Riigikülas kiviaja muististe piirkonnas tehtavad pikalt planeeritud arheoloogilised kaevamised annavad infot umbes 7000 aasta tagusest ajast, ütles arheoloog Aivar kriiskaa. Esiteks on tegemist meil kohaga, mis on andnud üks nendest kohtadest, mis on andnud nime ühele tervel kiviaegsele kultuurile niinimetatud Narva kultuurile, kus hakkab pihta üleüldse meie ala eesti ala keraamika ajalugu. Sel aastal on meil põhimõtteliselt päästekaevamised, ehk siis me oleme seotud ristmiku laiendusega ja, ja õnneks me oleme väga sellisesse heasse seltskonda sattunud selles mõttes, et me oleme planeerinud seda tee-ehitust ja seda käitumist siin muistise juures väga põhjalikult ja, ja praegu me vabastame siis mingis mõttes vabastame seda territooriumi, et saaks ehitada tee peale. Aivar Kriska juhitav töörühm avastas 1900 üheksakümnendatel aastatel riigi külas mitu uut asula kohta, kus olid elanud ja savinõusid kasutanud kütid ja kalurid. Elupaikades noh, ongi siis nendest muistsetest inimestest jäänud maha sellest ajast, kui nad oskasid valmistada keraamikat kõige rohkem just nimelt savinõu kilde ja noh, see on ka põhjus, miks me seda keraamikat nimetame narva keraamikaga, eks ole, et meil ongi kõige rohkem sellelt kaevamisalalt tulnud välja just nimelt Narva-tüüpi keraamikat või siis potikilde, nagu, nagu me slängis armastame seda öelda, aga loomulikult kivist tööriistu nende kivist tööriistade valmistamise too siis ülejääk jääke, mis siis kivi lüües sinna tekivad. Põlenud loomaluid. Eriti rõõmustab muideks väikesed pähkli korrektsed seepärast, et see orgaaniline materjal võimaldab meil teha dateeringuid ja, ja saada juba täpne vanus konkreetselt sellele kohale. Riigikülas tehakse töid 40-l ruutmeetril arvestusega, et piirkonda saaks uurida tulevikuski, kui arheoloogi on tänapäevaga võrreldes veelgi rohkem arenenud Ida-Virumaalt, raadiouudistele Rene Kundla.