Ööülikool. Üldiselt ütlen teile ausalt kolmest lausest absoluutselt kõrini ja need laused on vene hing, juudi tarkus ja eesti põldu. Koole. Zooloog Aleksei Turovski kõneleb teemal ninasarvik ja savanni absurd. Saade on salvestatud Theatrumi proovisaalis, kus vanalinna hariduskolleegiumi teatriklassi õpilased valmistavad ette absurdikirjanik. Shen Unesco näidendi ninasarvik. Lavastust. Genesismi Jon Eskud, ma ei hakka mainima, noh ta on üks suurimaid teatavasti poolest märgilisemaid draamakirjanike 20. sajandil üldse. Ma ei pea teile näitlejatele Jones, kus midagi ütlema. Ma räägin ninasarvikud. Mille poolest, millises olukorras ja mis on kõige tähtsam, kelle jaoks ninasarvik? Ma korra selle ioneesko juurde ikkagi tulen tagasi, et ta on pärast selle näidendi kirjutamist siis 60. aastal öelnud muu hulgas seda, et kui ta näidendit kirjutama hakkas, siis nagu see teema või mõte, mis teda häiris, see oli tal selge, aga looma keda ta selle mõtte väljendajaks nagu valib, selle valik ei olnud sugugi selge ja ta nagu lasi peast läbi, et härg iga õilis jõehobu liiga pehme siis pühvel liiga ameerikalik ja ei tahaks poliitilisi allusioone mitte ninasarviku näidendist vabaks oleks jäänud, aga ninasarviku kohta ta ei täpsusta, miks see sobib. Aga ta ütleb, et see täidab mu nagu sellise unenäo või unistused. Miks teie arvates nii on? Ninasarvik kaalub kaks ja pool tonni. Teema on kaetud viie-kuue sentimeetri paksuse turvisega. Ta suudab paigaltstardikiirusega liikuma hakata kiirusel umbes stardikiirusega, kuna praktiliselt 20 kilomeetrit tunnis või 25 kohe varsti-varsti liigub ta kiirusega 35 kilomeetrit tunnis ja tal on sarved. Peale kõige muu selline Sarv on loomulikult Falliliseks sümboliks lausa looduse poolt loodud, eks ole. Ninasarviku, et saatus on kindla peale otsustatud. Müüd legend ninasarviku sarve kohta väidab, et sellest tehtud leotis toob tagasi või taastad rikastel vanadel meestel. Ja see on iidne müüd muidugi kõik usuvad, et ninasarviku sarveleotis toob tagasi noorpõlvevõimeid. No näiteks, kui ta maksab selline seis, eks ole, või? Miks mitte mingisugune rikas ameeriklane, turistid ostavad ja ostavad ja maksavad suurt raha ninasarviku sarvehulluse eest maksab väga palju raha ja siis võtab seda leotist. Tõepoolest, see on platseebo efekt loomulikult kui sellel vanamehel tema libidost kas või midagi on alles, kui mitte midagi ei ole, no seal surm ka ei võta ega anna, eks ole, kus kasvõi natukene midagi on alles siis tal, kujutad sa ette korraga, tuleb meelde, kuidas seda tehakse ja võib-olla isegi milleks asja eksam lossist on, loomulikult hakkab koguma raha, et järgmist portsjoni osta, nii et ninasarvikutel on lood praktiliselt ühel pool Aafrikas. Salaküttimine on niivõrd tulus, et kaitsemeetodid. Kusjuures seal loomulikult salakütte lihtsalt lastakse maha kohapeal, eks ole, umbes nii nagu Hiinas mitte midagi ei aita, see müüt, see usk on nii suur. Nii et ninasarvik on Fallilis vuse sümbol peale kõige muud joonest. Kindla peale mõtles ka sellele loomulikult muidugi ninasarvik, võib-olla absurdimärgiks loomseks märgiks inimeste jaoks, kes tunnevad ninasarvikud logode järgi. Ja 20. sajandi teisel poolel ning käesoleval sajandil inimesed reeglina 99 protsenti inimestest assotsieeruvad konkreetseid loomaliike eelkõige logodega inimeste Liinlast, eurooplaste, põhja-ameeriklaste, lõunaameeriklaste, sealhulgas ka mehhiklaste ja nii edasi ja nii edasi nende inimeste ettekujutus lõvist üks-ühele vastas. Vaat selle vapustavale metsa kaudu Win major logo pildile. Vot see on lõvikuningas ja ta on vägev ja ta on ülivõimas ja ta on absoluutselt kartmatu ja nii edasi ja nii edasi. Loomulikult see on absurdne, kujutluslõvist, selge, täielikult isalõvi on väga raskesti töötav, tohutu suurte kohustustega loom. Lõvi on ninasarviku nime jõuame tõusena, kuid lõvi on kuidagi märgilisem, eks ole. Nii et isalõvi ta peab olema, see on absoluutne kohustus tal olla kõikide noorjärkude lõvide praadis bioloogiline isa, see tähendab teised potentsiaalsed bioloogilised isad tuleb minema peletada kui vähegi võimalik, kastreerida neid tuleb maha lüüa, kui ei õnnestud, no okei siis vähemalt peletada neid. Ja seda tuleb teha isalõvil nii karismaatilised, nii veenvalt, nii võimsalt ja vaimustavalt emaste jaoks, et emastel brilis ei tekiks üldse mingit kahtlust. Vot nende poolt valitud ja valivad loomulikult emased. Ka ninasarvikute puhul nende poolt valitud isalõvi on tõepoolest pädev, võib selguda järgmise linna ajal, see tähendab kõige palavamal ja kõige kuivem olla aastaajal sa vannis. Ja siis iga emalõvi, kellel on seksuaalseid õigusi, ei pruugi veel olla, kui ta noorukina või kui ta on väga vana, siis võib-olla ta kaotab, ega ta ei hakka vastu vaidlema. Emalõvid omavahel ei kakle väga lihtsal põhjusel. Tööd, jahipidamistööd teevad praadis emalõvid, isale võisid kasutakse loomulikult valjuhääldajad ja sebrade parajal hetkel õiges suunas hirmutavat niisuguste töö vahenditanud. Kuid tapatööd ja loomulikult kõiki otsusi jahipidamisel teevad emased, järelikult nad peavad kogu aeg olema tippvormis. Nii nagu see on kiskjat ega üldse mitte mingisuguseid vigastusi. Ükski aktiivne küttiv kiskja ei tohi endale lubada mitte mingil juhul. Nii et kui kaks praadi saavad kokku, emased vaatavad, käivad, annavad oma õiso selle märku, et tee midagi. Ja siis istuvad maha ja vaatavad, kuidas needsamad lõvikuningad tormavad teineteise poole, hakkavad kaklema, noh nii nagu Kõutsid katusel. Kusjuures Godzisel loomulikult kaklus reeglina ei lõpe, nii hullusti, kui isa lõvidel tavaliselt aset leiab, päästab loomulikult isa lõvivad sellisest turniirist, kusjuures turniir, see ei ole sportlik üritus, see on lahing. Surme, lahing, isalõvi päästab loomulikult tema võimas lakk, millest läbi hammustada vähemalt ühe korraliku hammustusega läbida. Kihvadega sellist pilti ei saa, isegi teine lõvi mitte, see peab olema väga paks, kui ei ole eraürita. Püüa jäneseid. No ja loomulikult oskused muidugi, taktikaline lahingupädevus, niisugune kogemus muidugi loeb ja nii edasi, nii et isalõvid noored isalõvid vendadega või seal tädipoegadega alatasa trennivad trendiva treenivad, õpivad, õpivõtvad päris lahingud ja tihtipeale vigastavad teineteist juba nii-öelda skauti noorte rüütlite treeninglaagriaktiivsuse käigus. See on täiesti võimalik muidugi. Liisis kui tuleb sinna aeg, mida siis taotleb iga seksuaalsete õigustega emale? Ta taotleb paaritumist või paarumist. Kuidas me seda eesti keeles ütlevad muuseas? Populatsioon? Ma olen kuulnud selle kohta selliseid ütlemisi, et see on loomariigis taarumine või siis paaritumine. Tegi selgeks keppides tiineks ei saa. Aga noh, see selleks, palun vabandust, andke andeks, aga teema on absurd. Niisiis, iga selline emane, kellel on seksuaalsed õigused paaritud iga 10 20 minuti tagant. Selliseid emaseid võib olla kuus-seitse võib-olla vähem, harva rohkem, kuid ega see ei ole ka võimatu. Ja see aktiivsus, see tegevus toimub 24, seitse kuni viis nädalat järjest. Naised toidavad aasta lõpuni pärast ja seal tõepoolest õiglane ja ta peab koos oma, tal peab jõudu olema ja ta peab olema alati valmis. Metroloogil Mayeri logo peal on meil tõesti glamuurne loom. Mida ta tegelikult teeb. No teil on silmade ees, eks ole, see medal, kauden, Mairi lõvi, see on reaalne naturaalne lõvi, kes naturaalselt teeb hääd iga OK lõvidega. Kunagi töötanud zooloog ütleb kohe. See lõvi. Kutsub enda juurde. Kus sa oled? Mitte midagi muud ei tee. Ja loomulikult ei, ei ta mitte kellelegi mingeid väljakutseid. Väljakutse tõepoolest lahinguks isalõvi poolt esitatud näeb välja ja kõlab hoopis teistmoodi. Pea pannakse vastu maad. Nii suu on kuskil paarkümmend sentimeetrit maa kohal. Siis valitakse loomulikult suund. Vaat selle helikutsungi saatmise suunda kvalitakse ja vastu maad tehakse sellist hääd. Kinoekraan ei peaks vastu. Nii et ma kajab ja see võimas heli levib tõepoolest piki maad levib tõepoolest paari kilomeetri kaugusele. Isalõvi hääl ei ole kõige võimsam maismaaloomade häälitsuste seas, kõige võimsam on ikka elevandihääl loomulikult. Kusjuures mitte see pasunahääl. Ja mida nurumine, mis kõlab nii, nagu oleks elevandil kõhus paar sellist võimsat propaani ballooni, mis korraga läksid lahti. Eiei elevandi. Maire on tõepoolest kõige võimsam helihäälitsus, mida maismaa loomad suudavad üldse luua. Sellises ruumis. Ja kui nojah, siia mahuks tegelikult üks elevant, loomulikult oleks küürus. Aga ta suudaks mürata küll. Meist pooled kaotaksid võib-olla teadvuse hetkeks ja kõik, nii palju, kui meid on, kaotaksid tasakaalu. Absoluutne absoluutne märk sellest, et maailmas on olemas kõige võimsam, kõige tugevam, kõige suurem loom, nii-öelda loomne Forsmašaoor. Otse on elevant. Muuseas ei pruugigi olla emane, möirgab ka nii, et vähe ei ole. Kui on vaja, siis. Ninasarvik jäi uness, kui absurditeema on loomariigis, miks ma siis nii pikalt räägin lõvis loomulikult sellepärast et mul on vaja rõhutada seda lahknevust inimeste, hoiakute, inimeste arusaamade, mis loomulikult mütoloogilised ja reaalsuse vahel. Otseselt, et maailmas hea olemas head ja kurjad loomad ei ole häid loomi maailmas. Ei ole halbu või kurjeid, loomika mitte. Kahjur on majanduspoliitiline mõiste, mitte bioloogiline bioloogiajooks, kahjurid ei ole olemas. On olemas inimlik interpretatsioon. Siit tulevadki need absurdsed olukorrad, absurdsed situatsioonid, absurdsed suhtumised, hoiakud. Vaadake nüüd on teatavasti mütoloogilise teadvuse jaoks tõeline lugu. Kui vana memmeke räägib teile muinasjutu või mõni taadukene siis ta reeglina ütleb, et oh, see on üks vana muinasjutt, muidugi asja, selles on tõetera sees ja see paneb sind mõtlema. Kole nüüd, mis ma sulle räägin, mehest, kes täiskuu neljapäevasel ööl. Mingisugune moraal tuleb sellest loost ikka, aga seda, seda muinasjutujuttu, eks ole, seda tükki esitakse, kui niisugused verbaal traditsioonis. Folkloor, jupikese müüt müüdi kohta loomulikult mitte kunagi inimesel ei teki kahtlust, et asjalood võivad olla kuidagi teisiti kui nii, nagu nad on müüdis Ta on hästi esitatud. Nüüd on tõeline lugu definitsiooni kohaselt. Ja loomulikult mütoloogilise süsteemi kompleksi vastu ei teadus ega poliitiline mingisugune otsus ideoloogia vahetuses, eks ole. Loomulikult ei saa selle vastu müüdi vastu, ei saa miski peale teise müüdi. Jah, poliitilised, loomulikult ideoloogilised ka olmelised ettekujutluste süsteemid ja reeglid ja süsteemid muidugi neid varustatakse, neid võimendatakse nüüd fikseeritakse, kindlustatakse seadusandlikud. Selge see, kui palju maailmas on ideoloogiaid, mis on tõepoolest varustatud võimsa vot sellise juriidilise formalismiga noh, kasvõi mingisuguse religioosse alusega riigid, eks ole. Ma ei tea, teie kas te elasite Nõukogude liidus kunagi mõned elasid, eks ole, aga vist mitte kõige. Aga ta oli ka selline nii-öelda ette kirjutatud ja praktiliselt juriidilise formalismiga toestatud ja fikseeritud ideoloogilise süsteemiga riiklik moodustis, eks ole, on sama lugu, loomulikult oli. See oli nii igal pool ja alati Süsteemi puhul nii-öelda hingeliseks aluseks on müüd tõelistel lugude kompleks, inimesed ei suuda, ei oska kahelda sellest, et lood on maailmas inimkonnas, loomariigis üldse elusate asjade maailmas nii nagu müüd, seda deklareerib ja müüdid, mis käivad loomade kohta. Loomulikult on rajatud kõige eranditult viimseni reaalsetele, bioloogilistele, faktidele. Inimeste poolt inimeste jaoks loodud interpretatsioon ning loomulikult loomadele siis omistatakse inimlikud võimed, oskused, kavatsused, soovid, mida kõike, ka müstilisi omadusi omistatakse Sis loomadele mütoloogilise teadvuse jaoks ükski tõepoolest märgiline, tõepoolest võimas muljetavaldav objekt või lugu iialgi ei ole ainult ühe ainsa mingisuguse kindla otsustusliku tähtsusega asi või siis kontseptsioon. Loomulikult vaadake, lõvi, see on ju Kristuse sümbol, sest Lõvi on Taaveti sümbol ja tänu sellele või selle läbi, et Iisraeli seal siis Jaakobi esiisa Jaakobi, kes võitles ja sai võitluses nõimselt ingliga, aga võib-olla jumala endaga, sest iso-l võib tähendada nii see, kes võitleb jumalaga, kui ka see, et jumal võitleb. Vaat see, et isa Jaakob oma surivoodil, paneb peopesapoja pea kohale ja annab talle, kingib talle kogu maailm, arr ammu ja kõiki kordaminekuid ja mida muud, eks ole, see tähendab ainult ühte asja, et ta annab jõudu kaasaegselt. Eks ole, kui me ütleme, tähendab energia ja energia valitsemise võime pojale ja vot selleks pojaks Lõvi jahuda. Naatsareti Jeesus, eks ole, on ka Lõvi märgi all sündinud ja lõvi on tema märgiline loom, aga lõvi möirgab lõvi lõukoer mõnusas vanas eestikeelses tekstis, eks ole, lõukoer kole lugu. Õudne elukas on ju saatanal, on, muidugi on. Kõik sõltub kontekstist ja loomulikult ka mütoloogilise teadvuse jaoks sellest, mis rada pidi sa antud kontekstis liigud ja sa mingisuguse mõiste lahti seletamiseni jõuan. Neid radu on arvatavasti lõputult palju. Washington teoreetilises bioloogias nimetab arenguvõimalus teesid, eks ole, trajektoore kreoodideks sõnast kreatse loomine. Kas liigist A saab areneda liigiks v ühte rada pidi teist kaks miljonit 700300 40 viiendat rada pidi või veel kuidagimoodi, sellega on väga huvitav, väga tähtis, kõik need teekonnad on võimalikud, loeb see, milline nendest teekondadest realiseerus, vat nii realiseeruvad ka suhtumised, mõisted, hoiakud ja loomulikult kasutamisviisid seal teisel või kolmandat märgi või siis süžee või siis tegelase nime ja nii edasi osas kütoloogilises teadvusesse. Mütoloogiline teadvus müüdid tekivad kogu aeg pidevalt meie ajal, endistel aegadel ja meil ei ole sellest pääsu, neid tuleb veel ja vana müüdi vastu saab loomulikult ainult uus karismaatilise muljetavaldavam, rohkem hingesse, paremini hingesse mahlu, müüd. Meil on jah teada, et punamütsikese lugu on muinasjutt, eks ole. Kunagisi oli, müüd, patriarhaalne müüt. Tuletage meelde, mis seal toimub. Mis seal toimub, selles muinasjutus naised kolmest generatsioonist üksteisest lollim, lootusetult lollid, eks ole, tähendab, nende hukk ja häving on praktiliselt ju sisse programmeeritud, kuna nad on naised, sellest täiesti piisab. Ema teab, et metsas on hunt, paneb lapsele punane müts pähe, eks ole, ja saadab ta vanaema juurde, eks ole. Laps, kellele öeldi täpselt, kuidas tuleb läbi metsa minna, eks ole, loomulikult läheb lillegi siia maasikaid korjama ja kui punn tuleb talle vastu, no siis laps ütleb talle tere, tore koher. Minu vanaema aadress on see ja see. Ja sinna saab kõige kiiremini trolliga number seitse, umbes nii, eks ole, ja vanaema elab kuskil küla serva, ison puidu, laseb hundi sisse, laseb ennast ära süüa, siis tuleb see punamütsike, hakkab esitama atuursel tibiilseid küsimusi. Vanaema, miks sul nii suured silmad, kõrvad, vanaema, miks sa oled halli karvaga, tiheda karvaga kaetud ja nii edasi ja nii edasi ja kuule, vanaema vaatab sinu 100, eks ole niiviisi, külmetad on teki alt väljas. Ja muidugi hund, stiidilist inimvaenulikud jõud on kehastunud hunditegelased kujus. Loomulikult hunt sööb need ära, läheb magama, õhtul ilmselt ilmub kohale ka seesama ema, kes on parajasti tööl kinni, eks ole. No siis ta saab veel õhtusöögiks veel ühe naisterahva kindlasti. Sellest majast mööda läheb see, kes lahendab seda absoluutselt lootusetu olukorda. See on rändžee peaaegu kõikjal Euraasias, välja arvatud Lõuna-Aasia, loomulikult Kesk- ja Põhja-Euraasias, seal prantsuse. Kõikjal on olemas punamütsikese süžeega lood. Nii et ühes variandis selles majakeses läheb mööda mitte sõdur ja mitte ühes variandis. Kas võsaraiuja või seal metsamehed, mingisuguseid küla postiljon läheb sellest majast mööda, aga ta on eesti rahvas. Halleluuja. Ta saab kohe aru, et vana põdur naisterahvas nii võimsalt norsatab, võimeline ei ole. Tuleb sisse vaadata ja kindlaks teha, mis seal parajasti toimub. Ja loomulikult see muinasjutt on killuke vanust võimsast mütoloogilisest sõjast, patriarhaalse müüdi pealetung matriarhaalsele müüdile, jamatriarhaalsetest müügi ta seal väga palju muinasjuttudest ka, alles, aga muinasjuttudes. Nii et hunt absurdne tegeleda. Kuid ta paraku lihtsalt on seal, sest teda on seal vaja, ta on seal vot seesama looduslik vorsmosoor millega tuleb hakkama saada ja kes saab hakkama, vot see loeb kohe kohe, kohe, kohe kohe lähme sarviku juurde. Ausena lausena inimene ei saa teisiti, kui ta teab, müüte luua ja ta loob müüdid reaalsetele bioloogilistele faktidele tuginedes andis nendele vastavalt oma ettekujutustega ja eluliselt tähtsate tõekspidamiste süsteemile interpretatsioonis, kes on ninasarvik. 50.-te aastate alguses professor Bernhard Grasimeg andku talle hingamist, 20. sajandi üks suurimaid zooloogia, ütles professionaalsele jahimehele Lõuna-Aafrikas. Okei, mine puu otsa, näed, siin on üks suur puu ja vaata, mine selle puu otsa. Aga ma ei luba sulle. Ja tema filmis loomulikult mehhaanilise kaameraga, seal. Niiviisi seda kuuldes ninasarvik, kuskil paarisaja meetri kaugusel keeras ennast näoga siis heliallika poole, nägi, et seal on midagi suurt, mida kõrged. Mida hakkas siis tegema ninasarvik? Nii umbes nagu metssiga. Eks ole, ette, ta näeb ainult väga kaugele, silmad külje peal ja suur kärsa Graneerib kõike seda, mis on otseselt tema koonu vastas ja nii et avates vasaku silmaga suur vaata Sparvusi kõrge ja kõik loomad mõõdavad esimese kontakti puhul oma võimalikku vastast võimalikku konflikti puhul oma vastase potentsiaalse vastase ohtlikkust eelkõige vertikaalmõõdu järgi. Nii et seesama ninasarvik üüratult katastroofiliselt lausa traagiliselt, eks ole, inimlikult võttes, tundes talle kaasa lühinägelik, talan, hiilgav kuulmine, otse kaamera, eks ole, heli, mehhaanilise kinokaamera, heli ja loomulikult lõhn on tal suurepäraselt tajutavad, ta saab väga palju informatsiooni, hästi kaugelt ka, nii et kui tuul on näiteks inimese peal, ninasarvik kohe tunneb, et tegemist on imetajaga pluss veel mingisuguse talle arusaamatud komponendid ja neid arvatavasti on tuhandeid. Nööbid lõhnavad ühtemoodi krae või seal väärid teistmoodi saapad, oi jumal küll, mitu lõhna seal on. Meil inimestel tegelikult haistmismeel on sünnipäraselt päris võimas, imetajatel on kõige parim haistmismeel loomariigis üldse. Teisel kohal on putukad, kõik teised absoluutse kauguse tagant, neid ei ole näha, kui me võrdleme nii-öelda haistmismeeletäpsust, lahendus, võimed, peensust ja mitmekülgsust nii-öelda, eks ole. Nii et inimene, kui ta sünnib on võimeline tohutu täpselt ja peenelt fikseerima registreerima erinevad lõhnad ja lõhnade kombinatsioonid. Ja kui nad saavad vermitud inimese golfaktoorsesse mällu, siis eluks ajaks naisterahvas sünnitab lapse ja vot siis antakse emale, keda ei tohi pesta seni, kuni pestud ja masseeritud laps talle kätte antakse, siis emainstinkti liigutusega paneb lapsuke põse vastu. Kompleks saat vermitud selle pisikese mällu nõukogude ajal sooritati regulaarselt vot sellist Kusharliku kuritegusid nimelt last andi emale tihtipeale järgmisel päeval ja sünnitanud naisterahvadt pesti laps muidugi saanud emaslõhnad pildi kuigivõrd selgelt oma mällu vermida ja oli kahevahel ja nõutu. Päris pikki kuid seni, kuni ükskord hakkas tõepoolest enam-vähem inimese moodi nägema, millal seekord juhtub vastsündinuga. Me oleme Priveeritud oma fantastilisest haistmismeelevõimes. Lõuna-Ameerika indiaanlased. Kinnisilmi helistavad lehe lõhna järgi mitusada rohttaime. On seal teeb sellist häält, eks ole, ja lõhnab kõik suuasjade järgi peaks ole, sealhulgas kindlasti seal metall ja tehnilise tülid ja mida seal kõike ei ole, eks ole. Okei, mida teeb ninasarvik ründab ei ründa ta midagi. Ta demonstreerib oma tõsidust, oma võimsat jõudu, oma hirmuäratavaid omadusi. Ta jookseb kiirusega 25 kilomeetri tunnis sirgelt vaat sellesama heliallika poole, kus on mingisugune ilmselt elus asi, mis on umbes meeter 75 või ei olnud väga pikk. Sime oli esimene inimene maailmas, kes ei uskunud, et kui niiviisi üks ninasarvik tormab tema poole. Et Siinas Arvik lihtsalt demonstreerib seda, et jätke mind, palun rahule, olge minuga ettevaatlik, ma olen suur, tugev, ülivõimas ta seda kõike on, eks ole. Nii et ärge minuga jamage, aga mitte mingisugust soovi lüüa maasse, inimest võib veel mingisugust teist objekti. Ninasarvikuid kindlasti ei ole. Kasime, uskus ta arvas niiviisi, eks ole. Ja loomulikult tal oli õigus, umbes kuskil kümmekond meetrit enne professorid. Linnusarvik, professor küsimehe, milles probleem? Järsult pidurdas muld, tema kapjade alt lendas vastu professorid. Kaamerad ja mida tegi siis ninasarvik läks võssa, see oli nimelt must ninasarvik ehk teravmokk ninasarvik Nad söövad peamiselt oksi. Oleks olnud valge ninasarvik ehk siis laimokk-ninasarvik. Nemad söövad endiselt rohtu, ta oleks läinud Kasooni peale, eks ole. See oli must ninasarvik, ta läks võssa oksi sööma. Oli absoluutselt absurdne. Absurdsem näis handeri kesistus puu otsas. Hiljem kirjutas sellest kõigest suurepärase raamatu. Panin püssi nurka ja hakkas fotograafiks ja, aga see selleks tema jaoks absurdne Niilusimegi kui ka ninasarviku käitumine. Kui loom käitub vastupidiselt sellele, mida selle looma kohta väidab, müüt ei kahtle, müüdi absurdsusest. Loom on absurdne. Mida väidab müüt ninasarvikuks? Et ninasarvikud on õudselt tugevad, kõhukinnisuse hood järjepanu 24, seitse. Kõht on tal nii kinni, et tal on kogu aeg valus ja sellepärast on väga halvas tujus. See on üks seletus, miks ninasarvikud on niivõrd õudsalt agressiivsed. Selge see nendes soolika, nagu ma kirjeldasin, on omapärane, et tõepoolest ülinõrk nägemine, väga peen kuulmine ja haistmine, kuid vähemalt haistmise puhul õigeaegne informatsiooni saamine loomulikult sõltub tuule suunast. Ja kui neil on seal kõik läheb sinna ja siis kuskil 10 meetri kaugusel inimest avastab. Muidugi ta põrutab hirmsasti ja loomulikult paneb nina ma vastu, nii et mõlemad sarved on sul luha Aafrika ninasarvikutel mõlemal riigil on kaks, sarvesarved on ettepoole suunatud, eks ole, ja siis võib-olla isegi mingisuguse liigutus. Okei, loom kohkus. Ja ükssarvik ja ninasarvik. Nad ei ole sünonüümid, kuid nad on nii-öelda folkloor geeneetiliselt väga kindlalt omavahel seotud. Kindla peale kindla peale. Müütiline. Juunikaan uni Kornis monotseros tal on isegi niisugune kreeka ladinakeelne nimetus vanadest ministeeriumitest, eks ole. Uni Kornis monotzeros. Ühe sarvega üksardik, see loom, tuletage meelde, mis loom see selline on. Absoluutselt võitmatu, ülivägev, kohutavalt. Kelle mõtted on puhtad, sest Ükssarvik Väga selge vihje, selgi allusioon, ninasarvikud, kellel on tõesti fantastiline haistmine, aga üks Arvikul selline haistmine, et ta tunneb kurjade patuste mõtete hõngu lööb maha. Mõistel kujundil karisma on võime luua endast fantastiliselt võimas vapustavalt äge, põnev, hea, väärt mulje ja seda muljet üleval hoida. Nii et kui ma sooloogina väidan, et inimkond valib endale liidreid, kui ei ole tegemist mingisuguse eriolukorraga, muidugi karisma ja ainult karisma järgi siis ma usun, et te võite minuga isegi nõustuda. Eks ole? Debatid? Väidab enda kohta, et ta tõepoolest ülivõimas ja ta tuleb tingimata rahule jätta ja nii edasi. Ta teeb seda nii ilmekalt, nii võimsalt, et kõik kipuvad temast kas pluss või miinusmärgiga vaimustusse sattuma. Kaasa arvatud. Ta räägib sellise loo näidendina inspiratsiooniallikast ühest oma sõbrast, kes sattus olema siis kolmekümnendatel Saksamaal ja mingisugusel kogunemisel, kus füürerit oodati ja siis sõber ise rääkis sellest, kuidas ta nagu hätta sattunud sellega, et ta ei saanud enam ühel hetkel aru, mis temaga toimub, et ümberringi mass valmistub füüreri tulekuks, tal tuli teadlikult hakata tegelema sellega, et mitte sellega nagu kaasa minna. Et kas ninasarviku valiku puhul võis olla ka mingisugune, et kuidas ninasarvikud nagu üheskoos käituvad, et me oleme praegu nagu solistidest rääkinud, aga kuidas nad teineteise suhtes? Tegelikult, ega see moment minu kui sooloogi meelest kuigivõrd tähtis ei ole, ninasarvik teineteisega käituvad väga resoluutselt rahumeelselt, isaste vahelised turniirid on võimalikud, kuid reeglina isaste vahelisi turniire, võitlusi, eks ole. Me näeme halvasti organiseeritud loomaaias. Kas nendel territoriaalsed täiesti kindlad nõudmised, eks ole, lihtsalt on rikutud? Ei ole tagatud vajalik, noh, kasvõi ruut metraaž, eks ole. Nii et looduses ninasarvikut käituvad territoriaalselt loomulikult, igal isasel on enam-vähem oma territoorium, kusjuures tal ei ole mitte midagi selle vastu, et teised loomad läbivad tema territooriumi, nad ei tohi seal kindlaid asju teha, näiteks nad ei tohi seal märgistada. Ninasarvik, nii nagu iga, kas lõvi, eks ole, laseb seda uriinijuga sirgjoonel niiviisi tahapoole. Ja see on võimas, ei maksa ette jäänud. Loomaaias oli märi, üks kord lasi niiviisi ja tema tema ja eks tema talitajatest parajasti seisis seal kuskil paari meetri kaugusel. Vaene inimene. Seal teha kõike muud ja näiteks difikeerida ka võib, eks ole, ei ole tal mingit kõhukinnisust. Ja ei ole vaja. Nii et, kuid koos ka koos teiste Lepiska liikidega Lepiski loomade liikidega. Lepisk loomade, suurte taimetoiduliste, loomade unikaalsesse kooslusesse, kus tehakse ökoloogilisest plaanis kõige täiuslikumalt koostööd maailmas, üldse liiguks sadu tuhandeid tonne elusad liha, kõik söövad rohtu ja oksi, taimi, taimi, taimede vegetatiivse. Eks ole. Ja sall õitseb ja on roheline ja ei muutu kõrbeks. Sest iga liik võtab mingisugust kindlast kõrgusest ja kindlatest liikidest taimi. Kaelkirjak seal kuue või isegi seitsme meetri kõrgusel kasvavaid Agatsejate lehti. Sebrad kõige madalamad, rohtunud. Tomsoni ka seal ja teised väiksed gaselli dialoogid söövad kuskil 30 40 sentimeetri kõrguseid taimi ja võtavad ainult otsad siis loomulikult tulevad sellised. Kusjuures ei rebi välja, igaüks sööb midagi konkreetsed, nii et kooslus Nende loomade kooslus liigub, on söönud ja taimede kooslust, mis moodustab savanni suurepäraselt väetatud jumala terve ja elab idasarvikut, valge must ei ole teineteisest värvuse poolest erinevad. Korralikult pestud ninasarvik on ta valge või musta liigi loom on ikka niisugune peesikas hai. Jah, lihtsalt valge ninasarvik sööt tõesti rohttaimi jätta tegutseb seal, kus savikoosseisus on väga palju kaaliumiühendeid praktiliselt k olin, kao, linn on hiina keeles, selles tehakse portselanvalge savi ja loomulikult nii suur loom Aafrika päikese all sa vannis ta peab pühendama igal võimalusel muudas, et tal oleks korralik päikesekiirguse vastane kaitsekiht naha peal valkjas must ninasarvik, tal ripub ülamokk, rippmokk teravmokk-ninasarviktakse poksi ja seal, kus on võsa, muld on palju tumedam. Kuumust on seal palju-palju rohkem ja see on klassikaline, uus, umbes nii nagu meie mustalt mulle, eks ole, ja temal on siis must, see on eksitus, mille pärast need erinevad liigid said sellise nimetuse kõneks, siis oli Livingston, kes puudide käest küsis, kuidas teie nimetate seda konkreetset looma ja tal oli, öeldi muidugi aafrigans keeles hollandi keel isegi Hollandis, kus sa seda kuuled, sa ei saa mõhkugi aru, eks ole noh, Aafrikasse on tabu. Ja, ja siis talle öeldi muidugi inglise keeles, eks ole, mida iganes keeles, aga las ta olla hääldamisega, et see on. Teine riik selgelt ja teine sai nimetuseks muus linnas oli teada, kuidas loomad õhtriaalsete nimetustega, millest väga paljud pääsevad lõpuks ka teadusliku nomenklatuuri. See tähendab, ma ei saa aru, kui suured maadeavastajad kaptenid küsisid aborigeenide käest, et kes on see jänes, rott või kits võikis niiviisi. Hundi hüppab, eks ole. Vastus oli absoluutselt üks ja see sama känguru, seda ma ei tea. Ma ei saa aru. Nii et meil on praegu, eks ole, suur, üle 60-st liigist koosnev, ma ei saa aru, laste sugukond. Te ütlesite, et üks nagu puhas ja pestud ninasarvik on sihuke peesikas, hall aga uneski raamatus ninasarvikud on domineeriv, värv on roheline. Et kas on mõni liikesse rohelist värvi? Rohelist värvi linasarvikuid, kui need on hästi pestud, olemas ei ole. Kui ninasarvik näiteks leiaks tõesti hurmavalt suurt ja sügavat lompi kus on õudselt palju vetikaid ja Aafrika päikese all ainuraksed bürokaalsed rohevetikad võivad olla nii-öelda kahe päevaga, nii et neid on 50 miljonit rakku ühes milliliitris ja ninasarvik lamab seal ja siis tuleb sealt välja, ütleb. Ainult et paraku ei tohi kultuur traditsioone, helistilisi väärtusi absolutiseerida, seda lihtsalt ei tohi. Ter. Üldiselt ütlen teile ausalt, kolmest lausest absoluutselt kõrini ja need laused on vene hing, juudi tarkus ja eesti kultuur. Zooloog Aleksei Turovski kõneles teemal ninasarvik ja savanni absurd. Muusika Kago laadilt. Ööülikool tänab koostöö eest. Theatrumi saate panid kokku Külli tüli. Jaan Tootsen. Raadioteater 2011.