Raadioteater. 154 William Shakespeare'i soneti. Sonett number 148. Mis silmad armun mulle pannud pähe, et nägemine tõele vastu käib? Või on mul mõistust jäänud nõnda vähe, et nähtav mulle teisel kujul näib? Kui see, mis veetleb silmi, mul on kena. Miks väidab vastupidist, siis maailm? Kui pole, näitab arm, ent kohtlasena sest üsna vilets on siis armusilm. Jah, armusilm on poolenisti pime, sest aina valvel on ja nuttu vees. Et petab mind, mu pilk ei ole ime. Ei näe ka päike, kuni pilv on ees. Oo kaval arm, sa vajad pisaraid. Suhalbust selge, silm näeks sedamaid. William Sekspiri soneti number 148 lugesin Rasmus Kaljujärv.