Raadio kahe nädala album on ansambli Slide Fifty täiesti tutikas plaat Riidžaud stuudios on Martin Robert ansamblist Slide Fifty, tere tulemast järgahte. Tere jälle. Tere jälle. Tere. Taaskord olete saanud siin täiesti omadeks inimesteks, on, teil on päris kõva promo ja kontserttuur mööda Eestit nüüd käimas. Millal te peatute ja kas üldse peatuda? Tegelikult me praegust, nüüd saame nädalakese puhata, et me siin nii-öelda mai keskel võtame jälle tuurid üles. Kütame 100-ga edasi, praegusel hetkel tegeleme ainult nii-öelda plaadi promamisega. Käime, tutvustame kraami. Ja on ka, mida promoda album, kus peal on 11 täiesti tutikat pala, mis on sündinud ma oletan, et viimase aasta jooksul või kas on head põhimõtteliselt eelmisest suvest, siiamaani on need lood sündinud. Kuidas teie laulud luuakse, mis on kõigepealt üldse, kas te panete nagu pundiga pead kokku kaardimängu ajal ja siis tulevad mingisugused loo jupid? Et tegelikult tegelikult nii ei saa öelda, ma usun, et igal nii-öelda Ma mingil kujul pealinnast heliloojaks igal heliloojal on see põhiidee, mis selles laulus on see üks üks käik, võiks idee, millest üldse laul alguse saab ning see peab ise tulema lihtsalt ning lõpuks siis alguses on see inspiratsioonihetk, see käik, see jupp river sherif ja siis juba töö ja loogilise Harmony Harmony imiseerimisega Aremoniseerimisega siis juba luuakse ja kõik ülejäänud osad ja kõigepealt saab Lõnnitses Kitraga midagi head või siis kuna ma põhiliselt see on ka väga palju nii-öelda viisijuppe teinud selle plaadi peal, siis no ma. Lugu saab väga tihti algusest ka kasvõi mingi vokaali osast või kaunist laulujupist klaveri saatel. Mehed rääkige, kuidas te oma pillimängu õppisite, millal sina Kitra esimest korda üldse katsuda? Ma ei ole kindlasti nii kogenud pillimees kui härra Vaigla minust vasakul pool. Kuna ma arvan, et ma kuskil seal kooliaastatel üheksas 10. klass, ehk siis seal viis aastat tagasi umbes esimest korda võtsin kätte ja tegin paar plönni ning tegelikult ma ei olegi vist õppinud otseselt jah, ei olegi õppinud seda pilli. Mille või millelegi või kellelegi järgi sa ometi oled pidanud õppima, et kus kohas sa seda šnitti. Kõike oled võtnud? Algselt olid ikka kõik klassikalised lood ja naiseks lihtsatuurilad muidugi nirvaana lood on ju ühed esimesed, mis tuleb kohe ära õppida ja need on täpselt need just need lood, mida iga kitarrist veniele kes vähegi peab kitarristiks mingeid tuure selgeks õppida. Tegelikult maru lihtne pilli veel, aga mis edasine töö, et see nüüd sõltub isiksusest endast, kui palju ta viitsib vaeva näha, et mis stiili suunitlusega sa oled? Kõik see? Robert on muidugi sinul, kahtlemata oli kergem. Sul on kodus, mul pandi kohe. Hakkad pilli mängima. Päriselt nii on, aga seda küll kodust ikkagi pilli mängiti, kodus on kogu aeg seda ka. Ja ma vaatasin, päris lahe, hakkame kitarri mängima, aga ma otsustan, et ma ei hakka basskitarri mängima, ma tahaks ta elektrikitarri mängima ja siis tegime diili, et äkki alguses ma vist olin selles kolmas, kolmas klass, kui ma läksin laste muusikakooli, hakkasin klassikalist kitarri õppima. Kas isa pani ei, pand? Ise tahtsin minna. Muideks Leverdatav sunnitud. No nüüd sa oled siis nii nagu papagi. Raul vaidlagi rock n roll-i bändiga liitusid liftiga tegelikult hiljem, kui bänd üldse tegevust alustas, et mis asjaoludel see sinu tulek slaidi Eestisse üldse sündis? Põhiliselt me olime juba mitu aastat sõbrad-tuttavad olnud Robertiga, kuna ta mängis meie väga Üprus bändis ressaicel minna, aga kuna see bändi teed läksid lahku ning Robert oli mingi aja ula peal vallaline, vaba ja vallaline ja meil oli just tekkinud idee midagi uut huvitavat teha, võtta uus suund tuua sisse sündimees ning oli ideega teile kidramees tuua, siis alguses Robert Vaigla oli meil listist kojas number üks ning ta oli päris kohe nõus ja töö läks käima ning tööd saidi. Mis teid ei rahuldanud oma slaidid Eestis, miks te otsustasite midagi muuta? Ma see algne stiil ei pakkunud enam seda, mida ta noorena pakkus, kuna ise muusika, nii-öelda enda muusikaeelistused läksid avaramaks ja maitsed läksid natuke teiseks ja. Stiil oli just see stiil, mis kõlab teie esimesel albumil. Jah, selline rõõmus poppunk muusika, mis just jäi meil nagu sinna 15 16 17 sinna vanusesse, kus me, see oli hea muusika, mida seal kuulata, mida siis teha, aga minu arvamusel, et kogu aeg peaks edasi liikuma ja arenema kogu aeg, nii muusika kui ka inimene ise. Kaks lifti meest on stuudios. Tere tulemast raadiosse, jätkame juttu sealt, kus eile pooleli jäime. Ehk teie muusikalise suunamuutuse koha pealt esimene album, nii nagu sa ennist kirjeldasid, oli pisut liiga. Kuidas sa ütlesid mingi upe? Ei esimene album oligi tavaline klassikaline punkmuusika kui tahtsime oma muusikas ja suunas tekitada hetke, kus inimene kuulab meie nii-öelda uut loomingut ning kohe ütleb Aas on ju täiesti slaid fiftylik, sest noh ütleme varasema plaadiga, sa kuulasid tsitaat sunnil poppunk muusika, et tahtsime luua midagi sellist, kus hakkab tekkima täiesti omaette stiil, kus me erinevaid mõjutised paneme kokku ja, ning tekitame seda omast. Milles te arvate olevat mõjutatud oma uue albumi tegemisel või kellest millist mussi te olete viimase aasta jooksul kuulanud ja, ja mis on teid nagu mingil määral just nimelt suunanud just sellisesse muusikasse, nagu siin plaadi peal kõlab? Ma arvan, et. Me oleme ühest küljest väga palju nii Roovert kui ma ise tegelikult teised bändimehed oleme kuulanud väga palju Euroopast tulevat rasket hevi metal muusikat ning sealt on mõned tillukesed Flitit segatud maitsekalt teise konteksti. Varajasem slaidid. Tihti arvata oli rohkem selline, ütleme USA mõjudega. Kindlasti kindlasti peab kindlasti kindlasti, et uus slaid fifty. No väga suur mõjutus, minul isiklikult oli ka sellisel ansamblil nagu platseebo, keda ma parem kuulasin seda, kuid ma ei süvenenud sellesse ning kui ma süvenesin, siis ma leidsin, et see on üks bänd, keda kindlasti tasub ka oma loomingus nii-öelda austa laadsete käituda. Kuule, aga ilma vastuvaidlemata, ma olen teiega nõus. Teil on täiesti oma käekiri, Slide Fifty kõlab nagu Slide Fifty, ehk siis see sound siin peal on slail fifty sound. Mehed, kas te arvate, et teil on Eestis ka juba järgijaid? Teatud mõttes te olete suuna loojad, sest ütleme, sellist tüüpi, sellist tüüpi poprocki, nagu teie teete, ei ole Eestis kunagi tehtud ja seda ka näitab tegelikult nõudlus teie vastu ja seda näitavad teie rohkearvuliselt fännid. Aga arvata on teil mõni bänd juba, kes vaikselt teeb siukest mussi nagu nende eeskuju. Hullult raske seda praegu öelda, seda on halb küsimusele. Ma ütleks, et ma arvan küll, piirdume sellega, ärme midagi põhjendame mõtet natukene ootame, verivärske ootame ja loodame ja. Robert Vaigla, kes on sinu eeskuju kui muusik kui muusika? Mul on väga palju eeskujusid. Ütleme, et kui mina kui selline kitarri suur fanatt, siis ma olen jälginud väga palju kindlasti. Jimmy Hendrixit šnitti, eks ju, kui ka planti ja ütleme, kas või uue kooli Mess muidugi kadunud mees, Panther, A kitarrist Taimbek Darrell, väga taga megakitarrist. Aga kui bändides selleks võtta, siis tegelikult Ma olen ka ikka niuke. Suht hevi end, et kuule väga palju karmimat muusikat ka ala Gilsyczingeidž misiganes Timo burger. Ja neid võibki jääda bände nimetama, aga rokimastaabilised praegu mulle väga istub Fufayters näiteks ma olen väga suur fänn, teil krool ja me kõik oleme kogu bänd on tõsiselt. Martin, kelle plaat sinul kõige rohkem oma koduses fonoteegis läbi mängitum on? Kas sa mõtled üldiselt või just ütleme praegust, mis ma praegust saksa tegelenud pink Floyd tahaks aidata, muud ära korraldama? Või võischuberheerna. Ma arvan, et nimetatakse üldises pooles plaat, mida ma tegelikult arvan, praeguses, mis ma olen kõige rohkem kuulanud, võib-olla offering yks lei, Olde Homer, selline plaat, kling. Austus viimasel ajal olen ma kuulan väga palju sellist albumit nagu platseebo Slippingut, kaustas niga Tšidroof bodomi, harjudeedi. Hästi põnev, kui ma oleks teie fänne, ma küll ei kuulu sihtgruppi, aga noh, oletame, et poleks teie fänn, siis mind õudsalt huvitaks, milliseid filme te vaatate, mis toituda sööde, mis jookide juurde. Martin, mis filme sa vaatad? Viimane film, mis me vaatasime, mis mulle tõsiselt mõju avaldas, oli selline film nagu Viking Life, soovitan kõigil vaadata, paneb väga mõtlema ning tõsiselt hea filmil. Viking Life. Mul jäi pooleli. No vot, ma ei magama. Ma räsinud. Lõhk Robert, oled filmisõber, Roland filmisõber küll. Viimati vaatasin Secret Window, mulle meeldis ja, ja ma suutsin selle isegi äravad Uskoroonile. Ahah, ahah, soonide, mida te eesti filmidest arvate? No lammas all paremas nurgas on ikka õiges, mulle ikka väga selgelt laual ei ole, varasemalt oli see Eesti film nagu veel, kui muudeks vanakooli eesti filmidel niuksed veits ujumine käib niuke hämamine näidet, siuksed, mõttetud kaadrit. Panin väiksele hinges kaasas nende kuttidega, tahtsin paha Danny kinni võtta ja mul oli hea meel, kui vette kukkus, lõpus. Ainult ei, Eesti filmid on tegelikult väga, ütleme need arenevad. Aga lemmikuks ütleks kohe lammas all paremas nurgas ja kas või lambaliha söödatehas, päris hea. Praegustel kõht muidugi täis, tänu teie pirukatele. Võtke heaks restoranis käiste. Restoranis ei ole aga restorani inimesi, raha ei ole ja ei ole Prahani paljud restoranid, pigem Kukkab ise mingi väga hea söögi nendest rahaasjadest ja me jätkame intervjuudega. Stuudios on Robert ja Martin ansambli Slide Fifty, kuna bändi album Jourdan raadio kahe nädala plaat. Eile jäime intervjuus pooleli jutuga rahaasjadest. Õigemini sellest, et te ütlesite. See paelus mu tähelepanu, et raha ei ole. Martin, kui palju teie esimest albumit, mida tegelikult Iraseeriti kaks trükimüüdud on? Praegust ma ausalt öeldes ei oska sulle mingit, et niisugust konkreetset aukartust äratav numbrit öelda, ma tean, et see esimene tiraaž, mis me tegime, mis oli üpriski väikest 1000 plaati, et see tõesti müüdi läbi ning uus tiraaž tuli peale ning seda Nokeilt müüdud ning ma arvan, et sinna mingi alla kahe kanti natukene. Siuke muhe eesti inglisekeelse rokkbändi summa. Väga hea saavutus ja mida loodate uuelt plaadilt just nimelt läbimüügi osas nädal oodata? No alati tuleb loota suuremaid numbreid, aga suuremad numbrid tulevad raskema tööga kindlasti palju plaati pressitud on. Kas ka 2000? Esimene tiraaž on 2000 Eesti jaoks, et sügisel me suundume kogu kaadervärgiga Lätit vallutama ning siis tulevad juba uued, noh siis ta seal siis te saate rikkaks ka. On teada, et Läti on vallutatud, siis saab restorani meil täpselt isegi Läti restorani. Teaktide muusikat tegema kahtlemata mitte raha pärast. Ma ütlesin, ma ei tea. Muidugi mitte, oleks raha, võib-olla siis, siis mõtleks teistmoodi, aga muusika tegemine vähemalt alguses Eesti maastikul tähendab seda, et kui sa tahad kvaliteetselt teha, sest sul peavad olema kvaliteetsed asjad, kvaliteetsed pillid, korralikud pillivõimud, kitarristid, aga kindlasti head blokid, efektid ja kõik see maksab lihtsalt nii palju raha. Kas te praegu kõik nii-öelda reinvesteerinud? Jah, põhimõtteliselt küll kõik, mis tuleb ja vanad asjad, uued asjad, maksame vanu asju. Pillid ei ole enam 9000 on 25000 ja ei ütleme nii, et oled piisavalt vara inimene ka, et no on nõme minna kodust issi käest küsima, et ma astun pilli, kui ma põhimõtteliselt seda ainult teengija sellega Lin raha ajal. Et põhimõtteliselt jah, raske on, aga ma naudin kõike seda elukat suhteliselt. Ta elab muidugi, te olete rahul nii, kuskohast te võtate selle know-how, kuidas endale tehnikate, millist tehnikat juurde muretseda? Ma arvan, et see lihtsalt vajab natuke eeltööd, uurimist ja pilli puhul kindlasti näppimist, et noh, et sa, teadmismudelit sa tahad ja Ma arvan, et tänapäeval on loomulikult kõige lihtsam ja iisim variant on internet, kus lihtsalt loed hunnikutes arvustusi, läbi foorumeid, arvustusi, asjade vigu ja boonuseid ja plusse ja põhimõtteliselt lõbuks. See on tegelikult see valik ei ole niivõrd suur ka kas Gibson või Gibson, ja lõpuks ostad Gibsoni endale. Sest see on ehe rock n roll. Robert on sul mingi ideaalpill mingi konkreetne instrumendi mark, mida sa endale praegu ihaldan ühte Gibsoni Lespooli küll ja millegagi praegu mängib. Mul on praegu ESP-nimeline kitarr vaiper 1000, kui tegemist on sellise nii-öelda digimaa natuke hevima pilliga. Millega sina, Martin mängid ja mis sinu ideaal, villand Martina maha, mängin praegust Gibson SG triivi. Ja see on ainult päris ideaalne, päris ideaalilähedane on päris ideaalilähedane. Kas te arvate, teil on neli mees bändis teie saun, ta täidab piisavalt lava ära. Midagi laidu laivis oleme koguni viie mehega 10 viies kes saladus? Viies mees on meil laivis kaasa sündimees Toomas Kolk, Toomas Kolk hetkeseisuga. Slytherini kontserttegevusest jätkamegi juttu homme samal ajal. R2 lõppeva nädala plaadi Riidžout autorid, ansambli Slide Fifty liikmed Martin ja Robert on stuudios. Tere taas. Kas te peate enda rohkem stuudiot armastavaks või lava armastavaks bändiks? La hea ühise stuudio on selline koht, mida pead tegema, ma ei ütleks seda just, armastan seda. Sest lava peal sa nii-öelda tegelikult teed tööd, samas on see hetk, kus see on, see nii-öelda joovastus hetk, kus sa tõesti naudid seda, mida sa teed seal lava peal. Stuudio on ikka tõsine, tööstuudio ei ole nii-öelda enam lõbus naljategemine. Kas need närvitsetega, kui esinemine algab kunagi mitte? Algusaegadel oli algusaegadel küll nagu võib-olla mingi praegust panna, ma ei tea kõrvuti esinema tõesti, Dave rooliga võib-olla siis tuleb väike siis makroon, mitte. Siis juba liblikas on kõhus väike krooli, näed, aga aga sellist asja ei ole enam eriti. Mis tüübli publik teile kõige rohkem meeldib? Ma arvan, et kõige rohkem meile meeldib slaid fifty pulk public sellel. Kes on, ütleme, defineerigi palun, kes on slaidi? Tibupsaid, Slide Fifty publik poisile, tüdrukud, noored, vanemad, ma tegelikult niimoodi ei, niimoodi nii-öelda lahterdaks ära, ma ütleks, et Zlatiti publik selles mõttes, et sa astud lava peale ja see inimene elab algusest lõpuni kaasa. Ta laulab kaasanit kohtimise, palume kaasalu, teab laulusõnu ja noh, seda on alati ju tõsiselt megalava pealt vaadata, kuidas seda Jon Sports inimesi teab. Iga laulusõnu ja mida veel tahta? Te olete üks neid eesti bände, kes seisan laval kontserteid mängides nagu soolasambad, vahid, liiguta nagu elusad kuradid ja ma usun, et ka see on põhjus, miks te olete niivõrd armastatud. Mis paneb teid, ütleme niimoodi kontserdi ajal just nimelt ekstra särtsu elama? Ma arvan, et see muusika isestiil ja kuna laulud on niivõrd jooksadi liik ja rütmikat ning hüppa vanemad, siis ei suuda lihtsalt isegi variant ei ole seda varianti sa ei suuda, jalg lihtsalt läheb sul eest ära monitori tähele vea hakkab käima ja tantsud mööda lava ringi ja noh, kas te olete kohus harjutanud hüppe pealt, Kitra mängima ja nii edasi, ausalt öeldes, ma kui ma alustasin pillimängu, siis ma tõesti mängisin peegli ees peeglist, mul ei ole toas peeglit, mulle meeldib. Ja tõesti oma toas mängisin risse ja mõtlesin kohti, kus oleks show mõttes lahe hüpata. Tõesti ja seda on teinud, seda on tehtud, ega, ega ükski välismaa bänd, sa vaatad, äkki mõlemal pool kidramehed, tõstad oma kidrakaelad üles ühes rütmis. Tegelikult see juhtunud juhuslikult, no uskuge, minna selle treening tegelikult tegelikult see juhtunud juhuslikult. Kas sa oled oma kõige kõvemate fännidele tuttavad ka? Ja teame kindlasti nägupidi? Osasiga lähema osasiga lähemalt kindlasti. On nad enamikus tüdrukud? Jah, võib öelda küll, mis te arvate, miks teie muusika naistelt nii ägedalt mõjub? Ma arvan, et meie bändis on Väga palju ilusa näoga põhilisi noormehi, nagu Robert Vaigla minu kõrval näiteks. See kindlasti on üks suur osa tegelikult, et ma arvan, et see on väga paljudel bändidel, kui just ei tehta nagu väga brutaalselt muusikat, siis ikkagi ka lihtsama rokibändil. Põhilised sallid moodustavad ikkagi nooremad tütarlapsed, sest nemad on kõige tulihingelise, ma alati. Just nii, see on täpselt nii, on ükskõik mis bändiga tegu on tegelikult kas meil kõigil bändimeestel on omad pluusid olemas, oma kindlad tüdrukud? Ei ole? Ei, see ei ole. Aga on kolleegid, meil on kolleegid erinevad nurkadesse välismaal on olemas selline termin nagu grupid neil siis on need tüdrukud, kes siin Martin noogutavad teadelt. Tüdruk. Kõrges bändi talle väga ligi ajavad kohe ja kellel on paljuski ainult nagu üks eesmärk ja suunitlus ja see on see nelja tähega sõna, mis algab essika. Heilanne, tulnud sedalaadi tüdrukutega kokku puutuda. Sorry kahjuks ei olnud. No ütleme algsel kujul küll, aga see oli siis, kui veel ehmatasid sellise asja peale, nagu ma olen maininud, et teed bändid bändi ja näed vaeva, ei panegi tähele, üks hetk oled äkki nii tuntud ja kui keegi tuleb sinu juurde ja on nõus kõike tegema, siis ta pigem isegi ehmatad ära. Oi jumal. Nii et sa oled pidanud oma fänne siis selle koha pealt kurvastama. Mida te ütlete oma muusika kuulajatele nendele inimestele, kes teid ei ole veel kontserdil kunagi näinud mida teilt oodata on? Häda nad kaotanud on, et ei ole veel näinud. Ma arvan, et nad ei ole veetnud ühte õhtut oivalist õhtut hea muusika mõnusa hüppamise taktis. Et Eesti Kontsert on see koht, kus tuleb lükata Teinkud jalga ja T-särk selga tulla ja nautida head muusikat ja rokki, head rokki ja tunda ennast uuesti nooruslikult ning hüpata-karata. Kus teid nüüd järgmisena näha võib, üldse veel päikeseline eesti tuur on, läbipaus on hetkel. Et järgmine kontsert peaks olema 15. Mai ja siinsamas Tallinnas Vabaduse väljakul. Teil on suurepärane koduleheküljel www punkt slaid. Liftid, punkt com. Blair, seal on ka kõik live. Saabki tegelikult täpsemat infot alati alati saab sealt, et kõike kõike kõige kohta teada, üldse foorumis isegi kommenteerida, sõimata meid kõike kõike teha, kui jobusid oleme või kui kriitikatundlikud te olete, kui te saate, kui on nii muhe, poe hinge, kriitikat ma ei tea, tegelikult sellele ei tasu nagu rõhku pöörata, sest kui sa hakata selle peale mõtlema mõttetu ma pigem selle muusikalise poole peale oma paremini. Ise kritiseerin ennast, et ma ei oska pilli, mängin seda, keegi ütleb mulle, issand, sul oli seal mingi eriti kola särk seljas või mis iganes, habe on ajamata. Küll sa ikka oled eriti sellout, mees. Kuidas sa ei tea, ma kuulsin su laulu raadiost, issand jumal. Mõtet ei vaeva oma pead sellega. Las teised vaevad. Ei sega mu elu kriitikast.