154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 142. Mu arm on patt ja sinu voorus viha sa minu patu sallida ei saa. Sest armupatu teisal sind viis iha. Ent minu süüd sa nii ju mõistad ka? Mu Patti pälvilaitu sinu suult, mis tihti pitserdanud minu moodi on võltsi, armuliitu ebatruult ja vaeseks röövinud, nii mõne voodi. Sa lepi sellega, et püüan sind nii nagu sina teisi taga ajad. Kaastundeta sul ärgu olgu, rind, kes teab, ehk teistelt kord kaastunnet vajad. Kui püüad seda, mida peidad ise eeskuju, toobki sulle keeldumise. William Shakespeare'i soneti number 142 luges Tarmo Tagamets tõlkinud Harald Rajamets.