olen nagu oma lemmikuid nii läbi uurinud ja mu teadmised, harmoonia. Suhteliselt praegu öelda, et sa suudad kirjutada sama tüüpi muusikat samal sama karakteriga lugusid, nii nagu need inimesed, keda sa oled kuulanud ja kelle loomingut sa oled austanud kunagi ansambli Claire's Birthday ajal. Sa kui oli tööl selline noor ja uljas tulija, väitsid, et ta kirjutab iga päev muide, mitu laulu kohe riisi oma, kas mu mõttes valmis või vardjad, kidra, reed ja nii edasi edasi, kas praegu on ka nii, kas sa õhtuti muutvad lood lugusid? Praegu ma nagu, nagu pidurdama seda juba meelega, sest et kui ma päriselt hakkasin kirjutama, siis ma esimese kahe aasta jooksul kirjutasin mingisugune 800 lugu, kõik mängisin linti nagu kassettide peale ja. Kas seda kutsutakse Vaiko Eplik? Peipsi jah, need on lasteips, kuigi nad on moetoas kapis ja nad seal vaikselt. Ma olen mitu korda mõelnud neil nagu ära visata, sest nii piinlik kuulata, aga, aga ma ei, ma juba otsustasin, et ma ei viska jah, sest et nad on ikkagi minu esimesed kodulindistused ka nii-öelda ja ja, ja, ja tegelikult on nagu häda olnud minuga selles, et ma suudan nagu ükskõik keda matkida ja selle eliidi puhul otsustasin et prooviks kirjutada nagu, ilma mingisuguse nagu eelsoovita, et, et õpiks nagu kirjutama nagu Vaiko Eplik, makstakse nagu matkida ükskõik keda, ainuke asi, mis ma ühel hetkel avastasin, on see, et ma ei oska kirjutada nii nagu Vaiko Eplik kirjutab. Tahad sa väita, et sa oled nüüd kõik need aastad oma esimesest raadiosse ilmumisest, kui sinu esimest laulu hakati mängima kuni eliidini välja, teadlikult kedagi matkinud? Ma võin öelda, et mis puudutab Kleer Ei perioodi siis enamiku sellest ma matkasin küll aga teadlikult, mis puudutab esimest plaati, seal on ka väga otseseid viiteid konkreetsetele lugudele ja võib-olla isegi mingis mõttes kergitatud meloodia vargusi. Ja ma olen sellest alati teadlik, aga ma nagu ei hoolinud sellest, ma tahtsin lihtsalt võimalikult häid meloodiaid kirjutada. Mis puudutab koera plaatilises koera paatori, esimene samm nagu sellest nagu kõrvale, kuna koera juures oli palju tähtsam, võib-olla niisugune ideoloogiline plaan ja võib-olla tekstid. Aga mis puudutab eliiti, siis see on nagu esimene kord, kui ma nagu ei ole isegi mitte teadlikult vältinud, vaid olen üritanud, nagu ma kõige suurema Puudusena trumbiks keerata. Ehk siis noh, kui isegi on siukseid konkreetseid, väga kindlaid mõjusid, siis ma mulle tundub, et ma olen suutnud selle plaadi peal esmakordselt oma selle puuduse enda nagu kasuks keerata, kuid Vaiko, kes on sinu suurimad eeskujud, mine suurimad eeskujud, ma arvan, et laulu kirjutajatena muidugi Lennon, McCartney sson, Frank Zappa arstimimoor ja siis veel igavene kari võib olla praktiliselt tundmatuid 60.-te tüüp. Kas on ka keegi tänapäeva muusikast globaalses mõttes, keda sa kummardad? Vot sellega on küll halb lugu, et mul ei ole nagu ühtegi iidolit, nagu alles jäänud, et mulle mul ei ole nagu ühtegi, ühtegi ma ei saa, ma ei saa praegu öelda mitte ühtegi nagu lemmikbändi ainukene ansambel, kelle kohta ma võin öelda, et ma tõesti nagu nagu neid nagu austan, kuigi ka ka nemad on paar korda nagu plaatidega alt vedanud Suprošovjäänymus. Et nemad on võltši punt, kes kuidagi suudab iga kord nagu millegagi üllatada ja minu arust nemad on niisugune heas mõttes 21. sajandi bänd. Kas sinu iidolid on sulle kunagi pettumust valmistanud? On küll ja sellepärast mul ei jäägi eriti iidoleid. Sest et vaata, ma otsin nagu täiusliku täiusliku looja, et mul on perioodid, kus ma aeg-ajalt tundub, et ma olen nagu jälle kellelegi leidnud, siis ma jälle nagu nagu pettunud, nagu mul oli väga pikk sappa periood, aga ühel hetkel ma sain aru, et et see asi, mis mind sappa juures eluaeg häirinud, on see, et tal ei olnud nagu hinged ei olnud kuidagi kunagi nagu siiras, et samamoodi. Ma avastasin ka nagu enda juures, et ma olen väga vähe nagu siir asunud oma plaatidel ja ja olen sellel plaadil nüüd püüdnud. Parandada mind häirib Frank Zappa juures kõige rohkem tema küüliklik produktiivsus seda muusikat tal on umbes 65 stuudioalbumit kokku vist seitse ja, ja, ja ja need plaanid tulid muideks nüüd uuesti välja, kusjuures veel Jaapani ekspordi täna 65 stuudioalbumit osta. See on nagu täiesti kohutav, ma tean ühte meest, kellel on kõik olemas. Ta elab Tallinnas kõige esimesel kalamaja tänaval. Aga mis vaikaga, kas sa mäletad, oli sinu kõige esimene plaat, mille sa oled ostnud või siis kõige esimese plaadi ümber salvestise, mida sa kuulasid? Piltlikult öeldes ribadeks no ma mäletan, et kui ma avastasin oma vanemate plaadimängija ja selle vinüüli kollektsiooni, mis meil kodus oli, siis minu lemmikplaati olid Elvis Presley, Ruja mainin tohutu Presley fänn kaheksa aastaselt, umbes siis ma avastasin nende jaoks rokkmuusika ja, ja tegelikult biitlid ka, sest et mulle meeldib see, et ma olen hakanud rock n roll'i kuulama päris otsast. Võib-olla siit ka minu huvi rokkmuusika ajaloo vastu, et kõigepealt Presli siis biitlid ja siis kõik muu. Millisel aastakümnendil sinu arvates oli või on rokkmuusika kõige ägedam? Noh vaata võibolla praegust hetke ei oska väga hästi, nagu nagu, nagu hinnata mulle mulle praegu näiteks tundub, et see, mis maailmas toimub, on palju nagu vaesem, kui see, mis Eestis toimub, et Eestis tehakse naerust palju paremat muusikat praegu kui näiteks Inglismaa, Inglismaal on muideks rokkbändid ületootmine praegu täiend käimas, need on juba registreeritud üle 200000 ja see on masendav. Aga ma ütlen täiesti ilma mingi kahtluseta minu lemmik periood on 66 kuni 71 oli kõige põnevam aeg rokkmuusikasse, Li plahvatas. Vaiko Eplik ja Eliit esimene album on raadio, kahe käesoleva nädala plaat stuudios on Vaiko Eplik. Vaiko, palun räägi nendest pillidest, mida sa kasutasid albumi salvestamisel. Ma olen nagu kollektsioneerinud nagu sihukseid, odavat rämpsu, ütleme siis nii juba päris pikka aega, siis Eestis on niisugune mentaliteet, et kuna me oleme pärit nii-öelda idablokis, siis meil pole kunagi olnud Efendereid egipsoneid, ainuke muuksüntesaatorid oli kaks tükki, eks ole, seitsmekümnendatel Eestis üks oli Jaak Joala oli ja teine oli ansambli vitamiin, kus nad mõlemad on ja jumalal on alles, seda ma tean. Toome on käinud seda tunnistamast temaga pool ja, ja üldse jaagul on väga palju asju alles ja tal on isegi mingi kodustuudio isegi teeb seal midagi, kui kellelegi ei ütle, mida ta seal teeb. Aga ega ei olnud, tal on kollektsioon ja siis ma aeg-ajalt räägime vanadest headest pillidest asjadest, kui me kokku saame. Ja vitamiini muugist ma arvan, et Peeter Vähil võiks vabalt alles olla ja kõik on nagu alati rääkinud, et meil ei ole üldse mingisuguseid häid välismaa pill. Meil ei ole võimalik mingisuguseid siukseid saund saada, nagu välismaal on. Aga samas mulle on alati tundunud, et välismaalastel ei ole nagu jälle selliseid saundi, nagu meil on. Ja nii ongi maal kodus igavene hunnik kola, mul oli juba 22 kitarri. Enamik neist elektrikitarrid, suur osa neist Saksamaalt, Tšehhist ja Venemaalt, ehk siis endistest idabloki maadest. Täpselt seal ei maksa tegelikult suurt mitte midagi ja neid vedeleb igal pool, aga inimesed kuidagi väärtusta, nagu seda osa meie muusikaajaloost. Milline neist pillidest on sinu jaoks kõige väärtuslikum ja milline neist Kitaaridest on omakorda? Kõige kõrgemad turuväärtusega kõige kõrgema turuväärtusega, ma arvan, noh minu kõige kallima rahastuseta pill, mis on siis fender jaaguar. Aga ma kasutan teda väga vähe, ta on mul kusagil koera plaadil kasutasin palju, kuna mõelda, siis just saanud ja, ja olin vaimustuses, aga minu lemmik pillan Yolana Color, aastas 74 Tšehhimaa toodang. Ja see maksis 1300 krooni ühes Riia kaltsukas ja see on see kitarr on nagu üks põhjus. Sest ma olen väga tänulik, et mu eurovisioonile sattusin, sest et kui ma poleks sinna paraadile läinud, siis mul seda pilli oleks. Kollektsionäärijana, mina kogun heliplaate. Ma tean, et sinu ambitsioonid on lõputud, piiramatud, sest lõplikku kollektsiooni olemas ei ole. Vaiko, kas sul on mingi kitarr, mis on sinu nii-öelda unelma pill? Sa vaatad väga tihti väga-väga palju kõiksugu pillikatalooge ju ja kaasa arvatud kasutatud pilliga katalooge on mingi pill, mida sa ütled, et jaa sotses, seda ma kunagi tahaks saada, nii nagu mõni ütleb, et tahaks kunagi Jamaical saada. No on on asju, mida ma tean, et ma kunagi ei saa, aga mida ma väga tahaks? No näiteks, ma väga sooviksin sellist, 60.-te Vox organ kitarri, millega mängis omal ajal Jouns, mille, mille laadsega mängis iyankrortis Joidi Vesenist muinasjutuliselt kallis ja neid maailmas on õitse, võib olla säilinud paarsada. Mul on küll sama kujuga, üks, üks 69. aasta jaapani pill, aga, aga see on võib-olla kitarride ja muidugi süntesaatorid, test. No neid on nii palju ja võib-olla, kui Vene omadest, siis Polivaks on selline süntesaator, mis kuluks marjaks ära, kui tihti sa kitarri harjutad? Ma ei harjuta üldse kitarri, sest et minu arust vaata öeldakse olemas, eks ole, inimesed, kes harjutavad ja kes mängivad, et võib-olla see on isegi tõsi, sest et minu jaoks noh, mida, mida harvem ma ta kätte võtan, seda nagu selles mõttes kirglikum, see nii-öelda koosveedetud aeg on. Et kodus ei ludistaskaalasid läbi ja ma ei ole väga tehniline mängija. Ma katsun, mul pole kodus mitte ühtegi pilli, näiteks mul on kõik vanemate juures, kus ma lindistan ja mul pole oma korteris absoluutselt mitte midagi. Kes on kitarristidest, sinu eeskuju keda sa pead näiteks ütleme, maailma parimast kitarrist. No ma niimoodi ühte ei saa öelda muidugi kui, kui öelda, kes on läbi haager kõige kõvem, siis ma arvan, et Hendrixit ei ole siin vastet, sest et kui kuulata, mis toimus kitarrimängus enne teda ja siis, kui mille, mille nii-öelda pinnalt tema muusika võrsus siis see on uskumatu, aga. Jimi Hendrix oli vasakukäeline, sina. Paremakäeline et mulle palju lemmikuid ja igast igast kümnendist ja igast maakonna osast on nagu erinev, et mulle väga meeldib näiteks üks jaapani kitarrist johhida, kes lindistas seitsmekümnete alguses psühhedeelsed rocki, kes on praegu tuntud filminäitleja, noh muidugi ma näiteks mulle väga meeldib John Fušanti just ta mängib niivõrd minimalistlikud, kuigi ta suudab mängida ükskõik mida ja nii edasi, nii palju, et ma ühte konkreetset eeskuju ei ole muidugi taga meil varsti mor kitarristi ja helilooja kui lauljana ja nii edasi ja nii edasi. Et noh, need on, need on lihtsalt niivõrd palju ühte ühte konkreetset lisa teistele. Kui sul kontserdil lava peal kitarrikeel puruneb? Mida sa teed? Jah, seda juhtub väga tihti ja pahatihti ükskõik kõige parem lahendus oleks lihtsalt kontsert lõpetada. Muusikaga. Erinevalt ma olen neid muide jälginud seal mulle saanud Eesti kontserditel, ütleme selliseks mõnusaks kõrval harjumuseks kontserdi ajal ma silmitsemine kitarristi ja vaatan, kuidas konkreetne kidramees käitub. Kas sa vabandad või pöörad inimestele selja ja hakkad seal vaikselt lohistama. Tavaliselt annab mulle Jaan oma pilli, kui ma temaga laval olen, aga, aga on ka olnud juhuseid, kui ma, kui on läinud nagu, sõltub, mis keel katki läheb ka, kui läbee keel katki, siis on nagu suhteliselt halb. Aga kui läheb, ma ei tea, teinekord ma olen mänginud kontserdi lõpuni ilma näiteks rahvusega niukse suhteliselt hõredad partiid mängin peamiselt Liidia ja mul on aega niimoodi jälgida, mida ma kätega teen, et et, aga muidugi ka parem oleks, kui oleks ikkagi oma kidra tehnikes koheselt. Vaiko Eplik ja Eliit esmaplaat on raadio kahe nädala album stuudios Vaiko Eplik, kas sa enne kontserte tunned väga tugevat ärevust ja kas sa närveerida enne raadiosaadet võimsamalt kui enne esinemist lavale? No enne oma saadet ma absoluutselt ei närveeri, sest siis ma olen veel niivõrd unine ja see on niivõrd harjunud asi ja, ja kui ka ütleme, viis päeva nädalas eetris oled, siis eetrihirm kaob võib-olla isegi kahjuks päris ruttu ära. Aga enne kontserti ma ka ei närveeri, kuna ma olen alates neljandast eluaastast nagu, nagu esinenud suhteliselt nagu stabiilselt, siis kuidagi see närv on nagu selles mõttes kadunud, et ma mäletan viimati enne esinemist närvi, siis ma olin, võib-olla. Ma ei tea, mingisugune aastal 1990 üheksale midagi seal. Kas ka inimeste hulk saalis või vabas õhus, ehk siis publikuarv kuidagimoodi mõjub? Tahab sinu käitumist ei mõjuta niivõrd publikuarv, kuivõrd ruumi suurus, ma arvan, sest, et minul näiteks ei meeldi, ma olen paar korda mänginud väga suurele väli publikule ja kuidagi ei saa publikut nagunii-öelda pihku sellisel kontserdil nagu väga keeruline kuidagi samasse väikses kohas. Kui on õige arv inimesi õige suurusega ruumi peale, on see kuidagi niivõrd lihtne, et mulle pigem meeldiva klubikontserdid ja väikesed klubid ja, ja täpselt ka nende väikeste klubide kontserditel käia, pigem millal eliiti näha saab? Noh, me siin katsume ikka plaati esitleda ja, ja kindel on see, et Tallinnas näeb meid 29. Von Krahlis leiab aset üritus mäed, Hous, kus peale minu on veel laval, ma arvan vähemalt veel kaks raadio kahetöötajat. Ja, ja siis kaks päeva hiljem Tartus, 30. oleme koos pehuja ja inimestega, kes publikust meile meeldivat tulevad ka lavale siis autorilaulufestivalil, Vanemuise väikses majas. Kas sinu kodulinnas plas ei ole võimalik sul esineda? Suhteliselt keeruline, mu naine küll mängis minu vanas koolis plaate üks kuu aega tagasi, see oli päris tore. Nii kui minu naine oma setti alustas, jooksid kõik õpilased saalist välja ja me saime oma seltskonnaga viiekesi tantsida keset lasereid, sest et ja mu naine on, on. Mu naine on märksa parem joigu, mina. Aga ühesõnaga jah, ei, Raplas ma ei mäletagi, millal ma viimati esines ja sellest on päris palju aega mööda, sest ma olen käinud workshop Beligamas noortele. Kunagi Tiitse ehitanud aastaid tagasi vähemalt minule jäi selline mulje, et sul oli päris kategooriline suhtumine tähendus muusikas. Kas sa siiamaani vastandada ennast kui rokkmuusikud nii Tiitseidele kui ka programmeeritud? Kaloojatele no mina olen sellest põlvkonnast pärit, kus kooliajal olid diskopepu ja olid rokkareid, eks ole. Aga, aga tegelikult mingisugust tantsumuusika põlgust ei ole mul enam päris tükk aega areneme ja ühel hetkel saab iga normaalne inimene aru, et on olemas hea muusika, mitte head ja halvad muusikastiilid. Ja muidugi viimasel ajal on minu tantsumuusika armastus selles mõttes nagu kasvanud, et mul on tekkinud võib-olla sõpru, kes seda muusikat kuulavad ja kes mulle seda tutvustavad ja ja eks ma puutun sellega võib-olla raadiost ka lähemalt kokku. Aga mis tantsumuusika seisma, muidu hindan väga tantsumuusikat lihtsalt. Võib-olla ma hakkasin seda paremini mõistma sel hetkel, kui ma esimest korda üritasin midagi sellist teha, sest et inimesed millegipärast arvan, et tantsumuusika niivõrd lihtne teha, et sa vaidled mingile nupule ja siis mingi masin teeb sinu ennast kogu mõtlemise ära, et tegelikult ütleme siis midagi, ütleme siin midagi head ja midagi unikaalset ja tõesti nagu töötavatel tegelikult digitaalselt palju raskem luua, kui. Siis analoogsed pole hullu veel pealekauba. Sinu eliitplaat sisaldab hästi tantsitavat rokkmuusikat ning ma usun, et kontserdil inimesed hakkavad oma puusi lõõtsutama, päris raudselt. Parem oleks. Kas kontserditel sulle tulevad appi ka mõnede üllatuskülalised juhumuusikud, ehk siis täitmaks oma liidi rolli? No selle eest ei ole keegi kunagi kaitstud. Ma küll tahtsin esialgu nii-öelda esmakordselt ja ainukest korda mängida nagu ainult plaadi materjali esitluskontserdid seal, aga et teha sama nagu päris, nii nagu asi käia, aga samas ei ole nagu mõtet, et kui ma ma ei tea, ma arvan, et midagigi kindlasti plaadi pealt teeme, aga palju põnevam on ikkagi vaadata, mis juhtub. Oja, kui suurem plaadi tiraaž. Plaadi tiraaž on, müüki läks on 800 eksemplari ja nendest 100 on autogrammiga, muuseas et rohkem esialgu nii-öelda tootmispowerit ei olnud ja kui tiraaž läbi müüakse, siis nii jääb, rohkem ei pressi juurde. Ma arvan, et kui ikka mul päris hulgilaod ja kõik noored inimesed ja sõbrad kõik kõrist kinni võtavad, siis võib-olla 1000 teeme juurde ka, mingisugust meeletut ei tahaks, ma alguses mõtlesin kõrvetavaid plaadid ise ja vaikselt n nii palju, kui küsitakse. Aitäh, et ei teinud. Jah, jah, jah. Et ühesõnaga jah, teil vedas.