Ja kell sai kuus ning uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, kuuenda juuli olulisemad päeva sündmused. Mina olen Uku Toom. Riigikogu maaelukomisjoni esimees, keskerakondlane Tarmo Tamm ütleb, et marjakasvatajatele tekitatud kahju võimaliku kompenseerimisega tunnistab riikuma viga võõrtöölisi riikimit ja sisse lasta oleksid, et riiki lubada. Kolm nädalat varem, kui ma arvan, et väga suurt probleemi ei olegi olnud. Soome välisministrit kahtlustatakse ametiseisundi kuritarvitamises. Kui ta kohtu alla läheb ja süüdi mõistetakse, võib sellest ratta kuni kaheaastase vangistuse. Leedu tele ja raadiokomisjon keelas homsest vene võimude kontrolli all olevate Hert telejaamade edastamise, sest neid kontrollib Dmitri kissell, kelle suhtes on Euroopa Liidu nõukogu kehtestanud sanktsioonid. Viimase ööpäevaga lisandus kaheksa positiivset koroonatesti. Kolmel juhul nakatuti juuni lõpus peetud sünnipäevapeol Narva-Jõesuus, kus osales haigustunnustega Venemaalt saabunud külaline. Terviseamet ei välista uue nakkuskolde tekkimist. Tegemist oli järjekordne sellise täielikult välditava juhtumiga, et praegu kahjuks me oleme olukorras, et sinna võib tekkida meil uus nakkuskolle. See nakatumine ei piirdu hetkel kolme inimesega, et kõik ülejäänud seal osalenud lähevad ka testimisele. Elektrilevil soovitatakse ELMO elektriautode laadimisvõrk maha müüa mitmele ettevõttele, et vältida monopoli teket. Unesco maailmapärandi nimekirja kantud Struve kaare kaks punkti asuvalt Virumaalt. Võivere tuuleveski perenaine Liivika Harjo nentis, et sajandi alguses Uiverasse kolides polnud neil koduõues asuvast punktist aimugi, kuni maa-ametist tuldise Downes kole esitamiseks sirelipõõsast välja kaevama. Eesti meeste jalgpallikoondis kohtub 11. novembril maavõistlusmängus neljakordse maailmameistri Itaaliaga. Täpne mängupaik pole praegu veel selge ja ilm on vahelduva pilvisusega. Võimalikud on hoovihmad. Kui äike sooja öösel kuus kuni 14, homme päeval 15 kuni 19 kraadi. Maaeluministeerium hakkab välja töötama metoodikat hindamaks marjakasvatajatele võimaliku kahju suurust ja kompenseerimise ulatust ja Erle loonurm jätkab. Kuu lõpuks valmiva metoodika abil peaks selguma, milline oli marjakasvatajate kahju tekkimises, ilmastiku ja milline tööjõupuuduse osa ning kas ja kui palju hakkab riik kahjusid kompenseerima. Maaeluminister Arvo Aller. Esmased kokkuvõtted saame teha võib-olla kuu lõpus, et kas see metoodika on adekvaatne, kas me saame sellele tugineda? Kui riik kompenseerib marjakasvatajate kahju, siis miks maksumaksja peab kinni maksma selle võõrtööjõudu riik ei lubatud ja valitsus erandit nende suhtes ei teinud. Valitsus tegi erandi kuuendast juulist alates lähtuvalt olukorrast Eestis ja kolmandatest riikidest. Ja aga me räägime sellest kahjust, mis praegu on, kui nad ei saanud neid kolmandate riikide töötajaid juurde, praegu on nad ju käpuli. Kahju hindamine ongi see, et me selgitame välja, milles kahju tekkis. Kui me selle kahju kätte saame, et kuidas ta tekkis ja kui palju riik kompenseerib, miks maksumaksja selle kinni maksab? Sellepärast, et maksumaksja on samamoodi, on kõik põllumajandustootjad, kõik maasikakasvatajad ja selle läbi ka hindamise. Me saamegi pildi ette, milliseks võib kujuneda võimalik maasikakasvatajate kahjud. Aga ma ei saanud ikkagi vastust, miks maksumaksja seda kinni peab maksma, kui võõrtööjõudu riik ei lubatud? Põllumajandustootjad on maksumaksjad. Kas on võimalus ka, et riik hüvitab ainult osa kahjust ja maasikakasvatajad peavad ise ka midagi hüvitama? Praegusel juhul me räägime kahjude hindamisest, kas hüvitamisele tuleb, selle üle, saame alles arutama hakata. Maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm ütles, et sellega tunnistab riik tehtud viga võõrtöölisi riiki sisse mitte lasta. Iseenesest see ei olegi nagu oluline, et kas tegemist võõrtöölistega oma inimestega, siis ka ettevõtjal tulu jääb saamata. Te ütlesite, et vahet ei olegi praegu, kas on võõrtööjõu tõttu või mingil muul põhjusel, et kompenseerida tuleb, aga antud juhul on ju puhtalt põhjused, võõrtööjõudu riiki ei lubatud. Miks ikkagi maksumaksja peab selle eest vastutama, oleks need töötajad pääsenud riiki, oleks tõenäoliselt probleem. Kui mitte olematu, siis poole väiksem. Jah, et sellega poliitikud tunnistavad oma möödalaskmisi ja ta oleks need riiki lubatud kolm nädalat varem, siis ma arvan, et väga suurt probleemi ei oleks olnud, aga tuleb, kui vaadata ringi, siis soomlased lahendused selle probleemi operatiivselt ja kiiresti ka eriolukorra ajal nad lubas riiki ja esialgu 4500 võõrtöölist ja siis suured nüüd seda hulka 9000 on, et see väike möödalaskmine oli ka poliitikute poolt. Levi peab järgmise aasta alguses ELMO elektriautode laadimisvõrgu maha müüma. Kriitikud pole rahul sellega, et võib-olla plaanitakse müüa Eesti energiale, jätkab Brent pere. Tulenevalt järgmisel aastal rakenduvad Euroopa Liidu direktiivist ei tohi jaotusvõrguettevõtted nagu elektrilevi elektriautode laadijaid omada, arendada, hallata ega käitada. See sunnib neid kogu elektriautode laadimisvõrku maha müüma. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium peab enne direktiivi kehtima hakkama kamist koostama seaduseelnõu, mis on praegu kooskõlastusringidel. MKM-i teatel on praegu näiteks elektrilevi, Eesti energia, Eesti elektritööstuse liit ja rahandusministeerium teinud ettepaneku võtta kasutusele laadimispunkti mõiste asemel kasutusele laadimistaristu mõiste. Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütleb, et selline ettepanek tähendaks, et hankesse liidetakse ka erinevad alasüsteemid. Jutt on triiv nimelisest platvormist, mida Eesti energia nagunii kasutab omaenda bilansis olevate uute laadijate haldamiseks, seega tundub natukene kummaline, et miks on vaja laadimistaristusse mõistet ja neid alasüsteeme sinna Elmo hulka nii-öelda liita. Teised turuosalised näevad siin ainult ühte püüdluste katset ja see on soov ajada siis Elmo laadimisvõrgu hind võimalikult ülesse kuni sinnamaani, et teistel turuosalistel kaoks igasugune soov ja motivatsioon ELMO laadijaid endale osta. MKM-i energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga ütleb, et ta saab murest aru, kuid tema sõnul on siiski laadimispunktist laiema mõiste seadusesse toomine põhjendatud. Mõte seisneb selles, et kui me kirjutame ainult laadimispunkt, siis võib kida ebaselgus selles, et, et kas siis liitumispunkt jääbki võrguettevõtjale või peaks ka selle kaasa andma võõrandamise piss andmete tervislikult, see kogu see laadimispunkt saaks üle minna uuele omanikule, kui, kui see juhtub. Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiis vend ütleb, et elektrilevi lähtub oma ettepanekus sellest, et laadimistaristu oleks ka edaspidi üleriiklik ning ei keskenduks vaid linnadele. Ja tõesti, ega selles võrgus tänada neid laadimiskohti, kus võib-olla on üks, üks laadimine aastaseid, aga ta vähemalt olemas sotsialist on üks terviklik. Et lihtsalt neid asjaolusid peaks siis mõtlema, ministeerium peab arvestama, et kuidas seda Eesti lähenemist ja seda arengut siis laadimistaristu osas kujundada ei tahaks seda ära rikkuda seda head pilti, mis 2011 kuni 13 Eesti riik siis selle taristu väljaehitamisel lõi, sest olime sellel ajal Euroopas suhteliselt pioneerid. Konkurentsiamet soovitab omalt poolt Elektrilevil laadimisvõrku osadena mitmele ettevõttele maha müüa, sest soovijaid oleks mitu. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel esines täna Euroopa Parlamendis ja tutvustas Saksamaa eesistumise prioriteete, milleks nimetas põhiõigusi ühtekuuluvust Kliimakaitsjaid, digitaliseerimist, Euroopa vastutust maailmas. Meil on nüüd ühendused pehandiga, kes kuulas kõnet, et kuidas sina iseloomustas seda. Tere õhtust ja Angela Merkel rääkis teemadest, mis on ju ka varem läbi käinud. Võib-olla silma torkas see, et ta pühendas üsna suure osa oma kõnest põhiõigustele, demokraatiale, õigusriigile. Võib-olla see tuleneb ka natukene sellest, et kui on kõlanud hääled, et selle majanduse taaskäivitamise pakett või kava juures peaks olema väga ranged tingimused, mis puudutavad ka näiteks õigusriigi põhimõtete järgimist, siis Angela Merkel on varem rõhutanud, see oli vist kiire kokkuleppe vajadust, mistõttu kriitikutel on tekkinud tunne, et võib-olla need õigusriigi põhimõtet range nõudmine selle taaskäivitamiskava kokkuleppes ei jää kõlama nii kõvasti. Ja seetõttu võib-olla ka Angela Merkel sellele poolele oma esinemises pööras üsna suurt tähelepanu, aga teiselt poolt loomulikult kujunes selle esinemise keskseks teemaks majanduse taaskäivitamise kava just nimelt. Ja siis Angela Merkel ilmselgelt siis oma esinemisega kogus sellele kavale täiendavat toetust, kuigi parlament on selle suhtes niikuinii üsna toetav ja rääkis sellest, et majanduskriisist väljatulekuks peame me tegema seda ühiselt Euroopas ühtsel turul ühtmoodi toetama ja siis nendeks põhiteemadeks võib-olla kujunesid selle õigusriigi teema kõrval veel just nimelt need tingimused siis millistel tingimustel seda raha siis saab ja kuidas seda kontrollitakse. Kui olulised on majandusreform? Olulised on, on needsamad õigusriigi põhimõtted ja ka see, et kuidas see raha siis lõpuks tagasi maksta kavatsetakse, et kui Angela Merkel oma lõppsõnas ütles, et kindlasti ei ole Saksamaa soov mingisuguse Euroopa liidu püsiva alalise võla tekitamine, vaid tagasimaksmise skeem, peab olema ikkagi väga selge selle majanduse taaskäivitamise kava juures. Aitäh, eks me kuuleme nendest Saksamaa plaanidest hiljem rohkem, aga välisteemadel jätkame. Soome politsei kahtlustab välisminister Pekka Haavisto kahes kuriteoepisoodis. Juhtum on seotud Arhooli põgenikelaagris olevate Soome kodanikega. Lähemalt Kai Vare. Lugu sai alguse eelmisel sügisel, kui selgus, et Süürias Al hooli põgenikelaagris viibivad Soome kodanikud kümmekond naist ja 30 last. Veidi hiljem hakkasid selguma loo üksikasjad, et tegemist on ISISe võitlejate naistega, kes on ka ise aktiivselt osalenud värbamises ja mõnel juhul ka julmustes. Soome kaitsepolitsei peab neid julgeoleku ohuks. Peale selle ei olnud vähemalt osa naistest üldse nõus Soome naasma. Siis jätkus vaidlus selle üle, kas peaks püüdma ära tuua vähemalt Soome kodanikest lapsed, eriti need, kes on ilma vanemad. Aitäh. Selleaegne peaminister Antti Rinne teatas, et valitsus ei kavatse ISISe laagrist kedagi ära tuua. Haavisto rääkis eraldi peaministriga ja sai enda sõnul ülesande asja lähemalt selgitada. Välisministeeriumi konsulaarosakonna ülem Pasi toaminen oli selgelt eri meelt, öeldes, et ei saa ilma poliitilise otsuseta tegutseda, muidu antakse ta ise kohtu alla. Minister Haavist otsustas viia toomineni üle teisele ametikohale. Hiljem palus Haavisto siiski vabandust ja pakkus toomisele võimalust ametis jätkata. Välisministri tegevust arutas parlamendi põhiseaduskomisjon ja otsustas veebruaris pöörduda politseisse. Nüüd on eeluurimine jõudnud sinnamaale, et ajalehe Helsingin Sanomat andmetel kahtlustab keskkriminaalpolitsei Pekka Haavisto kahes kuriteoepisoodis esiteks ametiseisundi kuritarvitamises ja teiseks Soome seaduses ettenähtud koostöökohustuse rikkumises. Süüdimõistmisel võib nende tegude eest määrata Ta rahatrahvi või kuni kaheaastase vangistuse. Pekka Haavisto ise on kõik süüdistused tagasi lükanud. Tööd peab parlamendi põhiseaduskomisjon otsustama, missuguses kuriteos välisminister Haavisto süüdistatakse. Seejärel peab otsuse tegema Eduskonda ja süüdistuse esitamist peab toetama enamushääletusel osalenud saadikutest. Olukorda arutasid täna ka Soome valitsuse liikmed. Välisminister lahkus arutelult enne teisi ja üle teatel ei ole temalt õnnestunud kommentaari saada. Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 581 Covid 19 viiruse testi, lisandus kaheksa positiivset tulemust. Mall Mälberg rääkis terviseameti meedianõuniku Eike Kingsepaga. Nendest kaheksast kolmel juhul nakatuti sünnipäevapeol, kus osales haigustunnustega Venemaalt saabunud külaline Venemaaga on piir, suletud piirid saavad üle ainult Eesti kodanikud või need, kellel on Eestis alaline elamisluba. Kes see inimene oli? Tegemist oli kaugsõidu autojuhiga ja kuna kaubaveod on endiselt võimalikud, siis tuli üle piiriga inimene nii-öelda töökohustusi täites, aga ühtlasi ta siis osales siin ka ühel juuni lõpul toimunud sünnipäevapeol, oletama sõprade-sugulaste juures Narva-Jõesuus. Ja piiril ei pööratud tähelepanu tema haigustunnustele. Ei oska öelda, kas ta oskas neid varjata või, või ta teadlikult varjas neid, aga igal juhul on kinnitust saanud see, et inimesel olid ilmselged haigustunnused. Kuidas teie seda näete, mis on teie seisukoht niisuguste juhtumite suhtes on? Niukest jõuetumast tekitavad juhtumeid, sellepärast et asi, millest me oleme rääkinud nüüd juba kuid tegemist pidude viirusega, mis levib sellises keskkonnas ja Me oleme korranud, et hoiduda eemale inimestest, kelle haigustunnused ja võtta tõsiselt seda viirust tõesti nakkabki väga kergesti ja kahjuks täna hommikul vaadates numbreid, mis tulite, tehes kohe kiiresti siin uurimustööd, et mis juhtus, selgus, et tegemist oli järjekordne sellise täielikult välditava juhtumiga, et praegu kahjuks me oleme olukorras, et sinna võib tekkida meil uus nakkuskolle, et see nakatumine ei piirdu hetkel kolme inimesega, et kõik ülejäänud seal osalenud lähevad ka testimisele. Et selline kurb ja pisut jah, nukrakstegev olukord on hetkel. Kui palju neid pidulisi seal oli? Esialgsetel andmetel, mis me oleme saanud, et me räägime ikkagi kümnekonnast, inimesest? Ja senini on kolm siis ainult positiivse tulemuse andnud, võida pole veel kõigi kätte saanud. Me pole veel kõiki kätte saanud ja testimisele jõudnud suunata, niiet et nüüd me vaatame ikkagi nende nimekirjad üle, kes meile öeldakse, seal osalesid, loodame, et kedagi ei varjata, eks saame täie pildi, et kui palju seal osalejaid oli ja me saame nad kõik ikkagi testimisele saata, aga praegu jah, need haigestunud, siis jagunevad meil nii-öelda Ida-Virumaa ja Harjumaa vahel. Kui te ütlete, et võimalik haiguskolle, siis mida see tähendab? See tähendab seda, et tegemist on nii-öelda ühe kindla algallikaga juhtumiga, mille ümber tekib siis nii-öelda see pere ja tutvuskonna nakatumine teda siis jälgitakse, kelle puhul kõik kontaktsed kaardistatakse ja kes nüüd lähevad nii-öelda jälgimisele ja karantiini soovitatakse inimestel minna. Unesco maailmapärandi nimekirja kantud Struve kaare kaks punkti asuvad Virumaal maailmateadvusele maakera kuju kohta olulist infot andnud töö tutvustamiseks on sellest suvest avatud võivera tuulikus ka külaliskeskus, aga sellest Rene Kundla Põhja-Jäämerest Musta mereni ulatuva, ligemale 3000 kilomeetri pikkusel Struve kaarele Eestis asunud paarikümnest mõõtepunktist on säilinud kolm Tartu tähetornis ning Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Simunas. Võiveres Virumaal asuvad punktid on olulised selle poolest, et nendevahelise 4,5 kilomeetri pikkuse baasioone kaardistamisega lõppesid Eestis toimunud välimõõtmised kusjuures 19. sajandi alguses tehtud töö oli nii täpne, et kui see GPS-i abil üle mõõdeti, saadi erinevuseks vaid 1,4 sentimeetrit, räägib võivere tuuleveski perenaine Liivika Harjo. See teadmine, et Struve tegi väga täpset tööd, tuli siis, kui meil hakati maa kuju ja suurust mõõtma satelliitide 1984. aasta mõõtmised on siis aluseks võetud nüüd sellele, et Struve kaare mõõtmine kandovnes kasse ja vot nende mõõtmistega 1984. aasta mõõtmistega võrreldes on Struve teinud väga-väga täpse töö. Võivere tuuleveski perenaine Liivika Harjo nentis, et sajandi alguses võiverasse kolides polnud neil koduõues asuvast punktist aimugi, kuni maa-ametist tuldi sõdovnes kole esitamiseks sirelipõõsast välja kaevama. Ta on ikkagi vist ei saanud päris täpselt see, et ka aru, mida tegelikult hakkab tähendama. Me elame koos ühe Unesco maailmas veerandi objektiga, aga kohe siis seesama esimene suvi siis 2005, kui ta Unesco nimekirja lisati, olid meil ka esimesed külalised kohe siin hoovis, nii et siis me saime aru, et et ahah. Et see tegelikult tähendab seda, et meil tuleb hakata külalisi võõrustama ja esimesed külalised olid ka tegelikult sellised külalised, mis on veel minu jaoks nagu selline väga uus ja põnev kogemus, on see, et, et inimestel on hobi külastada Unesco maailmapärandiobjekte. Selleks, et huvilistele maailma kuulsaks saanud punktist rohkem teavet anda, hakati infokeskuseks kujundama võivere tuulikut, mida Friedrich Georg Wilhelm Struve kasutas 200 aastat tagasi mõõtmisel maamärgina. Hobi korras. Tuuliku varemetest ülesehitamine on aega võtnud üle 10 aasta. Me ju teeme seda kõike oma vabast ajast niimoodi hobi korras ja meil on väiksed lapsed ja see pool ka vajab ju ju elamist ja tegutsemist, nii et me võtame seda ikkagi niimoodi mõnuga. Infokeskusest saab teavet kast Truve kaastöölise eestlase Karl Friedrich Tenneri kohta, keda peetakse Venemaa geoteisele alusepanijaks. Eestis nimetataksegi kuulsat kaart kastruedeneri kaareks. Tuuleveski on võivere mõisa ainus taastatud hoone ja eeloleval nädalavahetusel saab seda uudistada unustatud mõisate külastuspäevade raames. Lisaks Struve kaare punktidele on Eestis Unesco maailmapärandi nimekirjas vaid Tallinna vanalinn. Lääne-Virumaalt raadiouudistele Rena Kundla. Lennu turvalisusega tegelev firma toimetas Pärnusse tiibadeta Boeingu, kus saab hakata jõustruktuuridele koolitusi korraldama. 40 meetri pikkuse lennuki kere. Tallinnast Pärnusse toomine oli omaette kunsttükk. Sellest Ester Vilgats. Tiibadeta lennuk näeb mõnes mõttes välja nagu allveelaev, ainult aknaid on palju, peatselt pärast väikseid kohendamisi saavad jõustruktuurid siin oma koolitusi läbi viia. Lennukid, mis kunagi õhku ei tõuse, saab kasutada veel mitmel otstarbel. Nii et asjata see siin Pärnu linna servas ei seisa. Eviitjanasse Eesti klubi tegevjuht Toomas Mardo. Põhiliselt hakkame koolitama kliente, kes on seotud antud teemaga, päästjad, jõustruktuurid või siis meditsiiniteenust osutavad asutused. Kui on juhtunud lennuõnnetused, siis kui ta sellist teenust erinevatele operatiivteenistustele, kes saaksid siin siis koolitada ennast Lennuki kere toodi Tallinnast ja Mardo kirjelduse järgi polnud see sugugi lihtne reis, Rasmus, Uno ja video leiab Youtube'ist ja see annab ettekujutuse reisi keerukusest veel kord Toomas Mardo. Kuna me pidime kasutama ju avalik maanteid ja meie väga hea koostööpartner Kaarlaid aitas meid selles ja me saime ta lõpuks siia. Inimestel muidugi oli elevust, kui Märjamaal öeldi, et liiklus on kinni, et siit läheb lennuk mööda, siis tundus nagu siukse Kesköise naljana. Lõpuks oli kodanikele pilti, tegite ääres, aga valju ja päriselt läks lennuk mööda. Haapsalus räägitakse täna err Stennost luuletajale pühendatud kirjanduspäev ja salongiõhtuavale istutati keskpäeval Kirsipuu. Mõte sellest saadi en Ameerikas elavalt lapselapselt toonalt. Miks just Kirsipuu sellest räägib Lääne maakonna keskraamatukogu direktor Ilme Sepp. Kui linna suri 1934, siis ta palus oma naiselt, et ta maetakse päikselist kohta ja tema halval oleks Kirsipuu. Et kevadel see rõõmustaks inimesi oma õitega ja sügisel saaksid linnukesed marju süüa, nii et see oli järjest ennasav. Eriti noh, sünniaastapäev on tegelikult kaheksandal juunil ja selleks puhuks saatis kirjanik Elin toona Henno lapselaps meile kirja ta kahjuks sellel aastal ei saa tulla Eestisse, sest maailm möllab meie ümber. Et pandeemia on piirid sulgenud ja kirjutas selles kirjas ka oma suurest soovist, et Enno ajaplatsile saaks uuesti istutatud Kirsipuu. Milliseks kujuneb homne ilm, sellest räägib nüüd taimi paljak. Jääme ikka põhjelat valitseva madalrõhkkonna mõjuvälja praegu kaugeneva madalrõhulohu järel saabuval ööl sajupilved hõrenevad, Lääne-Eestis püsib hoovihma võimalus. Puhub edelatuul kolm kuni kaheksa, Liivi lahe ümbruses puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kuuest kuni 11 rannikul kuni 14 kraadini. Homme päeval, kui õhurõhk tõuseb, aga see ei suuda siiski takistada pilverünkadega arengut. Neist sajab mandril mitmel pool hoovihma, võib äikest olla, saartel on saju võimalus väiksem. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa, puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhusooja 15 kuni 19 kraadi. Ja need spordiuudised Johannes vedru Rakveres toimunud kergejõustiku mitmevõistluse karikavõistlustel püstitas staabitserniovski kümnevõistluses 8086 punktiga uue isikliku rekordimehe. Varasem tippmark oli 7873 punkti. Tšernjovskist sai läbi aegade seitsmeteistkümnes Eesti kümnevõistleja, kes ületanud 8000 punkti piiri. Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis ta 15 10.-ks. Sernjovski tänased üksiktulemused olid 14 60 910 meetri jooksus, 46 16 kettaheites, neli 80 teivashüppes, 59 86 odaviskes ja neli, 39 70 6500 meetri jooksus. Samuti kaheksa tuhandet punkti jahtinud Risto lillemets sai teivashüppes nulli. Eesti jalgpalliliit teatas, et selle aasta 11. novembril kohtub Eesti meeste jalgpallikoondis võõrsil neljakordse maailmameistri ja 1968. aasta Euroopa meistri Itaaliaga. Tegemist on sõprusmänguga. FIFA edetabelis asetseb Itaalia praegu 13. kohal, Eesti on aga 104.. Itaalia meeskonnal on käsil 11 mänguline võitude seeria. Kohtumise täpne algusaeg ja toimumiskoht praegu veel selge pole. Varasemalt on Eesti ja Itaalia mänginud kuuel korral ning seni on itaallased alati võitnud. Eesti jalgpalliliidu avalike ja koostöösuhete osakonna juht Mihkel Uiboleht. Lugu oli selliselt, et eelmise nädala alguses tegi Itaalia jalgpalliliit meile ametliku ettepaneku pidada 11. novembril Itaaliat maavõistlus ja loomulikult meil ei läinud kaua Aecuberile vastasime, et jah, me oleme nõus, kindlasti toimub mäng praeguse seisuga Itaalias. Küsimus andis publiku lubamise või mittelubamise kohta, see on maavõistlus, aga läheb UEFA egiidi alla. Juhul kui maksa teeb otsuse, ühelgi mängul publikut ei lubata. Siis jääb ka see mäng sõltumata Itaalia kohalike võimude otsusest jäärite publikusse. Saaremaa Võrkpalliklubi avalikustas, et meeskonna peatreenerina jätkab klubi aasta alguses juhendanud Joannis Kalmasiidis. Rootsis üles kasvanud kreeklane võttis Saaremaa juhendamise üle pärast mullust Eesti karikafinaali. Just Kalmasiidise juhtimisel jõudsid saarlased tugevuselt kolmandas eurosarjas veerandfinaali. Ongi tänased Päevakaja materjalid kuulatud, aitäh kuulamast.