154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 143. Kui hoolsalt perenaisel rutt on püüda mõnd vilgast lahti pääsenud sulelist. Ta paneb maha lapse, kes võib hüüda. Ei jälitaja, kuule kaebamist. Küll, hõikab laps, kes hooletusse jäeti ja kutsub ema palged nuttu vees. Kuid see ei mõtle nüüd, mis teeb ta väeti. Näeb seda vaid, kes lendleb silme ees. Nii ajad sina põgenejad taga. Ja mina nagu laps, nüüd otsin sind. Kui sul on käes su lootus, tule, aga taas hellita, kui lahke ema mind. Ma palvetan, et soov sul täiduks ruttu. Siis tule vaigista mu valjunutu. William Shakespeare'i soneti number 143 luges Marius Peterson.