Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 10.-st juulist. Stuudios on toimetaja Erle loonurme. Eesti Rahva muuseum pidi oma eelarvet ligi poole miljoni euro võrra kärpima. Lisaks koondamistele plaanitakse muuseumi igal nädalal ka päeva võrra vähem lahti hoida. Üksjagu inimesi oleme sunnitud koondama just nimelt restorani ja poe poole pealt. Me peame otsima lahendusi ja need lahendused saavad olla halvad ja väga halvad. Ööpäevaga lisandus kaks koroonaviirusesse nakatunud, terviseameti teatel on aga praegu jälgimisel kaks perekondlikku nakkuskollet. Euroopa Nõukogu president Jean-Michel esitab täna oma ettepanekud Euroopa Liidu uueks ühiseelarveks. See, mille ülejärgmisel nädalal valitsusjuhid hakkavad läbi rääkima ennekõike puudutabki seda, et kuidas kriisi mõjusid leevendada ja kuidas siis kasutada seda 750 miljardilist paketti. Kolm kuud pärast reformi apteekide omanikena tegutsevad proviisorid alles harjuvad uue olukorraga. Koroonakriisi tõttu on õpiränne sügisest alates raskendatud. Kui väliskõrgkool on öelnud, et suurem osa õppetööst võib-olla toimub e-õppes siis e-õpe ei pruugi olla just see esmane valik, mille pärast päris menetlema minna. Tallinna maraton toimub sel sügisel virtuaaljooksuna öösel ja homme on ilm vihmane, tuule puhangud ulatuvad kuni 26 meetrini sekundis. Õhusooja on öösel üheksa kuni 15, homme päeval kuni 21 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt vaatamata riigi toetusele tuli Eesti Rahva muuseumile oma tänavust eelarvet ligi 500000 euro võrra kokku tõmmata. Alates septembrist on muuseum senise kuue päeva asemel avatud viis päeva nädalas, jätkab Madis Hindre. Suurem osa Eesti Rahva muuseumi eelarvest tuleb riigi rahakotist, aga tänavu lootis muuseum ka 2,1 miljonit eurot oma tulu teenida. Koroonaviiruse plaanid segi nii et uues äsja kokku pandud eelarves arvestatakse omatuluna 900000 eurot vähem. Riik töötas hätta sattunud kultuuriasutustele appi, kuid muuseumi direktor Alar Karis tõdeb, et sellest ei piisanud. Nimelt teenib ERM'ile muuhulgas tuluga muuseumipoed ja ruumide välja juhtimine ja sealt saamata jäänud tulu. Kultuuriministeerium ei kompenseerinud. Niisiis kokkuvõttes toetas riik ERMi pisut üle 400000 euroga. Sest 400-st 1000-st on meil vaja ju ka ära maksta meie muinasjutunäitus, et reaalselt abi selles mõttes nagu väga palju siit punktist edasi ei ole. Sestap tuli muuseumil mõelda, kuidas hoida kokku ligi pool miljonit eurot. Ja me olemegi teinud suhteliselt raske otsuse, üksjagu inimesi oleme sunnitud koondama just nimelt restorani ja poe poole pealt, me peame otsima lahendusi ja need lahendused saavad olla halvad ja väga halvad. Tänaseks on Eesti Rahva Muuseumi ligi 140-st töötajast koondamisteate saanud kuus inimest. Alar Karis ei tea veel, kas koondada tuleb rohkem inimesi või annab riik lisaraha ja mõne inimese võib tööle tagasi kutsuda. Kuue inimese koondamisega siiski suurt eelarveauku ei täida. Lisaks koondamisele jäävad täitmata ka mõned niikuinii vabanevad töökohad ja lisaks lükati edasi järgmisse aastasse plaanitud näit. Mis ei ole ka mõistlik selles mõttes, et muuseum on selleks, et oma esemeid ja teadmisi eksponeerida, mitte traalid on tühjad. Muuseumil on plaanis muuta ka lahtioleku aegasid. Alar Karis ütleb, et alates septembrist pole ERM avatud kuuel päeval nädalas vaid viiel päeval. Nii esmaspäeval kui teisipäeval hoiavad oma uksed kinni ka paljud teised Tartu muuseumid, teiste seas ka Tartu kunstimuuseum, linnamuuseum ning spordi- ja olümpiamuuseum. Me ei pea siis maksma lisatasusid ületöö eest ja nii edasi, edasi vaid puudub siis nagu kaheksatunnise tööpäevaga 40 tundi nädalas laks. No vaatame, kuidas see töötab, alati on võimalik uuesti lahti teha, kui tung on suur, aga ma arvan, et see, need külastajad, kes siin sügiseti käivad, teisipäeval, see jaotub kindlasti. Kolmapäev neljapäev reede nädalavahetuse peale ära, et, et ma arvan, et sellest ei tohiks mingit probleemi tekkida. Kas ja kui palju toob muuseumile lisatulu eesootav ralli maailmameistrivõistluste etapp, Alar Karis veel ei tea. Ta märgib, et kõigepealt tuleb ralli korraldajatega paljus läbi rääkida. Esialgsetel andmetel soovib rahvusvaheline organisatsioon, et muuseum lausa 10 päeva oleks suletud, mis kindlasti meile ja minule muuseumi juhina ja mitte kunagi kuidagi ei sobi, sellepärast et selle asja mõte, miks ta võiks olla, on just see toob siia muuseumisse, esiteks ka neid rallisõpru, kes võib-olla muidu muuseumis ei käi ja teisalt ka tutvustada Eesti kultuuri nendele inimestele, kes siia rallit sõitma tulevad. Euroopa ülemkogu eesistuja šarl Michelle esitles täna Brüsselis euroliidu viimaseid ettepanekuid pikaajaliseks eelarveks ja taaskäivitamisfondiks. Blogi liidrid hakkavad seda arutama järgmisel nädalal. Mall Mälberg küsis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhilt Keit Kasemetsalt, mida täpsemalt Michelle rääkis, alustades koroona epideemia kahtlemata kõige suuremast mõjust eelarvele. See, mille ülejärgmisel nädalal valitsusjuhid hakkavad läbi rääkima ennekõike puudutabki seda, et kuidas kriisi mõjusid leevendada ja kuidas siis kasutada seda 750 miljardilist paketti, nii et tõesti siis esiteks saaksid sellest kõige suurema toe need riigid, kes on kriisi tõttu kõige rohkem kannatanud ja teiseks, et ikkagi need investeeringud, mis tehakse, et ei oleks jooksvate kulude katteks, vaid oleks pigem ikkagi ette vaatavad ja tulevikku suunatud. Kas eelarves selles projektis määratakse täpselt kindlaks ka, mis on laen, mis on toetus ja kuidas tagasimaksmine käib? Ja selles ettepanekus need laenud ja toetust vahekord ei muutunud, et siis kaks kolmandikku on toetused üks kolmandik laenu, kuidas siis seda raha tagasi makstakse, mida Euroopa komisjon laenab, siin on ka mõned muudatused siis võrreldes varasema ettepanekuga see tagasimaksmine võiks alata ettepaneku kohaselt veidikene varem, et mitte järgmisest finantsperioodist 2028 vaid juba siis selle perioodi lõpus, 2026. aastal, et see ennekõike on see aetud poole sellepärast et just riik motiveerida kiiremini ka kokku leppima selles, et kuidas täpselt tagasimaksmine toimub siin Mishelli poolne ettepanek on siis need nii-öelda uued Euroopa Liidu omavahendid või siis Euroopa Liidu eelarvesse kogutavad maksud, et mis on olnud Eestis tundlik teema ja, ja mida seni valitsus oma positsioonides ei ole toetanud. Ülemkogu on nädala aja pärast ja kardetakse, et see tuleb pingeline, kui suured riikide eriarvamused suures plaanis on? Need eriarvamused kindlasti on olemas, et see ettepanek proovib neid ka nii-öelda arvesse võtta, et üks muutusi ongi see tagasimaksmise perioodi ettepoole toomine, teine suurem muutus on see, et raha jaotamise kriteeriumid veidi otsesemalt proovitakse siis kriisiga siduda. Veelgi täpsemalt öeldakse, et 30 protsenti vahenditest peaks minema kliima investeeringuteks, et need on võib-olla niuksed, suuremad muutused, et see põhiline, mille üle hakatakse jalutama, on see, et kui suur peaks olema siis ikkagi see toetuste maht ja missugused on siis selle raha kasutamise tingimused, et, et kindlasti see ei ole nii, et iga liik saab lihtsalt selle raha kätte, saab seda kasutada nii, nagu ta ise soovib kindlasti hästi rasked läbirääkimised, samas kõik näevad, et kiire kokkuleppereisiga ja kriisi järelmitega võitlemiseks on hädavajalik. Iraani revolutsioonikaardi kindrali Qasem Soleimani tapmine seab tekitava pretsedendi, sest riigid võivad edaspidi enesekaitsele viidates õigustada teise riigiametnike kõrvaldamist. Nii rõhutas ÜRO Inimõiguste nõukogule eriraportöör Anieskalamaar. USA arvates õõnestab raport inimõigusi ja annab vaba voli terroristidele. Maria-Ann Rohemäe Washingtonist jätkab. Iraani revolutsioonikaardi kindral Qasem Soleimani suri jaanuaris USA droonirünnakus, kui ta lahkus Iraagi pealinna Bagdadi lennujaamast. USA ametnikud rõhutasid toona, et Sulema nii plaanis rünnata riigi saatkondi ja piirkonnas asuvaid liitlasi. ÜRO kohtuväliste hukkamiste eriraportöör Agnes Kalla mart rõhutab aga värskes raportis, et seni ei ole USA pakkunud selle kohta kindlaid tõendeid, mistõttu oli Sulemaini tapmine meelevaldne. Kalamardi sõnul on see ka esimene teadaolev juhtum, kus väljaspool sõjaolukorda tapetakse enesekaitsele viidates teise riigiametnik. Rahvusvaheline kogukond peab nüüd seisma silmitsi reaalse võimalusega, et riigid võivad tegutseda sellest pretsedendist lähtuvalt, et kõrvaldada sõjaväliselt kõrgeid sõjaväe või muid ametnikke ja õigustada neid tapmisi. Enesekaitsega kallammardi esitas raporti leida ÜRO Inimõiguste nõukogule, mille liikmesriigid said võimaluse väidelda, mida peaks sellises olukorras edaspidi tegema. USA lahkus nõukogust kaks aastat tagasi ja ei ole raportile erilist tähelepanu pööranud. Ainukene ametlik vastus tuli USA välisministeeriumi pressiesindajalt Morgan Ortacuselt, kelle sõnul õõnestab raport inimõigusi ja annab vaba voli terroristidele. Kallammardaga rõhutas, et USA otsus möödunud kevadel nimetada Iraani revolutsioonikaardi eriteenistus kuts terroristlikuks organisatsiooniks andis riigile võimaluse õigusliku raamistikus olema nii sihikule võtta ja oma tegevust hiljem õigustada. IFA jõue, Windows. Kui ma oleksin mõne valitsuse või valitsusliikme kingades, keda USA nimetab terroristiks, siis ma oleksin praeguses olukorras eriti ettevaatlik. Samas rõhutas kallamaardi, et Iraani vasturünnakutes olema nii tapmise järel olid samuti ebaseaduslikud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Maria-Ann Rohemäe Washington. Ja tuleme tagasi Eestisse, terviseameti teatel lisandus viimase ööpäevaga kaks koroonaviirusesse nakatunut. Praegu jälgib terviseamet kaht perekondliku kolled. Üks neist Tallinnas nelja inimesega ning teine niinimetatud Narva-Jõesuukolle kuue inimesega. Mõlemal juhul toodi viirus sisse Venemaalt. Ühel tänasel juhul on nakatumise päritolu hetkel teadmata. Hommikuse seisuga vajab Eestis koroonaviiruse tõttu haiglaravi viis inimest juhitaval hingamisel üks patsient. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud. Koroonakriisi tõttu on aga Pi ränne sügisest alates raskendatud. Ameerika ühendriikidesse on suletud piiride tõttu raske pääseda ning mitmed õpilased ootavad teadmatuses riikide otsuseid, jätkab Roberta Vaino. Gümnaasiumiõpilasi Ameerikasse saatva istu. Programmi tegevjuht Kadri Eensalu kommenteeris, et ta on õpilasvahetusi paari nädala või kuu võrra edasi lükanud. Samas püsib lootus, et noored saavad sügisel vahetusaastale minna. Meie puhul on see olukord jah, selline, et me ei ole nüüd kõiki programme lükanud järgmisesse aastasse, aga me oleme oma õpilastele, kes siis lähevad Eestist välja et nende nende programmi algust küll siin kas mõne nädala või lausa kuu võrra edasi nihutanud. Balti-Ameerika Vabaduse Fondi Eesti koordinaator Eeva Kauba ütles aga, et tudengite praktikaprogramm on lükatud järgmisesse aastasse, kuna viisade saamine on praeguse info kohaselt esimese jaanuarini raskendatud. Kuidagi sellisel väga äraootaval seisukohal ja lisaks sellele, et on eksju koroona Kreestist tegelikult USA on pannud kõik sellised praktika programmid, mis siis vajavad sellist viisat nagu jonniks, viisat nende pausile pandud. Rahvusvahelise õpirändekeskuse juhataja Ülle tentsing rääkis, et Erasmuse programmi kaudu sügissemestril vahetusõpilasteks minejad on kinnitatud ning arvestatud on nii auditoorse kui ka e-õppega koroonakriis suuresti õppi rändesse kandideerijate arv ei muutnud, küll aga oli juba õppima asumise kinnituse saanud õpilaste seas neid, kes hiljem võimalusest loobusid. Kui nüüd rääkida nendest põhjustest, mida üliõpilased on välja toonud, kui nad on loobunud, siis eeskätt on ikkagi seotud sellega, et on teadmatus, kuidas täpselt see õpe sügisel hakkab välja nägema ja teise aspekti nad, kui väliskõrgkool on öelnud, et suurem osa õppetööst võib-olla toimub e-õppes siis e-õpe ei pruugi olla just esmane valik, mille pärast välismaale õppima minna. Noore korvpallur Ran Andre Pehka leping jussi Davis ülikooliga California osariigis sõlmiti koroonakriisi ajal. Kõige hilisema info kohaselt peaks Pehka augusti alguseks Ameerikasse jõudma. Viisa saamiseks on vaja Pehkal läbida intervjuu Ameerika saatkonnaga, kuid hetkel saatkonni terveerit vaid vastu ei võta. Tegelikult natuke või ongi, peatuses on positiivselt meelestatud, ma ei tea, millal täpselt lodutavad vastu inimesi ja selle viisa kätte saanud. Kõikide programmide esindajad ning Ameerikasse õppima asuv Ran Pehka arvasid, et koroonakriis mõjutab edaspidist õpirännet ning arvatavasti väheneb välisõppes osalejate arv. Apteegireformist möödub kolm kuud pärast reformi apteekide omanikena tegutsevad proviisorid aga alles harjuvad uue olukorraga. Margitta otsmaa uuris, mis selle aja jooksul apteegiturul toimunud on. Esimesel aprillil, kui reform lõppes, jäi tegutsema 469 apteeki. 25 apteeki suleti, kuid neist viis avati hiljem uuesti. Veel kolm proviisorapteeki on aga nüüd kohtades, kus varem apteek puudus. Kolm apteeki on ka suletud, kuid mitte proviisori tõttu, vaid need hooned on läinud remont. See kamp tegutseb Eestis praegu 474 apteeki. Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütleb, et kliendid ei ole muudatusi tajunud ega peakski. Kui me mõtleme, et üks reformi eesmärkidest oli, et ravimite hulgimüüjad ei omaks ega juhiks apteeki siis nüüd on loodud eeldused tänased omanikud teevad oma otsused vabamalt. Kui kliendi vaatest mõelda, siis apteekrid, kes inimestele nõu annavad, on ju samad. Apteegi omanikuks saanud proviisorid leidsid end kohe keset koroonaviirusest tingitud eriolukorda. Apteekidel oli seetõttu väga suur surve, millest nüüd juba tasapisi taastutakse, ütleb proviisorite koja juhataja Karin Alamaa-Aas. Tasapisi harjuvad proviisorid selles olukorras, kus nad on omanikud, need, kes ei ole omanikud, töötavad täpselt samamoodi edasi, nagu nad enne töötasid kusagil pooleteist aasta pärast siis korrastunud apteegiturg. Üks, mida reformi eel kardeti, oli ka ravimite kättesaadavuse. Tarnete katkemine. Karin Alamaa-Aas ütleb, et raskusi oli, aga need olid tingitud ka kriisiolukorrast. Ja tihtipeale ei sõltunud üldse mitte eesti tarnijatest, vaid tarneprobleemid tulid juba mujalt, aga need on saanud lahenduse või on saanud asendusi. Ma väga loodan, et inimesed ei ole jäänud oma ravimitest vimma. Ja kodustel teemadel veel eelmisel aastal sooritati seitse protsenti enam kehavälise viljastamise tsükleid kui aasta varem populaarseim on see 34 aastaste ja nooremate naiste seas, jätkab Jette riive. Saar. Võrreldes 2016. aastaga on kehavälise viljastamise tsüklite arv kasvanud umbes 18 protsenti ehk 500 tsükli võrra. Tervise arengu instituudi tervisestatistika osakonna analüütik kaimasu. Perioodil 2014 kuni 2016 on märgata seda, et oli viljatusravi tsüklite arv on olnud languses, kuid viimased kolm, neli aastat on näha tõusutendentsi. Enim pöörduvad kehavälise viljastamise võimaluse poole 34 aastased ja nooremad. Eelmisel aastal oli aga märgatavat kasvu näha ka üle neljakümneaastaste seas. Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul võib noorte naiste üks rasestumist takistav faktor olla stress. See on ka põhjus, miks kriisi ajal rasestumist arv märgatavalt kasvanud. Kuigi seda naljakalt ennustati. Vivian Arusaar. On väga kindlalt ära tõestatud, et sellistes kriisisituatsioonides tegelikult inimese keha läheb ka kriisi tingimustes see stressi. Ja on teada see, et stress tegelikult ei ole nihuke soodne tegur ürgse raseduse tekkeks. Kehaväline viljastamine on tihti viimane variant paaridele, kes loomulikul viisil viljastuda ei saa. Arusaar rääkis, et enne kunstlikku viljastamist proovitakse läbi kõik teised variandid. Arusaare sõnul on mitte viljastumise põhjused mehe ja naise vahel pooleks kuid sellest poolest pool on veel mõlemapoolsed põhjused. Nii et loomulikult viisid ei pruugigi töötada. Ja siis ühel hetkel lihtsalt, kui me saame aru, et, et see ei ole muul viisil võimalik, et siis see naine siirduti viljatusravisse ja seetõttu ka kuna viljatusravi ainult järjest aasta-aastalt edasi arenenud, et siis seal ka selles mõttes tõesti viljatusravi kasutamise protsent tõuseb, et abi saavad ju väga paljud. Kohtla-Järvel spordikompleksis oli täna sarikapidu, 14 miljoni euro eest saab linn vähem kui algul loodeti, sest oma aega jääb ootama esialgu plaanis olnud suure võistkonnaalade saal, jätkab Rene Kundla. Kohtla-Järve uue spordihoone keskseks osaks on 10 25 meetri pikkuse rajaga siseujula. Lisaks on kompleksis multifunktsionaalne saal, aeroobikasaal jõusaali administratsiooniruumid. Kohtla-Järve linna pikaaegne juht, praegune linnavalitsuse arengunõunik Valeri Korb meenutas, et esimesed jutud uue spordihoone rajamise vajalikkusest ulatuvad aastasse 2004. Seejärel oli linnul aga mitmesuguseid olulisemaid eelarvest raha nõudnud objekte ning lõpuks sai spordihoone ehitust alustada eelmise aasta kevadel. Korb nentis, et euroraha toel ehitatav spordirajatis läks oodatust märksa kallimaks ning siiani pole veel teada, millal leitakse raha, et ehitada spordikompleksi. Algul plaanis olnud kolme väljakuga suur pallimängude saal. Valeri Korb. Muutusid päris kõvasti rahaliselt vahe on, selle peale mõtlesime 12 13 miljonit eurot, ütleme, oksad täielikult koos kolmanda osaleda, ütleme sellest. Aga see tuli nüüd rohkem kui 20 ja see annab muidugi võimalus ehitatud saada võib-olla rohkem sellest objektist raha. Aga ma usun, et teate, unistame, unistame 16 aasta, tunnistame veel, kus ta ei saanud, aga ma mõtlesin, et see suur hall, kus meeskonnad on mänguasjad, tulevad Iklita, tulevad otse ääres. Spordihoonet ehitava Nordeconi juhatuse esimehe Gerd Mülleri kinnitusel kulgevad tööd plaanipäraselt ja järgmise aasta märtsikuuks peaks maja valmis olema. See hoone on kinni, katus peal ja, ja jätkame sisetöödega tegelikult kõige olulisem osa selles hoones ehk bassein, mis on siis võistluste jaoks lase loodud, et selle alused on kõik juba tehtud, nii et me oleme. Me oleme heas graafikus. Nordeconi juht avaldas lootust, et uue hoone ehitamisega läheb õnnelikumalt kui samas piirkonnas 10 aastat tagasi nende ehitatud jõhvi spordihalliga, kus probleeme valmistas katus, mis pidanud vett. Gerd Müller. Eks igast igast heast igaüks meist õpib ja, ja kui ka on kuskil olnud raske, siis järgmine kord on kergem, nii et, et ei, ma usun, et siin on kõik meil väga hästi kontrolli all. Pärast Kohtla-Järve spordikeskuse valmimist on plaanis uuest majast üle tee asuv ligemale 50 aastane Kohtla järve ujula lammutada Kohtla-Järvelt raadiouudistele Rene Kundla. Ilmateenistus prognoosib meile homseks tormist ilma sünoptik, taimi paljak räägib aga täpsemalt. Tänase rahuliku ilma järel on homseks tormiseid tuuleiile oodata. Saksamaa põhjaosast on teil madalrõhkkond, mis saabub öösel Läti rannikule. Liigub kiiresti edasi, muutub aktiivsemaks, jõuab hommikuks Saaremaa ja Hiiumaa kohale ning päeval eemaldub juba Soome lahele. Tuul pöördub öösel kagusse ja itta ning tugevneb nelja kuni 10 hommikuks saartel puhanguti 15 meetrini sekundis. Päeva peale pöördub tuul esmalt Lääne- ja Lõuna-Eestis pärastlõunal ka põhja poole edelasse ja läände, looderannikul loodesse ning tugevneb üheksa kuni 14, puhanguti 18 kuni 23 meetrini sekundis. Tugevamad iilid kuni 26 meetrini sekundis, õhtul aga nõrgeneb tuul üsna kiiresti edasi. Sajust keskpaiku jõuab vihm saartele ja levib kiiresti üle maa ning muutub hommikul tugevaks. On võimalik äike. Ennelõunal sajab ajuti vihmasadu, võib-olla paiguti tugev ja pole välistatud ka äike. Pärast lumepilved ja sajuhood hõrenevad. Õhutemperatuur on öösel üheksast kuni 15-ni, päeval 15-st 21 kraadini. Pühapäeva ööks taevas selgineb, päev toob aga taas vihmahooge. Õhk on võrdlemisi jahe, öine temperatuur langeb alla 10. Päevasoe kerkib napilt 20 lähedale, sajuhoogude all aga piirdub vaid 15 kraadiga. Päeva olulisematest spordisõnumites teeb ülevaate Johannes vedru. Tallinna maratoni korraldusmeeskond teatas, et traditsioonilisel kujul jooksusündmus tänavu ikkagi ei toimu. Eesti suurim rahvusvaheline jooksuüritus jääb seoses Covid 19 viiruse levimise tõkestamisega planeeritud kujul ära. Jooksusõpradel on võimalik osa võtta Tallinna maratoni virtuaaljooksust. Virtuaaljooks toimub esimesest kuni 30. septembrini, osaleda saab enda poolt välja valitud rajal ja distantsil. Programmi kuulub neli distantsi maraton, poolmaraton, kümne- ja viie kilomeetri jooks. Lisaks pakutakse võimalust läbida maratonidistants septembrikuu jooksul osade kaupa. Need, kes ennast tänavusele Tallinna maratonile kirja panid, kantakse automaatselt Tallinna maratoni virtuaaljooksu. Registreerunute nimekirja ja eraldi osavõtutasu osalemiseks tasuma ei pea. Soovi korral saab omaosaluse üle viia 2021. aasta Tallinna maratoni üritustele, mis peaks toimuma tuleva aasta 10.-st 12. septembrini. Koroonaviirusest tingitud olukorra tõttu jäävad sel sügisel pidamata mitmed kuulsad jooksuüritused teiste seas New Yorgi, Londoni, Bostoni, Berliini, Frankfurdi, Praha ja Stockholmi maraton. Tallinna maratoni peakorraldaja Mati Lilliallik. Ka rahvusvahelise kergejõustiku liidu poolt antud ettekirjutused, päris ranged ja täna oli siis tagumine aeg mingi otsus teha, sellepärast et vastasel korral me ei oleks enam mingisugust varianti neid ettekirjutusi nõudeid olnud täita ja kuna praegu septembrikuu kohta piirangute leevenemist sellisel määral ette näha ei ole, et siis oli targem tõesti kõiki plusse-miinuseid lahates sponsorite kui partneritega Tallinna linnaga hinnates ohtusid teha, selline otsus. Anname ka seda aru, et sellise mastaabiga sellisel suurel maa-alal toimuv üritus seda nagu 30 päevaga ette valmistada. Tennise Eesti meistrivõistlustel Tallinnas Kalevi tenniseklubis tuli naiste üksikmängus võitjaks Jelena lõõgina. Finaalis alistas turniiril kõrgeimat paigutust omanud ma lõõgina kaks, kuus seitse. Kuus kuus. Neli. Tiitlikaitsja Katriin Saare. Venemaal sündinud, kuid Eestit esindava lõõgina jaoks oli see esimene Eesti meistritiitel. Seejuures oli saarel teises setis kasutada kaks matšpalli, kuid 20 aastane oma lõõgina suutis otsustaval hetkel hästi mängida. Eesti naiste tennise esireket Anett Kontaveit turniirist osa ei võtnud kõrvale jäiga Kaia Kanepi. Meeste üksikmängu finaalis on praegu vastamisi Vladimir Ivanov ja Kenneth Raisma. Kahe seti järel on seis üks. Üks viigis. Aitäh Johannes, selline sai Päevakaja reedel, 10. juulil aitäh kuulamast rahulikku õhtut.