Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade. Tere, tere, head Kuldrandevu kuulajad on alanud meie ühine 49. saade ja taas meil võimalus minna tagasi möödunud aegade radadele kevadistele radadele ja täna võime seda teha läbi tšehhi helilooja leopard, karbani, laulu, sa oled nii maagiline, sa oled nii kaunis, nii imeline. Laupäev on laulu saksakeelne nimi ja see lugu saigi väga populaarseks. Just saksa. Mitmed esitasite ka ja kõige kuulsamaks tegi loo 1941. aastal solist meilgi tuntud meie saadetes tuntud solist Ruudi suurike, keda saatis orkester Hans arste juhatusel. Elas 1000 913973 ja oli Saksamaa populaarne laulja ja filmistaar. Ja eriti hästi on tuntud tema lugu. See on 1949. aastal plaadistatud Capri saar, no meilgi hästi tuntud laul, nüüd aga tagasi meie esimese heliplaadi juurde. Tuletan meelde, see on siinse tšehhi helilooja leopard, karbani laul, sa oled nii maagiline, sa oled nii võluv. Numis Raumerosoft Rudyžuurike ja Hans Carste orkester On aasta 1941 on kevad. Me jätkame tangoga erilise tangoga, kus küll lisaks orkestrile ka lauldakse, kuid see pole tavaline laul. See on inimese esitatud linnulaul ööbiku tango, selle ööbiku tango kirjutas tänaseks unustatud 1930.-te aastate helilooja Juri pagaslowski. Loo esitab Taizzassaapa Taizza samba. Heliplaat, mida kohe kuulame, anti välja 1941. aastal. Muusikaajalukku on läinud fakt, et plaadil oli kole viga helilooja vale nimi Juri pagaslowski asemel oli trükitud plaadile Nikita pagaslowski. Arvestades sellega või arvestades seda, et Nõukogude liidus andja plaate välja tohututes Dieraažides miljonites-miljonites, eksemplaridena siis tõepoolest oli, oli väga halvasti, et läks vale helilooja nimi rahva sekka ja see viga parandati alles 1964. aastal, kui plaat uuesti välja anti. Ja loo esitab meile nüüd Leningradi muusika oli populaarne näitleja Taizza samba kodanikunimega ta issija Aleksandrov na Sawyenko. Ka tema nimega sai hoide natukese nalja ühes entsüklopeedia peedias, ühes teatmeteoses oli näitlejat Taizza Aleksandrov, laas Sawyand kott siis Taishija Aleksandrov na, Sawyand kott tutvustava kirje juures märge et ta vilistab pea sama hästi kui Taizza samba. No tegelikult käis jutt ühest ja samast naisest, naisest, kes lõi laineid kunstilise vilistamisega. Näete on ka selline näitekunsti eriala kunstiline vilistamine ja nüüd tuleb siis omal ajal väga kuulus tango ööbiku tango vene keeles on tema pealkirjaks tango Salav ja ja esitab meile siis Taizzassava, on 1941. aasta kevad. Rokikuningas Elvis Presley lahkus meist juba 1977. aastal kuid publiku südameis elab ta edasi ja huvitavad edasi elab ka Elvise, meedia või ajakirjandus, võiks öelda. Populaarsed on Elvise internetti ideaalid, ilmuvad raamatud ja muide ka uudistemagasinid või ajakirjad. Ja nüüd on ilmunud kuningas Elvise uudistemagasini Elvis News Elvise uudised siis maikuu number ja seda annab regulaarselt välja Elvise fänn M-il meier EM-il mehi ja neid uudiseid edastab ta internetis. Portaali nimeks on, pidagem meeles, kes tahab minna ja vaadata seda Elvis infomeetion, network Elvis infomation, network ja sealt saab siis Elvis nii-öelda kohta informatsiooni palju ja kuulame siis selle Elvise Information Networks kujundus kõigepealt. Värskest kuukirjast maikuu numbris loeme siis, et oma kodus Las Vegases suri 22. aprillil Elvise ihukaitsja ja sõber. Tema abikaasa Melissa kirjutas, et koroona eriolukorra tõttu saadeti tema abikaasa ära perekonna kitsas ringis ja suuremaid matuseid ei peetud. Tik Chrome kohtus Elvisega esimest korda esimesel mail 1967. aastal. Elvise ja tema abikaasa Priscilla pulmapäeval. Olin tol ajal eriürituste politseinik meenutav tema ihukaitsja. Mind määrati valvama maja, mida Elvis üüris ja mind pandi hoidma tagasi rahvamass, kes maja ründasid. Elvis tuli majast välja, kõndis politseiauto juurde, kus mina istusin. Ta tutvustas end ja küsis, kas tohib autosse istuda. Seda räägib siis nüüd Elvise eluaegne ihukaitsja. Nick grub. Ta istus autosse, kuulasime politseiraadiot umbes poolteist tundi, enne kui ta tagasi sisse läks. Ja ihukaitsja lisas, et Elvis väga austas politseinikke. Ja alati ajas Elvis kaitsma suunatud korravalvuritega palju jutt. Ja kui Elvisest poleks saanud lauljat, oleks ta kindlasti olnud eeskujulik politseinik. Niimoodi arvab siis tema eluaegne ihukaitsja ja sõmer tiik. Rõõm, kes lahkus meie maailmas 22. aprillil ja uudistemagasini, teatab veel Elvise abikaasa Priscilla. Et pärast koroonapausi on taas avatud kuninga kodumuuseum kreislandis, nii et Elvise fännid võitja sõitma. Ta Kreislandi maja on avatud Elvis Presley Vannaid, muid ju kuulus Elvise kuldplaat. Üks öö koos sinuga. Itaalia laulukuulsus Nana laulis eelmise aastasaja 60.-te lõpus sisse imelise muinasjutuloo pealkirjaga kitarr ja suutill ja sõnad on umbes sellised. Ta oli samasugune sihitult hulkuv rändur, vaba hing nagu minagi. Ta mängis kitarri ja suupilli, mina tema kõrval laulsin ja tema laulis kaasa. Ma laulsin ja ta mängis varavanglemblen. Varavandmlemblen. Esimestel päevadel olime me vaid kahekesi, siis tuli 10, siis 20, siis 100 ja 1000 inimest. Kõik koos läksime ja kõik, me koos laulsime. Varra vann, Plemblem. Siis aga tuli koit ja äratas mind üles ja kogu mu unelmate maailm langes kokku. Mul tuli pisar silma. Aga kui ma aknast välja vaatasin, nägin, et seal kõnnib üks mees, kes mängib kitarri ja suupilli ja laulab omaette. Varavan Plemblen, varavan Plemblem. Meile laulab nüüd Itaalia kuulsus Nanna mallan niima kuulus itaalia laulja, meil mitte nii väga, aga maailmas esimese suurusjärgu täht on aasta 1972 kitarr ja suupill nada. Malan nii maa. Meie kahe saate vahele jäi Eesti muusika suur tähtpäeva. Uroloog tähistas üheksakümnendat sünnipäeva tähistas oma juubelit, palju-palju õnne meie kuulajate ja saatetegijate poolt. Ja nagu meil juba kenaks kombeks on saanud, tähistame lauljate tähtpäevi nende endi lauludega ja nagu meie saatel on kombeks omakorda kombeks saanud püüame leida plaate või linte, mida on vähe mängitud. Ja mina näiteks poleks uskunud, et Uno Loobi on ka 78. kiirusega heliplaate olnud. Need on need vanad rasked sellakplaadid, aga väga kvaliteetsed. Aga tuli välja Donoloogilonne plaat. Ja see plaat, mida me nüüd kuulame, hakkame on sisse lauldud üleliidulise firma meloodia, Riia vabriku Tallinna stuudios oli selline aeg oli, kus Riia vabrik oli Tallinnas oma stuudio. Mis aastal täpselt, see plaat on sisse lauldud, raske öelda, plaadi peal pole öeldud. Aga lugu on omapärane ja hea pealkirjaga kosmilises jaamas. Millal me hakkasime kosmoselendudest laulma? No eks ikka 50.-te lõpp ja 60.-te aastate algus muidugi eelmisel sajandil siis kui Gagaarin ja enne teda juba Laika kosmoses käisid. Ja selle kosmilise jaama laulu heliloojaks on Uno Naissoo ja sõnade autoriks luuletaja Paul Haavaoks ka omamoodi harv nähtus ses Paul Haavaoks nii väga sageli estraadilauludele tekste pole kirjutanud. Aga nüüd ta tuleb. Vähe mängitud lugu firma meloodia plaadilt kosmilises jaamas laulab Uuno Loop. Veel vaata, kui kõigil on Jutt. Ja kurdab toide on ta ju läinud, kuid ei ole veel üla. Kaugel taela tekkinud kuulatagi maa kaaslane number 60 on maailmarändureid, elevus. Vaati liinid Maa, Veenus, Merkuur, haavad, niriini, Veenus, Merkuur. Möödub üksmeelel kõrguste võitja, sild, vaenuta kaaslane, õrnuke sõitja, mees, räägib maapealne kaunitar. Kuule, kas vahet ei soovita lennata kuule ja teisalt taas kosta. Hiilata nimesi nädalad, veenusel pea. Ringi veel vaatad, kui kõigil on rutt paelub sind sõitjate nakatav jutt. Maailm, aren, tore seenemaa veenusele saavad maa veerudveergu. Ta pireeni maa Veenud märg. Nüüd kuulame lõiku Uno Loobi samal teemal muusika laulude teemale antud intervjuust Urmas otile. See oli Eesti televisiooni 2002. aastalõpusaade valitud meeleolud siis pea 20 aastat tagasi. Intervjuu lõpus tuleb jälle vähe mängitud lugu, vähemalt minu meelest vähe mängitud lugu. Mul ükskõik, on pealkirjaks Heldur Karmo sõnad 1970. aastal kirjutatud ja nii hüüdis siis kuulus laulja nagu meist enamus muide uljalt oma nooruses mul ükskõik, aga enne veel loob ja ott kahekesi stuudios. Kuidas sul laulmisega läheb, selles mõttes on sul kutseid, on sul kontsert, jaanuari esinemine on tänavu vast isegi rohkem kui möödunud aastal. Üldiselt läheb hästi. Kas see esteetika, see stiil, see, mida sina lavalt oled pakkunud ja millest mina isiklikult olen vaimustuses. Kui sa seisad kusagil kusagil seal Eesti väikses linnas laval saavad inimesed sellest aru, võtavad nad sind hästi vastu, ma usun, et nad saavad, vähemalt jääb selline mulje. Meie inimesed ei ole nii viisakad, et nad ei patsutatakse õlale, et nad ei kiidaks, et nad naerataks. Suruks kätt, kui see neile tõesti ei meeldiks. Ja, ja mitte ainult väikestes linnades ka päris suurtes linnades on vastuvõtt väga hea. Ja tundub, et nüüd on see ring just käinud nii palju, et seda muusikat, mida ma oskan ja nagu mis on mulle lähedane. Seda hakatakse ikka rohkem ja rohkem hindama ja mul on selle üle hea meel. Everbriinid, sa mõtled? Jah, see on see, mis, mis, mis kunagi kuhugi ei kao. Paiku öösel taevas päike, nüüd mind ei häiri see jaagu korter suur või väike. Ei mind veel häirib see maa käega löönud. Ja elus tunnen rõõmu. Leek köike, mind ei häiri see. Mind ei häiri see maa käega löönud ja elus. Kuulge mind ei häiri see, kui, kui naine jätab mind veel aidata käega löönud ja eluski olla Loteriivõitu teile, mind ei häiri see näite laulvat veider. Evin käega löönud õelus. Raadiojaam Voice of America esid kuidas esimese saate või edastas esimese saate. 24. veebruaril, kui aasta oli 1942, siis tuli ka eurooplaste ja meie elluse väljend Voice of America või Ameerika hääl. Voice of America. Ameerika hääle eesti toimetus loodi 1951. aasta kevadel just neil päevil, kus me praegu oma saadetega oleme ja esimene katsesaade läks eetrisse kolmandal juunil. Läbi aegade on olnud siis Voice of America eestikeelseid saateid palju terve rida aastaid ja need saated on teinud eestlased ise muidugi Ameerikasse rahastamisel, Pedro krusten ja Ilmar külvet ja Ilmar Mikiver, Harri Tiido, Markus Larsson, Tiina Park. Nonii, nimesid on väga palju, võib-olla teinekord me räägime selles saates pikemalt, aga võib-olla isegi need nimed juba praegu tuletasid meelde Ilmar Mikiver ja Ilmar külvelt ja Pedro krustanuid aastaid Ameerika hääle eestikeelse toimetuse liikmed ja lugesid uudiseid ja komme. Ta läheb, meenutagem siis, kuidas me Ameerika häält lühilainel 25 meetrit, 31 meetrit ja 49 meetrit. Kuidas me seda saatjat kuulasime, kuulsime ja kuidas te meieni jõudis? Ehedalt eetrist salvestatud magnetofoni lint, siin Ameerika Hääl, Washington. New Yorker hotelli suur balliruum on täidetud viimse kohani. Lava kaunistavad ameega tähelipp ja Eesti sinimustvalge lipu vahel. Samal ajal, kui eestikeelne Ameerika hääl laineid levitama hakkas, tegi võidukäiku eestlastele armsaks saanud kevadlaul maikuu suur toomepuu. Ja meil laulis seda, nagu me teame, väga hästi praegugi palju mängitakse, seda laulis helile lääts koos Eesti raadio naistri, aga väliseestlaste hulgas esitas selle loo Ameerikas elanud Ell Tabur. Eesnimi on L2 selli ja Tabur. Tema sündis 1943. aastal Tallinnas ja lahkus Meist alles äsja. Head kuulajad. Ell Tabur lahkus meist selle aasta 30. aprillil. Oli eesti muusik. 1944. aastal põgenes ta koos vanematega Saksamaale maale ja 49. aasta kevadel asus perekond elama Ameerika ühendriikidesse. Ja hilisemas elus töötas Tabor New Yorgi Eesti Maja büroo juhatajana ja ta tegi elu jooksul ka kolm sooloplaati eestikeelsete lauludega. Teiste laulude hulgas siis ka maikuu suur toomepuu Ell Tabur. Kuuldud laulu kirjutasid kolm meest, Royczoolon, Siil, mäss ja Jimmy Brewster. Kolmest enimmüüdud versiooniga tuli USAs välja Sonny Desmond jäi Leen vaaton ja Temme kvaieroshisters McCoy Oroshisse. Sisters oli kuulus Ameerika ansambel. Nii et siis kolm mees kirjutasid ja siis laulis ansambel ja kaks solisti. Ja laul sai muidugi väga kuulsaks, Inglismaal olid teised esitajad, aga noh, laul läks üle maailma, nii et jõudis ka 1955. 56. aastal Nõukogude Liitu Eesti NSV-s, kus siis meie Eesti raadio naisansambel selle loo ära laulis. Ja nüüd head kuulajad. Ma pean teile valmistama väikese pettumuse. Võib-olla kõigile polegi pettumus, aga ma arvan suurele osale küll kuulajaist, sellepärast et mitte toomingast ega toomepuust ei ole see laul kirjutatud. Toomepuu versiooni pakkus meile eestikeelsete sõnade autor Heldur Karmo. Sellepärast et see sobis laulule paremini, kõlas paremini ja lõi väga meeldiva kevadise meeleolu. Tegelikult laulu originaalis kevadest juttu ei ole ja seal originaali sõnad on umbes järgmised ja puu on teine, muide seal sõnad on umbes sellised. Öelge kõigile mägedele, et need mu ohkaid kuulaksid minu ohkamist kuulaksid, kuidas mu vaene süda igatseb ja ma olen üksik, kuni tema tuleb tagasi. Ma palve. Ta on ikka armastan teda, kuigi ta on kaugel mänd, männipuu, tundub, et sina oled ainukene minu jaoks, kes on jäänud männipuu mänd minu kohal. Nüüd kui mu armastus on kadunud, siis oled sina männipuu mänd minu kohal, ainukene sõber. Nii et siis originaalis oli kirjutatud laul männipuust eesti keeles lauldakse teda toomepuust, ega vahet ei ole, siis on enam-vähem sama ikkagi see kaugel olev armastus, aga nüüd me kuulame selle laulu originaalesitust ja no mina võin muidugi üle pakkuda. Aga Mulle tundub, et suurem osa kuulajaid ja ka meie lauljatest ei tea selle laulu originaal esitust originaalplaati ja, ja minu meelest pole seda Eestis mängitud, võib olla. Ma kunagi ei väida midagi täiesti sajaprotsendiliselt, sest kõik võib olla, kuid minu teada ja ma olen enam-vähem kursis, mida Eestis mängitakse, seda lugu varem plaadimängija magnetofoni peale pandud meie siin ei ole. Nii et me oleme täna siis ajaloolise esietenduse tunnistajaks, jällegi me kuulame siis seda maikuu suur toomepuu, originaalset esitus, kõige populaarsemat esitust, kus olid siis sotsiooni Lesmon i liin, paarton ja teeme guayer, Sisters laulsid siis selle loo ära 1954. aastal ja pealkirjaga männipuu männipuu, minu kohal on männipuu, minu ainuke sõber. Originaalpealkiri on print, three paint sõi paintri over mee. On aasta 1954. Suvekuu juunikuu on juba kätte jõudnud, maikuu on selja taha jäänud, süda laulab ja lühikeses põhjamaa suves püüab igaüks saada võimalikult palju nii enda kui teiste jaoks ja ka muidugi muusikat, palju elamusi, palju meie head kuulajad, ootame ikka teie muusikalisi soove või soovitusi meie saatele. Minu telefon ja aadress peaksid kuulajaile teada olema, olen neid ikka korranud ja kordan tulevikus jälle. Ja muide, nüüd on ka rahvusringhäälingu vikerraadiointernetileheküljel pealkirja all kuld, Randevu saate tutvustus minu meiliaadress kenasti kirjas. Nii et kui on põnevaid helisalvestisi minevikus, kui on mälestusi, andke meile teada, mängiksin neid hea meelega teistelegi ja võib ka muidugi mälestusi kirjalikult mulle saata. Loeksin mõnede. Ja kui mõne lauluga midagi erilist meenub, siis hea meelega jagaksime meenutusi kõikidega, kes meie saadet kuulavad, nii et peame sidet ja tunneme suvest rõõmu. Või nagu Rein Tuus laulab, kui elada, siis elada Reidus. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, siis uuel laupäeval kohtuda, võtame jälle selle saate kordus on juba tänasel laupäeva kesköötunnil ja järgmise nädala teisipäeva õhtul kell 11 ehk siis 23 null null. Uue saateaeg on järgmise laupäeva õhtupoolikul 17 null viis. Muide, järgmine on meil ka väikest moodi juubelisaade 50. saade ja see koosneb, ma olen mõelnud praegu niimoodi, kavandan, et see koosneks peamiselt just kuulajate soovi lauludest, sest soove on tulnud nii palju, kõike ju ära mängida, teeme siis ühe soovi, saate laulu või, või soovi soovi soovi lauludest saate nii-öelda ja lõpulugu tänases saates, nagu ikka instrumentaalne muide, mitmele kuulajale on meeldinud, saate lõpus saab orkestrimuusikat kuulata, seda ju tänapäeval nii vähe mängitakse suuri džässorkestreid. Jaa, jaa. Ja neid estraaditantsuorkestreid on väga väheks jäänud ja neid eetris kuuleb harva. Aga nüüd ta tuleb. Tõeline suur tantsuorkester. Artis sho on bigbänd, hardišov, bigbänd mängis selle plaadi sisse 1939. aastal Mostoni linna Ühe suure luksushotelli saalis, kus USA N viis, siis on seal National protkasin Corporation. See firma tegi raadiost otse üle või raadio otseülekande ja stantsis valmis ka plaadi ja artisoo oli kuulus dirigent ja ka veel klarnetikuningas. Lugu on muusikasõpradele, mis nüüd tuleb, on tuntud ja kuulus Karjoka. Lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.