Eligaja. Tere, head klassikaraadio kuulajad. Märtsikuu esimese nädala on 400 raadiojaama üle maailma pühendanud naiste esitatud ja kirjutatud muusikale. Heligajas heidame pilgu minevikku ja uurime, milline positsioon on olnud naisel meie pärimuses. Arvustamisel on uus heliplaat Mart Saare soololauludega ning kuulame, mida ütles kultuuriminister. Tõnis Lukas pärast pärimusmuusikute kontserti Eesti rahvaluule arhiivi toetuseks MINA, OLEN, Lisette velt head kuulamist, heliga. No ma ei kuule Kolmapäeval, neljandal märtsil toimus Eesti Rahva Muuseumis pärimusmuusikute kontserte Eesti rahvaluule arhiivi toetuseks. Esinesid pärimusmuusikud ja muusikalised koosseisud, kelle looming on saanud inspiratsiooni või otseseid eeskujusid. Rahvamuusikast 1000 kohale tulnu seas oli ka kultuuriminister Tõnis Lukas. Tere, Jüri, palju õnne, armas Eesti vabariik. Ütle, miks mul on äkki tunne, et olen väljasurev liik. Kultuuriminister Tõnis Lukas, palun öelge, millise märgi jätab selline toetus kontserte endast maha. See toetuskontsert on väga mõjus, väga mõjus ja ma tegelikult usun, et see kandepind on palju laiem ja sellest saadakse aru ka selle adressaadi juures, kuhu see kiri siit praegu teele läks. Mina, kultuuriministrina teen kõik selleks, et Eesti humanitaaria ja eesti rahvusteadused ja konkreetselt Eestiga tegelevate teemadega uurimine saaks mitte ainult piisavalt rahastada võrreldes praegusega, vaid tegelikult rahastada niimoodi stabiilselt, et tulevikus üldse mingit ohtu ei tekiks, et ma arvan, me murrame selle mõttega läbi. See kiri, kui teie ise seda ei öelnud, siis ma ei hakka praegu siin nimetama see esimene kiri, mille mari kalkun saatis seal oli adressaat olemas ja ma olen kindel, et valitsuses on toetus olemas. Mina olen juba ettepaneku teinud järgmisest aastast, tekitada Eesti kultuuri ja keelega tegelevatele teemadele teadusuuringutele baasrahastus ja täiendavad rahastamisvõimalused. Ma usun, et kultuuriministeerium saab siin toetada ja näidata initsiatiivi, aga Eesti teadusrahastuse üldine tõus ja Eesti teadusrahastuse süsteemi korrastamine, nii et Eesti teemadega tegelemine ei ole mitte häda ja viletsus, vaid on au ja uhkus. Vaat nii on vaja asi korraldada ja ma loodan, et Haridus-Teadusministeerium ka seda kuulda võtab. Kas te oskate natuke kirjeldada ka seda protsessi, et kui nüüd need allkirjad anti esmaspäeval üle riigikogu esimehele Henn Põlluaasale siis tema sõnum oli see, et nüüd lähevad need allkirjad edasi kultuurikomisjoni, mis hetkel see jõuab nende inimesteni, kes siis otsustab? Praegu on tegemist kindlasti võib-olla erakorralise rahastamisega sellel aastal, aga seda peab Kirjandusmuuseumi juhtkond Haridus-Teadusministeeriumiga läbi rääkida. Mina saan seista praegu selle eest, et järgmisest aastast mingi lahendust leiduks ja eile kaitsesin humanitaar- ja eesti kultuuri ja keele uuringute täiendavat rahastamist valitsuses ja see protsess käib praegu niimoodi, et ettevalmistused käivad septembris, kiidab järgmise aasta eelarvevalitsus heaks, siis ta läheb alles Riigikokku ja hakkab kehtima järgmise aasta esimesest jaanuarist, nii et see on pikem protsess ja ma loodan, et läbimurre tuleb järgmise aasta alguses. Suur tänu ja head, võtke heaks. Pearoog. Kustutada. Rahvaluule Norra õigus. Pärimusmuusikute kontserte Eesti rahvaluule arhiivi toetuseks on tervikuna järelkuulatav klassikaraadio koduleheküljel. Jaanuaris ilmus Mart Saare kogutud soololaulude teine heliplaat maailmapilguga rabalaulik. Saare laule esitavad metsosopran Iris Oja, bariton Atlan Karp ja pianist Kadri-Ann Sumera. Plaati arvustavad tenor Mati Turi ja pianist Martti Raide. Tere tulemast klassikaraadio stuudiosse, Mati Turi ja Martti raide. Mitu korda te plaati jõudsid? Te kuulate ühe korra, kuulasin mõningaid laule mitu korda. Täit kahte ringi mina ka peale ei teinud, et see oligi nii, et ühe korra läbi ja, ja siis veel kuskilt nagu tagasi hüpates ja kui mingi asi jäi nagu meelde ja tahtsin veel seda kuulata ja natuke seal süveneda, eks. Muusikutel endale on olnud selle albumiga idee, et iga järgnev plaat on selline üks tervik, et seal ei ole mingisugust kronoloogilise järjekorda, seal ei ole temaatilist valikut. Kuidas see tervik teile mõjus? Vaat mina nagu otsisin tervikut, et kas siin on mingi printsiip ja ma lugesin plaadivihikust pigem nagu ei olegi mingit sellist, väga sisulist läbivat joont, et pigem oli eesmärk pakkuda niisugune kirju ja võimalikult vaheldusrikas kava. Et seda tulebki sellisena nagu võtta, et niisugune värvikirev ülevaade tõesti erinevatest perioodidest, täiesti varasest loomingust, ka viimastest lugudest ja ütleme vaheldumisi on siin siis nagu kunstlaulud ja rahvaviisi seaded, et ta ongi ilmselt see tervikuna siis mõeldud nagu üks kuulamine, võib-olla selles mõttes tervik ja et, et mul ei hakkaks kuidagi igav kuulates või, või selles mõttes, et oleks vaheldusrikkust siia sisse tooma, et ilmselt on siis plaadi kokkupanijad ja esitajad nagu seda silmas pidanud nagu tervik olla, et siin tõesti sellist temaatilist, eks ju, mingisugust. Kuigi üks teema nagu on, aga see on nagu peaaegu ju nii või teisiti, Mart Saare käib kaasas, on selline looduse teema või ütleme, inimhingeseisude peegeldamine läbi looduse ja, ja nende elamuste ja kogemuste Aga Mati Turi saab rääkida ühest tervikust, selle konkreetse Albumi puhul jah, ilmselt saab sellepärast et kuna artistide ise on ju sedasi mõelnud, ehk siis see tervik on ju siin minu käes küll, aga nagu ise seda tervikut siit ei leidnud. Et ma pigem tajusin soovi salvestada võimalikult palju Mart Saare laulusid ja see soov neil ilmselt ka on, nagu ma tean, et üks plaat on ju olnud ja kolm plaati vist tuleb veel. Et võib-olla see rohke salvestamise soov kumastasid mulle nagu rohkem läbi. No mina teadis seda suurt pilti, et on plaanis ju viie plaadi peale siis mahutada ära praktiliselt ju kõik või väheste eranditega, nagu nad ütlevad kogu 108 tänuväärne asja, et see nagu tingib ka selle, et kui sa jagad sa 100 85-ks, siis noh, eks sealt tuleb välja kuskil, ütleme 36 laulu tsirka või niimoodi peaks siis jõudma ühe plaadi peale, et et võib-olla järjest kuulamiseks tegelikult noh, see ei olegi kas mõeldud nii, aga muidugi see 35 lugu jääb nagu natukene paljuks, et tegelikult need need muljed ja kõik hakkavad, mõned laulud on nagu hästi lühikesed, aga see ei tähenda, et me saaks neist kuidagi pealispindselt nagu läbi joosta või üle joosta, et nad ikka tahavad nagu süvenemist. Mina isiklikult kuulasin seda plaati kolmes etapis päris otsast lõpuni, ema ei ole seda justkui kordagi kuulanud. Aga noh, tal on nagu natuke selline antoloogia sugemeid või antoloogia mingisugune ambitsioon kogu sellele ettevõtmisele, et siis on see nagu aru saada, et see on nagu hästi mahukas niisukene kogu köida jah, et üldiselt on ju ka kuidagi välja kujunenud ikkagi isegi laulu kontsert öeldakse no 20 laulu 20 kuni 25, et et läheb kuulajale paljuks, lihtsalt ei suuda enam nagu haarata või hakkavad need asjad nagu peas minema võib-olla siis sassi ja, ja üks hakkab nii-öelda nagu teiste üle kirjutama, millest on nagu selles suhtes kahju, aga Meie käes on plaat, et me saame seal igal hetkel toda ja kuulata siit näiteks pooled ja ja siis järgmised pooled, võib-olla siin ongi keskel. 20. lugu on ju selline duo lugu, et mis võiks mingis mõttes nagu seda esimest poolt lõpetada. Minu jaoks oli see üllatus. Ei olnud seda isegi täheldanud martsale loominguga. No tõesti selge on see, et igal aastal Mart Saare loominguga heliplaate ei ilmu ja need esitused on need, mis nüüd jäävad arhiividesse fonoteekidesse, kes teie saare loomingu austajatena olete nende esitustega rahul või õnnelikud nende üle. Ja sedavõrd rahul ma olen küll, et me saame võtta ja kuulata neid laule. Asi võib olla, mis mulle selle plaadi pealt niivõrd omaseks ei saanud, oli see, et just see järjest kuulamine. Kui ma kuulan neid laule, siis ma peaksin justkui iga kolme nelja laulu peale ühe pausi tegema, sest minu jaoks võib-olla see interpretatsioon jäi läbi laulude ühe plaaniliseks. Mart Saar kirjutab eesti keeles eesti interpredile ja Est-interpreet esitab seda eesti keeles. Ja võib-olla see teksti sügavus jäi minu jaoks sellel plaadil pisut vajaka. Räägin täiesti lihtsalt oma mõtteid. Et mul tekkis seda plaati kuulates veel üks selline minu jaoks nagu veidi segav mõte, et Mart Saar on väga peenekoeline, väga kõrgest klassist helilooja see, mida ta paberile pannud, see on väga sügav. Ja seda ilma mingisuguse naljata. See, et selle sügavuseni jõuda, on vaja päris mitut võtit päris mitme ukse avamiseks. Ja see viimane kamber, kust me siis leiame saare oma laulude keskel. Selle kambri võti jäi minu jaoks sellel plaadil leidmata. Mul on hea meel selle üle siin minul oli siin nagu tundmata lugusid palju ja jah, seda ja mõned niisugused momendid hakkasid nagu välja joonistuma või mingisugune muster siin mingid asjad, mida ma tahaksin küll esile tuua, just, et üks asi on see, tema fenomenaalne oskus rahvaviisi niimoodi vormistada lauluks, et tegelikult meil kaob nagu see taju ära, et tegemist oleks mingi rahvaviisiga, et ta nagu kergitab selle kunstmuusika lavale selle loo ja sa ei panegi nagu tähele, et võib-olla see meloodia ise ju jääb küllalt väikese ulatusega ja pidevalt korduma, aga see on niivõrd huvitavalt harmoniseeritud ja, ja seatud klaverile, niisuguse leidlikkuse ja ja teatava ma ütleks isegi impulsiivsus ega, ja kindlasti inspiratsiooni ka, et need olid väga jällegi taasavastamisele. Kuidas ta ikkagi suudab niiviisi, et see oli nagu üks asi, mis tekitab sellist Apetiitsust, kahtlemata teine asi, mis torkas silma, on see, et ikkagi Saara, nagu ületamata hällilaulude meister on ja et tal on siin mitu hällilaulu ja oli eelmise plaadi peal ja meiegi oleme neid veel mõningaid ette kandnud, et millise pieteedi ja peene tundelisusega kuidagi sellise elulise ütleme südamlikkusega soojusega ta seda teemat nagu käsitleb ja kuivõrd nagu ehedad, need mõjuvad, et need on nagu pildid nagu elust enesest, see kõik, kuidas seal vormistatud, et see on ääretult sarmikas ja kuidagi nagu kõnetab väga tugevalt, et see tuli käsite esile mitmel puhul, et end kuidagi hurmavad erakordselt. Ja kolmas asi, mis ma ütleksin, et joonistub kogu selles kirjus valikus välja kaks asja, et saarel oli üks, üks erakordselt võimas niisugune kunstiline tõus oli seal 1922 23, sealkandis on loodud nii palju silmapaistvaid lugusid ja nendest on päris mitmed selle plaadi peal, siin ka. Olgu siis mainitud seda tuli ja päike ja vari 23 on ka laul, ussisõnad pärit ja, ja veel mitmed asjad, et see kuidagi torkab kohe silma säält. Ja teine periood, mis väärib tähelepanu, on ikkagi nii-öelda hiline saar. Vaatame, siin on laulud loodud aastatel 1961 62, et tasub meenutada, et tegemist on kaheksakümneaastase härrasmehega, eks kuidagi see see särts ja nooruslik värskus, mis sealt vastu vaatab, et seal ikkagi tähelepanuväärne tema seal ilmselt kuni lõpuni sellist lapselikku, avastamisrõõmu ja, ja vaimustamise ja siukest üllatumise rõõmud. Mulle tundub, et see nooruslik ees on ära märgitud ka selle plaadi kaane peal, kuhu on kirjutatud rabasõna. Üks niisugune mõte, mis mul muidugi tekkis ja et see on nagu teine plaat, kus on eksju kaastegev veel siis üks meeshääl ja esimesele lise Taavi tampoonid on Atlan Karp siin plaadi peal. Me ei ole üldse maininud, et eks, Iris Oja ja Kadri-Ann Sumera on siin niukesed põhitegijad. Aga ikkagi, et kõigi nende kolme puhul on tegemist madala häälega ja see tähendab ka seda, et paljud lood on nagu transponeeritud allapoole, et samas on teada, et ju originaalis on valdavalt kõrgetele häältele kirjutatud need saarelood, et et lihtsalt ändraalselt ta jääb niisuguse nagu tumedasse koloriiti võib-olla kogupilt, mis siit vastu kajab, et võib-olla ma tea, soprani seal kusagil või, või mingi tenorihääl tooks mingisugust teist värvi ja vaheldus ja sisse, kui see oleks siis neil mingil moel nagu mõelda, edaspidistes nende kettakiste peal sinna panna, aga noh, eks elu ilmselt mängib need valikud ette, kuidas see hakkab kõik minema, aga, aga natukene võib-olla jah, seda kogumuljet ka värvib, eks ju, veli sellistesse madalamates toonides, see tähendab puhtalt klaveri peal alla transponeeritud, et noh, ta ei kõla nagu niimoodi ja ta läheb lihtsalt nagu tumedaks ikka sinna passiregistri poole veel sügavamale, et et midagi läheb, tuleb tunnistada siiski selle käigus kaduma, et see lihtsalt on niimoodi, et kuna kunstnik on nagu väga tämbri ja Saar oli väga värvitundliku kõrvaga, et need helistikud ei ole juhuslikult valitud tal, et mis ta sinna pani, ta armastas väga rohkelt alteratsioonidega helistikke ka, et need on seotud selle kõla ja värvimeelega kindlasti seda ei saa muidugi ka halvaks. Interpreedi selles mõttes, et kui on salvestamise soov sellisel kujul, siis seal tulebki teha. Respekteerin küll, aga lihtsalt, et see kuulates nagu jäi ja kui kõrva või niisugune mõte tekkis, et mingisuguse, oma oma varjundi ta paneb nagu sellele küll jah, aga noh, tulevik on meie kõigi endi oma ja tulevad ei teagi veel, kes kunagi ja teevad sellesama uuesti ja hoopis teiste häältega ja ja eks see lõppkokkuvõttes rikkus ongi. Suur tänu, Mati Turi ja Martti raide klassikaraadiosse tulemast. Aitäh kutsumast. Märtsikuu esimesel nädalal kõlavad 400. raadiojaamas üle maailma naisheliloojate loodud helitööd, dirigeerivad maestrot ja muusikat esitavad naisinterpreedid. Projekt naised muusikas on sündinud Unesco ja EBU üleskutsel tähistada naiste uskumatut panust muusikasse. Alles üsna hiljuti on hakatud tunnustama naisi klassikalise muusika tähtsatel positsioonidel. Naisheliloojate muusika kõlab festivalidel, kontsertidel ja raadiotes üha rohkem kuid siiski on see vaid väike protsent heliloomingust. BBC peadirektor ja EBU president toni hool ütleb, et algatus tõsta tähelepanu keskpunkti. Naised muusikas on eesmärgi saavutamiseks ülioluline ja sellel on potentsiaal algatada uusi diskussioone, esitada asjakohaseid küsimusi naiste esindatuse kohta ja edendada soolist võrdõiguslikkust kõigil tasanditel. Eelmisel kevadel toimus rahvusvahelise nüüdismuusika ühingu Iiesziiemm korraldatud rändfestival maailma muusikapäevad Eestis. Suursündmuse eel tõstatus ka meie muusikaelus soolise võrdõiguslikkuse küsimus. Ühingu osad liikmesmaad peavad oluliseks järgida sookvoote festivali programmis. Festivali üks kunstilistest juhtidest, helilooja Märt-Matis Lill ütles intervjuus ajakirjale muusika, et meil Eestis on noorte heliloojate hulgas pigem naisi, nii et see ei ole meie võitlus ja täiendas mõtted. Klassikaraadio saates helikaja. Muide, minule üldse ei meeldi mõelda oma naise mees, helilooja, mulle meeldib mõelda kui heliloojatest, et minu arust see on ikkagi väga mehaaniline lähenemine nagu kunstile ja see seda nakatunud jõuliselt tegema, seal on selline väga tugev vasakpoolne ideoloogia taga, mis on ennast väga jõuliselt kehtestanud. Ja noh, minul ausalt öeldes see meenutab nagu nõukogude aega siis küll räägiti rohkem töölisklassist, aga nagu sama mehaaniliselt otsiti seda mingit töölisklassi aspekti. Et minu arust see on nagu sarnase ideoloogia uus tulek ja mind nagu tegelikult hämmastab, et see on olnud nagu nii edukas. Samas saates kõneles soolisest võrdõiguslikkusesse klassikalises muusikas helilooja Helena Tulve. Ühelt poolt me võime tõesti öelda, et miks me peaksime mingisuguse, ma ei tea koodi majandusega üldse tegelema, et lähtume kvaliteedist, mis on absoluutselt õige, aga siis tekib nagu see küsimused, et mängitakse nii head kui natukene halvemat meeste muusikat, aga naiste puhul see nagu tõstetakse eriliselt esile, et miks me peaks ühte halba teost mängima ja ma arvan, et halba muusikat ei peagi mängima, aga et noh, me ei saa nagu rahulduda selles mõttes sellega, et nagu neid naisi ei ole Kas olemas, keda ei mängita ka ma mõtlen just ajaloost kui siin rääkida Eestis, mina näen pigem probleemi selles, et varsti võib-olla ei ole meil enam mehi eriti head helilooming, tundub, et on väga ebaatraktiivne eriala, ma tean ise konkreetselt näit minu arust väga andekatele üliõpilased, kes ei ole tahtnud sellega jätkata, sellepärast et sellega ilmselgelt ei ela ära ja ma arvan, et minust palju suurem probleem on pigem see, et sa eriala ei võimaldagi nagu enamikes maades tõenäolisena sellist normaalset äraelamist tegelikult, et mulle meeldiks rohkem, kui nagu võideldakse, nagu selle eest, et see kuidagi oleks normaalsem, et seda ala valides on sul nagu mingisugune kindlus ikkagi olemas. Ja no vot, siin on huvitav ka nagu mõelda, et need naised ja mehed, mis on nende sellised kaardid siis elus nagu on, et mulle tundub, et naised võib-olla on julgemad nagu riske selles mõttes võtma, et ikkagi nagu jääda selle juurde jäänud. No vähemalt siin meie lähipiirkonnas, tõsi on see, et väga paljudel naistel seda võimalust ei teki, ütleme Eesti on selleks palju suuremad šansid, aga et kuskil mujal on väga keeruline ja siis tehakse sellest tõesti suur number, kui on, on mingisugune esimene naine seal, selles ooperimajas ja nii edasi, et me ei oska jah, niimoodi võib-olla mõeldagi. Ja väike kultuur, kus niikuinii kõik on nagu peo peal mehed või naised, ah jah, ja kus naised ka algusest peale on palju nagu aktiivsemalt jõulisemalt nagu kaasas olnud kõmmutama eesti professionaalse kunsti muusikaajaloo peale, siis noh, tegelikult seal on üsna varakult, Ta on nagu naisel palju rohkem nagu esil kui, kui mujale nagu meil kindlasti on mõnevõrra erinev. Nii kõnelised eelmisel kevadel heliloojad Helena Tulve ja Märt-Matis Lill. Saade oli eetris 27. aprillil 2019. Vahetult enne rahvusvahelist nüüdismuusika festivali World Music Days. Festivali järel testis USA muusikakriitik mände kukk veebil ajakirjas i kerifiulisson esile Eestis tegutsevaid andekaid naisheliloojaid. Klassikalise muusika veebilehe pahtrek andmetel pole olukord siiski kuigi roosiline. Ometi võib täheldada kasvavat trendi. Esimest korda uuris pahtrek naiste positsiooni klassikalises muusikas 2016. aastal. Siis oli 50 populaarseima nüüdishelilooja seas seitse naisheliloojat. 2019. aasta seisuga kuulub nimekirja 13 naist. Kui 2013. aastal jõudis 100 parima dirigendi hulka üks naine, siis nüüd on neid nimekirjas kaheksa. Teiste seas ka Viini raadio Orph sümfooniaorkestri peadirigent Marin also, kelle sõnul on tänapäeval naised teel positsioonidele, mis on sajandeid olnud kättesaamatud. Ta lisab, et muidugi on vaja veel tööd teha, rohkem piike murda ja loobuda arhailisest eelarvamustest. Tänases saates kõneleme naistest muusikas rahvaluuleteadlaste pilgu läbi. Uurime, kuidas peegeldab naist siinne folkloor. Stuudios on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule teadurid, Merili metsvahi Madis Arukask ning Eesti rahvaluule arhiivi vanemteadur Janika Oras. Milline on olnud naise roll meie pärimuses, räägib Merili Metsvahi. Ma alustan siis hästi ammusest ajast. Nagu praegu on meil siis ma saan aru, see olukord erinev kui suuremas osas Lääne-Euroopast. Niimoodi on see olnud juba väga ammu. Näiteks Rootsi ajaloolane Nils Blomkvist, kes väga hästi tunneb keskaja seadusandlust oli kohutavalt üllatunud, kui ta leidis liivi Latgale õiguse 1212.-st aastast ja seda rakendati eestlastele 1214.-st aastast. Ja see seadus ütleb, et kui naine mees abielluvad, siis vara läheb üle naisele. Ja kui naine mees lahutavad, siis vara jääb lastele ja naisele. Ja seal on veel kaks sellist seadusesätet, mida saab tõlgendada ainult emajärgses kontekstis. See tähendab, et tegemist oli siis ühiskonnaga, kus vara päriti naisliini pidi. Peamiselt see tugineb tavaõigusel, see seadus ja me ei tea täpselt, võib-olla ta iga ühiskonnakihi seas tollel ajal enam ei olnud, aga kindlasti varasemal ajal oli siin naisel väga tugev positsioon. Seda tõendavad ka arheoloogilised andmed ja folkloor ja, ja muu, et see oli hästi üllatav, sellepärast et mujal Lääne-Euroopas niimoodi ei olnud ja, ja sellest on hästi palju jälgi siis jäänud ka järgmistesse sajanditesse, et see naise tugev positsioon teatud sfäärides säilis, kuigi juba 13. sajandi teisel poolel muutus tegelikult ühiskond siis selliseks patrilinaarseks nagu mujal Euroopas oli, et et vara hakkas ikkagi mees pärima. Aga meil oli ka päris pikk orjaaeg ja orjaajal oli siis lugu niimoodi, et mitte midagi ei kuulunud sellele talumehele või taluperele peaaegu tähendab majapidamine kuulus mõisnikule ja selle talukohaga sai kaasa ka taluraudvara siis teatud arv loomi, tööriistu, et need ei kuulunud tegelikult talu peremehele küllaga kuulasse perenaisele see kaasavara, mis ta kaaslase enda kodust ja seal oli tavaliselt ka lehm. Ja kui ta müüs selle lehma ära, siis see raha tuli naise kätte tavaliselt ja ja noh, kui me ütleme näiteks eesti pulmakommete peale, seal jagas pruut hästi palju ande välja pulmakülalistele, peiupoolsetele, sugulastele kõik oma veimevaka, tohutult palju kindaid, vöösid ja teisi asju ja nendest sai ka kingitusi siis peiupoolsetele sugulastele, Need kingitused kuulasid temale. Hiljuti ma just lugesin 19. sajandi algusest pärit eesti talurahva õigust, kus oli kirjas, et kui abielunaine sureb niimoodi tale järglasi ei ole, et siis tema liikuv vara Läheb ta emale, kui ema veel elus on. Kõiki neid kirjeldasid, mis me loeme nagu rahvariiete kirjeldusi ja kuidas käisid naised, neiud kõik kilisesid ja kolisesid seal seitsmeteistkümnendal, 18. sajandil, et neil oli ikka päris palju ehteid küljes ja ja noh, loogiline ju, et see ikkagi läheb emalt tütrele, et et see muidugi ei kuulu mehele. Paljud asjad, mis meil pärimuses folklooris on, need viitavad sellele naised kunagisele tugevale positsioonile eskuse seaduslikud või õiguslikult ei olnudki ja kui naine ei saanud kohtus valla kohtustada, pidid tal olema mees esindaja sageli, et siis ikkagi tegelikult mingites sfäärides oli naise otsustusõigus päris suur. Ja tanutati, noh, seal on ju ka haruldane asi, et 18. sajandi lõpus vallasemasid Tanustati ja see on täiesti haruldane, nagu, kui vaadata naabermaade konteksti, et seal ei olnud niimoodi, et oleks käinud ilma abi elumata naine, niisugune abielunaise märk nagu tanud peased. Kui me vaatame otsa näiteks regilauludele või muinasjuttudele, siis kuidas need on naist peegeldanud, kas see positsioon tuleb sealt kuidagi välja? No küllap ta moel või teisel ikka tuleb, aga eks nende allikatega on kõik niimoodi, et nad on väga mitmekesised ja mitmehäälsed ja teistpidi võib-olla ka natuke ühekülgsed, et seda täita, pilti luua ei ole sugugi lihtne, et see, mida Merilisin ajalooliselt esitas, sellega võib täiesti nõus olla, ühest küljest ta seda kahtlemata see naiskesksus seda liini pidi ajaloos tagasi minnes on tõenäoliselt veel varasem ta kuskilt peab tulema ja küllap ta tuleb siis sellisest soome-ugri rikkust metsakultuurist, arvan mina. Skulptuur, inimkultuur on pigem naisekeskne ja meestesfäär, on tõesti see äärealad või, või metsikus või see äraolek mida me võime näha tõesti paremini siiamaani mõnede idapoolsete soome-ugri rahvaste või, või idapoolsemad rahvaste juures. Ja testid on ikkagi selge see, et alates vähemalt kuskilt et üleminekust põllumajandusele noh, ütleme kuskilt pronksiajast siis või kõige hiljemalt alates kristluse tuleku ikkagi noh, ütleme siis tinglikult kasvõi seesama 13 sajand on eesti kultuurile vähem või rohkem mõjuma hakanud selline patriarhaalne surve või, või sellised kultuurilised mallid, et see mehekeskused, et ühtepidi, kui me räägime, noh, siin eelnevas me kuulsime, eks ole, sellest tanutamisest ja kõigest sellest asjadest, aga noh, tõsiasi on ikkagi see, et abiellumisega naine läks üle mehe sugukonda, ta sai mehe. Ma ei saa öelda, et mehe omandiks, aga, aga noh, see see muster pigem on ikkagi euroopalik patriarhaalne, sealt alates domineeriv muster, nii et peame ikkagi kogu aeg vaatama seda kahte poolt ja aga ma olen üldiselt jah, väga nõus sellega, et eesti kultuuris see naise positsioon on eriline siiski ja vististi jõudes nüüd seda küsitud regilaulu juurde, eks kajastub ka regilaulus ja selle lauljates vähemasti selle andmestiku põhjal, mis meil on, tõsis andmestik on noh, mõnes mõttes jällegi hiline, ühekülgne, eks ole, alates domineerivalt, 19.-st sajandist, aga sealt see natuke nagu vastu vaatab. Tegelikult siis, kui meil teadvustati see, et on olemas rahvaluule ja rahvalaul, see romantismiperiood, et siis tegelikult ju noh, kui me räägime siin nüüd traditsioonilisest muusikast ja muusikutest, et siis ka laulu puhul ju tegelikult see laulik eeldatigi ju, et see on mees naislaulik, et see vajab sinna ette seda täiendid naisaga. Kui laulikutest räägiti, siis vaikimisi tundub, et just see euroopalik muster oli see, et see peaks olema mees. Romantismiperioodi mõjutas tugevasti eriti šoti poeedi Meghani Need ossi, jaanilaulud need olid Eestis siin Kreutzwald, kelle eeskujuks ja seegi oli ju selline arhetüüpne pime laulik nagu Homeros ja no kes iganes. Ja hästi kõnekas ma võtsin selle tsitaadi kaasa, see on 1850 Alexander Heinrich, naisi esimene selline suurem regilaulude publikatsioon Sis sakslase poolt kus ta sissejuhatuses arutabki, et ja viitab just Kreutzwaldi-le, kes on sellest siis kirjutanud. Et tegelikult ja mis parata, naised laulavad neid laule. Ta ütleb niimoodi, et ma räägin naissoost, kui ta räägib nendest, kes laule laulsid, sest eriti naised laule meeles peavad mõned veel praegugi nende alalhoidmist tütarde kaudu teadlikult taotlevad. Ja ma ei kahtle, et paljud ilusad laulud algselt nende poolt on loodud, tõelisi laulikuid praegu enam ei ole. Ja siis ta hakkab rääkima sellest mees laulikust, keda Kreutzwald teadis, aga kes oli juba surnud. Et noh, see on nüüd see suhtumine, mis siia sisse tuli ja kohtus sellega tegelikult regilaulu, seda vanemat laulutraditsiooni esindasid naised. Muidugi, siia võib alati kohe nagu tuua selle teise poole, et jah, seda kõige vanemat laulukultuuri on läbi aegade meil väga väärtustatud ja otsitud, jaga kogutud, aga paratamatult naised olid selle säilitajad ja õlid nagu hästi loomulikel põhjustel, sest nemad olid kodusemad, vähem liikuvad Nad olid seotud koduste tööde lastega. Noh, ka selle ühiskondliku olukorraga, nii et neil ei olnud seda vabadust, Nad ei käinud sõjaväes, nad ei käinud vooris kus iganes ja söödud too olid mehed, need, kes tegelikult said neid teiste kultuuride mõjusid võib-olla rohkem. Ja mehed läksid lihtsalt varem üle uuemale rahvalaulule, lõpriimilisele laulule, sellele Euroopa mudeli järgi loodud laulule ja nad jäid kogujate tähelepanu lihtsalt kõrvale. Uuemat rahvalaulu hakati palju hiljem koguma. Et see on nagu võib-olla ka jälle üks põhjust, miks meil see naislaulikute teema on nii oluline ja naislaulikud on nagunii nii võimsalt esile tõusevad meie kogud. Aga neid ei ole väärtustatud ju läbi aegade seesama Aleksander naiskirjutas 1844. aastal, et eestlased ikka veel loovad neid vana tüüpi regilaule, et nad ei ole hakanud ka veel riimidesse laule looma, kuigi sakslased on juba ammust ajast neile püüdnud õpetada vaimulikke rahvalaule on tõlgitud eesti keelde alates seitsmeteistkümnendast sajandist ja seda on püütud eestlastele omaseks teha, aga ka ei võta seda vastu, et nad seda riimilist lauloyd. Ta ei ole akent loom, et see on nagu hämmastav, kui kaua püsis meelse eelmine moderne aeg nii-öelda, et et me kogu aeg räägime siin, kuna uuritakse ju ka kõike nagu ikka noh, Inglismaal oli täiesti teistmoodi maid, mida on palju uuritud, et seal oli see naise positsiooni erineb ja me oleme võtnud need eeskujud ja juba 19. sajandil hakati siis lähtuvalt sellest Lääne-Euroopa mallist uurima ja 19. sajandil loomulikult tulid need tohutult intensiivselt need kultuurimõjud sisse, aga aga ikkagi see varasem periood on minu meelest nii põnev ja see üleminek, mis toimus just 19. sajandil, et see oli hästi suur muutus. Ja minu meelest just kuskil 19. sajandi keskel algas siis moderniseerumine nii-öelda ja siis me saame juba rohkem rääkida sellist tüüpilistest, patriarhaasiatest, mudelitest, eesti kultuuri puhul, ma arvan, et, et muidu oli see ikka pigem selline nagu väljastpoolne, noh, oli aga edge seal sisemuses olid sellised tugevad naisjõud liikumas või ma ei oska öelda, et ikkagi väga palju on ju rahvaluules seda, et kuidas siis naine püüdiski võib-olla jah, siis kompenseerida nende laulude ja lugudega seda, et naislibahundid ja kõik need, kes meil käisid ja siis püüdsid seda kompenseerida, et neile surutakse kuskilt patriarhaat ühiskonda peale. Et siin kõlas nagu selline mõiste või noh, et kultuuri käsitleda, siis me võime lihtsustatud, küll aga vahetaja kindlasti sellisel sisesfäärile avalikult sfääril ja ütleme siis nüüd niimoodi, et kui 19. sajandil moderniseerumis käigus eesti kultuur tahes või tahtmatult ilmselt Ta hakkas Saksa kultuuri eeskujul üle võtma üha jälle patriarhaalseid Malle ja see puudutas siis ennekõike seda kultuuri avaliku sfääri, et mehed on esikohal, eks ole, kes viisid meil rahvuslikult vihkamise läbi, kes kirjutasid eposeid ja nii edasi ja ja kes olid needsamad sõnavõtjad ikka mehed tõepoolest, eks ole, see on nagu näide sellest avalikust sfäärist, kus ilmselt mingite eeskujude põhiselt siis on mehed eelistatud või eeldatakse, et nad justkui peaks seal olema rohkem. Samal ajal kui võib-olla tõepoolest kultuuri sisemised väärtused on pigem olnud ikkagi kogu aeg ja pikemalt üha edasi ka naiste käes. Võimalik, et siin on tõesti päris palju midagi eesti kultuurile spetsiifilist ja päris kindlasti kui see on nii, siis seda on vorminud ka need vahepealsed sajandid. Ütleme, et see alguspunkt, see kunagine kultuuriminevik, kas tõesti võib-olla olnud tavapäraselt materjalina Aarne, aga, aga kui me võtame noh, tõepoolest selle mainitud mõisa aja või, või eriti sellise päris orjusliku kõige pimedam aja kuskil põhjas järel 18 sajand ja nii, eks ole, siis kindlasti see oli väga vaenulik ka talle mees kultuurile üleüldse talupojakultuuris pean silmas, Eesti mehed on väga palju kannatanud ja see omakorda küllap on siis noh, ma ei taha tugevdanud, aga loomulikult alal hoidnud seda naiskeskset kultuuri südant sealhulgas ka nende vanade laulude laulmist. Kui me võtame seda kui ühte eesti kultuuri sellist kvintessents. Kas on nii, nii meeliinegaskee Cancy puu ja naine, naeruliin, kaaski, kandki, kassoudooge tuuril kaskee kaant, paljon paras pangele. Kaskjeegaanudki kargab vööle uue aia kaskee kant. Millest meie esiemad laulsid ja luuletasid? Jällegi need kategooriad, milles meie mõtleme selle suulise kultuuri puhul on hoopis teistsugused. Et näiteks suulises kultuuris ei ole eraldi poeet ei ole eraldi heliloojaid, interpreet, et tegelikult see kõik oli ühes inimeses koos, et need olid siis need suulise kultuuri loojad, laulikud või pillimehed. Ja kui sa oled laulik ehk siis tõesti sa ei saa istuda kuskil ja kirjutada muusikat kellelegi, vaid sa pead looma seda elavas esituses ja sa pead ennast tegelikult selle elava esitusega kehtestama. Selle suure loojana on tõesti jällegi need erinevad olukorrad. Aga nagu me teame, kõik suured laulikud on olnud pulmalaulikud ja kui sa laulad pulmas, siis sa juhid sisuliselt seda mitmepäevast rituaali lauluga ja pead lauluga võitlema teise laulikuga, tõestama oma suguvõsa ülimuslikkust või paremust. Et see on äärmiselt, et suur selline loomeenergia, mis sellisesse olukorda panustatakse, jaga füüsiline energia. Noh, need naised pidid olema väga võimsad igas mõttes ja lauldi muidugi kõigest absoluutselt kõigest, et see nagu ei olegi mingisugune eriline küsimus, aga see maailm, mis seal lauludes peegeldub, et see jah, kuna siia see on võib-olla selle kogumisperioodi eripära, et see on selline natuke naise keskne siin kindlasti on ka mingisugused väga vanad ja ka sellised võib-olla jällegi meile spetsiifilised tiivid selline õe ja venna suhte olulisus ja noh, näiteks need teod, mida Skandinaavia-mõjulises ilmselt Karjala kangelaslaulus sooritavad kultuur, heerosed või kangelased, et neid meie lauludes jo teeb vend ja neid neist räägitakse selle õe või naise positsioonil, et see on nagu mingisugune selline perekesksem. Aga samas, kuna me teame, et see kangelaslaul on ka ikkagi mingisugusest kultuurist tulnud, et võib-olla on seal ka midagi veel vanemat Jah, et siin kõlas suulise kultuuri mõiste sees, et me peame tõesti võib-olla siin selgitama kuulajaleta suuline kultuur, oma spetsiifikat on midagi väga teistsugust, kui see meile täna harjumuspärane kultuur, mis põhineb kirjaoskusel, teisel lugemisel ülesmärkimisel taas selle põhjal reprodutseerimisel kõikidele neil võimalustel, mida kirjakultuur on andnud ja noh, tänapäeval veel muud võimalused otsa. Nii et kui me räägime tõesti sellest samast loomisest, siis noh, me võime metafoorselt kasutada neid samu mõisteid, mida me tänapäeval näiteks kasutame tänapäeval loovate muusikute puhul. Eks tänapäeva helilooja saab kirjutada, üle kirjutada, redigeerida, teha sootuks teisi tegusid võrreldes, eks ole, suulise kultuuri laulikuga suuline kultuur on tõesti väga selline hetkeline, on situatsioonipõhine, seesama pulmalaulik, kes peab reageerima, kes peab tunnetama, kes peab kajastama hetkes ja see ei puuduta loomulikult ainult pulma. Situatsioonilise puudutab tõesti suurt osa, võiks öelda ilmselt seda regilaulumaterjali ise, seda, kuidas selle kaudu on tegelikult suhestatud ennast hetkes maailmaga maailma endast läbi lastud ja nüüd kujutame ette, et ühel hetkel lihtsalt siis keegi kirjutas selle üles ja nüüd on need tekstid ja salvestused meie ees ja me võtame seda kui mingisugust absoluut oma kirjakultuur, sest seisukohast et see on nagu absoluutselt vale perspektiiv, võiks öelda, aga meil ei ole teist perspektiivi. Nii et tegelikult see on suur mõistatus, jääb meie suuresti varju. Peame seda taas. Ma ei tea, hetkest tunnetama või avastama või kujutama või looma välja mõtlema. Aga võib-olla seda tahaks ka öelda, et noh, me ei saa siiski nüüd jätta seda muljet, et ainult on olnud ilmselt naislaulikud läbi Eesti rehilaulu ajaloo, et kindlasti mitte, et jällegi siin on tõenäoliselt oma spetsiifilised põhjused, miks 19.-ks sajandiks on mehi regilaulude lauljatena vähem järgi jäänud. Miks mehed vähemalt sel ajal läksid kaasa, pigem siis ütleme, innovatsioonidega võtsid üle seda uuemat laulu lõid modernsed Eesti euroopaliku kultuurrahvast ja nii edasi ja nii edasi, eks ole, et siin on selline huvitav kultuurisisene rollijaotus jälle meie ees, aga pole mingit alust arvata, et näiteks ma ei tea aastat 300 500 või 700 aastat tagasi ei oleks olnud võimsaid mees laulikuid. Ja lõppeks nad olid olemas siiski ka veel 19. sajandil või ka 20. sajandil setomaal need. Ja Eestiski on ka olnud mees pulmalaulikuid veel sellisel dokumenteeritaval ajal ja häid ja tuntud mees pulmalaulikuid, et tõesti siin kindlasti mingeid absoluut ei ole ja kui me ka laulutekste vaatame, et seda mees positsiooni kajastab ju ikkagi ka päris arvestatav osa tekste. Aga muidugi, kui nüüd veel naistest rääkida, täna ei olnud selline teema, et siis tegelikult nagu jällegi naislaulik, et minu jaoks sellist ei olegi olemas, et naise puhul on ikkagi eriti oluline ka vanus just selles traditsioonilises kultuuris kus inimesed on olnud ju nagu teaduse ja meditsiini ja kõige muu sellise poolt vähem turvatud, kus nad on pidanud iseenda ja loodusega hakkama saama, et siin on olnud naistel see kriitiline periood, see viljakas iga, kui nad on tõesti olnud eri eriti ohustatud neist sõltuda, pluss see, et kogukond edasi elaks ja neid pidi hoidma. Ja tõesti näiteks seesama, et me oleme neist pulma laulikutest juba rääkinud. Et kui on teada keelde, et rase naine ei tohi pulmas laulda, et see on ju äärmiselt loomulik, et teda püütakse sellest äärmisel energiakulukas ettevõtmisest siis säästa ikkagi. Ja noh, nii oligi see noore naise, iga noore neiu iga. Et see oli see kuldne laulmise aeg looduses ka linnud tõestavad seda, et nemad on parimad just nimelt lauluga, et nende geenid on kõige paremad. Seda näitab see, kui hästi klient suudab isaslind meie piirkonnas suudab laulda. Et sama on toiminud inimeste puhul ka need tüdrukud, kellel oli vali ilus hääl, need olid ülimalt hinnatud ja loomulikult poisid, kes mängisid suurepäraselt pilli, see ju kehtib tänapäeva kultuuris ka. Ja meil ei ole palju neid kirjeldusi, aga näiteks kirjeldus, kuidas kaks tüdrukut kiigel käimine oli äärmiselt oluline kevadine rituaal, kuidas need kaks tüdrukut Palmse kandis hakkasid juba seal nelipühi paiku tema lauluga üks laulis ühe laulu teineteise ja see oli nagu selline pidev, kes on parem tõestamine, noored olid ümber, igal pühapäeval käidi kiigel, nemad jätkasid kuni siis jaanipäeval lauldi umbes ööpäev läbi ja siis üks andis lõpuks alla. Et kujutate ette, et see on nagu selline, no midagi laulupeod situatsioonile võrdset või väärilist. Aga jah, et siis, kui sul olid väiksed lapsed ja solid, sünnitamise eas ja abielus juba siis laulmine, kanaliseerus nagu kuskil hoopis teistesse sfäärides. Ja loomulikult lauldi edasi. Aga jah, võib-olla, et need kõige avalikumad esinduslikumade olukorrad olid siis nagu natukene vähem kättesaadavad, aga naistel olid oma naistepeod jälle sellised intiimsemad. Ja no muidugi see kodune laulmine, et tegelikult kodus oli ju laste muusikakool ja keskastme muusikakool ja väike filoloogi haridus ja kõik see ju tuli kodust. Lapsed olid juures, kui naised laulsid ja see oli nagu äärmiselt sidus selline just laulutraditsiooni edasiandmise seisukohalt aga siis see kolmas periood, see viljakast east välja pääsemine ja seda võibki tõesti nimetada väljapääsemiseks. Seda on traditsioonilistes kultuurides kirjeldatud väga positiivses võtmes. Naine võib siis sotsiaalselt asuda sellistesse rollidesse, mis talle varem seal viljakas eas olid keelatud liikuda, rohkem väljenduda vabamalt ja tundub, et võib-olla see on ka see kõige õigem pulmalauliku sele, avaliku rituaali juhi iga. Et siis ta on jälle selline suur ja nähtav ja avalik laulik. Aga noh, jah, selle tänapäeva heliloomingu osas neid mudeleid ei saa mitte kuidagi kahandada. Kui sul on see loomisaeg, et siis sa ikkagi lood ja võib-olla need tänapäevased olukorrad on ju palju intiimsemad veel. Kui me praegusel ajal tihtipeale arutelud kas siis lihtsalt naistest ja meestest või naisheliloojatest ja mees heliloojatest või naismuusikutest ja mees muusikutest lõppevad tihti tõdemusega, et jätame need mehed ja naised kõrvale ja räägime lihtsalt inimesest või heliloojast või muusikust siis kuivõrd eristatavad on meie pärimuses mees ja naine või kas me saame üldse rääkida ka lihtsalt inimesest? Traditsioonilisele kultuurile teatud soorollid on ikka omased ja paratamatud. Räägime meeste töödest ja naistetöödest ja, ja mehelikkust ja naiselikkust käitumisest ja nii edasi edasi, aga huvitav, küsimus on tegelikult hoopis selles, et kas nad kattuvad selle bioloogilise sooga alati traditsioonilisest kultuurist, et võiks välja tuua kindlasti mõningaid näiteid, kus teatud ühiskondlik roll eeldab näiteks pigem mehelikku käitumist, kas või selline roll nagu teadja. Eks ole, et võib-olla ei olegi oluline, kas ta on bioloogiliselt mees või naine, aga tema käitumine peab olema mingis mõttes domineeriv, võimukas võib olla sama laulikki, eks ole, kes on, tead ja ameti kolleeg, eks ole, nii et see küsimus on jällegi, kuidas ja kust nurgast vastata, et soorollid on kindlasti olemas traditsioonis skulptuuris ja, ja inimene oma mitmekesisusel olemas. Traditsioonilises skulptuuris. Aga mees ja naine ikkagi täiendasid teineteist, et kui me elame 18. sajandi juurde, tagasipöörde need siis seal, kui keegi sai juba talukoha, et siis see käis koos naisevõtuga, et see ei olnud mõeldav, et keegi on peremees ja tal ei ole perenaist, et peremees ja perenaine täiendasid teineteist ja pidid mõlemad olema, et see oligi nagu see pere tuum, et et ei olnud ühte ilma teiseta. Nojah, aga peremehe puudumisel võis naine olla de facto ka nii peremees kui perenaine, eks ole, näe seal nagu näide sellisest loomulikus sujuvusest omamoodi või kui me võtame jälle needsamad folkloorinäited, siis muinasjuttudes jääb vist väga mulje, et see naine või eriti, kui ta on kuri võõrasema, siis ta on nagu pealike ikkagi majapidamises, tema määrab asju, seda Tuhkatriinu isa pole kuskil näha, eks ole. Nojah, üldiselt me peame ju mõtlema ka sellele, et mees ja naine, me kujutame neid nagu selliste nii mees ja naine ja see ongi nüüd perekond ei olnud ju tegelikult see talupere, et see oli suur ja sidus ja see oli ikkagi nagu mingis mõttes juba väike kollektiiv siin olid igalühel oma rollid ja jällegi, kui me mõtleme mehest, naisest, nende suhtes, perekonnast, et selles traditsioonilises kultuuris oli sul võimalik olla naine, aga väga mitmes eri rollis ja täpselt samuti ka mees ja jälle, kui me tuleme selle vanuse juurde, et siis need eakad naised noh, nii nagu need teadjadki, eks ole, olid kosjamoorid, olid küla klatšimoorid, et neil oli nagu väga palju selliseid looja rolle tegelikult kultuuris üldiselt ja kindlasti see naine töötas ju mehega üsna võrdselt ja üsna kohe pärast sünnitamist. Et olid need vanad naised, kes lapsi hoidsid, et see oli üks suur tervik ja toimis ikkagi oluliselt erinevalt, kui tänapäeval. Perekonnad ja kõik ei olnudki omavahel suguluses, aga siin on huvitav mõelda ka selle sõna, pere või perekonda üle. Võtad Indo-Euroopa vasted või kõikides teistes keeltes, kus ma tean, mis soome-ugri keeled et seal on nagu olnud ajalooliselt, see tähendas see famiilia või seal oli nagu kõik ülejäänud, kes allusid peremehele. Et see oligi nagu peremees ja tema perekond seal olid, siis nüüd ütleme, sulased-teenijad ja naine, lapsed ja kõik need, aga Eestis ei ole sellist, et üks oleks hierarhiliselt kõige kõrgemale siis teised sellist sõna ei ole, pere, see tuleb etümoloogiliselt on seotud ju pigem pärima ja hoopis teise tähendusega sõnadega kui need Indo-Euroopa või Ungari Chal ajad või et need on hoopis teise tähendusväljaga. Jah, aga noh, ega soorolle ei peagi võtma aga mingit ahistajatena. Ta pidi sellised võimalused ennast identifitseerida kultuuris, oma elus ja oma elu erinevatel etappidel, nii et see hirm mehe ja naise erisuse ees või või küsimus üliinimese järele, noh, ma ei tea, siis ta võib küsida muidugi, aga nii ja naa. Paistab, et klassikalise muusiku eriala valimine on risk ja vaadates seda, et praegu on Eestis ülekaalukalt noori naisi, kes heliloominguga näiteks tegelevad siis võib sellest kuidagi järeldada, et naised riskivad rohkem, kui palju võib see olla mõjutatud Meie juurtest. Ma usun küll, et see võib olla kultuuris on oma mustrid, need mustrid kanduvad edasi tõesti läbi sugupõlvede, eriti perekonna sihuksed, käitumismustrid ja need puudutavad väga tugevalt just soolise käitumise mustrite, selliseid asju. Nii et kui meie jutuajamine algas sellest ikkagi noh, ütleme sellist naiskesksest tugevasti inertsist eesti kultuuris, siis võib-olla küll võiks vastata nii et jah, siinse välja paistabki äkki päeval selles, et naised võtavad selliseid ühiskondlikus elus ühiskonna silmis kaalukaid vastutusrikkaid, rolle, nagu looja roll on, tegelikult on ta nüüd või minevikus, eks ole, oluline asi ja teevad seda väga sisuliselt. Kui minna nüüd 19.-sse sajandisse või 18.-sse kaitses, minu meelest naised olid noh, sageli läksid mõisasse kaasa, kui mehed pidid tegelikult minema seal millegi vastu protestima, siis läksid neil naised kaasa, et seda ei ole minu meelest uuritud, aga kui ma loen siit-sealt, siis hakkab seda üsna palju seerima ja kasvõi see 18. sajandini, kus noh, just täpselt veel sellest ei rääkinud, aga kui Tallinna asehaldur konna ajal taheti keelustada seda, et vallaliste naiste tanutamist ei tohi enam rasedad või need, kes on sünnitanud enam tanu pähe panna, siis olid naised need, kes hakkasid protesteerima ja seda seadust või seda regulatsiooni rakendada. Lõpuks ei saanudki, et see oli just naiste protest. Et kuigi noh, seaduse silmis oli mees, kes nagu ikkagi peret pidi esindama, et siis tegelikult on selliseid asju, mis sageli on üles kirjutamata jäänud, kus just naine läks, protesteeris seal mõisas või selliseid on ikka suhteliselt palju, et et mingi järjepidevus on jah, siin nakkusele naised riskivad ja teevad asju. Et võiks mõelda sedasi, et ühiskondlikus plaanis või, või vähemalt viimastel aegadel räägitakse, et noh, mehed ei lähe nendele töödele ja ametitele, kus noh, ei saa piisavalt palka ja see meeste naistevaheline palgalõhe Eestis on ju jutuaineks olnud, ma ei oska või ei taha midagi öelda praegu siin heliloojate rahaasjade kohta, aga aga kui me vaatame tõesti Eesti ühiskonda ja tegelikult kuidas nüüd öelda sellise põhjamaise soome-ugri, kuis oma kivise põhjaga ühiskondi noh, ka näiteks Põhja-Venemaal minu pärast, siis me näeme, et naised seal on sellistes rollides sageli, kus noh, kuskil Kesk-Euroopas naised eriti kunagi ei ole. Ütleme, ma ei tea, müüjad, eks ole, või paar menid, eks ole, või noh, raha juures näiteks sellistes ametites, eks ole, et see on minu arust väga spetsiifiline ütleks sellise Madri, lineaarse põhjaga kultuuridele. No isa rollist meie pärimuses kõnelesid Merili metsvahi, Jaanika Oras ja Madis Arukask. Selline oli märtsikuu esimene helikaja. Saate pani kokku helioperaator Katrin mõõdik ja toimetaja. Lisette Pent aitäh kuulamast ja tundke ikka rõõmu muusikast, nii nais- kui meesmuusikast. Heligaja.