Tervist symbol on Lauri Sommer. Ja ma räägin täna prantsuse 60. deebee kultuurist mille kaudu on siis toiminud minu viimaste aastate tundekasvatus, kui võib nii öelda, kust ma olen leidnud omad muretuse õpetaja, annad? TP ehk eksstende play on siis nelja looga heliplaat, kuhu mahtus tol ajal umbes 10 või 12 minutit muusikat. Et olid ka seitsme tollisid singid kahe looga. Aga kui vähegi võimalik, siis üritati oma lemmikut ikkagi poole rohkem kuulata. Ja mõnedki palad said siis tuttavaks kohvikutes, kõrtsides, olevat Chuck foksidest. Vahepeal ka televisioonist ja raadiost sellise mahu ja sisu parima suhtena Olieebee kõige operatiivsem popultuuri häälekandja seal Prantsusmaale. Ja uued singlid käisid kõigepealt sealt läbi, siis jõudsid Elteideni pandigi kolmessdeebeestel materjal kokku. Ja need plaadi neli lugu moodustasid ideaalis ka sellise tugeva terviku, et, et seal oli singi lugu. Siis oli ballaad tihti, mõnikord olid A poolel kiiremad lood Peebolen vaiksemad. Ja mõnikord oli ka oli ka mõni eksperimentaalne parajal p, teisel poolel. Ja prantsuse eebeedel oli enamasti auk keskel, vajasid seda rekordit in sööti või seda asja, mis sinna keskele pandi, seda ümmargust. Neis väikestes nelja looga plaatides on peidus nagu oma ajalugu, et mingisugune paralleelmaailm sellele, mis siin kuuekümnendatel oli. Prantsuse kultuuri valitsenud jei artiste jõudis ikkagi väga vähe siia. Et näiteks kui Franz Kalle võitis 65. aastal Eurovisiooni, siis seda laulu ütlesin, teati. Aga muidu oli see meloodiatööstus väga aeglane, et näiteks pütšidbardo juba lõpetas oma filmikarjääri, kui 1974 aastal ilmuste maipe esin. Lood olid 10 aastat vanad, François saadiga oli sama asi, tema sinine Flexi ilmus 1975 aga anti välja näiteks talidaad ja aga muidu valitses seda meloodia toodangut ikkagi shansoon prantsuse poolest selline kabaree bioff või hiljemgi Leima töö. Et need lauljad, kes on sellest põlvkonnast üsna erinevad. Ja muidugi ei liikumine ise sisaldas ka palju erinevaid stiile, et seal oli Twisti sheiki, kerget džässi, barokkpopi, rokiorkestriga, estraadi, siis mingit kabareed kindlasti ja midagi, mida võib-olla võib kutsuda, et see on ainult Prantsusmaale iseloomulik sulam. Ja need prantsuse orkestriseaded on minu meelest minu jaoks on nad olnud ilusamad kui Eesti omad. Võib-olla see on lihtsalt vanamuusikakultuur ja see, et seal püsis vaba maailm, muusikali olnud ideoloogilisi piiranguid ja ükski ametkond seda ei kontrollinud. Ja seal tekkis terve hulk uusi noorte iidoleid. Pardo andis kinolinal selle selle uue vaba naisetüübi kätte ja üldse oli sage, et näitlejannad ka laulsid ja tihti tegid seda päris kenasti. Sellel liikumisel olid ka siis omad ajakirjad nagu mad, ma sell Leitš taand või seal ütlycopens. Ja jäi liikumise, lõpuks peetakse siis üliõpilasrahutusi Pariisis 1968 aasta mais. Kust on pärit see ilus maksiimi? Olgem realistid ja nõudke taga võimatut. Ja kus vallutati näiteks teater, oreool, millest kunagi siin laulis vennaskond. Et mingisuguse idealistliku Popp, pillerkaari aeg sai otsa. Muusikakõlad muutusid. Noored tüdrukud panid Tantsukingad kappi ja said perenaisteks. Aga midagi ilusat sellest kümnendist jäi. Mis köidab mind, kes ma sellel ajal ei elanud. Aga ma tajun seda võib-olla tõesti kõige rohkem oma ema noorusaja järel kajana. Et seda seda nähtust kõige paremini tutvustada, selleks ma olen pannud nad enam-vähem ajalisse ritta, et kõigepealt see Kustjee välja kasvas, et see on siis see ikkagi sanssooni maailm. Korin Marshanud laulis sellest, kui ilus oleks kevadel surra. Mina nii ei arva, aga mulle tundub, et kevadel võiksid surra mingisugused haigused, mingisugused vaevad, mingid kinnismõtted võib-olla sellises versioonis koos sellega, et lilled õitsevad selle ümber, oleks see päris hea. Enne teda oli Sofiidomieer enne teda Len, Kristjan ja mis selle torr oli ka veel enne seda ballaadi. Nendest said mõnedest artistid ja veidi tausta ka sellele asjale. Et CB oli siis Prantsusmaal noorte lemmikformaat, et see oli nende jaoks ka kõige taskukohasem asi, Delpeedo olid üsna kallid sellel ajal. Ja kui kusagil oli pidu, siis kõik sõbrad tõid oma plaadid kaasa. Tüdrukutel mahtusid need väiksed plaadid täpselt riidik ülivõi käekoti ära. Segimineku vältimiseks oli siis igal plaadil omaniku nimi peal. Kui ma vaatan oma kollektsioonis mõnda plaati, mille servale on kirjutatud näiteks nadin missell või Mirell või midagi muud sellist, siis ma tean, et see plaat on seal peol käinud elus osalenud, nagu ta nüüd minugi elus osaleb. Et selle aja grammofonid olid siis enamasti väiksed ja patareitoitega, neid võis võtta kaasa kaatri peale merele näiteks. Ja ükskõik kus siis see oli parajasti seal pandi muusikat ja tantsiti ja vanadel plaatidel ongi kriimud enamasti just nende kõige kiiremate hittlugude koha peal. Et küllap siis sellepärast, et seal ümber oli parasjagu kargamist. Ja nüüd ma laseksingi sellise. Üldiselt on selle asja nimi kooliplika pop, mida ma hakkan siin laskma, et need tüdrukud olid. Mõned neist olid 14 aastased, teed olid teismelised, aga ma alustaks ühe poistebändiga. Seda plokki alustas siis lemissals poistebänd. Järgnesid verinoored prantsuse tüdrukud Franzcal, Stella Venzee, evičipardo, kes oli juba selleks hetkeks megastaar. Ütleme nii et see prantsuse muusika ei ole mul nooremast east kaasas, et võib öelda, et see suurem huvi prantsuse muusika vastu algas mul pärast neljakümnendat eluaastat, et ma küll mäletan lapsena, et Eesti raadio soovi kontserditel oli see sitt pardooja, Sersk, Insbury, poniend, Klaid, mis oli väga hästi meeles. Ja kui ma tegelesin nik streigiga, siis tema eluloost ujus välja Francois saadi kelle muusika on mul paraku ainult Elpeede peal, nii et tänade mängimisel ei tule. Aga vabandan tema ees külma siis mõned emaplaadi ostan, selle peale. Ma olen teile, tutvustame, on muidugi ka mujal. Fassaazia printsiip, pontoon, vähesed, kes neist tüdrukutest kuulsamatest veel elus on, et nad on järjest kadunud siin lähiaastatel. Ja algul ma otsisin neid lugusid digitaalselt ja siis kuidagi tuli ikkagi see plaadipalavik peale, sest kultus vajab ikkagi ka materiaalseid objekte ja nende plaatide kujundus on väga ilus mumeelest. Et need naisenäod seal tihti kiirgavad justkui midagi nende häältes on üksikule inimesele vajalik selline feminiinne, vitamiin, mis kannab inimest natuke maad läbi pimeduse. Et mõne prantslase müüjaga on siis tekkinud sihuke suhtlus väljaspool tehinguid. Ja üks mees, kelle nimi on loraal imestab alati, kui ta kuuleb minu playlist'ist prantslase laulu Eesti raadiost, mis on talle täiesti tundmatu ja sellest la, keda ma viimati mängisin, ta isegi ostis minu playlist'is kuulmise peale, et maailm on omamoodi nagu tagurpidi pöördunud selles suhtes. Aga võib öelda, aga ma lasen teile vist esimese loo, kus mul üldisesse vaimustus lahti läks. See oli samamoodi kevadel. Ja see huvi algas siis üsna vähetuntud looga. Artist oli Kristin lebail emissioon, temini, pala nimi. Ja oli samamoodi kevad. Ja viimased kuud oli võimalus elada veel Toomemäel ja vaadata üle kassitoome kirikut. Ja siis see lugu mängis seal. Ma olen ennast sinna prantsuse muusikakultuuri siis kuigivõrd sisse õppinud, nii palju, kui see ilma keelt oskamata sellise inglise keele ja instiderite lisainfo kaudu võimalik on. Ja peab ütlema, et selle kauge ajastu helikandjate kogumise jaoks ei peagi olema eriti rikas Tahtmine loevad ka midagi. Enamik plaate on kõik sellised kõrvalised ka prantsuse kultuuri jaoks ja nad ei ole väga kallid. Ja mul on nüüd praegu kogunenud needeebeesid kusagil üle poolesaja kõige rohkem on Franzcally noorpõlve loomingut, just kuuekümnendaid on mul peaaegu kõik olemas. Ja muidugi on olemas selliseid haruldasi peesid, mille hinnad lähevad sealt minu jõudlusest üle. Mida ma tahaksin omada näiteks mõnda šantaal, kui ja epeed Vik lood lambaari või heas korras Kristiin della Rossi peabki korra nimetama, et mida sai mängitud siin. Et Kristiine fail oli kõigepealt Kristiin teleRoss, minul on olemas tema singel, aga see tõeliselt kogujate hulgas hinnatud on tema nelja looga EP siis see järele Ani markaan ja Marila Foree, kes siis lahkus meie hulgast oktoobris. Ja ühesõnaga materjali mul on, nii et põhimõtteliselt ma võiksin pidudel Tiitseina seda stiili mängida niikaua kui huvitav tundub. Ja selle 60.-te kümnendi sees on ka omad sellised tulipunktid olnud, et et alguses olisi tulipunkt kusagil 1967, aasta paiku. Seejärel üsna pikalt, 63 64 ja nüüd ma olen leidnud üsna palju huvitavat sellest eelloost mis on kusagil 58.-st aastast peale, kus, kus oli rock n roll tvist, mambo ja teised stiilid hakkasid santsooni kõrval oma juuri ajama, mõjuma sellele popmuusikale. Aga samas iga selline huvi väli iga 10. nagu lõputu kui temasse süveneda, et alati ilmub igasuguseid eksootilisest, lahvusest, lauljatele ja, ja prantsuse keeles lauljaid, välismaalasi ja ka väga häid kavereid inglise ameerika lugudest. Ja on selliseid kogujaid leiavad üles selliseid lauljatele, kes on teinud ühe või kaks, EP-d on ometi väga huvitavad olnud. Et võib-olla on siis see tänane saade omamoodi näide sellest, et muusikamaitse ei pea inimesel alati olema seotud tema nooruse nostalgiaga, et inimene võib neid asju elus juurde korjata, neid huviväljasid. Ja kuigi on ka nii, et lapsed pärivad oma vanemate plaadikogud ja sellest saab mõnikord nende kuulamisharidus ja ka seos vanematega. Aga võib öelda, et uute asjade avastamiseks ei ole kunagi nii palju võimalusi olnud muusikaliselt kui praegu. Ja ka aina uued formaadid teevad oma renessanssi, võib öelda nii, et klassikaraadios peaks ammu olema juba saade, kassetid ja ideaalis ka makilint sest ka nende kandjate juures on olnud oma rituaalide folkloor. Ja sealt on kõlanud tuhandeid aastaid ilusat muusikat. Eks see on muidugi inimesi oma teha, et kui head on, mingi muusikaga on ja ja milline on siis kokkukõla? Ja selle saate lõpu poole ma mängiksin siis seda viimast perioodi eest, enne kui tuli tulid üliõpilasrahutused. Need on siis palad aastatest 67 68. Võib öelda, et see on barokk, pop. Et kõigepealt Elsa Martinelli Silvyyvartaan, veel üks transcallib ala. Ja üks mees, kaas ka, George okei, kes oli sihuke prantsuse Bob Dylan, mingis mõttes. Lõpetaks Reinstrumentaaliga, mis seda saadet alustas, see on küll mitte prantslane, vaid belglane. See prantsuse keelsem popmuusikaturg oli, oli Prantsusmaal ühine nii Kanada kui prantsuskeelse Belgiaga. Burt Blanca on see mängimas oma instrumentaalversiooni palast, beibitsioon. Selles tunnis sasiteele prantsuse 60.-te muusikat Lauri Sommer ja ma loodan, et kõik leiata oma plaadikogudest või andmekannetelt midagi ilusat selle kevadeõhtuteks mida on ju nii kauaoodatud.