Ööüli. Kool. Mu hea sõber Frank tema töötab Ameerika linnus, kus on ametlik linnu peanõid. Lisaks linnapeale on ametis, kui ma seda kuulsin, siis ma lihtsalt kohe hüppasin. Meil kindlasti ei ole. Ühelgi Eesti linnal ei ole, eks ole, ametlikku nõida oletis. Ei koole. Folklorist Mare Kõiva kõneleb maagiast. Nõidusest ja nõiaraamatutest vestlus on salvestatud tart. Tus kirjandusfestivalil Prima Vista. Mina olen toimetaja Mart silmask. Ma olen Mare Kõiva ja ma olen Tartu Ülikoolis õppinud rahvaluulet ja tulin ülikooli hästi kindla sihiga, mind huvitas, et missugused võiksid olla eesti šamaanid ja millised on eestlaste loitsud. Aga mis mind täpselt tõi ülikooli just nimelt seda Okima. Mõnes suhtes on see juhus, ma nimelt õppisin Helvas humanitaarklassis ja Ma õpetajaks oli Ain Kaalep, kes tavatses öelda niimoodi, et kui eestlastel on millegagi üldse kuulsaks saada, et kui me peaks minema Pariisi Expole ja me peaks oma kultuuriga lööma kellelegi täiesti jalust ära siis see, millega me saame sinna minna, on eesti regilaulud, see midagi nii vana, nii rikaste, nii järel tegematute, et selle kõrvale ei ole mitte midagi panna. Ta ise väidab, et ta soovitas mul ka loitsu Sid uurinud minu ise seda ei mäleta. Ma mäletan väga hästi seda, et ma läksin esimest korda rahvaluule arhiivi, mul oli vaja teha mingi töö Eesti looduse kohta, et kuidas loodus kajastub rahvaluules agad, muuhulgas seal ringi kolades sattusin ma loitsude kartoteeki juurde. See, mis mulle sealt vastuvaatesse oli põnev maailm väga keeruline, väga komplitseeritud ja räägin praegu kohe ära, millest ma ise teile hea meelega räägiksin. Maagiast ja natukene nõidusest ja siia juurde hea meelega maagia üheks kõrgemaks vormiks peetavast liigist, loitsudest. Et võib-olla siis kõigepealt maagiast põhiline võime öelda 100 ja rohkem aastajate arutlusküsimus maagia puhul on küsimus, et mida maagiaga õieti tehakse? Milleks seda kasutatakse? Väga pikka aega arvati, et maagia eesmärk on moraali muutmine või moraali modelleerimine. Ja selle kaudu kõige mõjutamine, mis ümberkaudu leidub. Kui nüüd vaadata ringi, siis võime öelda, et paljud maagilised tehnikad, paljud usundilised praktikad on jäänud püsima aastatuhandeid. Ja mitmete maagiliste käitumisvõtete esindajad oleme meiegi. Kui ma ronisin Aafrika kõige kõrgema mäe otsa, ma olen tegelikult niisugune laisk kontorirott, eks ju. Ma ei ole kunagi viitsinud ennast treenida, aga loomulikult ma kasutasin ühte teatud vormelit, et ronida 6000 meetri kõrgusel. See oli minu jaoks lihtsalt liiga raske ja ma tahan öelda seda, et põhimõtteliselt on võimalik neid kaitsesõnu või, või esemeid ise teha ja, ja neid teevad inimesed kogu aeg. Ma arvan, paljud inimesed on teinud oma lastele unelaulu, hällilaulu, midagi muud, mis tegelikult on talisman nende elu jaoks. Nüüd need probleemid, mis on kerkinud läbi aegade, on seotud sellega, et kumb oli enne, kas maagiline praktika, maagiline tegevus, kujutelmad maagia kohta või mõjus und uskumine, kui ma teile nüüd esitan maagia ametliku definitsiooni, siis saate aru, kui lähedane see on väga-väga paljudele muudele nähtustele. Maagiat on siis nimetatud uskumuste ja praktikate kogumiks milles suhtestataks ennast üleloomulike jõududega kõigi kõrgemate jõududega aga ka mitmesuguste alamate jõudude olenditega, see on vahend surnute vaimudega või salajaste loodusjõududega, kokkulepete saavut, mõtlemiseks, selle maagilise tegevuse sihton, nähtuste olendite ja isikute allutamine oma soovile 1920.-te aastate antropoloogilised ja ka sealt edasi rahvateadustesse levinud seisukohad olid, et kõige sobivam oleks termin maagia üldse kõrvaldada. Kulada põhimõtteliselt ju kattub üsna palju erinevate riituste rituaalidega, miks mitte uurida hoopis, mis motiivid need on, mis sunnivad inimesi maagiat kasutama, kes need on, kes õpivad või võtavad maagilise pärimuse vastu kas see on puhtalt talendili annetel põhinevad eeldused, millele õpitakse. Maagilised oskused, maagilised teadmised peale või on ta hoopis midagi niisugust, mis mis lahustubki väga paljudes muudes tegevustes ära näiteks rituaalides. 1900 kuuekümnendatel aastatel, kui parasjagu rituaalide uurimine tõusis väga oluliselt keskpunkti, siis tundus, et sõnu maagia kaob hoopiski inimestel meelest ära. Pigem nimetati maagilisi tegevusi. Maagilisi võtteid hakati nimetama teiste nimetustega ja uurima ka hoopis teisest seisukohast. Kuigi pikapeale on saanud selgeks päriselt mitte ükski neist vaatlustest, neist seisukohtadest ei asenda seda, mis siis toimub maagia raames. Eriti kui mõte siia juurde siis maagia erinevad liigid. See, et ta oli väga tihedalt seotud inimeste omavaheliste suhete mõjutamisega, et oli tihedalt seotud sõjakäikude inimese ellujäämise mõjutamisega. Ta oli seotud kaubandusõnnega maja ehitamist ja väga paljude maade nähtustega palvetega erinevatel puhkudel. Kui nii läheneda, siis piibli järgi peaks ju maagia ja nõidus kõik keelatud olema või ei ole see nii ühene või katoliiklikud pühakud ja et kuidas suhe siis õieti on, et kristlikud palved on loitsimisel ja maakial lausa. Jah, no kindlasti meie isa palvega on, need on võib-olla kõige levinumad kahjustamist sõnade kõige levinumad ravimise kaitses on tulnud näiteks ja muidugi mitte ainult meil, vaid, vaid üldse laiemalt kultuuriruumis osadel palvetel ja loitsudel on väga väike, vaheosad loitsud ongi pigem nagu palve vormis palve, pöördumised ja küsimus võib-olla pigem on selles, et mida arvavad institutsioonid ühest või teisest ja eri perioodidel. Erinevad kirikud on suhtunud loitsimisse, eriviisi see on suur pahandust tüliküsimus loomulikult kui keegi nii-öelda tarkadest või nõidadest kasutab palveid või kiriklike tekste või piiblitekstist sageli ravimise juures on kasutatud ka otse piibli või lauluraamatu tekste. Taas Eesti. Eesti piiblitõlkijad tegid ravijatele või tarkadele suure teene. Meie piiblitõlkes kuuluvad Apo Griiva raamatud. Apo Griiva raamatutest on tegelikult väga palju raskete haiguste ravimissõnu võetud, nii nagu ka lauluraamatutest. Ja kui te vaatate neid teatud noh, nii-öelda kurja Viroojase vaimu väljaajamisi näiteks sellesama malaaria puhul või mõne muu haiguse puhul siis on selge, et need on väga lähedased tekstid, lähitekstid mille juurde on kasutatud ka tõesti ka palveid, ka ka igasuguseid liturgia juurde kuuluvaid osi ja kõike muud. Nii et see on keeruline probleem ja ma arvan, et selles suhtes ei, ei saabu rahu maa peale mitte kunagi. Miks siis pikka aega oli suur vahetegemine maagia ja usundi vahel, see ongi seotud sellega, et peaaegu kunagi ei võeta ette maagilist suuremat rituaali väga ulatuslikult terve rühma vastu. Samal ajal kui sageli usundilised rituaalid on kogukonda liitvad ja suunatud ka sellele terve kogukond elaks hästi siis maagia puhul tihti, see on tõesti ühe inimese ühe perekonna probleem kellel on abi vaja või kes tahab midagi saavutada. Tal on oma oma eesmärk, mida tal on, tal on tarvis saada, selle põhjal on on siis ka haagijate usundit eristatud, nii et maagia on midagi, mis kasutab erinevaid tehnikaid, aga ta on ikkagi väga aktiivne, väga aktiivne just oma eesmärgi saavutamisel. Samal ajal kui palvete või, või ka osade selliste palve vormis loitsude puhul. On selge, et see tegevus on palju passiivsem, loodetakse sellele, et sõnad ise või sõnad ja sümbolid on need, mis toimivad ja aitavad terveks saada või terveneda. On rõhutatud seda, et ühel puhul on tegemist nagu ameti pidajaga. Ühe kellegagi, kes oskab midagi väga hästi ja tema poole on abi järgi pöördutud ja et maagia puhul peaaegu kunagi ei teki, tekib ainult korraks selline väike kooslus, mis lubab mingisugused iroonia või mingisuguse riituse läbi viia. Kindlasti me teame ja, ja näeme ja meil on omal kogemusi, et usundiliste riituste puhul on see teist voodi ja neist riitusest osavõtjate arv on väga sageli suurem, seal ei pea midagi tegema salaja ja väga sageli on ka need käsud ja keelud, mis on seotud kindla aja või ruumiga. Palju liberaalsemad ei ole vaja jälgida, et, et toiming toimuks tingimata enne päikese loojumist enne seda, kui selged tähed taevas särama hakkavad. Täpselt nagu ka protsessiooni või tegevust ei tule läbi viia enne seda, kui päike hommikul üles tõuseb. Tähendab, need ajalised Norkeerijad ei ole sugugi nii olulised. Nädalapäeva ei pea nii oluliselt sugugi valima ja sama hulga kohtadega et üksnes ravimaagia tervendamise ja paljude muude rahvapäraste praktikatega on nii, et selle juures sa pead igakordselt väga hoolikalt läbi mõtlema ka koha, kus seda saab läbi viia. Tihti seal liminaalne paik, selline koht, mis on millegi poolest eriline. Kas see on siis teede ristumiskoht, kas see on metsapiir, kas seal oma maja läbi, nii et need nõuded kindlasti on maagia ja nõiduse puhul väga palju rangemalt paika pandud. Kui te küsiksite, et mitte loitsude kohta Paidet, millised või millel vana maagiline võttestik püsib siis kahtlemata kindlate sümbolite vaatamisel ja tihti nende sümbolite sügavamat tundmist või kogu teadmist ei pruukinud olla ka ka sellel, kes neid jagas, vaid need sümbolite ja märkide tähendused tihti erinevatel maagidel, erinevatel nõidadel, tarkadel varieerusid. Neid anti nagu iga kord erinevalt, aga küllaga seostati neid ikkagi päikesejõuga või, või mingi kaitsva jõuga või lihtsalt õnne ja kaitsetähendusega. Ja palju maagiast põhineb põhimõtetel, et sarnane ravib sarnast sarnane tõrjub sarnase eemale ja sarnane mõjutab sarnast. Või siis, et kui sul on olemas kasvõi mõtteline või väga oluline osa teisest inimesest teisest nähtusest, teisest olendist, siis selle kaudu sa oled võimeline mõjutama teda täielikult. See puudutas väga-väga erinevaid nähtusi inimeste puhul esindas inimest näiteks peorätik või mõni rõivas, mis tema ihuga kokku puutus. Jäljed. Paljud täiesti endastmõistetavad asjad, millega oli võimalik maagiline tegevus, maagiline eemale saatmine või, või ka kahjustamist katkestada. Jällegi toon paar hästi lihtsat näidet eesti rahvausundist. Kui hunt kippus karjas käima, siis üks hea vahend oli tema leida need jäljed üles kuskilt karjateelt või oma maade piiri pealt. See pidi siiski olema omama. Sa ei läinud hundi jälgi metsa otsima, vaid sind huvitas, et ta ei kahjustaks seda mis kuulub sulle. Järelikult sa pidid seda oma maa piirides tegema. Ja Need jäljed pöörati ümber. Sama lugu oli tegelikult. Kui külas käis keegi, kellest arvati, et ta on kurja silma või kurja sõnaga või ta lihtsalt on sulle kade, siis selle inimese jälgedesse puistati tuhka või visati soola. Või pöörati need jäljed ümber ja sellest piisas, arvati, et et sellega on ka kogu kurjus, kogu kuri tahe. On eemale saadetud. Muuseas, missuguseid märke on üleskirjutustes mingitest senistest tegelastest, kes küll deklareerisid, et nad oskavad loitsida, aga tegelikult need ei tulnud see välja või siis et inimesed said kuidagi pahaseks, et noh, see asi nagu ei tööta. Et jah, kuna eestlased on olnud see rahvas, kes on külasündmustest või külaperekondadest, on väga kergesti teinud uusi laule, sündmus põimitakse laulu laulusõnadesse, et siis on on pilke laulusid teemal, kuidas loitsi on püüdnud panna mõnda tütarlast mehele, aga ei tule välja midagi ja on ka pilke, laulusid sellest, kuidas arstini on läinud täitsa metsa täitsa vussi ja sõnum on, et et see on üks vanaaegne kahtlane värk, millega ei tasu tegeleda, et sellel ei ole uuel ajal nagu kohta see ei ole nii palju seotud tervisega. Ta on kordi rohkem seotud nagu selle sotsiaalse muutusega, et noored inimesed valivad endale ise elukaaslase, vanemad aktsepteerivad seda ja kõik tähendab seal armastuse küsimus, see ei ole ainult vanemate ette otsustamine, see ei ole ainult raha ja kauplemise küsimus, vaid vaba tahte küsimus. Ja ka näiteks ütleme, et esimesed märgid on niisugused hoiatusjutud. Ma arvan, et need on vennastekoguduse poolt toetatud hoiatuslood sellest, kuidas keegi läheb loitsija juurde ja tal palutakse oodata, et ta saab selle loitsu ja ravimi saab hommikul kätte. Jaa, ta kuuleb või näeb, kuidas loits ja kutsub kuradi kohale selle peale sageli on siis ravimise või ravimi järgi läinud inimene on põgenenud ära või teine, teine, niisugune populaarne jututeema on see ohoo. Et nad kuulevad, kuidas naine, naine räägib sellega, kes on tulnud nõia juurde vastuvõtule, ta kuuleb, räägib perekonnast ja mis juhtus ja kõike kõike. Ja siis patsient äkitselt avastab, et, et see õige ravi ja see tegelikult mingisuguse pilu kaudu või millegi kaudu kuulab ja vaatab kõik ära ja siis järgmisel päeval ta keeldubki ravi vastu võtmast ja ütleb, et see on puhas pettus. Kõik. Kas teaduslik maailmapilt on kuidagi tõrjunud loitsijaid selles mõttes näiteks valgustusajal kui tulid mingid tegelased, kes rääkisid hoopis muud? Ma arvan, et kõige ägedam vastuseis tegelikult loitsetele ja loitsijatele on seotud hoopis näiteks niisugusel tuntud nimega nagu Friedrich Reinhold Kreutzwald kes oli Tartu ülikoolis koolitatud arstiks ja kes oma kirjutistes oli hirmus raevukas selles suhtes, et ei ole mõtet käia külaarstide juures, tuleb käia päris arstide juures ja ei ole mõtet oma tervist sellega rikkuda ja on selline naljakas lugu. Ta on, et samal ajal lön Ruut, kes Soome Kalevala kokku pani, oli õige liberaalne nende nende küla arstide suhtes ja ta kirjutas neilt väga hea meelega üles palju loitsusi, nii et see on olnud kardinaalselt erinev. Ja meil on Eestis niisugune kummastav lugu, et on olnud mitmed kirikuõpetajad, kes on olnud väga head imearstid ja väga head ravijad ja tuleb öelda, et neil on olnud omakorda konsistooriumi palju pahandusi. Ega see nüüd ikka nii ei ole, et sa kogu kirikust vaba ajateedega magneetilist vett ja, ja ravida ka, aga inimesi palju rohkem ongi tegelikult kummastaval kombel arstid. Ja ega seegi sõda ei ole tänase päevani lapid. Õigupoolest mismoodi need loitsud üldse töötavad või mis need mehhanismid seal taga on? Eesti keeleteadlane Ilse Lehiste on teinud põnevaid katseid ja soome loitsude ning ühe eesti saunasõnadega seal on ta näidanud loitsu esitatakse tõesti täiesti eriliselt, see tähendab seda, et ükskõik kui pikk või lühike on loitsu rida tegelikult loits ja esitab selle nii, et see jääb ajaliselt alati ühepikkune. See tähendab, et neid sõnu selleks, et saadesse ideaalpikkus kätte neid ridu, mis on lühemad, venitatakse väga palju pikemaks ja nii edasi ja seal kiiruse tempo, millise häälega ja nii edasi esitatakse, on aga millal nad töötavad. Kahtlematult töötavad usul, usul, usaldusel ja aktsepteeritusel. Ma mõtlen mingeid tajumehhanisme asju seoses sellega on teil aimu kuidagi uuritud? On uuritud loitsijaid ja uuritud vastuvõtjaid ja tegelikult käituvad mõlemad natukene erinevalt. Et loitsijatel on, on hõivatud ka selle asja juurde emotsioonid, täpselt nii nagu ka patsientidel on, on selle juures emotsioonid mängus. Ja selle juures on aktiivsed ka noh, niisugused keelt genereerivad aju osad. Et ta haarab nagu, nagu tõesti mitut poolt. Nüüd minu jaoks hästi põnev läbi aegade on olnud loitsude juures nagu maagia juures üldse hästi ranged reeglid, tegelikult ma juba viitasin sellele, et tal võivad olla suhteliselt täpsed aja ja kohanõuded ja võivad olla ka nõuded selle kohta, kuidas neid esitatakse. Üks nõue on ühe hingetõmbega, see oli see, mis mind väga huvitas, sest osad loitsu tekstid on nii pikad, need ei ole võimalik ühe hingega esitada. Siis ta on teatud aeg, kui inimene suudab ühe sissehingamise või väljahingamisega rääkida. Et tegelikult seal vahepeal siiski hingatakse ja hingamiskohad sageli on need, kui vahetub, see tekst vahetub näiteks kui loetakse üks episood loitsu ära, sinna vahele tuuakse seen kinnitusvormel aamen või, või isa ja poja nimel või midagi muud või kui lihtsalt vahetatakse teksti. Aga ühe hingetõmbega esitamine kolm või üheksa korda järjest lugemine ja palju muid reegleid, muide üks rangemaid reegleid on näiteks see, et sa ei tohi loitsuteksti muuta. Need, esimene pilk loitsude peale näitab, et neid muudetakse kogu aeg. Ja neid muudetakse muide rohkem kui rahvalaule, mille juures tegelikult ka on nagu kindlad ühikud, kindlad üksused, mida ei saa või mida saaks muuta. Nii et ma arvan, et siin on natukene, on küsimus selles, et alati loitsuteksti mugavdatakse olukorraga sellega, kellele seda kasutatakse, ja ka teiseks on ka inimlik mälu. Isegi ümberkirjutamisel on nii, et loits tuleb ümber kirjutada, seal ei tohi ühtegi märki muuta. Kui panna kõrvuti need loitsuraamat Need kirjapanekud, mis on erinevate ravijate käest, siis on näha segi kõnet, raamatut kirjutatakse õdede ja vendade poolt ümber, siis seal need tekstid muutuvad, see kirjaviis natuke muutub, nii et kuigi reegel on väga kuulge tegelikkus või tegelik elu on sellest palju erinev. Palju kirjum ja palju kirevam. Ja nüüd küsimus, et miks meil on neid arhiivis nii palju, ma arvan, 30000 ümber, saate aru, see on kohutav arv, eks ole ju ühelt nõia ja tarkuseraamatuid ka loitsu raamatuid on väga erinevaid ja ühe osa juures neist on käsk, et sa pead neid ümber kirjutama edasi andma teatud arvule inimestest kuuele, seitsmele. Või mõnede kaitsesõnade juures näiteks tulekahju püssikuulivastaste sõnadega sünnitussõnadega sa pead neid nendele edasi andma, kellel on vaja suurem enamus neist on varsti missanud ja peamine osa on üles kirjutatud 19.-st sajandist. Aga Me võime öelda, et mingil kombel see maagiline, väga aktiivne pärimus hakkas katkema 20. sajandil. Ja hakkas katkema, päri sagedasti, et aktiivsesse kasutusse jäid mõned loitsud ja see eristab meid paljudest teistest Euroopa rahvastest. See, et meil on palju niiskust, soid ja kõike muud, meil püsisid kaua ja meil on madusid, eks ole, rästikud. Et meil püsisid näiteks roosihaiguse tõrje sõnad, kuna roosihaigusega ametlik meditsiin olnud ja ei saa siiani väga kiiresti laitmatult hakkama. Niisugused haigused, millega ametlik meditsiin hakkama ei saanud. Ussihammustus sul oli lihtsam minna kellegi juurde, kes luges su hammustatud nõelatud koerale lehmale sulle endale Salot peale ja sul ei olnudki vaja vaktsiini, sul ei olnudki vaja hakata rändama kuhugi kaugele linna või kedagi kohale kutsuma. Et need niisugused eripärased sõnad jäid püsima sel ajal, kui tekkis väga tihe ametlik meditsiinivõrgustikke, järjest enam tekkis. No niisuguseid meetodeid, mille tõttu paljud loitsud hakkasid käigust ära ära minema, selget, et malaaria ehk halltõve sõnad kadusid käigust ära, polnud enam vaja seda seda kurja vaimuinimestest välja ajada ja nii edasi ja koos Nov moderni satsiooniga kadus ära ka vajadus näiteks kohtus kohtu sõnadega läbi ajada sai läinud võõrkeelsesse kohtusse, enamus olid eesti kohtus okei, väikest maagiat, palun väga selleks et kohtusõitu saada ka, aga keerukate loitsuda sa enam vaevlema ei pidanud. Ja peksukaristus kadus ära. Pitsasõnad saksa rahustamise enne seda, kui sa lähed ülemuse juurde või saksa juute enne seda sa loed loitse või teed väikseid maagilisi. Kuidas seda tehti, muuseas, et kui on näiteks pahane ülemuste juures? Muide, need on, need on toredad sõnad ja minu meelest ühte osa neist tasuks täiesti mugandada ja, ja kasutada. Oluline oli vaadata ülemust enne ülemusele enne silma vaadata, kui tema jõuaks sulle toodete. Ja seejärel mõelda kiiresti nii-öelda ülemusi rahustamise sõnade peale. Osa vanematest on suhteliselt lihtsakoelised, need on sellised, et minu laua peal sina laua all. Sa oled igal juhul kõrgemal, sa oled paremas positsioonis, sina oled parem, kui on ülemus ja nii edasi. Kreeka kohtuge on sama ja mitte ainult tegelikult oli ka osade metsloomadega kohtudes oli hästi oluline, et sina näed teda enne. Nüüd, 20. sajandil peale teist maailmasõda hakkasid inimesed hakkasid arstijad tegema uusi loitse juute. Osa neist on võtnud eeskuju vanadest sõnadest, mitte kõik osa loob neid oma sisemise intuitsiooni põhjal. Taas mõned on lugenud palju raamatuid, on raamatutest saanud eeskuju, alust. Ja praeguseks see uus loitsude tegemine erinevate sündmuste avamiste tervendamisrituaalide juurde niisama kolm ootamatult ja kiiresti tõusnud. Tore selle juures on see, et seda ei tee ainult nii-öelda New eitsi järgijad ja ei tee ainult teatud usurühmituste esindajad, jäätmeid ei tee ainult tervendajad. Väidet on märgatavalt laiem. Vähemalt Eestist on üsna laia kandepinnaga see uute loitsude tegemine. No näiteks minu käesolev teos Praegu. Nii on elulaul, see on elulaul, see on elulaul. See on elulaul. See on see jõud, see on see õud on see jõud, see on see jõud. Kui ma tahan endale energiat. Pumbata sõitsite autoga niimoodi. Juba ammusest ajast on uurijad teinud tähelepanekuid, näiteks Evans-Pritchard on juhtinud tähelepanu sellele, et Nendes ühiskondades, millel on suhteliselt nõrgem tootmine või niru on võimalus vastu pidada aasta jooksul juhtuvatele, looduskatastroofidele või ühiskondlikele vapustustele. Et nende puhul on täiesti selge, et ühiskonnas on kesksel kohal Welco nõia või kahjustaja otsimine Nende inimeste väljamõtlemine, ükskõik kas siis mingite märkide järgi ennustuste järgi tuletades meelde, kes mida teeb või kes millises positsioonis ühiskonnas on. Ja mingil kombel võime öelda juba uusaegsete euroopa nõiajahtide kohta, et needki olid tegelikult mõnigi kord vaeste ja, ja marginaalsete vastu, kellel ei olnud võimalik ennast kaitsta ja võib-olla see tuleb palju selgemalt välja, kui me jõuame teema juurde nõia nõiaraamatud ja tarkuse ja kaitseraamatud, mis olid varasel uusajal väga lubatud. Sõjaväelastele olid lubatud keskija kõrgemale klassile aga nõiaraamatute või loitsude leidmine või loitsude kasutamine tavalise küla inimese poolt. See oli juba midagi, millega ikkagi see sattusid nõiale nõiaprotsessil vaatluse alla ja su elu võis väga vägagi kannatada saada, kui sind just ei hukatud. Kas te kannatate välja, kui ma räägin teile kas või hästi, lühidalt neist nõiaraamatutest? Mulle endale mulle endale see teema meeldib selle poolest, et see on üks koht, kus absoluutselt kõik põrkub kokku tõde ja fantaasia tegelikkus ja, ja see, mida, mida neist on arvatud ja nii edasi. Missugused siis eestlaste arvates need vanad traumad antud meie raamatu olid kõige esimene uskumus on see, et tegelikult piibel sisaldas alguses ka kuuendat ja seitsmendat või kaheksandat Moosese raamatut ja seal sees on kõik need tarkused ja maagilised teadmised mida jumal andis Moosesele Siinai mäel selleks, et seisaks oma rahva orjusest ära päästa. Ja see on jällegi üks niisugune kuratlikult levinud kogu Euroopas kuratlikus levinud uskumus, on tõepoolest teada, need vanad Babüloonia muud savitahvlid, mille peal on vanu loitse ja maagilisi võtteid ja kõike muud, need ongi olnud tegelikult eriliste teadjate valduses, aga rahvas on teadnud, et nad on olemas ja keskajast alates neid on hakatud ümber kirjutama ja neid on hakatud raha eest müüma. Sa võisid endale osta tükikese sellest maagia raamatust. Oli päris tore maagiliste, väikeste raamatukest mitte suurte paksude, vaid väikeste raamatukest sari mis siis olid nimetatudki Moosese piibliks, sõi Moosese imeraamatuks või mingi muu sarnase nimetusega. Ja selle kõrval siis käisid käest kätte ka päris sellised tõsisemad maagiaraamatud nõidus sõnade raamatut, mida ravijad kirjutasid ümber ja ise omavahel tahtsid. Nüüd, miks need piirid tõe ja väljamõeldise vahel on nii haprad, on see et üks hästi levinud, 19. 20. sajandi hästi levinud eesti pärimus on, et et see eestikeelne esimene piibel sisaldas kuuenda ja seitsmenda Moosese raamatu, mis korjati eestlaste käest ära. Sakslased korjasid ära, hävitasid selleks, et neid ei saaks ära hävitada, on neid maetud mao sisse peidetud ära ja kõike on nendega tehtud. Mida siis tegelikult ära peideti, mis te arvate? Piibli esimest trükki? Kust niisugune maruline mõisnikud korjasid ära lahti läks, pastor ja keeleuurija Aarens tahtis saada ülevaadet, kui paljudel eestlastel esimene piibel kodus on olemas, kust nad neid hoiavad ja missuguse keelega see on selle küsitluse peale tõenäoliselt. Ta ostis kelleltki ka ka mõne piiblieksemplari ära. Ma ei usu, et ta, et ta neid tahtlikult ära võttis, õietta midagi kavatses nendega halba teha. Et see konkreetne sündmus vallandas niisuguse ahela. Et sakslased korjavad ära eestlaste käest, sest eestlased on, saavad muidu jagu, tervendavad ja teevad kõik kõike muud. Esimene piibel. Ta oli mõnigi kord oli kontega. Ta oli paksude nahkkaantega, osadel oli lukk külje peal, ta vastab kõikidele vana nõiaraamatutingimustele. Paljud arsti ja ta on kasutanud, öeldes, et see on seitsmes Moosese raamat, mida nad kasutavad. On kasutanud vanu piiblitrükke ja kõike muud sarnast, milles on punane must kiri. Nimelt selle nõiaraamatu kohta usutakse, et eestlased on uskunud, et see on punase ja musta kirjaga või ta on mustale punasega kirjutatud, trükitud, trükitud salajased sõnad, mis siis annavad hirmus suure võimu. Ja kui nüüd vaadata, et mida siis rahvas räägib, mida kuuenda ja seitsmenda Moosese raamatuga sai teha eeskätt ikkagi tervendada. Muidugi on seal motiivid teemal, et kuidas surnuid saab ellu äratada, abi vaimusid, saab kutsuda tööd tegema ja palju palju sellist ka. Aga peamine on ikkagi tervistamine, tervendamine, terveks tegemine. Ja on üks huvitav liik, mis on taas ringi käinud ja mida rahvas on ise nimetanud nõiaraamatuks. Need on tegelikult kristlikud pseudograafiad ehk taevakirjad. Ma ei tea, kas te olete selliseid näinud või kas te olete neist kuulnud. See on üks liik, mis tegelikult käib käest kätte tänase päevani. Aga praegu on ta selliste väikeste koguduste väikeste kirikute käes rohkem kui kui näiteks tavalises luteri kirikus selle kohta siis usuti, et seal taevast alla langenud neitsi Maarja unenägu sisaldas Ta heade ja halbade päevade loetelu ja erinevaid loitse palju uskumis lugusid räägib eeskätt sellest, kuidas ta aitab sõjas püssikuuli vastu. Ma lugesin hiljaaegu ühte niisugust. 23. aastal on käinud üks üliõpilane ringi ja on küsitlenud küsitlenud erinevaid arstijaid, millega nad ravivad, mis nad teevad ja kõike muud. Ja muuhulgas kirjutab ta sellise tähelepaneku, et ma kuulen järjest, et esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas olid noortel meestel olid kaasas taevakirjad, aga enamasti ema sokutas kaasa. Et ega siis ise ei tahetud seda kaasa võtta. Ja pikka aega meil oli arhiivis selline informatsioon, et et Venemaa, eestlased, kui nad teise maailmasõtta läksid, et siis neil olid need taevakirjad või kaitsekirjad kaoses. Mõnikord oli sealt ainult see niisugune väike osake, mis oli siis püssikuuli vastu, oli kaasa kirjeldatud. Praeguseks on teada, et oh ei, mis te nüüd, et ka need ka need, kes Eestis elasid meist ikkagi mõnedki kandsid kaasas neid püssikuulivastaseid sõnu ja ja näiteks üks mees tuli Argentiinast tagasi koos sõnadega, mis tal endal olid, olid teises maailmasõjas kaoses nagu tema ise ütleb, aga ma olen elus ja terve. Kuigi ma sain mitu korda põrutada. Ma olin hiljuti Portugalis teaduskonverentsil ja seal oli üks hästi vahva ettekanne oli turismist, mida inglased ja ameeriklased korraldavad Rumeeniasse. See on vampiiriturism nagu isegi võite ära arvata Dracula, turism ja, ja teine turismiliit oli need, kes lähevad Sõrmuste isanda jälgedes, lähevad Uus-Meremaale. Nüüd auditooriumile esitati need analüüsi tulemused. Nimelt oli uurija küsitlenud paljusid ameeriklasi, paljusid inglasi, kes sõidavad sinna ja kes ei tia rumeenia kultuurist mitte midagi rahvaluulest mitte midagi ja kes lähevad sinna uskudes, et vampiirid on olemas ja nad tegelikult kohtuvad vampiiriga. Ja uuriaskond oli saali suhteliselt skeptiline ja pahane. Kuidas hoiad ameeriklased nii rumalad olla? Ja siis ma mõtlesin iseenesest. Aga ma ei saa küll selgelt vastata, ma arvan, et ma olen. Ma olen kogu aeg arvanud, et kindlasti on haldjad olemas. See on vist igaühe õnne asi, kas me kohtume nendega, viad? Ma ei aseta enda jaoks küsimust üldse, nii. Ma arvan, et see on teine maailm, mis kindlasti on olemas. Ma ei hakka seda analüüsima, ma ei kavatse selles suhtes ühtegi eksperimenti teha. Kas eestlaste või nagu laiemalt võtta nii-öelda esoteerikahuvi on see teie meelest suur, tähendab kui võrrelda näiteks mingite muude riikidega Mu hea sõber Frank tema töötab Ameerika linnas, kus on ametlik linnapeanõid. Lisaks linnapeale on ametis, kui ma seda kuulsin, siis ma lihtsalt kohe hüppasin. Meil kindlasti ei ole, ühelgi Eesti linnal ei ole, eks ole, ametlikku nõida oletist, kus ta saab palka, siis ta kuulub linnanõukogu koosseis, eks ole, ja enne seda. Ma olin hirmus suure huviga kuulanud, kuidas ja gootjas on mingi niisugune tähtis riiklik programm jakuudi rahva arendamiseks ja see on tõsine värk, neil on jällegi see nii-öelda šamaani institutsioon ja ja šamaanid on väga tähtsad ja nad on kuulutatud rahvuslikuks varanduseks. Et noh, see oli minu jaoks oli nii huvitav kontrast, eks ole. Et üks väike Jakuutia, kes praegu loob seal Venemaa tingimustes, loob mingit oma eliiti ja, ja oma rahvuslikku mina ja kõike muud. Ja siis Ameerika Ühendriigid, eks ole, kui linnapea nõiaaga. Et see kõik on nii ja naa. Meil on väga liberaalne riigi kanal, noh, võiks öelda, et et riigikanalite, riigi meedia on, on väga liberaalne, lubama sinna alternatiiv, ravijaid, nõidu, kõiki sensitiive, kõigil kõigil on suhteliselt vaba foorum. Kui nad sekkuvad näiteks raadio küsitlusse. Nad kuulatakse ära päris kenasti. Ja on selge, et meil ei ole väga kõrge ametliku kirikuga seotud protsenti, kindlasti meil ei ole ka ametlikult eestimaausuga seotud hulk ei ole kuigi suur, aga ühe viimase sotsioloogilise küsitluse ajal toetus maausule kui põlist eesti usku Jakult tuuri väljendavale ja kui niisugusele olulisele olulisele nähtusele meie kultuuris oli 20 protsenti, see on väga kõrge protsent. See näitab tegelikult seda, et, et me hoolime oma maast, loodusest ja kõigest muust, mida maousulised rõhutavad oma kultuurist väga kõrgelt kõige muu kõrval, sest valikuid on tänases ühiskonnas meeletud palju. Eelmine suur kongress, kus ma käisin, oli terri linnas ja seal mu hea sõber, terri kannel Islandil on teinud uurimuse, mida inimesed usuvad. Seal oli ka see, et iga viies islandlane ütleb, et no need haldjad ja päkapikud et nad võivad olemas olla, tähendab, et ma arvan, et see on tegelikult praeguse aja kultuurikonteksti mõju rohkem loomulikult kui, kui see tõsise usu küsimus teemal, et ma vannun, et haldjad on olemas vaid lihtsalt see on meie kultuuris praegu ja ma arvan, et kogu niisugusel ulmekirjandusel professionaalselt kirjandusel, arvutimängudel, rollimängudel, sellel kõigel on oma hästi tugev osa. Siiski võime öelda, et mütoloogia on praegu rohkem tuntud ja rohkem hinnas, kui ta 20. sajandi alguses iialgi oli. Ma arvan, et üks põhjus, miks me näeme näiteks mitu festil maa vanematena näeme 50 aastaseid mehi ja naisi. Et see põhjus on see, et, et nemad oma kahekümnendates eluaastates kindlasti ei tohtinud ja ei saanud mängida selliseid mänge, vaid nad pidid olema mingid sõbrad olema. Asjalik asi, osa olid tudeng või mingi muu asjalik tegija. Maagiast ja nõidusest rääkis folklorist Mare Kõiva. Muusika Uku Nurga töötlus Veljo Tormis Est. Ööülikool tänab Eesti Kultuurkapitali saate panid kokku Külli tüli ja Mart silmask. Raadioteater 2011.