Nii hakkame pihta, Meelis Kubits on tulnud meile rääkima kultuuripartnerluse sihtasutusest. Tere, Meelis Kubits. Tere päevast. On ta siis juba loodud või loomisel? Asutus on loodud, sihtasutus on formaalselt asutatud aga see on selline, see ei ole isegi mitte stardipauk, see on alles selline sooja tegemine. Et idee on siis selles, et hakata koondama sinna sihtasutuse juurde erinevaid kultuurirahastamisega seotud erarahastamisega seotud algatusi. Ja, ja ideaalis me võiksime jõuda kuskil kevadel siin lähikuudel mingisuguse esimese konkreetse, sellise erakapitalil põhineva fondina mis oleks selle sihtasutuse korraldada või vähemasti koostöös, mis genereerib, siis genereerib siis noh, võib-olla sellist keskklassi või jõukama keskklassi ühisvahendeid, kultuuri rahastusse. Nii et formaalselt oleme, oleme asutatud, aga sisulist tööd ei ole veel ja kas seda peabki tingimata tööks nimetama, aga veel ei ole alustanud. Nii sisend on meil nüüd teada, et kuidas, kust raha tuleb kuhu raha läheb ja kuidas ta välja läheb. Kas kontserdikorraldaja tuleb teie juurde? Meelis Kubits, meil on jube ja plaan 20000 kuluks ära. Kust raha tuleb, see tegelikult ka veel väga teada ei ole. On olemas idealistlik vaade, mis põhineb noh, võib olla viimase 10 aasta jooksul mingisugusel praktilisel tegevusel on temale, on moel või teisel Villenenud, mille ühine märksõna võiks olla kultuuriekspordi ja Eesti tuntuse võib-olla kasvatamine või, või, või arendamine mingitel turgudel, kuhu riik muidu ei jõua. Väga sellepärast, et me oleme väike riik ja me igale poole ei jõua tades haka seda tuntust kasvatada skulptuuri ekspordi abil. Ja on tekkinud mingisugune arusaamine, et Eesti ühiskond võiks olla sedavõrd küps, et meil on tekkinud inimestel vahendeid. Meil on tekkinud vaimsust ja valmisolekut sedalaadi tegevust toetada. Küsimuse teie küsimuse juurde tegelikult peaks, kuhu raha lähedastelt raha saab, kuidas teilt raha saada? Ma arvan niimoodi, et me investeerime järgmised pool aastat sellesse raha kogumisse. Järgmisel nädalavahetusel viskan selle palli kõrgele õhku, kutsun sõpru ja mõttekaaslasi kokku. Ja, ja need inimesed, kes liituvad ja kes on nõus kaasa mõtlema ja panustama need tegelikult osalevad ka selle tulevase sellise struktuuri loomises või väljakujundamises ja sealt tekivad ka reeglid, mis tüüp, b ettevõtmistele, mis tüüpi algatustele appi üritustele või projektidele, seda rahakat saab hakata taotlema. Aga see on natuke selline, võib-olla hästi lihtsakoeline käsitlused, kõigepealt kogumis jagame kohe laiali, et ma tahaks tegelikult, et lähiajal just nimelt testida seda, et see kõlab väga ilusasti, et, et kaasame rohkem eraraha. Aga, aga, aga kellega ja kuidas me seda kaasame selle kaudu tegelikult tekib ka arusaam, kellele, kuidas me seda jagama. Aga noh, teeme siis selle nii-öelda sisendi veel kord selgemaks, et te olete PR inimene ei olnud seda väga kaua, mis tähendab, et teil on Eestis päris lai tutvusringkond. Et kas see nii-öelda kapitali kogumine käib niimoodi, et te helistate läbi tuttavat rikkad firmajuhid, et äkki saad, teeme midagi või sellel saab olema mingisugune teistsugune süsteem ka. Minu arusaamist mööda Me üritaks teda ikkagi luua võimalikult laiapõhjalise sellise ühiskondliku kandepinnaga. See, et algatus tuleb kuskilt inimeste poolt, kes on olnud varem konsultatsiooniäris, ei puutu nagu mingis mõttes nagu asjasse, et samamoodi võib ta tulla inimese poolt, kes on olnud transpordiäris või, või, või mingisuguses muus. Aga ei ma küsimusega rohkem see, et kas algnagu, nagu see impulss tuleb ikkagi isiklike kontaktide pealt? Algne impulss kindlasti sulab tunnetki isikliku tunnetuse pealt, et ettevõttet tead ja inimesed, kes on valmis panustama, võiksid seda teha süsteemsemalt, võiksid seda teha eesmärgipärasemalt ja võiksid ka ennast vabastada tegelikult nendest tohutu sellest suurest kogusest taotluste hulgast, mis nende isiklike ja töö meile tegelikult tabab. Et kui see tegevus ära struktureerida ja kui see tegevus ära institutsionaliseerinud, siis see võiks olla nii andjale kui saajale rohkem efektiivsem. Aga vastus küsimusele, et kust tuleb algne impulss siis loomulikult, eks ma alustan ikkagi sõpradest-tuttavatest, ettevõtjatest, nendest inimestest, kelle kolm varasema 25 aasta jooksul kokkupuude ja eeskätt nendest, kellega tegelikult me koos olema seda asja ajanud sil noh, viimasel kümmekonnal aastal, eks. Tuurist pilissi batuumi Jerevan kaks pool aastat poolteist aastat tagasi Eesti vabariik 100 tähistamiseks, siis seda juba finantseeris 63 Eesti ettevõtjad koos riigiga. Aga 63 Eesti ettevõtjad annetas ühe teatud, investeeris teatud numbri ja siis me saime selle hiiglasliku ja meie esindusorkestri liigutada nii kaugetesse eksootilistesse piirkondadesse. Konkrouizarmen, kes on need inimesed, kes on valmis seda p projekte taotlema? Need on kindlasti esimene. Aga nad küsivad ju, et me tunneme teineteist, eks ole, Meelis Kubits 20 aastat, see on väga tore, aga et mis ma ikkagi veel vastu saan peale selle, et kavalehele tuleb ka noh, mitte kõige suuremate tähtedega minu nimi. Ma olen, olen väga seda meelt, et see algatus on näoga andja poole, ehk siis see küsimus on väga aktuaalne, et mis antakse vastu. See, see ei pea ilmtingimata täna ja Eesti ettevõtja on ammu kasvanud välja nendest sellistest kasvuraskustest, et kuskil peab olema mingi nimi lehel. Neid võib alati lehel olla kooskõlas selle, selle, selle toetajaga. Kuskil peab olema logo seinal, hoidku selle eest. Tuleb logo taustal teha, ma tean, tervjuu tuleb logo taustal teha spordiuudiste jaoks, sellepärast et spordimarketing on, on väga suur tööstusharu ja seal on on see kontakt, et tarbija ka absoluutselt teisel tasandil on inimesed, kes mõõdavad seda pärast, eksju, kas see logo oli seal? Ei olnud, just nimelt kultuuris on natuke teistmoodi ja, ja ma tahangi rääkida sellest, et et see vaimsus, et mitte ainult kapital peale tekkinud kolme aastakümnega Eesti ettevõtjatel vaid on ka tekkinud mingisugune vaimsus või mingisugune küpsemine, mille, mille, mille väljund on just nimelt see, et see lugu ei pea seal ilmtingimata olema. Aga, aga see, kas midagi vastu anda vastu Talva panda lugupidavat suhtumist, inforingis olemist, väärikust ja sobival hetkel loomulikult ka tribüüni? See on kõik see, mida ka riik teeb, aga, aga riigi eelarverahastus on alati anonüümne. Et ta on ka kõige kõige parem riigipoolne toetus, tuleb anonüümselt riigieelarvest, aga aga mina olen kujunenud üheksakümnendatel. Ma olen kujunenud selles keskkonnas Eestis, kus suveräänne kodanik oli oluline, kus rõhutati ettevõtliku meelelaadi, kus sotsialismi ei ole veel võitnud, nii nagu ta kipub Euroopas praegu olema. Ma olen väga seda meelt, et andekas looja leiab igal hetkel rahastaja ja ma arvan, et me peame ka Eestit nagu tõukama mitte tagasi, aga me peame tõukama edasi selles suunas, et, et andjal on nimi ja nägu. Seda, millisel moel see nimi ja nägu pärast kas ekraanil logo taustal ilmula kodust välja paistavad, see sõltub andjast endast. Kas te seda ei karda, ei ole õige sõna, ma ei oskagi nüüd sõna siia panna ka seda, et et teil läheb asi väga hästi käima. Me ju eeldame teed, tahate, et läheks hästi käima ja, ja siis need, kes on harjunud saatma firmadesse neid kirju, nad saadavad inertsist edasi, lootuses, et äkki ikkagi näkkab, ikka tule ja et te saate kuidagi selle, ütleme, eraraha jagamise monopoli Eestis kätte. Ei, seda ohtu ei ole sellest ajast. Me vabanesime kuskil, hakkasime vabanemis 80.-te lõpus, eks vabanesime lõplikult. De jure 91, et monopoli enam ei tekkinud, et ja seda ohtu Eesti inimese puhul, et me kõik koonduksime kuskile ühise mütsi alla, seda ohtu ka ei ole. Kuigi. Ja ma leian, et mida rohkem kui me nüüd ka seda diskussiooni nagu arendame ja viskame neid palju õhku siis, siis kui see aitab, tähendab üleüldse tuua kultuurisfääri juurde rohkem raha seal eeskätt siis eraraha. Ja see, see, see, see enamus näiteks liigub sellest kuidagi meist mööda või, või liigub liigub edasi mingisuguse oma plaani järgi, selles ei ole mitte midagi traagilist. Et monopol õhti mitte mingil juhul siin ei näe, sellepärast et ettevõtjatel on oma väga selged arusaamised välja kujunenud, keda nad väga paljudel ettevõtjatel, keda nad toetavad. Ja see fakt ainuüksi, et, et me üritame asutada mingisugust erakapitalil põhinevat kultuuri toetusfondi ei pruugi neid kuidagi morjendada. Et et aga kõigepealt tuleb läbi tegude tõestada, et me suudame teha laiapõhjalise ühiskondliku struktuuri. Et kui me läbi esimeste tegude, seda tõestame, võib-olla siis tekib see usalduse ja tuleb ka toetusi ja, ja investeeringuid sealt nendelt inimestelt ja ettevõtetelt, keda me täna ei tunne. Nii, nüüd me vist sellega oleme jõudnud ühele poole, et kust see raha tuleb ja mis nemad saavad, kes seda raha annavad teie organisatsioonist? Te saate selleks või moodustate palgalise kontori võis. Ideaalis suures plaanis peaks asi välja nägema niimoodi, et kõigil silm säraks, siis pole mõtet teha nägu, et see saab olla väga pikalt, Al turistlik tegevus, tegelikult kõik edukad fondid ja ma ei hakka pane imeliselt nimetama ka Eestis, kes on ka kas meditsiinisfääris või sotsiaalsfääris pärinevad, et ikkagi seal mingi elementaarne administratiivkulu on juures, ilma selleta ei saa. Aga, aga noh, sel aastal me üritame ikkagi nii-öelda ilma hakkama saada, et meil peab olema annetajale ette näidata mingisugune tulemus enne kui me läheme annetaja juurde ja ütleme, et me virutamiselt mingi protsendi endale kuskile taskusse. Aga ta on alt üles algatus. Ta ei ole seotud kulutustega selles mõttes, et need kulutused, mida me siin täna teeme, on kulutused ajale ja oma oskusteabe edastamisele ja mõned formaalsed kulutused juurde esimese sündmuse korraldamisel. Sellega me saame niimoodi hakkama, et me kellegi juurde müts käes minema ei pea ja on ka inimesi, kellega me oleme siin natukene varem mõtteid vahetanud, kes on mõttekaaslased läbi aastate olnud ja ja kes on nõus kandma ka neid kulutusi, juhul kui need peaksid tekkima, mis, mis väljuvad tavapärase korralduse raamidest. Saan ma aru, et, et see on ikkagi fond, mis suuresti tegeleb klassikalise muusikaga. Ei, ei sugugi mitte, et klassikalise muusikaga kasekese muusika vihje võib-olla võib tulla ainult et sellest või vihjem pärit sealt, et et mõned viimased, sellised minu mittetulunduslikud tegevused on olnud kas siis raha korjamine Tel Avivi, MustonenFestil jaoks või, või Steinway klaveri jaoks või, või, või siis ERSO toetamine või selle puuli toetajate kokkupanemine mõnel mõnel reisile üksnes seisab ka sellel suvel ees Odessasse, et sugugi mitte. Et me ikkagi vaatame seda pilti laiemalt, et aga, aga kas meil õnnestub jõuda selleni, et, et igal nii-öelda kunstivaldkonnal oleks oma selline sihtkapital nii-öelda kulka hulka teiste hulka ei tee, sellepärast et meil puudub selleks võimekus ja ei, ei olegi vaja Siieteist, Kulcatet. Et see, ma arvan, et me peaksime tegema midagi sellist, mis kulka täiendab ja, ja, ja kui ta kunagi tulevikus tekitab mingeid sümpaatset konkurentsi siis ainult see, et see valikuvõimalus loojatel laieneb ja andjatel samamoodi laienenud. Nii et teoreetiliselt võib sinna hakata kuuluma nii kirjandus kui rahvakultuur. Absoluutselt, et kuidas, kuidas me õnnestub ennast siin käima joosta ja kuidas meil õnnestub rahvast kaasata, et sellest väga palju sõltub nii et me kindlasti ei ole see muusikas kinni. Ideaalis igal valdkonnal saavad olema nii-öelda mentorid või need tarkade klubi, kes ütleb, et, Reaalpalk peab olema, peab olema sellepärast et minul kompetents õnneks puudub ja see on võib-olla ka minu selline suur konkurentsieelis tegelikult, et kui sa oled naiivne ja diletantlik, see on sul lihtne lihtsam sellist algatustega välja tulla, sellepärast et puuduvad huvide konfliktid ja puudub sügav teadmine, sest kui see teadmine on olemas, siis tahaks hakata igale poole sekkuma taks hakata ise jaotama hakata ise suunama, aga ma arvan, et täna on ka, kui rääkida sellest Tarkade klubist, siis täna on ka väga palju inimesi väljaspool ametlikku kui nii-öelda kultuurimaailma, noh, nad on selles mõttes, et inimesi, kes ei saa otseselt palka, eks ju, selle igapäevase töö eest kas kas kuskilt ministeeriumisse mingi skulptuuri organisatsioonist toniimesiga riigiametnike seas ettevõtjate seas, kui me käime kontserdisaalis või teatris või kui me näeme nende kirjutatud arvustusi kes on inimesed nii-öelda väljastpoolt, keda, keda oleks väga hea meel kaasata nendesamade tarkade klubi liikmeks, selge see, et lõpuks peab tegema valiku. Oletame, et meil on midagi jagada valiku ikkagi inimesed, kes valiku teevad, peavad olema kompetentsed, mina nende hulka ei kuulu. Et sinu vastus. Kas te ikkagi nagu eeldate, et te hakkate jagama selliseid summasid, mis on summad ette nagu 200 euroga, nagu mängima ei hakka? 200 eurot on tegelikult nojah, ja kogu lugupidamises siis 200 eurot suures pildis. Ma ma ütleksin niimoodi et kasutaksin 100 euro kujundit, et 100 eurot tõesti või kas seesama 200 eurot iseseisvalt on, on, on midagi, mis midagi, mis väga ei mõjuta ja pigem pigem pigem narride kui aga kui 1000 inimest panevad aastas püsimaksena sellesama 100 või 200 eurot, siis on see teises suurusjärgus number ja siis saab ka teha teises suurusjärgus asju. Et ma sellesse ühistegevus selle sõnanit heas tähenduses, mitte selle sõna võib-olla praegu on, ettevõtluses on platvorm üheksa palju, et mis on, võib-olla see mõiste hakkab devalveeruma sellesse väga usun. Ja tahaks sedasama tõesti, et meie, eestlased, suudame koos midagi ühiselt teha. Siis see 100 oli mul rohkem nagu sellest väljavõtmise poole pealt, et see, kui inimene paneb 100 eurot fond, mis on väga üllas ja ma väga nagu toetan ja hindan neid inimesi. Ja noh, te võtate mõistagi vastu, aga kas mul tasub fondi tulla sooviga, et äkki saaks 100 eurot? Ei, ma, ma arvan Te ei tasu sellepärast, et, et kui sul on hea idee ja kui sa, kui sul silm särab, siis tegelikult selle 100 euro taha ei tohiks. See peaks kulutama nii palju aega, et kirjutame kellelegi mingeid kirju, et andke mulle 100 eurot. Et võib-olla, kui sa lähed kirjutama sadat kahtesadat 300 eurot, võib-olla see ei ole nii hea idee, et võib-olla siis võib selle edasi lükata. Projektikirjutajaid on meil ju täitsa nagu nagu noh, nagu amet Eestis olemas, kes, kes oskavad häid projekte kirjutada, millega ta Kulkas siis saab raha, et kas kuidagi nendele projektidele mäletan vähe loomingulisemalt ka, sest teil ei ole ju mingeid nõudmisi või ei kui on vormistus, on korrektne, siis on okei, kui on nagu lendlev idee, aga sõnastada ei oska, et siis siis ei ole. Ma olen seotud viimase aasta jooksul ühe ühe lokaalse algatusega, mille hea sõber Kristjan Rahu suunas Saaremaal on selline mittetulundusühing nagu võimalus kohe ongi ö-tähega võimalus. Ja, ja see on Saaremaa kultuuri ja haridusprojektide rahastamiseks loodud mittetulundusühing ja seal me näeme tegelikult seda, et meie suur konkurentsieelis, kui seda võib niimoodi nimetada, ongi meie paindlikkus, et kui tuleb kihvt asi ja ta tuleb enne taotlusvooru või ta tuleb vahetult peale mingisugust taotlusvooru, millest järgmine on poole aasta jooksul, siis me suudame kiiresti reageerida. Ja, ja me jah, elementaarne bürokraatia puht vormistuslik, blue plaan peab olema, aga ma olen väga seda meelt, et et väikeettevõtja mentaliteedis olles eluaeg väikeettevõtja olnud, et siis see ei ole kõige olulisem asi, et ma arvan, et sära inimeste silmades, eks nagu ütles kadunud Urmas Ott, on kõige olulisem. Nüüd kas te pigem nagu plaanite jagada seda fondi raha organisatsioonidele või eraisikule või on seal mingi pahe? Üldse ei oska veel täna vastata sellele küsimusele, et täna ennast ära siduda mingisuguse väga selge lubadusega, et teeme niipidi, niipidi kindlasti ei tee, et et täna veel ütle. Miks te seda teete? Mina teen seda sellepärast, et ma olen seda teinud ise ja rahastanud erinevaid kultuurilisi tegevusi erinevate eesti kultuurikollektiivide visiite või või turnee siis nii-öelda väljaspool Eestit erinevatel hetkedel olnud, on olnud need, need käigud ja ajastuse kantud erinevast on nendel on, need on olnud erinevad ajendid, miks on seda tehtud, kui me 2016 käisime näiteks Peterburis siis me sinna mingisugust Eesti kõrgkultuuri ei viinud, sest eesti kõrgkultuur sõidab Peterburi vahet korra kuus, vähemalt seda võib-olla kaks korda kuus ja meil on seal oma Jaani kirik ja kogu aeg toimub midagi. Seal me käisime nagu sellist sõjahirmu natuke mahavõtmist siin Eesti inimeste seas, eks ju, ja tahtsime näidata vene inimestele, et, et me siin ei käi ka kõik Agristit liputaks ju ei lehvita, nendega on olnud erinev aeg. Aga sellele selle tegevuse käigus nende projektide kokkupaneku ja erastamise käigus tekkinud arusaamine, et kui seda teha väheplaanipärasemalt kui seda teha kahestruktuur õiglasemalt. Kui teha seda kuidagi professionaalsemalt, panna sinna natuke rohkem aega, kui ma seni olen teinud, pannud ja kaasata mõttekaaslasi, et siis tulemus võiks olla parem, on selles mõttes selline hästi helge arusaamine ja teine on see, et me noh, mulle tundub, et me oleme valmis täna vaatamata sellele, et riik väga jõuliselt, et ühiskonnas nagu laiendab oma sellist, haaretaksime esimesest aprillist minema apteekidest, mis toimub, eks ju, ja me näeme selliseid, selliseid noh, see riigikapitalism, mille üle võib nalja visata, noh, kuus või seitse aastat tagasi siis täna on see Realis väga-väga see igapäevane siis vaatamata sellele ma ikkagi olen seda, seda meelt, et et ühiskond on küps, et erasektor, tavakodanikud tuleksid ka panustama ja tullagi ja saaksid sellest seda, mida nad vajavad, nad saaksid, nad on pärast kontserdisaalist väljumist paremat inimest. Oskate te mingisugust summat nimetada, mis on teie nagu ideaalis noh, kogu aeg laual, millega tegeleda, mida jagada? Juht tahab mind viia väga libedale Ei, ma ei taha üldse viia libedale teele, ma lihtsalt tahaks teada, et kui kõrgelt teil see mõte lendab. Kõrg mõte lendab väga kõrgelt, ma arvan, et ma arvan, et, Järgmise suure eesti kultuuriobjekti kui see, kui see kultuuriobjekt on seotud See sõltub poliitilistest valikutest, mis, mis, mis täna on ka parlamendil ja valitsusel laual, aga, aga oma mõte lendab täpselt niimoodi, et järgmise suuremalt no ütleme, et mitte järgmise, aga ühel hetkel ühe suurima kultuuriobjekti, kui mitte ei ehita rahvast tervikuna, siis vähemasti osaleb selle projekti tellimises. Ehk siis see mõte lendab niimoodi, et ta, me peaksime suutma koondada. Kuulge, kui 100 aastat tagasi meie esiisad, eks ju, olukorras kus kus kus raha, väärtuslikvelyntel hoopis midagi muud, kui täna ehitasid Estonia teatri, et siis kas me siis ei saa hakkama? Noh, ärme siis ta seda nagu uuest kontserdisaalist esimene teatrist. Aga mingisuguse seemne mega ka suutma kogu koguda, et see, et, et Vabaduse risti jaoks Vabadussamba jaoks koguti raha, noh ma arvan, et 10 15 aastat ja lõpuks oli seal vist 200 annetajatakse, noh, see on tegelikult ju see ei vasta ju tegelikult meie võimekusele. Mina viskaks selle palli väga kõrgel, aga, aga, aga noh, loomulikult on ta on naiivne arvata, et kogume siin mingisuguseid sadu miljoneid eurosid, aga, aga, aga ma arvan ka seda, et Eestis on täna olemas ja kes ja ma ei pea silmas konkreetset inimest, aga ettevõtja, kes on ka valmis selleks, et oma oma oma oma võib-olla oma tegevuse jälje jätmiseks, eks ju teha mingisugune selline liigutus. Me ju näeme tegelikult, et et mõtted liiguvad noh, väga maailmas ainulaadsetes kategooriates sama. Kristjan Rahu liigutus, eks ju, töötajate premeerimiseks poolteist aastat tagasi on? On, see on niisugune Henry Fordi Võib-olla päris viimaseks hetkeks nagu loodate rohkem Eesti ettevõtete peale, et absoluutselt Eesti ette, et mitte need, kellel on välismaa kontor siin ja. Siin on see on objektiivne paratamatus, et Eesti ettevõtjad on seotud Eestimaaga ja nemad saavad otsustada, nemad saavad otsustada, nemad tahavad otsustada, nemad vaatavad igapäevaselt sellele Eesti elule silma alates oma töötajastakse, lõpetades pankuriga, kellele intressi maksta ja mädanes eriti tugevalt selle kultuuriruumi ja musta mullaga seotud. Välisettevõtete puhul on see traagika, et suured välisettevõtted ja see ei ole mingi saladus eeskätt pankadega seotud alates pankadest on oma turuosad kätte saanud ja neil tegelikult omanikud on pannud nad ikkagi üsna sellisesse jõulisesse mõttesse võtnud nad, et nad neil neil neil nad on, et see, mida nad tahavad, nad tahavad teie õhtusest saatest tegelikult seda logo seal laskesuusataja seina peal või ta taustal sponsorite taustal aga, aga sellist klassikalist nagu kas kultuuri toetamist või mingit muud mittetulunduslikud tegevust täna välisomanik ei soosi, sest tal on turg olemas, ta tal on, tal on Rootsis oma lapse rahvusooper, keda toetada. Aitäh, Meelis Kubits, edu teile igal juhul, edu aitäh kutsumast. Just.