Kõik meie tooted kannavad FSC märgistust FSC märgisega, raamatud hoolivad keskkonnast. Meie mööblil on FSC sertifikaat. Sarnaseid reklaamlauseid leiab paljude Eesti ja veel rohkemate välismaa tootjate kodulehtedelt. FSC säästva metsamajandamise märgise saamiseks tuleb järgida vastavate FSC standardit. Juba mitu aastat on keskkonnakaitsjad, metsaomanikud ja paljud teised huvigrupid koos istunud. Et kohalik standard, kui leppida FSC. Eesti tegevjuhi kohusetäitja Marion Kade räägib, et läbirääkimised jooksid liiva siis, kui hakati arutama, kas Eesti metsa majandamisel peaks arvestama ka põlisrahvastega. Lõpuks küsiti nõu ülemaailmselt FSC organisatsioonilt ja nemad arvasid, et peaks küll. Toome teoreetilise näite, et kui ongi see Põlvamaal metsaomanikul metsatükk, tema tahab seal hakata Ta majandama ning tal on sertifikaat selle uue riikliku standardiga, siis kui selle käigus siis peaks näiteks üks põlisrahvagrupp välja tulema, et palun arvestage meiega ka siis sellisel juhul see metsamajandaja peaks selle põlisrahvagrupiga arvestama. Mida arvestamine tähendaks, selleni sisuliselt ei jõutudki. RMK ja Eesti erametsaliit teatasid, et nemad töögrupis enam kaasail. RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson usub, et põlisrahvaste äramärkimine poleks Eestis kohane. Eestis põlisrahvaid ÜRO vastavate konventsioonide mõistes ei ole. Kõige enam on nende põlisrahvana määratlemisest rääkinud setod, aga ka näiteks väikerahvagrupp, Haanid, Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Annely Reima selgitab, et ema lähtub 2007. aasta ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonist. Reimaa sõnul on deklaratsiooni mõte olla surutud põlisrahvaid, kaitsta. Euroopa kontekstis räägime saamidest, nende asuala piiravad tegelikult aja jooksul põhja poole nihkunud või siis võime rääkida indiaani hõimudest tervel Ameerika mandril. Seto Sid eestlased või Eesti riik kuidagi kiusanud pole ja sestap ei vajanud ministeeriumi hinnangul ka juriidilist kaitset. Marion Kade ütleb, et FSC on riikide ülene organisatsioon ehk kohaliku ministeeriumi tõlgendus neile suurt ei loe. Ta lisab, et kui rahvusliku FSC standardiga tehtud töö tõesti raisku läheb, hakatakse üle vaatama senist ajutist standardit ja suure tõenäosusega jõuab nõue põlisrahvastega arvestada sinna hiljemalt kahe-kolme aastaga. Kõik FSC märgise kandjad peavad siis uue standardiga leppima või märgisest loobuma. Kristjan Tõnisson ütleb, et metsaomanikule märgisest suurem kasuka puidupakkumine oluliselt nõudlust ületav, aga hakkama saab ka ilma selleta. Kui effesse märki ei ole, siis see ei tähenda seda, et ettevõtted ei saa tegutseda, et kindlasti tuleb natuke rohkem teha tööd turul, aga see on võimalik.