Arvo Pärdi keskuses avati külastajaile uus püsinäitus, installatsioon pealkirjaga, kui sa otsid nagu nullist peale mul on hea meel tervitada, ah klassikaraadio stuudios kahte sele näituse kuraatorit kaigutman ja Aile Toming, tere tulemast. Tere. Tere. Arvo Pärdi keskus. Arhiiv on mõistagi ammendamatu varaait uurijaile. Kas ka teile seda näitust koostades, kui pikalt ja kuidas on küpsenud selle näituse mõte ja idee? Jah, loomulikult on arhiiv ka meile ammendamatu varaallikas. Me kolmekesi kai. Meie kolmas kuraator, Kristjan Kõrver ja mina alustasime seda näitust õigupoolest sellise klassikalisema isikunäituse ideega mis oleks andnud ülevaate Arvo Pärdi elu- ja loometeest kus oleks olnud üsna palju ka fakte ja selgitusi. Aga õige pea me jõudsime arusaamisele, et see ei ole kõige kohasem. Me soovisime, et see näitus kõneleks rohkem Arvo Pärdi sõnade kaudu et selles oleks vähem kuraatorite poolset selgitust ja et see oleks sisulisem. Niisiis meil tekkisid nagu iseenesest teatud teemade ringid, millest Arvo Pärt on aastakümnete jooksul mõelnud ja mida sõnastanud ja me otsustasimegi keskenduda Arvo Pärdi sõnadele. Selleks kaebusi Mägime arhiivimaterjalidesse, see kõik toimus koostöös Arvo ja Nora Pärdiga põhiline allikas, kust näituse tsitaadid on valitud, on siis muusikapäevikud. Ja need on sellised Arvo Pärdi noodivihikut töövihikud, kus on väga palju loomulikult muusikalist materjali, teosta visandeid, teoste valmimisprotsess kuni lõpliku tulemuseni aga neis on ka väga paljusõnalist materjali. Näiteks on seal tsitaate, pühakirjast, pühakut, kõrbeisade tekstide väljavõtteid, palvesõnu, millest paljud on saanud ka Arvo Pärdi teoste aluseks. Igapäevaseid tähelepanekuid aga lisaks Siskas niisugusi, filosoofilisi sõnastusi, mõtteid, loomingust, loojast, meelepuhtusest, alandlikkusest ja armastusest. Ja just need mõtted on siis saanud meie näituse aluseks. Nende hulgast oleme me valinud need kõige kontsentreeritumalt kõige universaalsem omad mõtted, mis võiksid kõnetada iga külastajat iga lugejat mis on Arvo Pärdi jaoks kehtinud aastakümneid tuleb arvestada seda, et need on olnud tähelepanekud iseendale. Need ei ole ju mõeldud algselt publikule lugemiseks vaid pigem peegeldab nagu pidevat tööd iseendaga. Ja kogu see sõnaline osa koos muusika lisanditega moodustab nagu sellise ühtse, võiks isegi öelda, nagu palve peegeldab ühtlasi lähtumist kristlikust algallikast. Ja need Arvo Pärdi mõtted on väga lihtsad, väga kontsentreeritud, peegeldades tema suhtumist sõnasse, aga ka muusikasse. Tema looming on ja suuresti taandamis protsessi üleliigse kõrvalejätmise protsessi tulemus. Ja ka need sõnastused oma kontsentreerituses näitavad seda. Ja samas on nad ka väga kujundlikud. Arvo Pärt armastab võrdlusi, ta mõtleb kujundites, olles ise kunstnik ja nendest paljudest sõnadest, mis ulatuvad siis väga emotsionaalsetest puhangutest, kohati isegi ahastusse hüüetest selliste universaalsete filosoofiliste häirimatus rahus sõnastatud mõteteni valisimägime näitusele siis pigem need viimased filosoofilisemat mõtled Nende esimeste ideedega hakkasime tegelema juba siis, kui Meie maja Arvo Pärdi keskuse uut hoonet Laulasmaal alles hakati ehitama, kui meil veel ruumi ei olnud silme ees ja vormi lahendusteni jõudsime, siis alles seejärel, kui me saime juba seda ruumi valmis olevas majas ka tunnetada. No see näitus annab võimaluse keskenduda kord sõnale, kord muusikale. Et kuidas selle näituse vormiline osa küpses teil? Jah, õigupoolest me oleme harjunud selle kohta, ütleme näitus võib-olla vormiliselt ongi ta rohkem nagu ruumiinstallatsioon. See torm on lasknud ennast jah, päris kaua nagu otsida, aga koostöös kunstnik Angeelika näide Riga on õnnestunud luua meie jaoks nagu sellele sisule kõige sobivam vorm. Angeelika näide. Riga on meil tegelikult koostöö juba päris kaua aega olnud. Tegelikult tema käe all nii-öelda on kujunenud Arvo Pärdi keskuse visuaalne nägu et ta tunnetab seda ja nagu õhustiku väga hästi ja ta on leidnud niisuguse vormi, mis tõesti toetab seda sõna tegelikult meie näitusele on niisuguseid kolm olulist märksõna. Vaikus, sõna- ja heli. Ja ta on väga orgaaniliselt osanud Need, kolm mõistet, mis on Arvo Pärdi jaoks läbi aastakümnete tegelikult Ta on olnud niisugused baasmõisted, tema muusika mõtestamisel ja muusik kast arusaamisel, Angeelika on, on osanud need kuidagi väga õrnalt kokku tuua ja andnud nii sõnale kui muusikale veel väljundi, nagu ka valguse abil. Et need sõnad ilmuvad valguse abil ja nagu valgus toob need esile. Need sambad, millele te neid mõtteid eksponeerite? See tundub olevat niisugune loomulik osa kogu sellest hoone arhitektuurist. Kas need sambad olid seal enne olemas või ongi see nüüd kunstniku mõte, et sinna panna, see on puhtalt kunstniku mõtte. Varem oli see ruum tühi. Ja tõesti, Angeelika idee oli selle näitusevormiga sulanduda nagu sinna keskuse arhitektuuri. Et justkui need sõnad saaksid ilmuda nagu ei millestki. Et kui näitus on suletud, siis justkui see ruum peabki selline olema justkui nagu arhitektuuri osa. Nii et see installatsioon kujutab endast seda, et prioritiseerib, et neid mõtteid sammastele ja seejärel kaovad nad ära ja tuleb muusika. Need tsitaadid ei ole postide sisse provotseeritud vaid nad on sinna seestpoolt graveeritud ja sellel materjalil on niisugune omadus, et ta paistab läbi ja kui veel süüdistada selle materjali sisse, siis siis need süvistatud osad paistavad veel rohkem läbi, nii et valgus toob natoovale nad nähtavale. Just. Need Arvo Pärdi mõtted on tegelikult teistelleerunud ju muusikaks. Et neid mõtteid on ta aastakümnete jooksul tegelikult peaaegu 50 aasta jooksul kirja pannud iseendale, oma päevikutesse ja nendest mõtetest, sest on ju kasvanud välja see muusika. Selle tõttu me otsustasime, et seal näitusel võiks olla kaks poolt, see, mis on selle muusika aluseks või mis on selle muusika ideestik. Ja teisest küljest, et siis see tulem ise, et tekiks nagu selline dialoog sõna ja muusika vahel ja vaikus, millest algab nii sõna kui ka muusika. Just Arvo Pärt on ise ka öelnud, et muusika saab sündida vaikusest ja sinna vaikusesse taga suubub samamoodi inimese peas ju mõtted tekivad ju ka justkui nagu vaikusest ja nad ka kaovad ja nad võivad mõne aja jooksul jälle uuesti tekkida, needsamad mõtted. Nii et, et see protsess on võib-olla seal näitusel ka nagu analoogne sellega, kuidas ta on sündinud ja me tegime ka koostööd hoone arhitektidega hispaania arhitektidega. Fansantanjeto jäin kõike sobehaanoga, kes on ka saanud oma arvamust avaldada ja kes on hoolitsenud selle eest, et iga pisikene detaile läks selle keskuse arhitektuursete põhimõtetega hästi kooskõlas. Te olete tegelenud sadade tsitaatidega, noh, me võime nüüd nende mõtete kohta niimoodi öelda. Aga kui nüüd praegu? Ma paluksin teil ühe, Arvo Pärdi mõtte öelda, et mida te valiksite kumbki? No minul on alati üks tsitaat väga meeldinud, samas ikkagi on raske valida ses mõttes, et need kõik meeldivad mulle väga, aga üks neist kõlab nii. Mida napimate vahenditega, seda ehtsam on kõik vaimuküllus kõrbes? Mina tooksin siia ära võib-olla selle mõte, millest me oleme võtnud ka selle näituse pealkirja, kui sa otsid nagu nullist peale. Arvo Pärt on öelnud. Üks ilus aeg on alati, kui sa oled hädas, kui sa otsid nagu nullist peale. Kõigepealt pead sa ennast nulliks tegema. Peab olema paik, kus sa pead leppima oma jõuetusega ja see, mis siis antakse, on nagu kingitus. Miks me just selle tsitaadi kallisime näituse pealkirjaks? Ühest küljest? On see näitus nagu ka universaalsem kunstnikuks kujunemise teekond? Tegelikult võib-olla iga helilooja mõtleb niisuguste küsimuste peale nagu, et miks ma üldse muusikat kirjutan või miks ma panen just selle noodi sinna paberile ja milline on see teine nood siis sel juhul selle kõrval. Ja Arvo Pärdi jaoks on veel selle juures ka oluline see enda nulliks tegemine enda taandamine, et anda sellele loomingule nagu loomulikult võimalus enda seest tulla. Ja meile tundus, et tsitaat, nagu kõige paremini esindab seda, seda näitust võtab kõik selle kunstnikuks kujunemise teekonna etapilt kokku. Selle mitmeaastase uurimise ja otsingu tulemusena on teil ju sadu ja sadu neid, Arvo Pärdi mõtteid ja tsitaate, kas on perspektiivis ka see edaspidi trükisena välja anda, need mõtted? Mõned mõtted meil selles osas on olnud ja me tajume ka seda, et oleks publiku huvi. Aga hetkel midagi väga konkreetset me lubada ei saa. Siiski usun, et aja jooksul on võimalik, näid suuremas koguses ka lugeda. Kui palju aega. Nüüd peaks varuma Arvo Pärdi fänn, kes soovib rahulikult kõiki neid mõtteid lugeda ja kuulata ära kogu selle muusika, mis te nende mõtete juurde pakute. Huvitav on see tegelikult meie enda jaoks ka, et me ei olegi mõelnud, et üks inimene kuulab ära kogu näitusele, vaatab ära kogu näituse, et näitus on üles ehitatud niimoodi, et ükskõik, mis ajahetkel see inimene sinna ruumi siseneb ta saab sellest mingisuguse oma kogemuse. Ta võib sellest näitusest vaadata ainult väga väikse osa. Ta võib tahta seal olla ka kauem, kui me rääkisime sellest, et näitusel on nii sõna kui muusika siis jah, need tsitaadid hakkavad korduma. Aga meil on näitusele valitud 10 muusikateost, kaks neist kõlavad ühe päeva jooksul ainult ühe korra. Kui inimene satub tulema hommikul avamisel, siis ta kuuleb seda esimest teost ja see päeva jooksul enam ei kordu. Ja samamoodi justkui päeva lõpetamiseks hüvastijätuks kõlab kaadiks teos ainult ühe korra. Ja seda reguleerib teil arvutiprogramm ja laias laastus võiks nii öelda, et, et kogu see tsükkel, kui tõesti fiks inimene tahab ja suudab kuulata kõik need korduvad teosed siis ära, siis ta peaks seal ruumis viibima kuskil kaks ja pool tundi. Arvo Pärdi keskuses käib ka palju väliskülalisi, et kas te seda näitust koostades olete ka neile mõelnud? Ja me oleme neile mõelnud, sest et meie näitas, on paralleelselt eesti ja inglise keeles, nii et kõik tsitaadid kõik Arvo Pärdi mõtte, et seal on loetavad ka inglise keeles. Niisiis süvenemine sellesse näitusesse, installatsiooni annab Arvo Pärdi keskuse külastajale võimaluse seal pikalt väärt aega veeta. Aga mis ootab suveajal veel keskuse külastajaid? Nagu igal pool mujal, oli meil ka suurem kontserdiprogramm plaanitud, mis olude sunnil on paraku ära jäänud. Aga alates juuli teisest poolest alustame taaskontsertidega üle hulga aja, siis saame pakkuda külastajatele Tallinna filharmoonia kontserdisarjast ühte kontserti, mis toimub meie majas, see on Tõnu Kaljuste ja Tallinna kammerorkester, kes tulevad esitama meile kava saabumist. Sümfoonia tegemist on siis 10-st kontserdist koosneva sarjaga ja üks üks kontsert, siis toimub meie majas, kus kõlab siis Haydni ja Arvo Pärdi looming. Ja augustis pakume külastajatele ansambli flarydante kontserti, kus soleerib kontratenorina Risto Joost ja teeb kaasa inglise päritolu harfi kuningas Andry Lorenz. King. Ja kaastegevad on ka pillu Vihermäe peole tagampal ja Saale Fischer klavessiin-il, kes siis esitavad kauni kava Henry brüsseli loomingust. Aga kuna on Arvo Pärdi sünnipäeva aasta, siis oleme me mõelnud oma keskuses ka selle peale, et meil on kujunenud selline sündmuste sari. Selle tähistamiseks. Juunis andsime välja uue plaadi singli Uku Aru valsiga. Nüüd juulis avasime külastajatele oma esimese püsiekspositsiooni. Augustis toimuvad meil filmiõhtud seekord nagu retro spektiivina, sest meil on veel ka teine oluline sündmus tähistada. Sellel kevadel sai ka Arvo Pärdi keskus kümneaastaseks ja moodiga Kümnendat korda toimuvad juba filmiõhtud. Et me soovime nende filmiõhtutega justkui teha tagasivaate sellele 10.-le aastale ja nendele filmidele, mis selle aja jooksul on meie keskuse filmiõhtutel näidatud. Nii et valik tehakse nendest filmidest, mis on nii meile kui ka publikule kõige enam meeldinud. Ja septembris võõrustama Nargen festivali kontserdiga ja selle sündmustesarja lõpetab Arvo Pärdi keskuse ja Eesti muusika ja teatriakadeemia ühine teaduskonverents Arvo Pärdi muusika teemadel, mille pealkiri on Arvo Pärt, tekstid ja kontekstid sellele teaduskonverentsile me ootame üle maailma õpetlasi Arvo Pärdi uurijaid. Nii et loodame, et olud meil võimaldavad seda konverentsi ikkagi läbi viia. Oodata on 10 esinejat nii Eestist kui välismaalt, nii et sellised plaanid. Ja ma lisaksin siia juurde veel, et 15. augustil on meil plaanis ka üks kirjanduslik vestlusõhtu luuletaja ja tõlkija Aare Pilvega. Ja muidugi sügisel jätkuvad ka loengud ja vestlusõhtut, näiteks on oodata sellisti ja muusikaloolase Elisabet Ulssanit ja nii mõndagi teist. Kelle kohta saab siis peagi rohkem infot meie kodulehelt. Suur aitäh, Aile Toming, ah, kaikutman selle info eest. Niisiis, Arvo Pärdi keskus ootab püsinäitust installatsiooni vaatama ja muidugi on igapäevakülastajad seal kaotamas 20 minutiline, hästi võluv film Arvo Pärdist ja tornist avaneb võrratu vaade Laulasmaamaastikule suvisele külastajale. Sinna juurde ma lisaksin, et sellel püsinäitusega näituse osised saavad tervikuks. Peale püsinäituse ja filmi on meil võimalik vaadata näitust Arvo Pärdi loometeel olulistest inimestest. Meil on valminud vahepeal audiogiid, kus on üsna mahukas materjal nii Arvo Pärdile oluliste teemade kohta kui keskuse tegevuse ja arhitektuuri kohta. Meil on võimalik minna torni ja vaadata sealt kaunist vaadet. Meil on lastele mõeldud väike väljapanek ja tegevust nurk, kus siis lapsed saavad tutvuda Arvo Pärdi ka ühe tema loomingu tahuga lastele loodud muusikaga ja multifilmide muusikaga. Ja kui külastaja liigub näituse ala lõpp puu, siis ta saab tutvuda ka Arvo Pärdi loomeprotsessiga käsikirjades. Me oleme vitriini välja pannud Arvo Pärdi käsikirjad alates siis visanditest niisugustest mustand partituuridest skeemidest, lõpetades siis puhta käsikirjani välja ja seal on ka Arvo Pärdi otsingute perioodist ainsana alles jäänud. Eks maalitud lillepott. See maalimise teema muidugi eraldi pikem teema, aga sellest tegevusest on, on alles jäänud. Üks näide. Veelkord aitäh kaigutmanni, Aile Toming. Aitäh. Arvo Pärdi keskus Laulasmaal ootab külastajaid.