Raadioteater. 154 William Shakespeare'i soneti. Sonett, number 26. Mu armuisand, kelle truu vasall ma olen imetledes sinu üllust saadik kirjalik, võib näida hall. Ent näitama ei peagi vaimuküllust. Truud andumust, mu sõnagasin, maim, nii kehvalt rüütab, et liigpaljas näib ta. Kuid loodan, et su mõistev lahke aim ta vastu võtab rõivais, milles käib ta võib-olla täht, mis juhib mind mu teel, on soodus. Ning ta armulikust särast mugaldsus arm saab uhke rüü ehk veel. Ning sinu kallist lahkust väärt näinud pärast. Siis kuuled mult, kuis armastan ma sind. Kuid seni nägema ei pea sa mind. William Shakespeare'i soneti number 26 luges Tanel Saar. Tõlkinud Harald rajame.