Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade kulg. Rändevuu. Tere, tere, head Kuldrande, mu kuulajad on alanud, meie ühine 50. saade. Ja taas võimalus minna tagasi möödunud aegade radadele. Aga et täna on meil ka väike omamoodi juubel, 50. saade ikkagi, siis tuleks minu meelest seda tähistada. Ja teeme siis ühe mõnusa koosviibimisega. Ma arvan, et meie fännklubi liikmed alaliselt kuulajad on juba koha sisse võtnud raadioaparaatide juures või, või istuvad autoraadiokuuldekauguses või arvutite ees piss või, aga võib olla ka kuulavad neid nutitelefonist kõik, võib-olla mina siin mikrofoni ees püüan seltskonda koos hoida ja teen seda üsna lihtsalt ja nimelt läbi soovi laulude tänases saates kõlagu ainult kuulajate soovitud lood. Täna tuleb meil suur kuld, Randevu kirjakast. Niisiis, kirjakast on avatud ja alustame peale ja esimesena tuleb meil nüüd siis meie saatesse kuulajate suur lemmiksaar. Ta oli anda Rootsi laulja ja filmitäht ja kultuuritegelane elas aastail 1000 907981 imeilus suur. Viimane on kõik meie ümber, munder paar Vundermaar ja nüüd tuleb Saara lei. Ander ja see plaat on sisse lauldud 1960. aastal. Vundermaar, munder, Maar, Saara Leand ära. Kauaaegne riigikogu ja europarlamendi saadik Siiri Oviir saatis meie saatele terve hulga Brüsselist ostetud heliplaate seeriast, kus aastate kaupa Ta on üles võetud maailma paremad moelaulud. Et siis aasta 1000 950000 940946 ja aastast 1947 valisime välja Louis Armstrongi kuulsa loo Bennis from. See on seda sellepärast, et muusikasoovijate hulgas on Sachmoor austajaid õige palju nagu säärale Andri puhul tulevad, mitmed soovib, nii on ka Luyamstungi kohta pennid taevast pennid, taevast on loo nimi ja see laul nüüd tuleb, noh, tema sisu on selline. Selline huvitav, ma ütleksin, kui sajab vihma, siis ärge olge pahased, vaid keerake vihmavari teistpidi ja koguge seda, mis taevast tuleb ja uskuge taevas sajab alla penn ja õnne sinule ja minule. Louis Armstrong 1947 heliplaat. Omalt poolt tervitame proua Siiri Oviiri, ma tean, et Artur Rinne on tema üks lemmiklauljatest ja Me tervitame Artur Rinne imekena, kuid kahjuks unustatud lauluga, mille pealkirjaks on nii nägus kui saa. See lugu on 1934. aasta kuulsast saksa filmist Peeter filmis esitas loo supertäht frantsiskangaal. Helilooja Nicolás protski ja eestikeelsed sõnad on kirjutanud tolleaegne selline hästi populaarne laulutekstide kirjutaja Sergio slipp päev. Ja Artur Rinnet saadab veel akord, elektroorkester ja see heliplaat, mida kohe kuulama hakata hakkame koos, tehti 1935. aastal. Muide see plaat on härra Valdo Prausti erakogust ja tema poolt restaureeritud ja digitaliseeritud aastal 2013. Niisiis, Artur Rinne ja loo nimeks on nii nägus, kui sa 1935. aasta heliplaat Artur Rinne. Härra Rein, kes elab Virumaal, meenutaks oma noorus, mõnet Rafa Ellak, härra lauluga, eriti tahaks ta kuulata seda lugu, mida meil Anne Veski laulab, nii ta ütleb. Hea valik, ma arvan ja ma arvan ka seda, et tõepoolest kõige paremini sobiski härra Reinule mineviku meenutamiseks ja ka meie saatele lugu pealkirjaga haigeeveeenniir Al, surra itaalia keeles. No meile hästi tuntud Anne Veski esituse sõnadega jätke võtmed väljaspoole. Rafael Acarra, tema kodanikunimi on Rafa Ella Maria Roberta apellooni sündis 1943. aastal tänaseni heas vormis ja nüüd siis tuleb tema lugu, kus eestikeelses tõlkes soovitatakse võtmed väljaspoole jätta. Ta, et võõras võiks sisse tulla. Rahva Ella karra. Võrumaalt kirjutab provoiuta, sooviks kuulata siitkandi meest, nagu ta kirjutab, kes on Jüri Pärg. Kõige paremini sobiks tema unustamatu laul, rohelised silmad. Meie täidame hea meelega proua Juta soovi. Aga enne, kui tuleb laulise kuulakem lõiku ühest intervjuust, kus Jüri Pärg meenutab selle laulu saamislugu, intervjuu andis härra pärg mulle eelmise aasta sügisel oma suvekodus Võrus. Ja kuulake tähelepanelikult, sest intervjuus nimetatud Brasiilia lauljast Josingu Laarist, kes 1900 viiekümnendatel aastatel külastas Moskvat kui Tallina, tuleb meie saates Veljo. Nüüd siis aga Jüri Pärg meenutab, kuidas ta laulu rohelised silmad, noodid ja sõnad sai. Rohelised silmad siin Hiia tuli külalisetendustele Brasiilia estraaditrupp. Nende hulgas oli ka meeslaulja, kelle nimi mulle oli tuttav Florzkulaar. Tema plaadid olid siin ja minul oli ka Horfulari plaan ja, ja mina läksin selle plaadikesega seda kontserti kuulama. Juhtus nii, et nendega tegeles Meie tõlk, kes valdas portugali keelt, eks ole, porterite mina tundsin seda prouat ka. Ja no selle proua abiga siis ma tüürisin pärast kontserdi nende juurde uusi plaadike üle, mul oli kaasas ja ja, ja, ja shorskulaar vaatab seda plaati. No siis nähtavasti ka litsentsi mingisugust ei olnud, tema käest küsitud, vaatas tükk aega ja siiski talle meeldis see autogramme anda, sellele plaadile. Muidugi proua nähtus, ütles ma olen ka laulja ja siis kanalid avanesid rohkem, kes tulid, need teised solistid ja hakkasid mulle noote kinkima. Üks naissolist inglisRowskulaar kinki suule noodi, väga ilus noot, üks veel üks pala Tris täitsa. Ja ja mul oli parajasti üksid Brasiilia noot, üks pala, mis mulle ka meeldis, seesama rohelised silmad. Vene väljaanne oli venekeelse tekstiga. Mõtlesin, et järsku ma küsin nende käest, et kuidas ma saaks selle originaalteksti. Schulaar viipas uste orkestrantide Bergsot, tuli pani kirja kohe tuntud luus ja rohelised silmad. Rohelised silmad ja. Sära. Hiilgus. Ja. Kes? Peagi. Aadu teeks. Kui koidusära? Jaa? Tüürima. Erinegi hinges päikest. Sinu. Merevärvis Maarja ees. On leidnud? Proua Tamara, kes elab nii Prangli saarel kui ka Harjumaal leppneemes, palus mängida nooruspõlve populaarselt laulu, millega tal on suured mälestused koos laulu, mille nimeks on ma Mayokeeerro. Ma tahan ema juurde, on, võiks eesti keelde tõlkida. Andke lapsele rinda, andke lapsele lutikas detail nutaks. Küll on kahju, et meie enam ise isa veebil olla selline Brasiilia laulja, selle kohta öeldakse sema maju, keeru on ajaloo kõige kuulsam Brasiilia, laula. Selle loo laulis esmakordselt sisse Carmer Miranda Carmen Miranda 1940. aastal. Aga proua Tamara palub kuulata Ta just mitte selle Karmen randa esituses lugu vaid hoopis Brasiilias solisti George kulaari esituses. Ja tema Sansambel, kes Joskulaari saadab, on Farrocupylha, on selline Brasiilia ansambel. Ja 1958. aastal külastas kollektiiv Nõukogude Liitu ja anti välja mitu heliplaat. Ja sellest ajast sai see ansambel Farra Pilha siis meil Nõukogude liidus, aga Eestis siin väga populaarseks mitmed plaadid tulid, rahvas kuulas seda tihti tihti ja sellega seoses ka paljud mälestused, nagu nagu ka proua Tamara nüüd soovib. Ja nüüd ta saabki kuulata showscula ja ma majokiero. 1958. aasta salvestus laulab kulaar ja ansambel Farra. Kirjutab härra Olev, ma tsiteerin, 1966. aasta sügisel olin ma tipi tudeng ja Kalevi spordihallis toimus leipzigi raadio tantsuorkestri kontsert, erakordne sündmus, meil siin esinesid etina Rec deemon ja helgamber, au ära. Ma ei mäleta, kuidas tudengina sinna pileti sai, aega on palju möödunud, aga kontsertelamus ei unune. Ma tahaksin teie saates seda esmaesitlust veel kord kuulata. Ta saates pean väga lugu olev. No tuleb vastata härra olevile, et loomulikult seda Kalevi spordihalli salvestist ei ole, Eesti Raadio seda ei salvestanud. Ja tol ajal üldse need välisesinejaid ja noh, nagu praegugi üles ei võeta. Ja, ja nüüd seda konkreetset kontserdi võtame ainult siis olev teie endi nii-öelda mälestuste pagas. Aga küll tahaks meenutada laulu, millega Helga raua ära tali ikkagi väga tuntud laulja, saksa demokraatliku vabariigi laulja helgav Rover Eestis kuulsaks sai, muidugi ka Euroopas, aga meil ka siin Eestis ka seda pole ammu mängitud. See on 1959. aasta demokraatliku Saksamaa suur lööklaul filmist. Täna kõik noored tantsivad videot mängis ka tihtipeale Eesti Televisioon selle lauluga mitte filmivad lauluga. Ja Helga Rover elas 1936 kuni 1991 ja nüüd siis tema kuulus lipsii, tuleb ehk meelde lipsi pealkirjaga. Täna õhtul tantsivad kõik. Proua Ireene, kes aastaid töötas inglise keele õpetajana, soovib kuulata oma noorusaja menulugu pind armee siis noormees sõjaväes, eks võiks tõlkida, mõjub sõjaväes olles. Selleks noormeheks, keda proua Irene unustada ei suuda, oli rock n rolli kuningas Elvis Presley. Ja laul on pärit ajast, mil Elvis sõjaväkke kutsuti. Õigemini meenub sellest aastast aasta oli 1958, sõdurivande andis Nelvis Ameerikas ja siis saadeti ta Euroopasse aega teenima ja Euroopas teenides armus Elvis oma ülemuse tütresse pris killas ja hiljem abiellus temaga. Päris hilja nad ka omavahel veel lahutasid. Armees teenimise ajal alustas Ameerika režissöör hoolu Vällis Elvisest suure filmitegemist ja selle filmi pealkirjaks pidi saama Café-Euroo paar kuid hiljem ristiti ümber ja filmi nimeks sai i pluus. Sellise peakirjaga film ja sellise pealkirjaga ka laul sealt sedasama laul, mida proua Irene tahab kuulata. Originaalpealkiri ongi yi pluus ja sulgudes on siis hind. Armee ja Elmis mängis selles filmis seersanti ja nagu ta on meenutanud. Ta võttis selle rolli selleks, et austada kõiki oma sõjaväekaaslasi ja kõiki mehi, kes sõjaväeteenistuse läbi teevad. Ja selle filmimuusika sai muidugi hetkega kuumaks kaubaks kogu maailmas ja nagu need kuuleme, eks ju, et ulatudes isegi 1960.-te aastate Eestisse lauluhinne aami, siis armees soovib kuulata Ta, proua, Irene ja hea meelega, proua Irene, täidame teie soovilaul nimega Chiaaemmluus ehk in armi Elvis Presley, 1960. Ühes eelmises saates Me mängisime Brasiilia omaaegset moelaulu muulade aja nii portugali kui ka vene keeles. Seda lugu soovis kuulata härra murruuno tar, just tema on lätlane, kes suurema osa elust on elanud Eestis ja muulade ajaja on tema üks noorusaja lemmiklauludest ja seda lugu menüüd eelmises saates mängisime Brasiilia muulaajaja 1958. aasta heliplaat. Aga vahel juhtub ka ajaloos ja ka meie saates, nii et midagi ei klapi. Pärast saadet, kus me seda muulale ajajad mängisime, härra Bruno helistas mulle ja ütles, et see ei olnud see laul, mida tema mõtles, kuigi nimi on Bruno, laulis mulle siis telefonis selle laulu meloodia, aitäh ja selle järgi hakkasingi uuesti otsima ja leidsin veel teisegi loo sama pealkirjaga muulade ajaja venekeelne esitus ja vene keeles pealkirjaks Ma Konshik muulaga muulaajaja, see on Argentiina laule. Ja kui keegi nüüd meie kuulajatest tunneb selle laulu originaali või on tal kodus äkki vana heliplaat selle Argentiina lauluga see oli ka vist nõukogude liidus omal ajal müügil. Olge kena, andke teada, me hea meelega mängiksime seda ka raadios. Aga minule on praegu vaid venekeelne variant. Muide seda ka mõtles. Me kuulaja Bruno, just venekeelset varianti. Ja seda esitab eelmise sajandi 50.-te aastate populaarne Nõukogude laulja hästi populaarne, muide teda suureks kunstnikuks nimetatud Mihhail Aleksandrovitš, härra Bruno kuulis seda laulu selles esituses Riia raadiost ja muidugi ka plaatide pealt. Ja meie saime kuulaja härra Brunoga kokku, mina mängisin talle selle loo autos. Ja lugupeetud kuulajad, vana nooruspõlve, armastatud laulu taas kuulmine tõi pisarad silmi. Nüüd kuulame lõiku sellest intervjuust, mille ma tegin härra Brunoga ja siis tuleb ka tema lemmiklaul Mihhail Aleksandrovitš esituses magunshik Molov või muulade ajaja. Nüüd aga härra Bruno Tartust, tema intervjuu. Siis ma võtsin end kokku ja julguse ja helistasin. Sõbraliku tundelise häälega, no ma natukene pelgasin omleti aktsentega, et ei teinud sellest välja. Ja kui ta ütlesid, et jah Bruno, olge rahulik, me leiame selle. No ma ei tea, kõndisin oma väiksesse ruumi keses nurgas nurka ja ja ootasin seda saadet, ütlesid, et oled kuskil mai keskel, aga no kuna ma kuulasin neid pidevalt, jaa, jaa igat saadet. Siis ma teadsin, et kunagi võikad ta tuleb. No ja siis, kui ta tuli, siis ma ütleks, et tulin pettumus. Ei, ei. Aga see oli ilus elus Launtu teine aga kuidas ma ütlen Heimar Lengile, et see ei ole see, kas teised voolanud või teine ajaja? Ja telglasid, et otsime veel? No siis ma teadsin, et küllap ta kas tuleb või on minu mäluga midagi valesti. Ja nüüd, kui ma kuulasin seda au, siis tuletas mulle meelde mina noorus, noorusaegne, kolmandat, kõige suuremat armastust muidugi peale naist, Neymar, ma olen teinud väga-väga-väga tänulik, ma ei oska seda välja välja ütelda väljas seletatud paljudele inimestele teedeetamas saadetega head ja. Väga võimalik, et see, minu juhtum on meie erakordne, kus teie nägite ühte saate, kuule pisaraid. Ma vabandan, kui ma kurvastasin millegagi aitäh emale. Juunikuu on käes päevad täis päikest või vähemalt rohkem kui enne oli meil päikest ja see on väga hea. See on väga hea aeg on elust rõõmu tunda ja see on väga hea, isegi kui jälle vihma sajab Eestis, mis on nii sagedane, isegi see on väga hea. Vaat nii, laulabki Heli Lääts meile väga hea, see on kuulus alla Pugatšova laulu. Otsin harrashoo vinüülplaadi pealt ja selle plaadi nimeks on. Ah, kuidas tahaks elada. Eks proovigem, siis head kuulajad elada, nii et kõik oleks hästi. Et kõik oleks väga hästi, nagu laulab Heli Lääts. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, siis uuel laupäeval kohtume jälle. Selle saate kordus on täna öösel muide, 24, null null või siis null null null null keskööl ja ka järgmise nädala teisipäeva õhtul kell 11 ehk 23, null null. Ja uue saateaeg on uuel laupäeval õhtupoolikul 17 null viis lõpulugu, nagu ikka instrumentaalne ja less Baxteri org, kester less makstel les Mäksteri orkester, öeldakse ta kohta. Ja loo nimeks on lihtsate inimeste Pariis tuntud lugu. Ma loodan, et mõeldud on seda Pariisi kevadele. Head kuulajad, kõike head meile kõigile.