Eetris on Tartu Popi ja Roki Instituudi pressiesindaja. Tere lugupeetud muusikahuvilised raadiokuulajad, dub Popi ja Roki Instituut. Täna räägime kõige lahedama nimega Eesti bändist ja see on Tartu Popi ja Roki Instituut. Nime kordamast. Sel kevadel tuli välja neil debüütalbum madise margikogu, leibelikson forward, Tartu firma, rohkem stuudio kui leibel, aga seda enam teeb rõõmu, et sealt on tulnud viimasel ajal mitme huvitava artisti plaat, et nagu Liisi Koikson, popi idioot ja nüüd Tartu Popi ja Roki Instituut alguseks väga khuul lugu. Tulevik möödus Mercuryst. Need, kes on retropapi maailmas kõige vingemat teinud, te võite raadio ja sama vahel vastu vaielda, aga minu meelest on prantsuse bänd r ja inglise stereo läheb nende bändide fännina. Muidugi meeldib mulle ka Tartu Popi ja Roki Instituut ja seda enam meeldib, et deep ERR-i ei kopeeri, ei neid kahte ega kedagi teist. Meil on täiesti oma kõla ja kui stereo läheb, oskavad õndsa retromeeleolu kõlama panna futuristlikult kosmilise universaalsuse ka, nii et see muusika ei kuulu tegelikult ühtegi ajastusse vaid moodustab omaette aegruumi niisama nii-öelda Tartu Popi ja Roki Instituudi kohta, kelle pihta on seitsmekümnendad ja kaheksakümnendail eriti vastavaid kümnendaid Eestis meedias juba tulistatud küll ja õigusega, aga nende muusikas on midagi veel, on hedonismi, mis ulatub üle aegade ja see ei ole mingi ülbe vaata kuritegelik hedonismi, nagu me kohtame näiteks Ameerika mustas mainstream popis. See ei ole mingi apokalüptiline kellelegi arvelt elamise hedonismi ja see on puhas rõõm omaette väikse Luxi maailma loomine. See plaat imeb kuulaja iga kuulamist korraga üha enam endasse ja seda kuulates ei tahagi nagu teada, mida see kuri Putin täna ütles või mida küsis Iraani president Ahmet Jababandžaab wushilt või kuidas peatada president Arnold Rüütel, meil on vaja väikest oaasi hingetõmbeaega oma asjaliku olemisest maailma rõvedate uudistest, kus iga päev selgub, et ahnuse nõmedus on 7000 tsivilisatsiooni aastaga ainult edasi arenenud ja loll olend nimega inimene, sajab iga päev oksa, millel ta ise istub, võistlus, tema sõber, nii et puhas ja selline elutervet tüüpi eszkaapism, Tartu Popi ja Rokiinstituudilt. Ärge nuusutage liimi, kuulake deebeeerriid. Aeg lahkuda planeedilt, maa laulab. Selle peale loos unustuse kõver Tartu Popi ja nii edasi alternatiivi ülikool, aga kuna siin plaadil on veel lahedamaid lugusid, siis nimipala Tulosson. Doose. Saaremaast. Mis värk on selle Tartu bändiga, Tartu Popi ja Roki Instituut, et sa nüüd äkki on nii popiks rokiks saanud? Neli aastat tehti enne proovi, enne kui üldse eesriide tagant välja tuldi. Tartu sõbra maja laval eesriide taga just nimelt proovi tehtigi. Kusjuures väga sealt eesriide tagant üldse välja ei kiputudki. Koos käidi pool juhuslikult muusitseeriti oma lõbuks esinema ei juletud minna, sest enesekriitika oli kapten siiani, kusjuures ei pea deebeeerreiend eriliseks live-bändiks. Suht tagasihoidlik seltskond tundub olevat trummar Lauri kulpsoo, kes on tuntud fotograaf, vaat temal näib olevat bändis kõige rohkem ambitsiooni, tema tiris bändi kapist välja ja kõigepealt löödi masse 2004 tartus võimsal multikulti festivalil eklektika. Teised bändid olla olnud tema peale sellepärast suisa pahased. Aga nüüd on bändi mudelautotäie kimaga tuurid üles võtnud ja tuleb juba esinemisi ka, nii et vähe pole, sealhulgas suvisel Tartu festivalil PlinkPlonk seda bändi ajaloojuttu. Ma lugesin muide eilses Postimehes, et kus Tartu Popi ja Roki instituudist kirjutas Tartu muusikaajakirjanik ja ise hansaandur ja köögimees. Madis Aesma tuli deebeeerreani Ekspressis kui Postimees nädala plaat. Ta on käinud ka siin r kahes live andmas ja bändile. Soovin ainult jätkuvat edu, sest ma ei mäleta, kui tihti mul see vahetub, aga praegu on minu eesti lemmikbänd, Tartu Popi ja Roki Instituut. Tulge, noored ja mitte vihased muusikud ja lükake ta troonil. Tuleb lugu. Kuuseke kaseke ja romantika. Nii käib menukas saatelõik Tartu Popi ja Roki instituudist. Mis on üllatus-üllatus, Tartu bänd, see on sama linn, kuhu läks Jan Uuspõld Tallinnast ja kus on ka üks teine maailmas populaarne instituut, mida juhatab mees, kelle nimi algab kahe aaga, aga lõpeb see kahe hooga. Meie jaoks hetkel olulisemad instituuti Tartu Popi ja Roki instituuti juhib Siim Randveer kust pärineb deberi omanäoline saun, mis on segu radarist juba mainitud välismaa kollektiividest käsist, traadi popist, progerokist, vanaaegsete ulmefilmide soundtrack idest ja päikeselisest pärast lõunat kus vedeletakse murul kiider või limonaad ees ja loobitakse niimodi korralikult. Niisiis ma küsisin, kust pärineb see saund ja juhuslikult ma tean, et näiteks üks bändi oma üks bändi omanäolistest kõladest pärineb kitarrist Siim Randveeru kitarri bassikeele veidi nihutatud näppimises. Üx soundi eripära tuleb kahe sündimängija duellis. Kui üks klahvimängija Kristiina Reidol on üks bändi loomegeneraatoritest koos Siim Rand veeruga siis teine klahvist Kaspar Aus annab värvi juurde analoogsüntesaatoriga. Muidugi tuleb kiita vokalisti liina Leemetit. Pean tunnistama, et alul tundsin tema hääle ja maneeri suhtes teatud eelarvamust, kuna eks me neid otsekui distantsilt deklameerivaid kõrgeid naishääli oleme kuulnud nii siin kui sealpool maailma keskpunkti piire, aga kuulake terve plaat läbi ja seal töötab ja on väga Bon. Bändil on ka oma lüürika silver, sikk, kes laval ei tee midagi, aga tema tekstid teevad nii-öelda kirjad täieõigusliku bändiliikmena ja andku jumal igale eesti bändile selliseid oma poeet. Bändi lummavad aurast ligi pool tuleb sõnadest nimetamata on veel bassimees instituudi juhataja Siim Randveeru vend Lauri Randveer, kelle passimäng annab bändi valdavalt helgele ja kergele kõlada. Pildile tummisust juurde parasjagu tšau ja lõpetuseks Tallinna moemaja.