Raadio kahe nädala album on ansambli no Big Silence kauaoodatud juba müügile jõudnud ja paljuräägitud uus album Stuudios on kaks no Big Silence liiget, kaks Kristot ansamblist, tere Kristo Kotkas, tere, Kristo Rajasaare, tere päevast. Tervist. Panite ikka hullu paugu küll laupäeval rock Cafe ees. Üle aastate, teie esimene võiks öelda kambake kontsert, mis pani suud-silmad-kõrvad täis kõigil nendel peaaegu 1000-l inimesel, kes oli rock Café s kokku tulnud vastu võtta oli. Ütleme nii, et üliObatsiooniline ja te tegite laval ka ikka päris ränka tööd, kuidas ise kontserdiga rahule jäite? Eks see oli meile pingutus jah, et me ei ole nii pikka laivi oma elus olnudki vist. Vähemalt selle, selle kollektiiviga mitte. Ja rahule jäime väga sellepärast, et vaata, see ongi vastastikune värku publik jääb rahule, siis bändile ei ole nagu mitte midagi muud ei jäägi üle, kui rahule jääda. Pikali küll. Ma isegi mõtlesin täpselt sedasama etet, ta, ta oli kuskil kõva kaks tundi nagu ju. No nii palju ikka ei olnud. Esitasite oma uue plaadi laule, millede juurde pean kogu nädala jooksul korduvalt ja korduvalt jõuame kui ka vanemat materjali eriti rockis, aastatetagune New reis minu arvates. Kuid eeskätt kontserdi lõpp pani ikka publiku lausa ahhetama. Kust kohast mehede selle tulevärgi välja võlusid? Nimelt laval olid tulesambad korduvalt ja korduvalt ning Kristo sinu kidra otsast tuli ka mingi sädemepilv välja. No vot, see ongi see meie sisse kogunenud energia, mis välja purskas. Neljast torust. Ja hästi purskas ning selle kidra kohta tegelikult ma tahtsin küsida ka, kuidas sul oli mingi juhe, tagab gaasivoolik või? No ei saa ju vaata kõiki selliseid tehnilisi lahendusi välja rääkida, siis kaob nagu Mäeczyk ära asja juures. Kas sa oled nõus, aga avaldama pisut neid tehnilisi lahendusi, mis R2 nädala albumi loomisel kasutusel olid, sest sina, Kristo kotkas, oli ta ju, oled olnud ka programmeerija editaja toimetaja ja miksi ja nii edasi ja nii edasi. No ütleme, stiililiselt ja žanriliselt on see industriaalroki ja ma loodan, et te olete selle määratlusega nõus, mis nõuab omakorda ka lisaks tavalisele rokkmuusikale märksa rohkem selliseid hitte, seke lahendusi, kuidas sa otsid ja leiad neid igasuguseid eriefekte sündi, Klavka kõlasid ja nii edasi ja nii edasi. No tänapäeval ongi see eriti nagu halb, kuna sünte ja ütleme viirust, virtuaalseinte ja saund on niivõrd palju, et kui vanasti vanasti mõtlen, sellel ajal, kui me ütleme, New reisi tegime esimesi selliseid industraali laadseid lugusid, siis oli kuidagi hästi lihtne, sellepärast et seal oli üks sünt, kus sul oli 100 saundi ja sa pidid nagu kogu oma albumi selle nagu valikuga ära tegema. Ega jah, tänapäeval lihtne ei ole, et seal on lihtsalt see lõpuks see tohutu valikuvabadust, siis saab sinust selle tunde, et nagu, et üldse nagu ei suuda valida. Et lõhk tegelikult jah, küsimus kõlas, mida me kasutame, siis me kasutame erinevaid hardware ehk siis päris süntesaatorid ja ka softipõhiseid, soft, sünte, mida tänapäeval väga laialt kasutatakse. Kristo Kotkas, ütle palun kuulajale mulle, noorele kuulajale, kes kodus muusikat teeb või kavatseb teha, millist programmi näiteks sina kasutad? No me kasutame maailmas väga levinud, kuid Eestis küllaltki vähe veel kasutanud kasutusel olevat prootuuls nimelist stuudiosalvestussüsteemi Nuubiks alliansi trummar Kristo Rajasaare. Kas sina sellist tüüpi trummar ei ole, kes kardab, et masinad võtavad kogu muusikalt, noh, ütleme siis nüüd antud juhul rokkmuusikal selle elava ilu ära? Ei, pigem vastupidi. Masinad nagu täiendavad minu mängu, et et kui sul nelja kätt ei ole, siis ei ole võimalik nagu seda täis täis tulemus, mis plaadil nagu saavutada tihtipeale neljas käest, kelle jaoks? Kas te enne laupäevast rock Café kontserti pabistasite väga? Ta kuidagi tegelikult päris palju, sellepärast et materjal oli suhteliselt uus meil oli väga palju selliseid oma tehnilisi lahendusi, mis olid kõik uued, et kogu see värk sai esimest korda nagu alles läbi katsetatud ja, ja ja ütleme mega liiga palju proove jõudnud teha ennem et jah, ta ausalt tunnistama, et päris päris süda kripeldus päris mitme asja pärast, aga õnneks läks kõik nagu viimase peale ja ühtegi apsakat nagu sisse ei tulnud karas vanu laule esitades tuli ta ikkagi piinlikult põhjalikult meelde tuletada vana materjali. No see on nii, et esimene proov alati peast kinni alguses, et issand jumal maha saame, aga siis teise ja kolmanda veel ja siis juba ei tea, jah, see on, need lood on ikkagi tegelikult nagu käe sees, sa ei mõtle nagu see on nagu see tuleb nagu iseenesest. Jalgrattasõit täpselt küll jah, et lihtsalt lugu läheb juba käima, siis on nagu põhimõtteliselt logoks play vajutatud kõva alguslaks, kõva kambak, plahvatus on nüüd antud. Millised on teie kontserd plaanid edasi? No nüüd meil tuleb kohe selle nädala laupäeval teine esitluskontsert Tartus, mis peab tulema vähemalt sama vägev, kui mitte vägevam. Tallinnas oli, seal peaks olema majal kõrgem lagi, et me saame kõrgemaid leekide leeke saame teha kõrgemaid ja, ja sinna tuleb ka siukest nooremat ehk energilisem publikut, kuna vanusepiirangut ei ole. Ehk siis Ma arvan, et see saab olema päris hull möll, mis saama hakkab. Kas suvel rabarockil ka üles astute? No mis meil muud üle jääb, tuleb astuda publiku nõudmisel? Nojah, ei tea, iseenda soov on ikkagi selle festivali ka väga mängida selles mõttes, et et see oli ikka kõige asjalikum rokkfestival ja ja ma arvan, et meil on väga suur ausel mängida. Raadio kahe nädala plaat on, no Big Silence uus üllitis, voorin, pundar land. Tere tulemast raadiosse kaks Kristo Kotkase Rajasaare ansamblit, kitarrist, programmeerija ja trummar. Tere tervist. Linna peal räägitakse, et ei ole nii laisad ühtegi et vaatamata kuue aastasele vaheajale, mis tegelikult yhe eesti rokkbändi biograafias, et ei oska graafias on ju sajandipikkune aega. Olete te ikka väga usinalt pidevalt nagu mõelnud, et kuidas see uus plaat saab olema ja nii edasi ja nii edasi. Ometigi kuus aastat on eelmisest möödas, see on tõesti pikka aega, mina leian seda mida bänd üldse nagu selle aja jooksul tegi, kas üldse oli bändi olemas ja kas te või te omakeskis ja pole lihtsalt avalikult rääkinud, olete ka mõelnud, et ei, võiks arendusega, on nüüd kõik? Bänd ikka eksisteeris kogu aeg edasi asjaks sellest tegelikult kui me saime oma eelmise plaadi valmis. Ja suure hurraaga tegime valmis oma stuudio, kus me siis mõtlesime iga päev istuma hakata Te kohe otse salvestama. Reaalsuses kukkus nii välja, et hoopis kõik maailma teised Eesti bändid istusid seal meie stuudios, meie kraapisime küüntega ukse taga. Muidugi, hale alatu laim selles mõttes, et et tegelikult tõsi ta on, päris palju on saanud seal igast teisi plaate salvestatud, aga aga ütleme, kui me kaks või kolm aastat tagasi esimese ürituse tegime nagu uut plaadi salvestada siis tegelikult, et see aktiivsus nagu kõikidel seltskonnategelaste poolt oli küllaltki passiivne, kui nad ei viitsinud üx mees tekste eriti lõpuni teha ja ja vaiksed muud siuksed detailid ja muideks tegelikult plaadi ikkagi siin vahepeal oleme välja andnud mis oli samamoodi küllaltki töömahukas asi, nimelt kosmikutega koosse tehtud, kuidas kuningas kuu peale kippus siis see jääb tegelikult täpselt selle kahe plaadi vahele nagu oma aja koha pealt. Nii et selle Kosnikutega ühisalbumi kuulsa telelavastuse soundtrack'i võib ka tegelikult teie diskograafiasse sisse kirjutada või noh küll jah. Kuigi ta nagu teie teemast üsnagi möödas. Seal oli ikka mõlemad põhirõhk on ikkagi kosmiku ansambel kosmikute nagu õlgadel selle plaadi juures, onju, aga ütles, et produktsiooni pool ja see oli nagu kõigele minu minu rida. Tõde, ma sain praegu teilt väga positiivse lause minu jaoks, sest ma olen alati seda plaati üsna kehvaks pidanud ja nüüd ma sain ka aru, milles asi oli. Mis edasi kosmikutes, mitte teis. Ah, ära ütle minu meelest tegemist jumala hea plaadiga, kuid tagasi uue aktuaalse teose juurde, mis on tõesti võimas, mis on jahmatavalt mitmekülgne nii muusikas, sõnast kui pildis, läti kunstniku Harris, Bransi, koomiksilaadsed, joonistused siin plaadi bukletis on tegelikult ütleme niimoodi, et suurem maakera maakera sees võib-olla isegi ehk teisisõnu annavad sellele plaadile ülikvaliteetse lisa. Kuidas te saite läti kunstnikuga kokku ja mikspärast just sellist tüüpi joonistused, mis on nagu ütleme siis selline jaapani manga koomiksid sarnased futuristlik aktsioonid? No me saime kokku siis, kui meil oli, nüüd praagib presentatsioone. Et ega me teda ennem tegelikult ei olegi näinud, et me oleme suhelnud ainult telefoni teel ja emelidzi kontakti Me saime taga läbi, vaata siin on kaks läti mees tegelikult selle kujunduse juures. Et üks on teinud siis need joonistused, Harris, Prants ja teine on Jensen, kes on teinud lei audi. Ja Jensen oli meiega eelmise plaadikujundaja Lätis, noh, kes nagu tegi kogu kunstilise poole algusest lõpuni. Ja nüüd, kui hakkasime uut plaati tegema ja meil tuli see idee kujunduses, võiks olla koomiksistiilis siis Jenseni käest nõu küsitud ja tema soovitas seda Harrist ütles, et neil on Lätis olemas mees, kes on viimase peale käega ja ja kõige parem nagu sellise asja jaoks siin fotodel vabandust piltidel on, nad on nii, elulisele, oleksid päris pildistatud, on kõrgtehnoloogilised relvad mingi antud juhul me vaatame praegu mingite päris ultra Vat, laser, kahurid, samuti on väga futuristlik autode, mingisuguseid sisestseenid, kus tegevus toimub, ütleme nii, et sellisesse samuti kõrgtehnoloogilise seal mingisuguse operatsioonistaabis ja nii edasi ja nii edasi. Samuti on meestegelased, kes on ju joonistused, näitavad nende iseloomu üdini halvad ja naised, kes on üdini nümfomaan, ide. Kas nendel tegelastel ka mõnedel nimed ka on, et näiteks näiteks see maskiga seal usin vaata, kuna ta on loo robot Super Lover Boy juures, siis ma arvan, et Harry on ikkagi seda meest nagu selle superarmastaja robotile nagu siia üritanud kujutada. Ja, ja naisi on vähemalt vist kolm eri tüüpi, aga üks naine peaks olema seal nagu läbi siis alguses, kes ta on? Võib öelda siis üldse Alice, kes seal yhe temal läbi nende lugude siis rändab ja tegutseb ja erinevate pahade meeste otsa komistab pidevalt ja ei õpi absoluutselt sellest oma vigadest. Et narkomaanist muinasjutukirjaniku, Louis Käroli, maailma klassika, Alice Imedemaal on nagu teie käe läbi saanud tulevikustsenaariumi. Et Alice tulevikumaal ja loodame, et nii halvasti tal ikka ei lähe. Millised pildid teile endale kõige rohkem meeldivad? Kuule, väga raske on valida, sellepärast et tõesti ei ole nagu ühtegi ühtegi pilti, mis ei läheks looga kokku või, või millel ei oleks nagu pointi või, või idu, et tõesti, me oleme väga rahul selle venna tööga ja kõigi nende detailidega, mis ta siia sisse on pannud, mida, mida nagu osasid asju on olnud ikka väga tükk aega vaja otsida, enne kui nagu aru saad ja veel leiad mingid väiksed nüansset tip-top vähemalt minul ei ole küll mitte midagi ette heita, vastupidi teeb natuke murelikuks, et huvitav, mis me järgmise viie aasta pärast tuleva plaadiga teeme. Raadio kahe nädala plaat teadupärast no Big Silence uus album voorin Von Darla on stuudios on kaks bändi Kristo nimelist liiget, Kristo Rajasaare, trummar Kristo Kotkas, kitarrist ja programmeerija. Eile rääkisime teie suurepärasest Vaher raamatust läti kunstniku Branssi koomiksilaadsete joonistustega. Sõnad TTL lauljagramm grammi praegu siin ei ole, tal on töökohustused, sest teadupärast te olete ju selline amatöörbänd, mulle väga meeldis, kui ajalehes kirjutati, et bändis on üks arvutidisainer, üks helirežissöör, üks telerežissööri, üks raamatupidaja. Aga umbes oskate öelda, et millest need laulutekstid teil nüüd räägivad, mida sa gramm sinna kokku kirjutab ja kust kohast ta selle kõik võtab? Noh, nii palju kui ta rääkinud on, ta võtab seda kõik elust enesest, ma ei tea, kas päris nagu relvadega ise mässab päevast päeva, aga aga see tänapäeva elu, see kiire tarbimisühiskond enese eest ütleme, iseenda kehtestamine. Siis ta on selle pannud sellisesse just nagu koomiksi koomiksivõtmesse utreerinud seda kõike. Ja nii need on sündinud nende tekstid. Milliseid filme te vaatate, mida gramm vaatab ja gramm vaatab hästi, palju selliseid just noh, ütleme B-kategooria õudukaid, aimasin seda. B-kategooria nagu all palb sõna, ütleme selliseid ande ground, õudukaid, näiteks roop zombi on kindlasti üks tema lemmik, kuid ei, kutsutaksegi bee filmideks nii-öelda ja nii, aga teie ise? No sina, no mina olen kõigesööja ikka enamasti. Kuule mu proua, seda sõpruse kilo seal sellega majandab, üsna enamus sõpruse filme näinud. Siis sa oled kallija hea Euroopa filmikunsti ka hästi kursis. Jah, mulle meeldib jah, Saksa Saksa filmid, näiteks minuga on see kurb lugu, et ma olen kogu aeg nii hõivatud, et mul nagu ei ole üldse aega vaadata ei telekat ega filme ja disko mõnikord leian selle väikse aja siis siis ma sõidan läbi sellest videolaenutusest ja vaatan, mis seal topis on, mingi võtan suvaliselt vahte kodus pool filmi, väravate nõussid, niuke kuradi jama. Siis tunnen, et mul on jumalast kahjusest 10-st kroonist ja ongi kõik mu filmi vaatamine, et kahjuks ja mehed ka seda raamatut ka loetaja. Kas teile laulja loeb? No minul on olnud niimoodi, et ma lugesin hästi-hästi palju sellises varases nooruses ja siis tulid mingid teised asjad peale. Luge mus langes nagu meeletult, aga siis nüüd mingi aeg, ma kolisin ja siis mulle ei suudetud kuidagi sinna kaabeltelevisiooni minu korterit ühendada ja siis mul lugemus tõusis jälle mingi meeletult, nii et viimase aasta jooksul olen lugenud kõvasti. Kristo Kotkas, mina ei, kui mul pole isegi aega telekat vaadates, aga kahjuks tunnistama, et lugemise jaoks praegu küll on teil kindlasti aega muusikat kuulata. Oskate öelda, millised sooloartistid ja bändid ning kui jah, siis keelede plaadid, millised plaadid on teid nende kuue aasta jooksul mõjutanud ja siis ka tahtmatult kuidagi noh, ütleme mõjutanud või inspiratsiooni andnud teie uue plaadi tegemisele. Ma nüüd hakkasingi mõtlema, et ma arvan, et mind on mõjutanud võib-olla need Ameerika sellised kuidas neid nimetada, noh, ma ei tea, kuidas nimetada näiteks pilt Grit ja seda Powerman 5000 stiili muusikas on Industrial on ikka rock n roll-tüüpi eri metalne, noh ma ei tea, no vot, see on see, mis mul autos meeldib kuulata ja see on niisugune niisugune meelelahutusmuusika, mida mina kuulan. Aga samas, teisest küljest kindlasti mõjutavad mind igasugused bändid, kellega ma olen nende aastate jooksul nagu mingit koostööd teinud või nende plaate salvestanud ja mul on läbi käinud igast Eesti black metal-bände siukseid hästi kurje bänd, et ma arvan, et omamoodi on need kindlasti ka mind mõjutanud ja ja noh, ei saa ka väitmata jätta, et kindlasti oma eluaegsed lemmikud nagu ministri ja lainis neil sõja ütleme, Teppe show'd, eks sealt kindlasti annavad oma osa Kristo Rajasaare siin ükspäev sind siis ta taunib T-särgiga. Nii ta nagu sealt Valtsugu sinul mingisugust maitset vist. No ma kuulan nii seinast seina, eks ole. Sest mulle meeldib kindlasti, jah, aga kui ma mõtlen nagu meie plaadi peale, siis ma ei leia seal selle bändi poolt küll mingeid mõjutusi. Kui selliseid sarnaseid artisti leida, siis ma arvan näiteks killing Chuck. Kui on küll just viimase aja killing, Chuck on selline, mida, mida ma nagu nagu tunnetan siin selle plaadi peal ka natukene. Raadio kahe nädala plaat Anboorin, Wonderdanud ansamblid nõu Big Science, uus paljuräägitud ja mitte ainult paljulubav, vaid ka juba väga palju välja lubanud energiast purskub album. Stuudios on kaks Kristo Rajasaare ja kotkas ansamblis nõu Big Silence. Eile me rääkisime muusikast, mis teile meeldib ja millised bändid, nende plaadid on teie uue albumi valmimist, noh, ütleme nii, et alateaduslikult mõjutanud ja teine improvisseerinud. Kristo, mis muusikat ei salli üldse. Vanusega on niimoodi, et sa muutud nii sallivas kõige vastu. Noh, tegelikult sa muutud immuunseks, et kui mingi saast tuleb, siis sa lülitad kuidagi ennast välja, et sa ei lähe närvi selle peale, nii et selles mõttes ma ei oskagi sellele küsimusele vastata. 10 aastat tagasi ma läksin, jube jube närv, igasugused jamad. Kas ta autos hiti raadiot kuulate? Absoluutselt. Ma kuulan üldiselt plaate autos, ma ei kuulegi raadiot. Ma kuulan, ta tunnistama, suhteliselt vähe. Meil on vist mõlemil see probleem, et meil on Ameerika autod, vähemalt minu oma näiteks võtab ainult paarituid, numbreid, neid jaamu ja siis see tähendab, et enamus jaamu kuulata ei saagi. Et ma olen, üritan lihtsalt ennast sundida nagu raadiot kuulama, nagu teaks, mis nagu siis ütleme, meil vabariigi noh, millega nagu inimesi, postitatakse, aga aga kahjuks jah, ei kukkunud mul see välja ja hanged, plaadid, mis mängijas nagu tiirlevad, need on need, mida põhiliselt saab autos kuulatada. Eestis jagunevadki minu arvates teiesugused mehed, no ütleme, teist tüüpi mehed, muusikud kaheks ühed kellel on tegelikult jumalast suva, mis ma masinate markidega nad ringi sõidavad. Teine, aga, ja see on siis teie kategooria, olete Ameerika autode Ameerika tehnika fännid, kas olete Ameerika autodega kõige mugavamad, no ma arvan, et kui nad oleks mingid mugavamad autod kuskil mujal tehtud, sõidaks nendega, mis marki masin sulle? Mul on Chrysler 300. Seda vastas Kristo Rajasaare ja Kristo Kotkas, milline Ameerika laev, sinul on? Mul, mina ei saa oma auto puhul nagu mugavusega eriti hõisata sportautod, millega on eriti puinesin tänavate peal kimpsida, aga samas jällegi läheb nullist ilgelt suhteliselt Kirälima. Ma ei teagi mingi viie poolega vahi. Ja kas teil mõlemil ka oma unelmate Ameerika auto või vähemalt okei unelma tunnelmatakse selline auto, mida sa jõuaksid ikkagi kui elu jooksul mingil aastal endale soetada. Ma ei tea, ma oma praeguse auto nii rahul ja Ameerika autode puhul ongi just see hea, et et selle selle eest saad, sa ei pea sugugi üle mõistuse palju raha välja käima. Bensu võtavad nad palju. No seda küll, aga lits aktseni või põhimõtteliselt. Et parem siis nagu maksad bensuses natuke rohkem, aga saad kas kiiresti või mugavalt kohale ka. Kas Ameerika muusika on parem kui Euroopa muusika? See on niivõrd erinev, et sa ei saa nagu leiba ja saia ka võrrelda omavahel. No täpselt, et maitse asi, et kindlasti mingid muusikastiilid on Euroopas oluliselt tugevamad kui Ameerikas, on ju, aga jah, ütleme, et see, mis mulle meeldib antud hetkel on nagu ameerika tase on nagu minu meelest parem Euroopas on väga häid bände, onju, aga neid on lihtsalt. Kontsentratsioon on väiksem. Kas te olete endamisi nüüd mõtelnud ja vaadelnud? Kindlasti olete kuulanud, kui palju eesti muusika on arenenud selle kuue aastaga, kui teie olete oma arengut kapis stuudios kapis luku taga hoidnud ja alles nüüd kevadel 2006 välja paisanud? Ei oskagi nii väga detailselt öelda, aga mida ma olen tähele pannud, on see, et. Oma noorusega võrreldes et kui ma olin mingi 15 aastane, 14 15 aastased, ma ei osanud üldse trumme põhimõtteliselt mängida, aga nüüd sa vaatad, on meil kolmeteistaastased kutid mängivad nagu nagu kulda juba, et see ilmselt on see kõik, et varem hakatakse seksima ja sportlane hüppab järjest kaugemale ja tõstab järjest rohkem, et noh, kõik areneb, nii et võib-olla see on nagu arenenud Kristo Kotkas, sina oled oma ametilt helirežissöör ja loomulikult puutun iga päev kokku teiste Eesti muusikutega, kaasa arvatud ka noorte muusikutega. Mis on sinu hinnang selle kuueaastase arengu kohta või taandarengu kohta ja kas sul on ka mõned lemmikud ta just nimelt noortebändile või sooloartistide seast. Ma pean kurbusega tõdema, et tegelikult mu töö on läinud selliseks, et ma ikkagi ei kokku kahjuks või ma ei tea, äkki õnneks nagu väga palju noortebändidega, et mul on mingid kindlad bändid, kellega ma koos käin, kes nagu sõitmas ringi no kõige noorem nendest omast tuumikstarte. Et nende sellidega me oleme ikka kõvasti koos ära hängima, ei teagi, Kristo aedade, kes need teised veel fikson laiali juba ju? Jah, et ja key to start stardiks ta ka ütleme siis hetkel nagu roki bändidest. Ma käin metsatrelliga, käin käin Padariga, käin kosmikutega aeg-ajalt. Ja noh, need on juba piisavalt neid, bänd on juba piisavalt palju, et ära vallutada kõik nädalavahetused, mis vabariigis nagu ja üldse maailmas on. Kas nende aastate jooksul nüüd selle kuueaastase perioodi jooksul oli sul tihti teistele bändile heli sättides kruttides natukene kade tunne, et tahaksin ise laval olla. Tead ongi täpselt seesama teema nagu rajasaar ütles, et mingi mingisuguse mingisuguse etapil sa enam eriti nagu kadedusi ja sellist selliseid väga palju negatiivseid emotsioone nagu ei teki enam sellepärast et noh, Ma ei tea, sa oskad nagu laiemalt vaadata seda asja ja, ja vastupidi, et kui ma praegu näiteks Sten metsa tellile või sonile head soundi kuskil saali seal ja näen, et rahvas nagu kassid seda täiega, siis ma tean, et see tegelikult on absoluutselt kõigele eesti rokkmuusikal on väga hea. Et mida rohkem inimesed seda muusikat kuulavad ja sellest aru saavad, seda kaitsevad seda parem nagu kõikidele bändidel Eestis. Raadio kahe nädala album Anwoorin, Wonder Land. Drastiline, uus üllitis ansamblilt no Big Silence kaks fantastilist, mitte suurt vaikuse meeste on ka stuudios kaks Kristot, nimelt Kristo Rajasaare ja Kristo Kotkas. Palun, milliseid instrumente te mängite? Kristo Rajasaare, mis kuulub sinu trummikomplekti? Minu trummikomplekt on nagu klassikale selles mõttes, et et trummid ja basstrummi soolakas ja siis taldrikuid natukene seal näpuotstega. Aga Lividel siis tuleb ka appi võtta nagu elektroonilisi trumme. Et kasutada seal ühe ühe loo nagu mitmeid erinevaid saunda ja mis marki need elektroonilised trummid on ja ka ülejäänud riistad? Elektroonilised trummid on tee trummitoodang. Taldrikud on seibiani, kanada plaat, trummitaldrikute firma? Jah, nüüd peaks poisi natukene nagu egotest kõrgendama. Ta on nagu nende brändide end order ka, et on nagu leitud, et härrasmees nagu võib lubada endale siukesi selliste brändide kasutamist. Seda lisas Kristo Kotkas, ansambli kitarrist, mitu kitarri seal Kristo on ja mida sa kasutad Nuubiksalsilaividel? Mul on tarri, köige on elektrikitarrid, mis firmad need on ja mis mudelid ja tahaks shoki shoki ja need on, kõik on geena pillid, ohoh neil on olemas siin üks pillimeister, kes on teinud tegelikult mulle juba üle 10 aasta pille ja ja ta teeb neid täpselt nii, nagu ma tahan, et eks siis Eestis elav kitarrikonstruktor jah, põhimõtteliselt võib öelda küll nii, kes valmistab elektrikitarre ja jah just akustilisi taide aha, kas ta teeb täpselt sellist, nagu sa tahad, ma pean tänasel kuju ja kõla? Jah, no ta, meil on, meil on nagu selle selle kõla kriteeriumid on küllaltki lihtsad, et et see peab olema väga tugeva signaaliga pill, noh väga powerball. Et seal ütleme mingites muudes muusikastiilides võib-olla pilli juures mängiksid rolli muud nüansid. Aga ütleme jah, selliseid pille nagu, mida mul vaja, nende teeb see mees nagu ideaalselt ja just minul on kõige olulisem see, et ta istuks mul käes ideaalselt. Et pisikesed nüansid, kui suureks vahepeal kõht on paisunud, siis on vaja natuke Buy võitlesid servast natukene vähemaks võtta või, või kui madalal sa pilli hoiad vastavalt sellele see kitarrikuju nagu kõik loed, et sa, sa ei saa poest osta endale reeglina siukest pilli, mis sulle ideaalselt kätte istub. Ainult et selles suhtes nagu pillimeistrilt saadud pill on ikkagi. See väärtus on hoopis mujal nagu, et et õudsalt lahe, et on võimalik nagu meistri käest Pillesaare, millega Villem Tarvas mängib. Villem mängib Music männibassiga, mis on ka sihuke mõnus hevi metal basskitarr. Kindlasti oleks muidugi vist lisama, et me kasutame paljuga ja mahatoodangut oma tegevuses hektrooni elektroonilisse osakonda puutub sündid ja, ja mikserit ja, ja selliseid vigureid siis siis need, et need on, need on nagu maha teema. Jah, ja tule toob, kes Devil põrguste tule toob meile selline suurepärane firma nagu Ruff, kes on tõelised Pünomanide absoluutselt fanaatikud. Ei hakanud küsima, millisesse mikri sissegramme laulab, küll aga tahaks teada, kuskohast nad selle kaabu saanud on, mis rokkbändi Franz männilaulja peas mõjub vääriliselt, ütleme nii, et huvitavalt ja samal ajal teie stiiliga Kuu minevalt. Meil on üldse viimase aja riided, on enamus, on Saksamaalt. Et. See on hea ühest kohast korraldada, Ekero bändile ära tellida, muidugi käisin igaüks eraldi poes, nii palju aega läheb sellega. Kas te olete sellist tüüpi bänd, kes kontserdil kannab teistsuguseid riideid, kui ütleme igapäevaelus? Seda küll jah, sest ei viitsi nagu nende riietega, mis laval on nagu igav. Tahad tööle minna. Ja samas tööriietega nagu lavale tulla? Raske on veel puisemat asja teha nagu peaaegu nädal tagasi, ehk eelmisel laupäeval tantsida oma Kambe kontserdi Tallinnas rock Cafe ees. See kontsert tekitab kahinat siiamaani Tallinna peal veel on ärksaks muutunud, erinevad messid, spordid ja nii edasi ja nii edasi, samuti suus suhu informatsioon, nagu ikka, vinge ja lahe oli Pole hullu, Lõuna-Eesti näeb teid nüüd homme, homme, laupäeval Tartus, sadamateatris, mida te pakute sellele saalitäiele rahvale, kes tõenäoliselt tundub olevat noorem kui Tallinnas rock Cafes? Sain ma õieti aru, vanusepiirangut ei ole jah, just kõik on õige, kontsert on sadamateatris ja mida me pakume? Tobe ongi nagu ennast isegi. Aga ma arvan, et me pakume vägevat möllu, mida tõenäoliselt Tartus ei ole väga tükk aega nähtuda. Ja selge see, et me mängime ära kogu uue plaadi materjali ja siis meie varasemad tuntumad nii-öelda hitid. Ja ärme unusta ka meie erikülalist, kes on siis ressaicel minna just samuti väga hea bänd, kes ei ole ennast ikka väga tükk aega näidanud seesamamoodi, nad mängisid me meie ees eelmine laupäev Tallinnas ja noh, nii palju kui ma olen kuulnud, siis publik oli nagu nende etteastega väga-väga rahul.