Eligaja tere, head heligaja kuulajad. Ilusat emakeelepäeva. Sel nädalal riigis kehtestatud eriolukorra valguses hoiame meiegi kätt pulsil ja püüame kaardistada mõningaid muutusi meie muusika valdkonnas. Õnneks jäid nädala tagusesse aega ka mõned kontserdisündmused. Saate teises pooles kuulemegi muljeid Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontserdilt energia ning kolleegium muusikaale ja Eesti sümfonietta ühiselt ette astelt. Praegu ka värsked otsused. Ja seisukohad meie muusikaelus. Maailmas toimuv viiruse levik puudutab tänaseks meid kõiki. Neljapäeva õhtul kuulutas valitsus seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse tõenäolise Eestis ühese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra. See kehtib esimese maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti. Elukorralduse muutus puudutab muu hulgas koole, laevareise, aga ka kultuurielu. Valitsuse otsuse kohaselt teevad tänasest kuni esimese maini külastajatele suletuks muuseumid, kinod ning etendusasutused. Ära jäävad ka spordisündmused, kontserdid ja konverentsid. Mitmed festivalid ja kultuurisündmused jäävad ära, kahanevad või lükkuvad teadmata ajaks edasi. Kultuuriministeerium teavitab täiendavatest detailidest niipea, kui kõigi piirangute iseloom on täpsustatud. Kultuuriminister Tõnis Lukas kutsus 12. märtsil kokku erakorralise koosoleku, et vahendada kultuuriasutuste juhtidele ja esindajatele värsket infot seoses koroonaviiruse kiire levikuga ning panna paika edasine plaan. ERR-ile antud intervjuus kinnitas ta, et kindlasti tuleb leida võimalused, kuidas kompenseerida asutustele saamata jäänud tulu. Mitmed Eesti muusikavaldkonna organisatsioonid tegid reedel, 13. märtsil ühise pöördumise Eesti vabariigi valitsuse koroonaviirusega tegelevale komisjonile ja kultuuriminister Tõnis Lukasele. Selles pöördumises tehti ettepanekuid koroonaviirusest tingitud eriolukorra majanduslike kahjude maandamiseks muusika valdkonnas. Pöördumisele kirjutasid alla Music Estonia Live Music Estonia, Eesti Autorite Ühing, Eesti fonogrammitootjate ühing, Eesti esitajate liit, Eesti jazzliit ja Eesti pärimusmuusika keskus. Juba praegu tehakse samme, et koguda andmeid muusikavaldkonna eelmainitud osapooltele tekkinud kahjude ulatusest. Heligaja uurib, kuidas on riigis kehtestatud eriolukorrale reageerinud mõned meie esinduskollektiivid, kontserdiorganisatsioonid ja lähenevate festivalide korraldusmeeskonnad. Värsked kommentaarid saame Eesti kontserdist, Eesti filharmoonia kammerkoorile ja Eesti riiklikult sümfooniaorkestrilt festivalilt Eesti muusika päevad, Tallinn Music Week, jätskaar ja Pärnu muusikafestival ning Philly Joe's džässiklubilt. Kõigepealt kuuleme Eesti kontserditöökorraldusest. Ülevaate teeb Eesti kontserdikommunikatsioonijuht Andri Maimets. Viimastel päevadel on kultuurisektoris asjad arenenud päris kiiresti ja Eesti kontserdi jaoks samuti. Kui me siin neljapäeval võtsime vastu otsuse, et jätame ära kõik suurkontserdid ja välisesinejate esinemised ja seda kuni esimesena aprillini siis reedest jõustunud eriolukord tähendab, et me jätame ära kõik oma kontserdid kuni esimese maini või kuni valitsus otsustab teisiti. See tähendab seda, et kui kuulajatele on kas märtsiks-aprilliks ostetud pilet ükskõik millisele Eesti kontserdi korraldatavale kontserdile, siis me ostame selle tagasi. Täpsema juhise leiab Eesti kontserdi kodulehelt või meie Facebookist. Aga oluline on teada, et kõik Eesti kontserdikontserdimajad, see on siis Estonia kontserdisaal Tallinnas Tartus, Vanemuise ning Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad on esimese maini suletud ja piletikassad samuti. Ja see tähendab, et need, kes soovivad piletite eest saada tagasi sularaha saavad seda teha praegu kehtiva korra järgi alates esimesest maist ja kõiki märtsi ja aprillikuupileteid ostame me tagasi kuni esimese juunini. Aga mis meie enda töökorraldust puudutab, siis kõik Eesti kontserditöötajad, ka mina oleme sellest nädalast kodusel kaugtööl ja peseme käsi, jälgime tervist ning tegeleme nii maikuu kui ka suvefestivalidega. Loomulikult loodame suvesse kavandatud Haapsalu Tšaikovski festival, Pärnu ooperipäevad seitsme linna muusika ja Saaremaa ooperipäevad toimuvad juba tavapärases pärast ning et see praegune eriolukord väga kaua ei kesta. Ja muide, Eesti kontserti Facebookil tasub samuti silm peal hoida. Meil on rõõm alustada kontserdisarjaga kodukontsert, kus toome teieni kodustatud timiseks muusika, mis on inspireeritud kõigist neist ära jäänud kontsertidest. Kuulake head muusikat ja hoidke tervist. Meil on nüüd telefoniühendus Eesti filharmoonia kammerkoori juhatuse liikmega Esper Linnamägi, tere. Milline on Eesti filharmoonia kammerkoori tegevus lähiajal? Praegune olukord on väga muutunud ja meiereid oma kontserttegevus. Peame ümber korraldama selles mõttes, et aprilli alguses aprilli keskele planeeritud kontserdid Eestis ja siis samuti välislähetused jäävad kahjuks ära. Meil olid projektid siin mõeldud Soomes ja Hollandis festivalid ja siis koostöö ning hetkeseis on selline, et tõenäoliselt lähinädalad seal on siis nagu kunstiline kollektki pigem sellise iseseisva töö võtmes ning tegeleb iseseisvalt järgnevate repertuaari ettevalmistamisega, mis peaksid aset leidma maikuust alates. Ja eks me jälgime seda olukorda ja vastavalt ka, kuidas Eesti riik seda ühiskondlikku elu korraldab, et lähtuvalt sellest, siis saame ka vaadata, kuidas asjad lähevad. Hiljuti oli kooril ka üks välisreis, kuidas sellele on reageeritud, kas on tehtud mingisugust tervisekontrolli. Ja lähedalt tervisekontroll ja minu arust. See kukkus väga kahetsusväärselt kummalisel muidugi välja, sellepärast et Eesti filharmoonia kammerkoor pidi esinema täna Oslo kirikumuusika festivali avakontserdil. Esmaspäeval oli planeeritud otsasse sõit ja seda tehti ka ma ise olin kontaktis festivali korraldajaga enne Eesti filharmoonia kammerkoori lennukile minekut kuskil kella 14 nulli ajal uurides, kuidas seis Norras antud viiruse siis levimise valguses mulle kinnitati, et kõik toimub ja toimib kontserdielu festivalidel Oslo ooperis ja nii edasi. Koor jõudis kohale ja nendel oli samal õhtul kontsert, kuid siis meie aja järgi kuskil kella üheksa paiku tuli see uudis, et Norra keelab avalikud üritused. Tulenevalt sellest me olime võimalik väga kiiresti reageerida ning saime kogu siis täitsa suurele grupile 36 inimest osta uued piletid järgmiseks hommikuks ehk siis kolmapäeva hommikuks tagasi joosta. Tallinn ja inimesed olid 12 paiku tagasi Tallinnasse, et see oli niisugune ootamatult siis kiire käimine ja, ja reageerimine samamoodi. Tähendab küsimuse algusesse tulles ma väga loodan, eeldan, et me ei kolleegidest keegi ei saanud nagu tervislikus mõttes haavatut sellest käigust. Et hetkel kooriproove ei toimu ja kontoris töö on pigem tagasihoidlik Ja põhimõtteliselt ka niimoodi, et mis, korraldame siin oma asju ümber tegelema teatud tühistamist ka välispartneritega suhtlemisega koor on jah, sellisel koduõppel järgmine nädal kindlasti veel ning noh, administratiivset ja et me vaatame, kuidas seda võimalikult kergelt ja kaugtöö vormis korraldada, et niukesed, üksteise kokkupuudet oleks võimalikult vähe. Aitäh Esper Linnamägi nende kommentaaride eest ja palju jõudu. Lisaks Eesti kontserdile ja Eesti filharmoonia kammerkoorikontsertidele jäävad lähiajal ära ka Eesti riikliku sümfooniaorkestri esinemised. Alles neljapäeval toimunud lõunakontserdile lubati saali 100 inimest ja kontserti oli võimalik jälgida veebi vahendusel. Reede pärastlõunaks planeeritud publikuta kontsert otsustati aga viimasel hetkel hoopis ära jätta. Telefonil on Eesti riikliku sümfooniaorkestri direktor Kristjan Hallik. Milline on praegu ERSO töökorraldus ja mis põhjustas selle ärajäänud kontserdi? Jer, sa jääd individuaalsele tööle nagu suurem osa kõiki teisi kollektiive, tõenäoliselt? Jah, kuna siin need ohud on kiiresti kasvanud, et siis otsustasime, et seal pole, ei ole mõistlik, kui ei ole hädavajadus, siis hulgakesi kokku koguneda. See, et ERSO jääb mõneks ajaks individuaalsele tööle, oli tegelikult juba natukene varem otsustatud, kui valitsus nüüd eriolukorraga kalja tuli, sest kogemus ka gripiperioodil. Seal on viirustele leviku jaoks sobiv paik, et inimesed on lähestikku ja musitseeritakse üksteise kõrval, et kui on olnud sellised suuremat gripilainet ka orkestris, alati, kui juba vanakese sisse tuleb, et siis on varmas levima. Aga eks siis nüüd nagu paljud teised, jälgime olukorda, et hetkel oleme siin kiirkorras läbirääkimise mõtlemas, mis tulevatest kontsertidest saadav, eks, et kas midagi on võimalik teha järgmisel hooajal, mõni kava, võib-olla isegi ülejärgmisel hooajal ja eks kõik on ootel, et kui kaua praeguse olukord kestab? Kuidas orkestreid nende muutustega kohanenud on, milline on üldine atmosfäär orkestri sees? No eks selline kerge pool on loomulik, üldiselt ma arvan, et antud olukorda arvestades väga normaalne suhtumine püügil, et seal väga suurt paanikat ei ole vähe ja samas võetakse asja siiski tõsiselt ja nüüd akestrina oleme lihtsalt ootan, et millal jälle on mõistlik kokku tulla ja hakata tegema. Me näeme ka neid näiteid laiast maailmast, et kontserdimajad ja ooperimajad on suletud, aga kultuurielu siiski toimub ja leitud mingisugused uudsed lahendused näiteks veebiülekannete näol. Kuidas see ikkagi nagu publikuni tuua, milline teie seisukoht selles osas on, kas see on seda riski väärt? No vot, eks see sõltub hästi ka kõigepealt nende riikide ja linnade olukorrast, et kui laialt seal Suurem kogus rahvas kokku, koguneb publiku näol, et on ohtlik, aga tegelikult orkestris on Rama ohtliku, veel ohtlikuma, nii üksteise kõrval istuda, et siis pigem jah, kodusele režiimile, sest noh, on ju ka hoiatavaid näiteid. Paavo Järvi Kiistub karantiinis hetkel, sellepärast Zürichi orkestris oli koroonajuhtum ja neil jäi kontserdid ära ja siis on ootel, et ta seeläbi tagasi ka või ei olnud ühelgi stendil. Kas orkestritele on ka oma selline võrgustik, olete te näiteks kursis, mida teevad naabrid Lätis, Leedus või on mingisugused ühised soovitused, meetmed käibel? Neid võrgustikke meil ju on, aga hetkel on kõik nii ülekoormatud enda muredega, et tegelikult väga ei ole rahvusvaheliselt hakanud kompama. Taustategevused, mis kõik seal taga veel käivad, et see võtab ja päris palju tunde ööpäevast ära. Hetkel ma arvan, absoluutselt igal pool, aga see ei ole ju ainult orkestrite küsimus tegelikult kogu ühiskonda, see küsimus, et teha, kui ei ole jualasele tegevusele, mida praegune kriis ei puuduta. Aga Kristjan Hallik, te olete ka Pärnu muusikafestivali korraldaja ja festivali kuupäevad on tegelikult kinnitatud 16 kuni 23 juuli, tänavu Pärnus. Milline on hetkel festivali meeskonna otsus seoses suvise suursündmusega, kas see toimub? Juulikuu jääb juba sellesse perioodi kui vähemalt praeguste mustrite järgi, kui vaadata, mis teistes riikides, kuidas olukord on kõigepealt eskaleerumist ja siis mingi aja jooksul lahenenud, et juulikuu osas oleme ikkagi mõõdukalt positiivsed. Aga ega rohkem hetkel ei olegi midagi öelda noh, selline olukord kõigile esmakordne jällegi absoluutselt igal alal, et keegi ei oska tegelikult väga täpselt prognoosi öelda, kui ikkagi ei taandu viirus, siis on vaja asju hakata ümber mõtlema ja noh, täiesti neid variante on ju mitmeid, et teha vähemalt välisesinejatega või midagi veel ümber mängida. Väiksemalt, aga see kõik on täielik spekulatsioon, et suve osas praegu ei ole ühtegi inimest, tõenäoliselt, kes sajaprotsendiliselt oskaks öelda, et mis toimub, Raimo. Kas hetkel ei ole veel ükski välismuusik või kursustel osaleja või külaline reageerinud või infot pärima hakanud? Juuli osas tõesti mitte, selles osas on praegu vähemalt tundub, et üle maailma pigem positiivne ootus, et suveks, ega me see olukord möödas ja eks siis peabki, pakub kogu aeg kätt pulsil hoidma, et kuidas mingites riikides olukord on. Meid näit saab pidevalt jälgida. WHO annab infot välja ja mõningaid kohti veel, et mida ma igapäevaselt jälginud inimesed samamoodi ERSO-s ja kuulitada ERSO, dirigendiks või solistid tulevad, ka ei tule. Aitäh nende kommentaaride eest ja palju jõudu. Jõudu tarvis ja tervist kõigile. Koroonaviiruse ja valitsuse välja kuulutatud eriolukorra tõttu hakkab Eesti heliloojate liit edasi ka nüüdismuusika festivali Eesti muusika päevad, mis pidi toimuma 27.-st märtsist neljanda aprillini Tallinnas ja Tartus. Meil on telefonil festivali korraldusjuht Mari-Liis Rebane. Millal te selle otsuse tegite ja mis see otsus täpsemalt on, millal festival toimub? Eks festival Eesti muusika päevad on pidanud jälgima viimaste nädalate ja päevade arenguid pingsalt. Olukord on muidugi drastiliselt muutunud siin iga ööpäeva jooksul. Kui me nädala alguses veel olime optimistlikud ja lootsime, et saame väikestes kontserdisaalides jätkata oma festivalitegevuse planeerimist, siis juba paar päeva tagasi oli selge, et asjad üürivad sinnapoole, et ka väikesed kontserdikorraldajad peavad hakkama plaane ümber tegema, nii et meie jaoks tuli see otsus juba enne valitsuse eriolukorra väljakuulutamist. Nii et me oleme sellega tegelenud viimased päevad. Muidugi on see kõigile ootamatu uudis ja korraldustoimkond peab andma parima, et nüüd leida kõigile sobivad lahendused, et hetkel oleme leidnud, et festivali toimumiskuupäevadeks võiks saada september arutluse all kuupäevad 14 kuni 20 september ja kehtiva toimuks vähendatud mahus. Festivali planeeritud ava- ja lõppkontsert nähtavasti peavad jääma järgmisesse hooaega. Festivalil on alati fookuses ka uudislooming ja ka sel aastal oleks pidanud kavas olema väga palju eesti heliloojate uudisteoseid. Kas Teil on ka mingisugune suhtlus käinud heliloojatega, mis saab nendest uudisteostest, kas kuidagi garanteeritakse ka see esiettekanne tõesti festivali poolt? Eesti muusika päevad on tõesti suurim eesti heliloojate uudisloomingule pühendatud festival tähendab, et me toome iga festival lavale 20 uudisteose nii ka tänavu ja oleme tänaseks teavitanud sellest olukorrast, et ka heliloojaid ning teeme siis kõik, et teosed kenasti valdavalt sel aastal kavasse jõuaksid. Oleme suhtlused olnud ka kultuuriministeeriumiga, kes on meie heliloomiku tellimuste peamine rahastaja. Ja selles mõttes on olnud, et kliima väga toetav, et, et ka ministeerium proovib Omalt poolt olla võimalikult paindlik korraldajate suhtes, et niipea, kui me leiame need võimalused teoste ettekandmiseks, siis me muidugi kasutame seda võimalust, et teosed jõuaksid publikuni. Et ausalt öeldes on see olukord väga pettumust tekitav kõigile, et heliloojad on väga palju tööd teinud ja kirjutanud teoseid, mille ettekannet nad on väga oodanud. Seda, et need teosed ära jääksid ja üldse ettekandel ei tuleks, et seda ei taha meist keegi. Festivali raamides pidi toimuma ka Tartus noor helilooja konkurss kuhu on ju teatavasti teosed esitatud ja võimalik, et mingi esialgne valik juba tehtud. Mis sellest saab, kas konkurss saab toimuda? Konkurss noor helilooja, misel planeeritud Tartu programmi on hetkeseisuga edasi lükatud samuti septembrist teise vooru pääsejad on juba välja kuulutatud ja kandidaadi väljakuulutamine oleks olnud juba käeulatuses, siis peame lihtsalt põnevust veel edasi hakkama, et sama olukord on meil ka uudisloomingupreemia LHV autasuga, et hetkel me arutleme, kuidas LHV autasu tänavust laureaati õnnitleda, aga žürii ei ole veel tänaseks oma otsust teinud. Kas on teada, millal see otsus sünnib? Otsus pidi teatavaks saama avalikkusele ERSO kontserdil kolmandal aprillil ja me oleme lubanud välja kuulutada ja kolmandal aprillil, et nähtavasti selle teeme me teatavaks, aga kuidas toimub preemia üleandmine, tänaseks veel selgunud ei ole. Arusaadav, mida praegu Eesti heliloojate liidule soovida? No ma arvan, et soovida, mida kõigile teistelegi, et püsime terved, oleme optimistlikud, kasutame seda aega hästi ära, et puhata ja ega midagi, paneme kõik oma raadiosagedused klassikaraadio peale. Suur aitäh Mari-Liis. Päevas klassis õllega pidi terve ja rõõmus. Koroonaviirusest tingitud riskide tõttu lükkuvad edasi veel mitmed meie festivalid. Ühena esimestest andis nädala algul otsusest teada muusikafestival Tallinn Music Week, mis pidanuks toimuma 25.-st 29. märtsini. Millal see otsus sündis, kommenteerib Tallinn Music Weeki juht Helen Sildna. Meie otsustasime tegelikult juba esmaspäeval oma meeskonnaga, Tallinna isikliku Pedasi me olime selleks ajaks olnud nädal aega juba terviseametiga kontaktis, nädal enne selle edasilükkamise otsust me olime veel tegelemas koostöös terviseametiga, noh nii-öelda erinevate piirangutega mõtlesime läbi, millistest riikidest külalisi parem ei kutsu ja tegelesime hügieeninõuetega siis nüüd selle nädala esmaspäevaks oli meie jaoks üsna selge, et me sellisel kujul ei saa festivali edasi korraldada. Tallinn Music Weeki puhul, noh, mis meie puhul ongi eriline, on see, et meil on suur väliskülaliste hulk, et igal aastal ligikaudu 2000 väliskülalist meil käib, et siis seetõttu me saime aru, et kuna iga päev järjest hakkas Nende kuulma sellest, et lennuliinid sulgevad liine inimesed ei tundnud enam turvaliselt reisides see ohutase tegelikult üle Euroopa kogu aeg ikkagi tõuseb, siis me saime aru, et Tallinna isiklikum kuupäevadelt on täitsa selgelt sellel nagu pigem olukorra halvenemise jalamil nii-öelda. Meie tegime selle otsuse ära siis vastavalt terviseameti soovitusele ja täitsa iseseisvalt. Milline on olnud seevastukaja praegu külalistelt esindajatelt nendelt inimestelt, kes tegelikult olid juba arvestanud konkreetsete kuupäevadega. Huvitav ongi olnud jälgida seda, et pigem me oleme saanud sellist suhtumist, et meid kiidetakse ja ollakse nii-öelda kergendanud. Et ma usun, et väga palju oli ka külalisi, kes olid nii-öelda ootele, et kes olid küll võib-olla isegi lennupiletid ja noh, samamoodi artistid 30-st erinevast riigist olid meil see aasta välisartiste kinnitatud. Paljud neist olid ju tegelikult ka juba reisikulud kulutusi teinud, et aga eks nad kõik olid niimoodi äraootaval seisukohal, kuna noh, siin järjest ju muusika valdkonnas on rahvusvaheliselt sündmusi ära jäetud. Et see meie uudis me tundsime, et võeti vastu pigem sellise tänutunde kergendusega seetõttu, et noh, me saime vägitele edasi lükata kaks nädalat enne festivali toimumist, et eks see oli nii meie jaoks kui ka meie külaliste jaoks päris selge, et iga päev, mis edasi lükkama seda otsust tegelikult kulutused muutuvad veel suuremaks, et me pidime nagu väga selgelt, et me seadsime endale selle piiri, et viimane hetk meie jaoks seda otsust teha on kaks nädalat enne festivali, et siis me saame veel peatada ta mingisuguste kulude tekkimise, saame nii-öelda oma külalistele öelda Äravel mõistlikul ajal. Festival ei ole praegu mitte ära jäetud, vaid edasi lükatud. Mida see teie meeskonna jaoks töökorralduses praegu tähendab jah, kohe otsustasime ka hästi kiirelt operatiivselt suur kiitus meeskonnale, et me suutsime tegelikult siis 24 tunni jooksul praktiliselt noh, ütleme, et me tegime otsuse esmaspäeval kell kolm ja me siis teisipäeval kell neli saatsime juba välja pressiteate, kus kogume festivali, praktiliselt festivali struktuur oli nii-öelda juba ümber planeeritud augustisse, et kokkulepped kõikide toimumiskohtadega partnerite, rahastajate, sponsoritega ja tänase seisuga on meil on 50 protsenti festivali muusikutest juba kinnitunud augustikuupäevadele. Et festivali kuupäevad siis Tallinna isegi 20 20 on 25 kuni 30 August ja mida see tähendab mäemeeskonnale noh lõppkokkuvõttes loomulikult kõik saavad aru, et kuud pikenevad, aga me oleme praegu kõik sellises meelestutuses, et me tunne oleme südames, et see oli õige otsus, me ei oleks saanud testi toimida. Me läheme vastu sellele nii-öelda puhta südametunnistusega. Pigem ka võib-olla sellise natuke optimistliku rõõmu helgiga silme ees, et lootes, et suvekuud toovad paranemise sellesse olukorda. Pass. Ja meil tekib ükskord ajaloos võimalus korraldada Tallinna kõigi suvel, et eks see meile omas mõttes selline armas väike lohutus või rõõmuhetk, et augusti lõpus me usume, et Tallinna isiklik päris mõnus olema, et meie artistide külalisele täpselt sedasama rõõmu väljendanud etappi kui äge, et me saame tulla suve lõpus Tallinnasse ja me saame, noh, ma ei tea, teha asju, mida me tavaliselt ei saa piknik, hoovi kontserte, pargi kontserte, erinevaid põnevaid, nende linnaruumi ja õuealasid, et see on võib-olla siis see, mis on meie jaoks nagu tore. Ka festival jätskaar, korraldusmeeskond annab teada seoses Eestis välja kuulutatud eriolukorraga ning koroonaviirusest tingitud terviseriskidega ei toimu festivali seitsmeteistkümnendast 26. aprillini. Täpsema ülevaate saame nüüd Jazzkaare turundusjuhilt produtsendilt Eva Saarelt. Jätskaar 2020 toimub sel aastal siis oktoobris uuendatud programmiga. See tähendab seda, et siin viimastel päevadel me oleme võtnud vastu mitu otsust. Esiteks otsustasime esmaspäeval sellises mahus, nagu me oleme, festivali planeerinud ei saa toimuda, kui saab vähendatud mahus, mitte väliskülalistega. Ning siis reedene otsus oli see, et festival jazzkaar 20 toimub oktoobrist uuendatud programmiga. Uuendatud programmiga tähendab seda, et me ei saa kogu programmi viia üle oktoobrisse. Kuna festivalil esinevad artistid on maailma Unilisemalt jazzmuusikud ja nende tuuri ja kontsertgraafikud on lepitud kokku väga-väga pikaajaliselt. Aga kindlasti me oleme juba täna otsused, et osa artistina saamile tuua ning paljud kodumaised artistid saavad esineda oktoobris ja selle, et me peame ütlema kõigile, siis me koostööpartnerit oleme toetajatele, meeskonnale, muusikutele, meie veniudele, kes on leidnud ainuke lahendus ja suur-suur, aitäh, et nii operatiivselt nad on tegutsenud. Kas artistidelt on tulnud ka tagasisidet selle otsuse osas, kuidas nad reageerinud? Rahvusvahelised artistid on kolmapäevast saati ei hakanud meie käest küsima, et kuidas teil on tundmiseksid, kas festival saab toimuda. Ja juba kolmapäeval me hakkasime neile ütlema, et arvatavasti koos teiega ehk päris artistidega festival kindlasti toimuda ei saa. Ja neljapäeval ütlesime neile välja, et kahjuks on see kindel, et jätskaar ei saanud, saab toimuda ja me peame leidma siis uue aja järgmiste pool aastat aastasse ja see oli siis oktoobris ja olin täitsa olukord, kus mõningatele artistidele rahvusvaheliselt olime me esimesed, kes seda ütlesid. Aga täna on tulnud juba mitmetel need kirjad, et, et nüüd järjest tulevad äraütlemised ka teistest riikidest ja nad on olnud väga murelikud. Mõned artistid on näiteks öelnud, et nad on teinud tuurile juba lennupiletite ostmiseks väga suuri investeeringuid tulla Lõuna-Ameerikast Euroopasse, sõita ühest riigist teise ja kõik need kulud on täna tehtud. Ja, ja väga raske on rakenicu tagasi saada, eriti veel praegu, kus Sa pead suhteliselt kiiresti otsustama, mis oma lennupiletitega teeb. Eesti artistid samamoodi on väga murelikud selle pärast, et reaalsuses kuni esimese maini tegelikult nende kõik tujud on tühistatud ja neil ei ole sissetulekut. Paljud neist on Frilanssarid ehk siis tõesti sõltuvad festivalidest kontserditelt üritustest, mis siin meie riigis toimub. Ehk siis see mure on, muusikutel on tegelikult väga suur. Kas festivali edasilükkamine tähendab ka seda, et omakorda kõik teised plaanid tuleb edasi lükata, et ruumi teha festivalile sellisel viisil, nagu ta siis sügisel just toimuma saab? Jah, me ei ole siin lõplikke otsuseid teinud, aga tundub, et sügisel saab olema teises formaadis, sest et sügisesse väikest kontserd suurt festivali mahuta ja festival jätskaar ka on kindlasti väiksem, kui see oleks olnud aprillis, aga meil on vähemalt igal juhul kuus päeva liival ja eks siin proovime aru saada, kuidas ja mismoodi me saame ära manageerida, et et võimalik, et meil toimub sügishooajal rohkem ka vaikseid kontserte ehk siis et mittefestivali raames vaid sügisel üksikkontsertidega toimuvad ka välisartistide esinemised eesti publikul, Eesti džässisõpradele. Aitäh, Eva Saar kommentaaride eest ja palju jõudu kogu jätskaar korraldusmeeskonnale. Aitäh teile. Viimaks aga võtame telefonikõne Tallinnas Vabaduse väljakul asuvasse Philly Joe's džässiklubisse. Lähemalt kommenteerib tegevjuht Reigo Ahven, kelle juhtimise oli reedese vestluse ajal ka sünnipäev. Filigioosses andis täna teada, et sulgete uksed kuni esimese maini. Millal see otsus sündis ja millised olid need põhilised kaalutlused praegu? Ja kõigepealt ma pean vabandama oma karuse hääle pärast, sellepärast et mul juhtub olema sünnipäev ja pere kinkis sellise lahenduse, et ma sain magada nii palju, kui ma tahtsin, nii et ma olen värskelt ärganud. Aga see lahendus fillis jõusiga seot Sult sündis tegelikult eile sellepärast et meil oli samamoodi nagu kõikidel teistel ettevõtetel ja organisatsioonidel, kriisikoosolek ja see vallandus siis sellest, et meie eile esinema pidanud selle kevade siis tippsündmus Kansi kvartett ei saanud tulla sellepärast et Ameerika alates tänasest keelas Euroopast lennud ja tšerberkondi tahtis saada ja noh, me saame kõik aru. Et lihtsalt ei jõudnud lennujaama sellepärast et logistika oli väga keeruline, neil oli tahe oli olemas, trummar oli juba tšeki nüüd läbi juba võtad lennukile astumist, aga siis teda üksi me mõtlesime, et me ei hakka ruineerima ja siis me otsustasime kiiresti, et me läheme sellisele riskile. Me. Et tulenevalt me ei tee avalikke üritusi, me ei kutsu kliente, sest me ei tahaks olla süüdi selles, et kliendid meie juures exit ebameeldivaid asju kaasa saavad siis me anname bändidele võimalus, kuna need on sellised pisikesed grupid, põhimõtteliselt bänd lähebki pere alla, et siis bändid võivad meie juures teha kontserte edasi ja me kehtestasime eile sellise väikese ülekandejaama, panime kolm kaamerat ülesse ja kena helitehnikaid, bändid saavad ikkagi edasi funktsioneerida, saavad oma kontserte andev, aga kahjuks siis nii, et puhulikuks ainult paar kaamerameest ja, ja helimees ja inimesed solvuvad, kuivõrd range soovitus püsida kodus, et siis saavad vaadata neid ülekandeid siis kas Facebookis, Youtube'is või veel mingitel erinevatel kanalitel, millest me teada anname ja siis me käivitasime sellise kampaania nagu Patre on, mis siis on selline platvorm, kus kõik, kes tahavad, saavad toetada kas artiste või siis selliseid kultuurinähtusi nagu nagu Philly Joe's on. Ja sedasi me saame loodetavasti esiteks suuta maksta oma müürikohustused ja sellised olmekohustused ja teiselt poolt toetada neid bände, kellel tegelikult järgmise kuu aja jooksul haigutab ikkagi kuristik seal graafikus ja, ja tegelikult on selline sunn uhkuse olukord, aga ma väga loodan, et inimestel kultuuri tarbimise vastu huvi on olemas ja ma arvan, et sellises nagu Alpereeritud oleviku sellises reaalsuses, äkki see on siis see, mis aitab ikkagi bändidel hoida sidet oma kuulajatega ja ja meie džässiklubi aitab äkki hoid ikkagi käimas. Kui kaugeleulatuvaid kontserdiplaane te praegu teete, kui tõenäoline on, et maigus filigioosse saab tulla kontserti nautima? Minu prognoos on, et umbes kahe-kolme nädalaga on meil tegelikult, et selgus majas ja selguse mõttes ma loodan, et Eestis pandeemia riski ikkagi ütleme vajub sellisesse tavalisse olukorda, kus kõigil on pilt ees, kuidas peab käituma ja mis saab ja ma arvan tegelikult, et mai algusest ilmad lähevad paremaks, inimesed on kõik väljas ja, ja võib-olla tegelikult niipea kui ollakse oma imuliteediga natuke suuremad sõbrad, et siis tegelikult Marian maikuust alates olukord normaliseerub. Aga loomulikult, mina olen tuntud sellise Ülearenenud optimismi poolest, nii et ma kindlasti pean välja ütlema, et see on minu spekulatsioon ja ma arvan, et selle peale ei maksa kõigil oma prognoose teha, aga meie läheme kindlasti selle hooga edasi, sest meil on tegelikult väikene kohustus algusest peale hoida muusikuid ja, ja kindlasti on tarvis, et see kontserttegevus uuel moel ikkagi toimub ja meie oma programmi muid muudatusi ei tee, kui see, et tõesti välismaalased, kellel on liikumine, on üliraskendatud või isegi suletud et siis nende kontserdid kahjuks jäävad ära, kuigi me proovime ka nendega jõuda sellistele kokkulepetele, kui te funktsioneerite ja saatebändiga kokku saada, et siis tegelikult seda ülekannet kui sellist on suhteliselt lihtne teha, et vähemalt muusikaline osa säiliks ja võib-olla neid artiste ikkagi oleks näha, aga lihtsalt mitte siis elusast peast. Aga mis minu arvates muudab asja väga väärtuslikuks, on see, et see on selline live ülekanne ja seda me ei salvesta, seda ei saa järele vaadata, et need on lihtsalt sellised erilised hetked, aga paraku sellises asendis nagu inimesed on harjunud, et ikkagi Peikleva ekraani ees. Üks Eesti džässmuusik Kirke Karjapostid, kes neljapäeval oma sotsiaalmeedia lehel ühe põneva aktsiooni või idee, mis tuli norralastelt ja ma näen, et seda praeguseks hetkeks on juba sadu sadu kordi jagatud oled sa sellega kursis? Idee seisnes siis sellest, et jäta see piletiraha ikkagi korraldajale või muusikutele justkui selliseks toetuseks. Ja ma olen sellega täiesti päri, näiteks ma ise olen seda praktiseerinud ka, et ma olen Tallinn Music Weeki delegaat, kes ostis 200 eurosele neljapäevase delegaadi pääsme ja ma ei ole kordeczki nagu mõelnud selle peale, et ma tahaks nagu raha tagasi nõuda, kuigi nendel augustipäevadel arvatavasti tegevmuusik ikkagi võib olla kinni, aga ma võtan sellest seda, mida me seal hommikuti käia kuulamas. Ma olen väga rõõmus ja juhul kui ma näiteks, kui satute sinna mingi välisreis või midagi, siis ma ei, ei võta seda raha tagasi ja hea meelega preemia anda oma väikese panuse siin tegelikult tulebki proovida mõelda nii, et kui me kollektiivselt üksteisest nagu hoolime, 11, toetame, siis tegelikult läheb kõigil piisavalt kergelt ja kõik ei kuku nagu automaadilt külili. Aga meil Filgjuusiga, selliste segmenteerimist ei ole võimalik teostada. Et meil on selline etiketi lahendus, mis meie arvates on tegelikult päris hea ka, et kui kontsert jääb ära, siis inimestele tagastatakse nende eelmüügist ostetud piletiraha. Automaatselt meil sellist võimalust ei ole. Kuidas saab džässilembeline publik kõige kiiremini infot Philly Joe's edasiste plaanide kontserdi sündmuste kohta? Väga hea küsimus, seda saab tegelikult meie koduleheküljelt Philly Joe's, pump. Com ja ilmselt kõige vahedam ja kõige kiirem info liikumine toimub ikkagi vana hea Facebooki vahendusel ja kõik, kellel on vähegi võimalik, võivat meiega liituda. Patre on punkt com sellisel platvormil ja siis sealt tuleb lihtsalt otsida Philly Joe's ülesse. Mis on siis Peehaaii LL y j-s, kui te effi kirjutate, siis ei pruugi leida. Aga kui te Philadelphiast pärit kuulsat trummarit Jonsi silmas peate, siis ei tohiks midagi halba juhtuda ja ma arvan, et küll see levib ka muusikalembeliste inimeste sotsiaalmeedia platvormidel ka ja nendel seinte peale, onju, nii et ma arvan, et info liigub päris vahedasti praegu. Aga ma tahaks veel kokkuvõtteks öelda, et ega siin ei ole muud kui mõistmist ja tolerantsi ja hoolimist, et tõesti ma arvan, et kollektiivset Eesti inimene on pisut rahulike, piisavalt selline pragmaatiline, et küll me saame asjadest üle, aga ma pean ütlema, et lisaks kõigele muule ikkagi hoidke meeles, et selline kogemus, mis teeb meid tugevamaks ja ju tegelikult küll me saame kambaga sellest üle ja mulle väga meeldib see fakt, et teie praegu seda intervjuud teete ja kultuurist koolide võtate. Aitäh Reigo Ahven nende kommentaaride eest ja ilusat sünnipäeva meeleolu. Ja suur-suur, aitäh mulle, lapsed mängisid kitarri ja laulsid tundest ja sünnipäeva. Meeleolu on täiesti lae all. Kultuur elab, kultuur, elab. Eelmisesse nädalasse jäid õnneks ka mõned ilusad kontserdisündmused, millele nüüd õige aeg tagasi vaadata. Kuuendal märtsil olid Estonia kontserdisaali laval Eesti filharmoonia kammerkoor, Eesti riiklik sümfooniaorkester solistid Juhan Tralla ja Tamar Nugis ning dirigendipuldis Arvo Volmer. Kontserdimuljeid jagab Ani Enn Klooren. Selle õhtu läbivaks teemaks oli valitud. Tuli ja energia või ka tuli, kui energiafookuses olid siis ka suured loodus, enim katastroofid ja selle kõrval päästjate tegevus. Kas selline muusikalise õhtu kontseptsioon sinu meelest on hea idee või kuidas see sinu jaoks töötab? Minu jaoks oli see väga hea idee, et ütleme, sellises klassikalises muusikas väga tihti sellist kontseptsiooni nagu ei ole ja et minu arust on see väga kena, et pööratakse tähelepanu ka siis klassikalise muusika kaudu sellele, mis maailmas praegu toimub. Ja et lisaks sellele, et siis energia ja tuli, et minu arust oli ka hästi tähtis just nimelt see kaastundeteema siis kavas olnud esimene teos, Benjamin Britteni kantaat, Misery kordium, et kui neid sõnu lugeda, et ausalt öeldes ma jäingi seal kontserdil vahepeal nii põhjalikult, süüvisin sinna teksti. Et see on täiesti nagu sobib tänasesse päeva, kus meil on nii palju neid põgenikke ja nii nagu on alati häirinud, kuidas nendesse põgenikesse suhtutakse kuidagi just siin Eestis on nagu hästi palju seda, et sellist üleolevat ja, ja kuidagi natukene pahatahtlikku suhtumist, aga et kui paneks ennast nagu nende olukordade, üritaks mõelda, et kui sa oled seal võib-olla oma lastega kuskil telgis, kus sul ei ole mingeid võimalusi Su ainuke, võib-olla elu mure ongi, kust süüa ja soojad riided saada. Et siis, kui lugeda neid Britteni teose sõnu, et need nagu sobisid ideaalselt sellesse olukorda, et oleks vaja nagu rohkem halastust, rohkem abi inimestele, kes on sellises hädas rohkem kaastunnet. Et selles mõttes mulle väga meeldis see kontseptsioon, mis selle kontserdil oli. Et lisaks siis sellele kaastundeteemale tõesti oli siis see tuleteema ja tuli kohe siis otseses mõttes tulil katastroof fina ehk siis oli pühendatud nendele Austraalia metsapõlengute ohvritele ja siis see viimane teos niilsenist neljas sümfoonia. Et mis oli siis pühendatud üleüldse nagu sõjaohvritele, mitte ainult nendele, kes seal hukkunud on ka kõikidele siis nendele kaaskannatajatele, sugulastele, kes lihtsalt peavad nagu elama mingisuguses sõjaolukorras millise energeetikaga kogu kontseptsioon oli esitatud, kas ka lavalt kiirgas kuidagi sellist ettevalmistust või, või teistmoodi mõtlemist? No see sõna tulija, energia pretiini, teose koht, Ta tule muusika oli täiesti 10-sse tabatud ja tõesti, sellel minu arust oli orkestrile täpselt see energia, et see teos oli selle kontserdi tipphetk ja võib-olla isegi noh, pärast oli nagu selline pingelangus, et seda viimast teost niilseni sümfooniat oli isegi natuke nagu raske kuulata. Aga mis me selle tulemuusika juures väga meeldis oli, et ühest küljest ei olnud kirjutatud programmilise, nad seal oleks nüüd mingisugust otsest sisu. Aga samas see muusika on niivõrd hästi, tee iseloomustas seda pealkirja, et vahest on ka niimoodi, et pannakse pealkiri, aga muusika läheb ikka nagu omasoodu. Aga see muusika, noh, tõesti vahepeal mul olid lausa külmavärinad või kananahk tuli peale, et mul oligi selline tunne, et ma olengi mingi tulemöllu keskel. Et kuidas sealt nagu välja pääseda. Et selles mõttes jah, see energia ja tulijad, see oli küll väga hästi nagu orkestri poolt ka edasi antud. Dirigent Arvo Volmer ütles ka selle kontserdi eel, et seesama projektiini teos sattus sinna kauba just sellepärast, et ta ise juhtus olema selle ettekandel, kui helilooja oli dirigendipuldis ja, ja Oliveril tekkis kohe soov seda teoska ise juhatada, et järelikult pidi olema selles tookordses ettekandes juba mingisugune selline energia või seletamatu kvaliteet, mille pärast seda enda repertuaari haarata. Kuidas need teised kaks teost, Britten ja Nilsson tiini kõrvalmõjusid? Ma ütleksin tõesti, et sellele niilsenile võib-olla siis tiim tegi natuke nagu karuteene, et see oli nagu niivõrd selline kirgastav ja samas ka õudne ja kõike nagu pani seda läbi elama, et selles mõttes natukene minu jaoks niilseni sinna nagu tagasihoidlikumaks. Aga Britten siis veel ei teadnud, eks ole, missugune tulemöll on ootamas, et siis Tal oli just selline hästi hingeminev just selle teksti poolest ja ka väga ilusti esitatud nagu selline sissejuhatus sellele asjale, et tagantjärgi mõeldes sellel kontserdil olid kaastegev ka Eesti filharmoonia kammerkoor ja solistid. Kuidas Nemad hakkasid orkestri ja dirigendi ja repertuaariga. Kuna see oli kirjutatud sellisele väiksele orkestrile, siis koor tuli väga hästi välja, kostis väga hästi välja ja kooripartii oli minu arust väga-väga hästi väga nagu tundeliselt just käele seda teksti andis hästi edasi ja väga mulle meeldis ka Tamar Nugis. Tal on hästi ilus tämber, selline hästi vaba kuidagi laulmise stiil. Juhan Tralla oli natuke nagu selline pingutatud toon, et see kohati nagu natukene häiris. Aga üldiselt jah, just tänu sellele, et see orkester on seal niivõrd väike, põhiliselt keelpillid. Siis see annab võimaluse, nagu nendel solistidel ja kooril väga hästi nagu esile tõusta. Ega väga sageli just laulusoliste Estonia kontserdisaalis sümfoonilise kontserdil ei kuule. Et kas see oli mõnes mõttes natukene ohutu valik, repertuaari osas see väiksem koosseis kindlasti taliohud tummseep sellisele väiksele koosseisule kirjutatud siis minu arust jällegi omakorda jälle haakus selle tekstiga, et kuna see tekst, ta ei ole nagu selline suuri tundeid nagu ei ava, vaid selline ta on tõesti selline anuvad noh, lihtsalt, et aidake inimesed. Et ta ei vajagi nagu sellist suurt pateetilist muusikat või nagu mingit ma ei tea passiooni või tohutu Doratooriumid siin ümber, et ongi nagu mõeldud sellise kammerlikum ana ja selles mõttes ta minu arust täiesti oli nagu omas elemendis, et ei saa öelda, et see oleks nagu lihtsalt mingi ohutu valik või, või siis nagu sissejuhatus sellele teosele, et ta oligi selline teos ja sobis nagu väga hästi, et noh, ilmselt ka kui seal oleks alguses olnud mingisugune väga suurele orkestrile mingite suurte jõuliste solistidega ja siis veel järgmine teos, mis on väga selline energiline, et ilmselt see oleks ka kuulajale mõjunud juba kuidagi väsitavalt. Et selles mõttes just see valik, et see esimene teos oli selline natuke tagasihoidlikum, et selles ei olnud nagu midagi halba. Mis tundega üldse kontserdipublik selliselt õhtult koju läheb või mis mõtetega teinekord, kui me oleme käinud kinos vaatamas mingisugust pisut häirivat filmi, siis see kummitab meid veel päevi või nädalaid. Et kas kontserdiga võib ka nii juhtuda, kas sinuga juhtus? Kindlasti ma ütlen, see brekini lugudest jäigi kummitama ja no muidugi eriti hakkas ta kummitama siis, kui ma veel järgmine päev sain teada, et kretiin just sel päeval oli koroonaviirusesse jäänud ja haiglasse viidud. Aga kuna see kaval ikkagi nii eripärane ja nii vähe Etegantavatest teostest kokku pandud, siis ma arvan, et saal ei olnud küll viimseni täis, aga need, kes seal olid, need olid nagu väga vaimustuses sellest, et ma näiteks võin tuua minu selja taga oli üks naine, kes pidevalt kordas, et milline fantastiline kava, valik lausa kyljes vaimustuses. Et siis kindlasti on meil ka väga palju sellist publikut, kes ei taha ainult ma ei tea, Beethovenit Hendersoni kuulata, aga tahavad ka teisi asju kuulda. Olgu, nad siis ükskõik kui rasked või sünged, aga et noh, et inimesed vajavad ka selliseid asju, et mille üle nagu järgi mõelda, et mitte, et sa lähed lihtsalt nagu pärast seda kontserti kerge südamega sealt minema katet mõtledki asjade üle järgi natuke mida mina kindlasti tegin järgmisel päeval. Võib-olla selle pretiini kohta ma veel ütleks seda, et mis seal oli veel hästi mõjuv oli ju see, et miks sele tulemöllus ja selline tunne tekkis, oli ju see, et tal oli esiteks selle orkester laval aga siis mõlemal rõdul oli väike ansambel ja siis selja taga oli veel keelpillikvartett, et ma istusin veel hästi taga ka, et sistesse ruumilisus, mis seal tekkis, et see veel omakorda nagu võimendas tõesti seda, et sa oled nagu millegi jubeda keskele sattunud. Ja siis vahepeal selle loo nagu keskmine osali, selline rahulikum ja seal oli hästi huvitav, et oli sisse toodud elektrikitarr. Kui tavaliselt elektrikitarr sümfoonia ka on selline natuke nagu võõrkehad on ikka nagunii teistsuguse heliga siis seal oli osatud, et ma ei tunne elektrikitarride hingeelu nii palju, aga et seal saab ka, eks ole, neid tämbrid ikkagi valida. Ja senine hästi kuiv kõla kuidagi et ühest küljest ta küll tõusis esile, aga samas ta kuidagi sulandusele sümfooniaorkestriga, keda nagunii selgelt tekitas sellise pildi, kui näidatakse kuskil filmis mingit kuum ilm, et ja siis, kui see hakkab virelema, see õhk täpselt selline tunne oli, et see kitarr nagu värelaski, kust see õhk moodi silmade ees. Et sellest huvitav lähenemine minu arust? Dirigent Arvo Volmer ütles ka, et see Britteni teos annab isegi sellise sümfoonilise teose mõõtme välja, kuidas see sinu jaoks mees võrreldav sümfoonia kannetti täiesti kindla peale, sellepärast et noh, seal isegi oli kuidagi seda kolm osali nagu sümfoonia ei pea kolmeosaline olema, aga ütleme, et seal oli nagu erinevad osad, et just see vahepeal selline natuke rahulikum, natukene hõredam, keskmine osa ja siis lõpus jälle tuli see uus möll peale. Et miks seda ei võiks nimetada sümfooniaks. Et ajad on muutunud, et ei pea olema sonaadivormis. Seda peab ka ütlema, tead, sellist muu maailmamuusikat, millest sa mitte midagi, muidu ei tea, et eelmine aasta Riga Volmeril ükse Brettini teos oli kavas, et nii head kui ka noh, näiteks Austraalia muusikast midagi teada saame. Tegelikult on ju maailmas nii palju head muusikat, mida mitte kunagi teada ei saa. Eks siis dirigendi enda teene õnne Ta nii tihedalt Austraaliaga ja sealse muusikapildiga seotud on olnud ja, ja väga hea, et tänu sellele sellistele kontaktidele siis ka midagi kuuleme. Pühapäeval, kaheksandal märtsil esinesid Niguliste kiriku võlvide all kammerkoor Collegium Musicale ja eesti sümfonietta. Dirigendiks Endrik Üksvärav. Kontserdil pealkirjaga Päikeselaul käisonite Sammer. Selle praeguse situatsiooni valguses oleks võib-olla paslik küsida, et mis tundega sa üldse kontsertile läksid ja kas kontserdil õliga publikut? Kontserdi neli väga palju, isegi oodatust rohkem publikut. Ja kuna see oli nüüd juba peaaegu nädal aega tagasi, siis tegelikult praegu ju iga päev meil olukord muutub ja nüüd minnes ajas nädal aega tagasi, siis tol hetkel ei olnud minul küll sellist mingisugust kartust hinges ja tundus, et publikul ka mitte, et publik nautis publikut, oli tõesti väga palju, publik oli väga eriilmeline. Kui tavaliselt käia eesti kooride kontsertidel, siis mingil määral pole midagi teha, vaatab sealt vastu üks ja sama selline vilunud kontserdipublik et selles suhtes see oli väga huvitav näha, natukene oli turiste ja natuke selliseid, võib-olla vähem kogenud. Koori kontserdikuulajaid oli kohal. Sinu kuulamiskogemust kuidagi ümbritsev maailm ei seganud. Ma mõtlesin küll sellele, et kui ma oleks ise saanud kuidagi seda juhtida, siis, siis ma oleks tahtnud publikule panna südamele seda, et see muusika, mis meid Nigulistes ümbritses, vajab testid keskendumist ja ma võib-olla ise tundsin natukene sellega raskusi. Aga samas lõppude lõpuks suutis muusika ikkagi mind isiklikult nii enda sisse viia, et, et see, mis minu ümber toimus, ei häirinud mind sugugi. Tulles selle kava juurde, siis kui terviklikuks seda muusikalist õhtut pead. Kolleegium musikaalne ja Eesti sümfonietta esitasid siis kolme helilooja teoseid sellel õhtul meile Tõnu Kõrvits uulajailu ja Pärt Uusberg ja tegelikult teises järjekorras, et Pärt, Uusbergi teos oli keskmine ja ma tahaksin öelda, et see kava jättis mulle tõesti väga tervikliku mulje, et kui tihtipeale koorid kuidagi tükeldavad nende kontserdid ära mingisuguste vahetekstidega või võtab mõni koorilaulja sõna siis sellel õhtul mulle tundus, et see kontsert algas eile lõppes, aga vahepeal ei saanud üldse aru, et kollektiivid vahetusid laval või sellist tükeldatust absoluutselt ei olnud minu jaoks ja ka nagu energeetiliselt oli see kõigi väga hästi üles ehitatud. Kontsert algas pihta siis Tõnu Kõrvitsa kooriteosega Päikeselaul siis vahepeal kollektiivvahetus tuli Eestis infonietta lavale ja lõpetati siis koos, lauldi uulajailu päikesemissat. Aga tagasi mõeldes mulle tundus, nagu see oleks olnud kõik üks terviklik tunniajane teos ühe helilooja võib-olla ulatuslikumalt teosest. See oli väga-väga huvitav ja väga terviklik oli minu jaoks küll. Kas selles tervikus oli ka mingisuguseid kontraste või vastandumisi? Tegelikult mitte, aga samas ma arvan, et see oli võib-olla selle kontserdikava tugevus, et millele esitusel kaks eesti heliloojat, üks norra helilooja, kui ma veel neid hiljem kõrvuti panin, siis ka neil omavahel on nii palju seoseid, et Pärt Uusberg on ju kõrvitsaõpilane kõrvits, kirjutas selle teose Päikeselaul USA-s. See teos on bluusirütmist inspireeritud. Samas Ulajailu on Norra helilooja, kellel on teatav selline mõnus kõrgus on tema muusikas ja samas ta ise ka ja elab USA-s. Nii et kuidagi on heliloojad olid minu jaoks nii omavahel kokku põimunud ja siis võib-olla võis oodata, et kuidagi nende eesti ja norra helilooja vahel tekib mingisugune kontrast. Aga kui siin nüüd helikeelt võrrelda, siis Ulajaile on ise ka öelnud oma loomingu kohta seda, et ta otsibki konsoneerivat ja ta arvab, see muusika, mida inimene vajab või mille poole inimese loomus nagu kuidagi orgaaniliselt nagu soovib tõusta, ütlesin, et ongi nagu need konsoneerivad helid, mida tema püüab oma heliteostesse tuua. Ja kui me paneme siia kõrvale nüüd kõrvitsa ja Uusbergi, siis minu jaoks nemad suudavad ka dissonants ja niimoodi käsitleda, et need kõlavad nagu konsonandid selles suhtes jällegi terviklikkus tõusis esile. Selliseid kuidagi ehmatusi minu jaoks kontserdiõhtu jooksul ei olnud. Eesti muusika interpreteerimine on meie muusikat Pole midagi väga omast, aga kui loomulikult, et hakkasid need siis norra muusikaga. Ja see on huvitav küsimus, sest kui mina mõtlen kolleegiumile, siis minule esimesena hüppavad pähe ikkagi tormi see selline Eesti kava, et nad on mingil määral nagu hea visiitkaart Eestile, kes viib Eesti muusikat maailma. Aga samas jällegi, kui me võtame selle norra helilooja, siis tema loomingus on tegelikult nii palju nagu eestimaisest või selliste põhjamaisest. Et ma arvan, et kolleegiumile võib-olla seda nagu tabada seda märki ei olegi eriti raske. Pluss kui vaadata Ulajailonov loomingut, siis ma ei saa öelda, et igas, aga ikkagi valdav eesti kõrgetasemelisi koore laulab tema loomingut ja mulle tundub, et see nagu eesti kooride poolt väga omaks võetud tema looming et võib-olla me ei ei võtagi seda kuidagi kaugena ja see sobib meile siia põhjamaisesse kliimasse nagu väga hästi see tema looming. Millised nüansid või millised momendid sellest kontserdist sinu jaoks kõige erilisemad olid? Ja ma tahaksingi võib-olla seda interpretatsiooni justkui nagu suure i'ga nagu rõhutada ja see on minu isiklik maitse, minule väga meeldib kuulajana, kui ma ei pea muretsema koorilaulja pärast. Et kui ma ei tunne seda raskust või seda pinge, mis temal eriti suuri ulatuslikke teoseid esitades on. Mulle väga meeldis, et sellel õhtul seal kontserdil ma ei tundnud mitte mingisugust raskust, mitte mingisugust pinget, mitte mingisugust muret. Ja mulle ei hakanud kuidagi silma ega kõrva ükski isik. Kooria Sinfoniettaga, dirigent minu jaoks moodustasid väga hea terviku ja ma tõesti sain keskenduda sellele muusikale. Et see mulle väga ja väga meeldis ja alles hiljem kontserdit lahkudes kuidagi need emotsioonid ja arutelu kõik rullus lahti, et oli aru saada, et kui palju tegelikult olid kõik muusikud pingutanud, aga samas nagu laval olles publikuni see ei kandunud üldse. Muidugi tuleb mängu kuulaja maitse. Kui rääkida kõrvitsa päikeselaulust, siis mina oleks võib-olla isiklikult oodanud, et tekst tuleb selles teoses natukene rohkem esile, kuna see tekst on tõesti väga võimas Püha Franciscuse tekst, vaimulik tekst ega kavalehes ja kõrvits on ise rääkinud sellest, kuidas ta ootas pikalt ta saaks seda teksti kasutada ja tekst minu jaoks oli selles teoses nagu väga tähtis. Et kui tuua see tekst Niguliste kirikusse, siis Niguliste kirikus kõlab juba publiku aplaus nagu kunstiteos. Et ega sellest tekstist päriselt midagi väga palju alles ei jää. Ma ise oleksin võib-olla oodanud rohkem rõhuasetust sellele. Ja teine asi ka soolod selles tehases. Ja siin on täiesti maitse küsimus, kas kuulaja soovib, et soolosid esitatakse nagu koorilaulja tämbriga või soovime me, et soolod oleks esitatud kuidagi võimsamalt veetnud, oleks välja toodud kolleegium muusikale, läks võib-olla seda esimest teed pidi. Soolad ei olnud väga rõhutatud ja minule see väga sobis, aga ma tean, et on inimesi, kes kontserti olid mingil määral nagu pettunud või, või ootasid, need soolod oleks olnud rõhutatumad. Kui me räägime nüüd Pärt Uusbergi palvest, mida esitas Eestis infon, jätta siis see on alati minu jaoks nii vaimukas, kuidas Pärt suudab öelda oma teosega nii kiiresti kõik ära, et kui see teos lõpeb, siis on selline tunne, mina kuulajana ainult defitsiiti. Et me tahaks veel ja veel, aga samas seda ei tule. Et tõsine nagu austus kõigepealt heliloojale siis ka Symphony ETAle, et selle teosega algus ja lõpp ja kõik saigi nagu öeldud, aga samas oli selline tunne, et nii tahaks veel, aga siis õnneks, kui liigume tagasi sellele nagu kontserdilt terviklikkuse poole, siis kolmas teos ilusti viis seda mõtet nagu edasi Ulajailo päikese, mis sa siis, et miski ei jäänud nagu poolikuks ja see kontserdi nagu selline energeetiline tase, kas see, kas see kasvas kuni siis missa sankide sazani ja siis kuidagi pandi kontserdile nagu punkt energia hakkas kahanema ja me jõudsime nagu et selle kolmanda teose lõpuga nagu siis lõppes nagu kogu kontserdit, kõik mõtted jõudsid sinna lõppu kokku ja ma tõesti tahan rõhutada, et mulle väga meeldis, kuidas kontserdi kava oli üles ehitatud ka juba see, et kõigepealt tuli laval koor, siis sümfonietta ja lõpuks Liinat koos, et kui nad ei oleks kokku omavahel saanud, selleks on nagu tõeline pettumus, aga need said kokku ja need lõpetasid ühisel sellisel koraalilikul viisil panid sellele kontserdile väga mõnusa punkti. Ja võib-olla tahaks välja tuua seda. Tõnu kõrvitsa päikesemissat esitavad praegu väga paljud koorid. Esiteks sellepärast, et ta on tuleval loodetavasti tuleval kammerkooride festivalile. Mai alguses on ta A-kategooria kooride kohustusliku pala hulgas 405. osa siis sealt. Ja lisaks enne iseseisvuspäeva esitas seda Tartu Ülikooli kammerkoor ja paari nädala pärast esitleb seda kolm lindu siin Tallinnas ja Tartus mõlemas. Et väga huvitav, saab olema neid teoseid võrrelda ja lisaks on ju A-kategoorias kammerkooride festivalil veel mitmeid koore, kes ma usun, et tahavad oma kontserdikavasid esitada. Nii et seda Päikeselaulu võib kuulda siin ja seal, et ma ise küll kahjuks ei saanud Tartu Ülikooli kammerkoori kuulama minna, kindlasti kolmelinduma, võimalusel lähen kuulama ja saan siis sellise mõnusa võrdluse, et soovitan ka kuulajal kindlasti silm peal hoida, et see on praegu selline väga. Ma ei saa öelda, et moes, aga väga erinevaid esitusi võib kuulda selle teose kohta. Kuulasite 14. märtsi heligaja saate tegi Johanna Mängel. Olge terved.