Vikerraadio stuudios on ajakirjanik Heimar Lenk. Eetris kõlab tema autorisaade. Tere, tere, head kuldranda. Kuulajad on alanud, meie ühine 51. saade ja taas meil võimalus minna tagasi möödunud aegadesse ja nende aegade muusikasse võluvasse ja kaasakiskuv asse. Näiteks 1948. aasta saksakeelne maailmahittlaul räägib kuulsast samba tantsijast Maria Vachi ja on tema nimi. Mehed kaotasid mõistuse, tema tantsu vaadates kirjutavad vanad ajalehed ja laul murdis ka laiema publiku südamed esinev lauluduo Daniel ja reneed Karol ja laulu nimeks on siis Maria Ausk Bachi ja on aasta 1948. Kui ma nüüd esitan küsimuse, et milline võis olla 1941. aasta suur hitt Ameerikas? Raske vastata, kuigi lugu on meile tuttav 1941. aastal Euroopas, kes siis juba teist aastat suur sõda. 1941. aastal tõmmati ka eestlased lahingutesse muusika jaoks nagu polnudki meil aega, nii oli see meil Euroopas. Aga no Ameerikas säras päike, seal oli rahurahvas, peesitas rannas ja kuulas raadios aasta kõige populaarsemat lugu. Selle pealkirjaks oli rohelised silmad. Meil laulab seda meisterlikult, Jüri Pärg, originaalis laulsid, vub emmerly ja Helen Oconnel siis Crueen hais originaalpealkirjaga aasta 1941. aasta populaarsem meloodia ja moes kuni tänaseni. Aasta 1941, nagu ma juba siin mitu korda kordan. Ja salvestus on Ameerikas CBS raadiojaama Chester film, need olid need sigaretid praegugi olemas veel selle Chester Fildi siis reklaammuusika. Ja seda saadet juhtis muide kuulus Ming Crosby isiklikult. Kuid täna pole jõutud temast vaid laulust, rohelised silmad mängib rei Antoni orkester ja me astume firma CBS seon Kalambia broadcast ing System raadiost stuudiosse. Aasta veel kord 1941 siin mitte sinised, vaid rohelised silmad. Crueen ais, mob emerly, ämm Hellel, Oconnel. Mägi. Heidame pilgu selle nädala ajalukku ja seekord läheme õige kaugele aastasse 1671. Sel aastal 1671 hukati Moskvas Stepan kimofjevich garaazi siin ja rahvasuus tuntud skend garaazin kes kahe aasta jooksul korraldas Lõuna-Venemaal tohutu vastuhaku tsaarivõimule. Kuigi nüüd, kui me vaatame neli sajandit on möödunud, elab stend garaazin rahva südameis ja folklooris edasi. Temast on Aleksandr glasunov helilooja teinud sümfoonilise poeemi. Helilooja Moskovski kirjutas sümfoonia number kaheksa helilooja Dmitri Sostaga kovitš kirjutas kantaari 119, ent Karasin Jevgeni jestushenko, kuulus poeet kirjutas luule tuse ja romaanis Stepan raasini hukkamine. Filmimees Vassili džinn tegi ekraaniteose. Ma tulin teile vabadust andma. Ja noh, nii edasi ja nii edasi. Lisaks mitmed rahvalikud laulud ja neist populaarseim tänase päevani ongi stend garaazin. Ühtemoodi see pealkiri või siis teistmoodi öeldakse selle laulu kohta ka Volga-Volga maid ranna ja ja rahvaviisile sellele Volga-Volga maitsev rannaajale rahvaviisile tähendab, kirjutas sõnade luuletaja Dmitri Nikolajevitš Sandovnikov 1883. aastal aga sõnada üsna sünged, umbes niisugused sõidab karavan Volgal laevade karaval. Esimese laeva ninas istub purjus stend, garaazin kauni printsessiga selja taga kostab meeste nurinat. Näed, Ataman on mehe naise vastu vahetanud, raevu sattunud, raasin haarav kaunitari kätele ja viskab ta Volga lainetesse. Võtav Volga, sellist kingitust Nonii kasakalt pole sa varem saanud. Meile laulab soomlasest vene laulude meisterlik esitaja Victorclimenko ja tasub tähelepanelikult kuulata. Laul on väga emotsionaalne Volga-Volga, Victor Kliment ka 1970. Ostro. Naaber Nika Aabeli. Ka Aarega. Stend garaažini teema on laialdaselt kasutuses olnud ka Lääne popp moemuusikas. Näiteks kasutas meloodiat Tom Springfield oma laulus kaanualis õuerroris, karneval. Tänud ja sisu muidugi oli hoopis teine seal armastus ja nii edasi Karasin mitte sõnagi, kuid laul ise jäse meloodia tõi Austraalia ansambli siikers esituses 1965. aastal Austraalia ja Suurbritannia muusikaedetabelites laulule esimese koha. No see on ikka väga-väga raske saavutada, et Austraalia ja eriti Inglismaa muusikaedetabelis tõusta esimesele kohale aga ansambel siikars väga omapärane ansambel. Seda tegi 1965. aastal karneval olla. Nüüd läheme roki laineile, õigemini oleks öelda, et me oleme sunnitud seal olema või nendel lainetel kiikuma. Sellepärast et väike Richard lahkus meist jäädavalt. Maikuu algul, üheksandal mail liiduga Richard rock n rollis sütitav ja metsik mees suri 87 aastaselt oma kodus Ameerikas. Long toosseli Liidu Richard. Me mälestame oma saates üht suuremat rock n rolli tegijat, võiks öelda teda nimetatud rokkmuusika arhitektiks ja väike Richard esitas laval hoopis teistsuguse pildi kui ülejäänud Klauljad. Tali, mõnel puhul isegi rõvedalt riietatud hästi kirjevates läikivate kallis riietuses, tema juuksed olid kõrgele kammitud, kuni Kuue tollikõrguseni kirjutavad ajalehed ja tema nägu oli meigitud võimalikult niimoodi kirevaks ja talle meeldis hilisematel aastatel öelda, et kui Elvis Presley oli raker oli kuningas, siis tema on kuninganna. Ja lidu Richardi mõju esinejana oli mõõtma, too on asjatundjad öelnud, temast võtsid eeskuju kümned ja kümned teised lauljad. Aga tema lauluperiood oli, oli lühike, ta mõni aasta laulis, tegi kümneid suuri hitte ja siis juhtus, et kuna ta oli väga usklik inimene, siis juhtus üks selline asi, millest on ka laialt kirjutatud. Ka meie meedia siin meenutas, et ühel õhtul, kui oli siin nii Austraalias, siis väliareenil kusagil 40000 fänni teda ootamas ja ta laulis seal siis järsku tuli taevasse, ilmub tus, epifaan ja öeldakse selle kohta. Ja see oli suur välgatus, suur valge pilv järskub tumedas taevas päevas. Aga tegelikult sel õhtul saatis Venemaa välja või nõukogude liit tol ajal välja oma esimese sputniku. Ja Richard nägi seda, aga ta ei teadnud muidugi, millega on tegemist ja ta on oma intervjuus seda ületanud, niimoodi tundus, et suur tulekera tuli otse staadioni kohale ja minule pähe umbes kaks-kolmsada jalga meie pea kohal. See raputas mind tõesti, ma tõusin klaveri juurest üles ja ütlesin, see on nüüd see. Nüüd olen ma läbi, ma jätan show äri maha, et minna tagasi jumala juurde. Ja muide, temast saigi rändav evangelist, nagu teda nimetati, hakkas mööda maailma ringi rändama ka natuke laulma ja siis jumalateenistusel käima tuli pikk paus, väikese lihhani lavategevuses ja üks viimaseid TOP10 hitt, et oli ta Klalimis malli selline lugu oli, mis oli lindistatud 1956. aastal, kuid ilmus alles 1958. aastal. Selleks ajaks oli Lido Richard rock n rolli juba maha jätnud. Kuid paarikümne aasta pärast 20 aastat läks mööda ja siis mees pöördus tagasi siiski oma lemmiktegevuse rock n roll-i juurde. Ja siis ta ütles niimoodi. Kuigi ma laulan rock n rolli, armastab jumal mind ikkagi. Seda ütles ta 2009. aastal ja lisas. Ma olen Ken rolli laulja, kuid ma olen siiski kristlane. Kali, mis Mali ja liidu Richard rock n rolli muusika arhitekt. Tulemas on kuld, Rande vuh kirjakast, kohe hakkame kirju lugema ja kuulajate soove rahuldama. Kuldrand kirjagast. Härra Heino Pärnust kuulas meeleldi imissa, Serfeesid Ivikazel freesid, kuidas teda keegi hüüdis. Ühtmideoldi Läänes 11 öeldi jälle idamaades omal ajal ja tema oli horvaat ja laulja mitte idamaades, vaid idabloki maades. Ma mõtlesin. Ja Serfeesi oli siis Horvaatia laulja, elas 1935 2004 ja sai populaarseks nii sotsialismimaades muidugi nõukogude liidus kõvasti, kuid ka USA-s ja Kanadas ja mängiti palju ka Eesti raadios ning mitu kauamängivat heliplaati. LP plaati oli meilgi müügil ja paljudel praegugi kodus. Härra Heino sooviks kuulata lugu Maria-Helena. Väga tore ilus lugu. Ivika tser, vesi sees või Serfeesi ja marja Heleela, seda soovis kuulata härra Heino Pärnust. Ja nüüd head kuulajad. Me läheme kenade hästi hoolitsetud ja koolitatud koerte juurde. Ja just nimelt koerte juurde Ida-Virumaalt proua ülla mäletab hästi, kuidas vanasti koerad laulma pandi. Tahaks mõnda koera laulu uuesti kuulata, helistas ta meile? Tõepoolest nii see oli, nagu proua ülla ütles. 1955. aastal loodi laulvate koerteansambel ja orkester pealkirjaga nimega Singing tooks laulvad koerad. Hiljem lisandus veel nii mõnigi ansambel, kes koeri laulma pani. Aga see singi knows oli juhtiv ja kuni tänase päevani veel need lood ikka aeg-ajalt ilmuvad raadioeetrisse või plaatidele. Ja omal ajal oli ta muidugi väga meenunud kad lood. Kuulame siis nüüd. Non Charles härrad on Charles, oli ansambli juht, kesis koeri kamandas ja selle loo nimeks on nüüd naljakas nimi ka Hot rock siis loogiline rock ja aasta on 1956 laulvat koerad laulavad meile. Kirjutab proua Leida Raplamaalt. Tore, et olete mänginud Heli Läätse vanu laule, aga üks neist on ka teil ununenud nimed, Iirimaa seda pole, ei tea, kui ammu enam kuulda saanud. Ja proua Leida on muidugi õigus, Iirimaa laulu pole tõesti ammu mängitud. Ja isegi hakkasin mõtlema, et mul pole vist küll üheski saates sedasi käinud selles saatesarjas ja see on ka üks meie jaoks üsna kaval laul, muide. Ja see mängiti sisse, nõukogude ajal lauldi sisse ja tolleaegsete sõnadega sisu kohe muidugi saate kuulda, laulan eesti keeles, aga sisu oli selline, kui raske on kapitalismis elada. Et ei saa iirlased kodumaal tööd ja nii peavad nad kodumaalt välja rändama ja ühessa võõrsil laevapoiss ja teises vaene taksojuht ja üks müüb veel lehti ja nii edasi ja nii edasi. Vaesed iiri noored, kes peavad tööpuuduses kodumaalt lahkuma. Nisugune sisu ta oli, selliseks on ta jäänud seda laulu ümber lauldud ja eks me siis nüüd kuulame minu meelest üsnatud Ta lugu. Iirimaa Heli Lääts. Viimne viidet. Võtma jäi Iirimaa uueks koduks sai New Yorgi tapma. Majesteetlik gruplynisson, raudne sillakaar, töötab lõbustust. Vaene Iirimaa muga hooge kaduma, et kaheksa tütrepojad koos seal elada ei saa. Miks sunnid lõpeks rändama, sai ikka võõrsile? Ainult unistus, mis kokku varid. Ükskõik kust nurgast leidvat nad, kus riik ei käi, sa kohtad murrakut ja iiri punapäid. Saamas reeti saares. Nuuki ZAZ. Suumägede harjad ja tuhanded karjad, mis sammuvad välja kui koitma sügavat järvetest lina vaid värve ja ristikhein, valge Su neidude käes kodused tared ja pinnas nikkare, kus oleks veel parem mul kevadet, mul helendav laatus. Kas mõistad mu kaotust muga Luija nukrust, kui katsud? Tuletan nüüd kuulajaile meelde, et endiselt otsime Anu Antoni kadunud laule. Esmajärjekorras laulud tütarlaps roosas rüüs, aga veel ka litter lee ja, ja veel mõni populaarne lugu, nagu tol ajal seal lindi peal oli, aga see lint on kadunud, ma ise olen seda inte omal ajal kuulnud. Kümmekond lugu oli seal peal, laika vist oli veel peal. Aga ei ole, seda arhiivides ei ole kusagil kokku puutunud, on välja arvatud, et härra Raivo Pärnust saatis meile ühe heli üles, et selles tütarlaps roosas rüüs, aga teiste laulude saatus on teadmata. Ja see ülesvõte täna seda veel kuulame, siin see on ka see heli üles võtta üsna viletsa kvaliteediga, aga siiski Anu Antoni ilus laul. Ja peale selle tuli ka veel üks vastukaja, uus vastukaja, nii et ma ikka ei eksi, head kuulajad, kui armastatud laulja kadunud linti otsin. Nimelt vastas proua Piret ja ütles, et tema isa Villem mäletab seda 50 aasta tagust laulu väga hästi. Ja saatis veel siia ühe väikese video, kuhu peale oli siis isa Villem kirjutanud need laulusõnad. Ja siis palusin telefoninumbri ja rääkisin ise ka härra Villemiga ja tema meenut, kuidas seda lugu isegi lauldes. Kuulame siis nüüd härra Villemit laulmas ja rääkimas ja pärast seda tütarlast roosas riis Anu Antoni esituses sama heliülesvõtted, mille siis meile, härra Raivo Pärnust saatis mõni kuu tagasi Villem härra ja Anu anud. Don tere õhtust, härra Viljandis kuuleb ja kuuleb. Tere, minu nimi on Heimar Lenk, väsinud raadiost helistati teile, tütar andis numbri. Et mina tahtsin küsida, uurides, kust teie seda kadunud laulu nii hästi teate. See oli, ma mäletan, rist, kuskiltki, elasime kunagi Verioral vee ja tollal oli kolm poissi, oli kes kogusime, oli Lavulu sõbra ja siis laul jäi mulle nagu eluks ajaks meelde. Ja tol ajal tollal jah, täpselt. Saba, mina arvasin ise helila, aga tuleb välja, et Anu Anton oli see hoopis ja rohkem, ma pole teda kunagi kuulnud ja see oli ainult raadiost, jah. See võis olla üks 60 aastat tagasi. Jaa, jaa. Väga-väga huvitav, sest ta on täiesti jäljetult kadunud see salvest. Nooremad muidugi 40-lt nad inimesed, need on seda kindlasti kuuld ja igatahes eesti raadiost ta tuli mujalt, meil ei olnud kuulda, mäleta, kas Daugava, mis raadio ja, ja, ja siis siis meil ei aita, aga see laulja mulle näete eluks ajaks meelde. Nii veetlev ja hellus ta eeskuju ja, ja puuk tõi ja teemaast kauni mulle näis, ei keegi olla või ja kui ta naeratab harva. Ta vaikib, kuid siiski ma arvan, et vaid need, aga uni markste, see väike tütarlaps roosas rüüs on kui muistne. Lööge, see väike tütarlaps roosas rüüs pole kuigi suur. Kõigi suur, ainult poolteist kuud. Veel üks soov, mis tuli kohe pärast seda saadet, kui me Anu Antoni kadunud laulu tütarlapse roosas rüüs otsima hakkasime ja kuulajatele temast rääkisime. Ja seda laulu. Me oleme mitmes esituses nüüd siin juba rääkinud temast, aga originaal oli ka ühes saates sees. Aga nüüd kuulaja, härra august Haapsalust ütles meile seda laulu esitus ka liin, Maar, kin ja tal on õigus, seda laulu esitas teistega niin Martin ja originaal, Jaapanis laulis ansambel eimz Brothers. Selle loo kui teisi esitajaid on terve hulk kümmekond minu teada lauljad ja ansamblid, kes esitavad ja nende seas muidugi ka kuulus liin, Martin, kuulame siis laulu ulakas tüdrukust Lin Martin. Austileini obsheini lein. Suveaeg on saabunud, päike ikka vahel ka paitab mehitest, kuigi sel aastal eriti varakevadel palju vähem kui varematel aastatel. Aga igal juhul meie laiuskraadil tuleb päikest ikka õnne päikeseks nimetada, õnne päikeseks hüüda. Kuigi Tiiu Varik pidas silmas muidugi kedagi teist kuulus ameerika lauli Joarma, issand Chain, sa oled minu päikesepaiste ja sama mõtles kindlasti ka Tiiu Varik oma Õnne päikeselaulus. Aitäh, et meid kuulasite, kui saatus lubab, siis uuel laupäeval kohtume jälle. Selle saate kordus on juba täna öösel kell 24, null null või siis ka null null null null. No täpselt südaööl. Uue saateaeg on järgmise laupäeva õhtupoolikul 17 null viis lõpulugu, nagu ikka meie saadetes on olnud ja püüame ka tulevikus nii teha. On instrumentaalne, paljudele kuulajaile see väga meeldib, sest vana suurte orkestrite esinemist on harva kuulda. Ja lõpulugu on seekord EDI Kalverti orkestri poolt ellik halvert. Ja hästi ilusa sellise suvise pealkirjaga võiks öelda ja pealkiri on selline. Kiiguta mind vikerkaare alla, lugupeetud kuulajad, kõike head meile kõigile.