Tere eetris portaal tehnoloogiakommentaaris tab Kristjan Port. Kui üle-eelmine aasta olid viirused veel tüliallikaks stiilis aeglane arvuti või kaduma läinud failid, siis paaril viimasel aastal on vaatlejad nagu ühe väärset hoiatanud, et viiruste abil võõrasse arvutisse tungimine hakkab kaotama oma plemises ära. Aga see ju motiveeris olulist osa viiruse kirjutajaid tegutsema, et hiljem oma saavutustega hooplemiseks saadavat mõnutunnet nautida. Siis nüüd hakkab teostuma vaatlejate hoiatused. Võõrasse arvutisse tungimine on üha rohkem seotud raha röövimisega. Üheks taoliseks raharöövi vormiks on väljapressimine, mis veel eelmisel aastal keskendus ettevõtetele. Olgu näiteks kas või Suurbritannias populaarsete kihlveokontoritel tehtud ähvardused, et nende onlain kontorid suletakse kasutades päringu rünnakuid. Viimased on paremini tuntud kui tossechti naelaps sõjalist rünnakut. Tuhanded arvutid saadavad välja päringuid ühele arvutile, ületades tolle töövõime, mistõttu veebiaadress on teistele kättesaamatult. Need tuhanded päringuid tegevad arvutid on tavaliselt viiruste abil häkkerite poolt enda kurjale tahtele allutatud. Surfarit. Kihlveokontoritel pressiti välja raha lubaduse vastutusrünnakuid ära hoida ehk klassikaline katusepakkumine. Iga hetk, mis kihlveokontoreid tööta tähendab neile rahalist kahju kaduma läinud kihlvedudega. Nii olid mõned kontorid ka rajalt maas kuni rahvusvahelise ühispingutuse koostööna. Politsei- ja IT-spetsialistide abil tehti kindlaks, et tegemist on Venemaalt pärit kurjategijatega. Nüüd paistab, et väljapressimist proovitakse uues kuues, jättes seekord suured ettevõtted rahule, sest neil on raha ja motivatsioonikurjategijaid internetiavarustes taga ajada. Selle asemel võetakse ohvriks interneti tavakasutajad, nagu näiteks hiljutine juhtum, briti haigla Helen Rõuga. Helen kohtas oma Internetisurfamise sessiooni ajal ekraani keskel aknakest, mis hoiatas, et tema arvutis võib olla viirus. Ja aknake lubas asja uurida, kui helen vajutaks korravaid o'ga nupule. Lihtsameelne Heleni tegigi ja mõne hetke pärast sai aru, et oli lambakasuka, varjas lasknud arvutisse hundi hundinimeks, oli viirus nimega arhiivus ehk arhivaator. Seda nüüd nii, et otsib ülesse arvutimaid dokumendis kataloogi ja pakib selle kui oma kohvrisse, mille sulgeb võtmesõnaga. Seejärel pakub ohvrile võimaluse saada võtmekombinatsioon oma failide vabastamiseks juhul kui ta sooritab ostu ühest kolmest võimalikust internetiapteegist. Teate küll neid vea kratsiaalise ja muude imerohtude müüjaid, mis tavaliselt risustavad meie e-posti. Helen Barrow juhtum on hoiatav näide, kuidas ühe hiireklikiga võib pätt röövida arvutist selle osa, mida võib pidada lõppkasutaja jaoks tõeliselt väärtuslikuks. Mõtelge hetkeks oma arvutile ja sellele, mida oma arvutis tõeliselt väärtuslikuks peate, näiteks töised andmed, ülikooli diplomitöö, kindlasti hulk pilte perest ja sõpradest ning palju muudki, mille väärtus ületab tavaliselt arvuti oma. Selle nädalavahetuse võite siiski veel rahulikult surfata, isegi kui on kiusatus igasuguste hoiatuste puhul o'ga nupule vajutada, sest Helen päraud kiusanud viiruse lukumehhanism on tänaseks lahti muugitud. Arhiivuse luku avab 30 numbriga kombinatsioon. Viimane aga ei tähenda, et lugu on sellega lõpetatud. Suure tõenäosusega tuleb taoliseid välja pressivad ja pantvangivõtvaid viiruseid suure lainega nüüd juurde. Paraku sedakorda juba palju keerulisemate lukkudega ja teid on vähemalt hoiatatud.