Maarja Aarma on meil täna külas, tere. Tere. Rääkisime viimati eelmise aasta aprillis, kui ma õigesti mäletan. Jälle, nii, ja siis oli teil just hästi palju tegemist bändiga maa Maarja Aarma maa, mis esineb sel nädalal Philly Joe's džässiklubis. Just sel kolmapäeval kell kaheksa, kaheksas juuli kell kaheksa Heamendata. Ka selle vahepealse ajaga on päris palju sündinud ja päris palju muutunud, et kui mõelda kasvõi, milline oli olukord aasta tagasi, siis oli midagi hoopis muud kui praegu. Jah, on küll jah, et et maailma on teistsugune praegu. Ja siis, kui me viimati kohtusime, siis meil oli ju meie debüütalbum just välja tulnud ja sellest rääkisin ja, ja kontserdid tulemas tuurja jah, ja siis nüüd aasta hiljem natuke peale. On, on jah, teised teised tuuled. Vahepeal osalesite selle rahvusvahelise laulukirjutamise võistlusel ühel ja mitmel sellisel osalenud. Ma konkreetselt lauluvõistlus International song, Rairing, Competition, see tuli minuni aastaid tagasi läbi Virgo Sillamaa, tegelikult tema jagas muusikutele ja muusika kirjutajatele seda infot siis ma kunagi võtsin osa sellesama looga, mis just kõlastonstroudi sardround ja, ja siis sellega läks väga vahvalt hea tagasiside, väga hästi ka. Et noh, see on ülemaailmne lauluvõistlus, seal tuleb mingi, ma ei tea, 10000 18000 20000 laulu saadetakse kokku erinevaid žanrid. Jaa, jaa, ja me saime poolfinaali selle looga nii et mis oli väga suur tunnustus. Ja nüüd siis ma vahepeal olen yks aasta saatsin ka sinna veel, see on väga mugav lauluvõistlused interneti teel. Saadad oma loo sinna osalustasu ja siis ülejäänud siis on, kuulatakse žürii toimetab jah, ja siis sellel aastal või noh, 2019 numbri all siis meie viimane singel heisid ei, selle sa saatsin ka sinna osa võtma. Ja saime finalistiks selle looga, nii et see oli kohe väga vahva üllatusega, et sa ei oska nagu oodata ja tore tagasisidet saada ka, et lugudele, et kuidas, kuidas see kõnetab kuskil mujal maailma nurgas inimesi. Kuidas see võistlus toimub ikkagi internetis jäänud žürii hindab lugusid ja siis annab ka tagasisidet. Tagasisidet ei saa, tagasisidet saab niimoodi, et oled idealist või poolfinalist. Et noh, kuna see maht on nii meeletu, ma usun, et nad meil lihtsalt ei ole seda. Nii palju tunde päevas, et vastata kõigile nii spetsiifiliselt. Aga see on jah, internetipõhine täiesti saadad loo ja siis ja siis sealt saadetakse infot sulle vastu, et see baseerub USA-s, kas isekinnas, mille äkki ma, ma ei ole päris kindel, aga USA-s baseerub ja siis sealt tuleb jah infot siis vastavalt. On seal mingid kriteeriumid ka või on kuidagi žanriliselt? Pandud seal on žanriliselt paika pandud ja, ja tegelikult neil on jah, päris palju mingeid kriteeriume või jah, otseseid kriteeriumid ei ole, kui pikk või niimoodi seal on, igast, seal on džässžanr, seal on popmuusika, seal on Iideeemm, seal on kantrimuusika. Mis kõik veel, siis on veel siukseid kategooriad nagu eraldi. Ann Saint, kes siis ei ole. Kas siis plaadifirmaga seotud, et siis noh, indi muusikud äkki ja, ja see on muidugi laienenud, et enam ei ole ainult indi muusikud, kes ilma tegutsevad? Jah, et põhiliselt on jah see, et on siukse žanriliselt nagu. Aga annab sega artistile mingit laiemat tuntust, natukene või kõlapinda. Et on lootust, märgatakse. Ja kes seal on võitnud neid konkursse, nüüd ükski ta minu arust Gregory Porteri isegi osa võtnud ja veel on nimesid, et sa näed, et jääda hästi, et kes on seal näiteks täiesti võitnud, finaali jõudnud ja, ja kas publiku lemmik või siis mis iganes kategooriad seal veel olid. Täiesti tuuritavad just sellest nagu tõuke saanud, et, et, et ta muidugi sihuke tundub, et nagu võib-olla Siuke nõel, heinakuhjas tunne kohati, sest et ikkagi väga massiivne, aga mingi koha peal siis avastad, et Sulev, jah, mingit tagasisidet ja nagu kuidagi sihuke nagu mingi kokk, kogukonna tunnetus kergelt tekivad, et jah, sealt sealt ma arvan, et ikka, eks, eks peab lihtsalt jagama oma muusikat ja tegutsema ja, ja ei saa kunagi loota, et sealt jah, kindlasti midagi tuleb, aga kui tuleb, siis see on pigem alati sihuke oo, vau, väga lahe. Ja kui keegi kuuleb ja kui see võib olla mitu aastat ka osaleda, et siis võib-olla tekib mingeid noh, ei tea, kes on žürii ja niimoodi siukseid asju üldse ei oska ennustada, konkursid ja asjad. Aga, aga ma usun küll, et see annab pinget, et mingit kõlapinda. Aga selle looga, mida me ka täna saame kuulata, oli siis nii, et teil on lihtsalt see lugu juba olemas ja mõtlesite, et saadate selle konkursile. See lugu sündis hästi orgaaniliselt tegelikult eelmise aasta jooksul mingi mai peale meie plaadituuri, siis see oli tore avastada, et oo, mul on veel muusikat kirjutada ja siis oli mingi idee, viisin bändiproovi, arendasime seda edasi ja siis tuli mõte, et ma olen alati kuulanud vaikselt tähele pannud Taavi Paometsaloomingut ja mulle meeldib see helikeel ja ja kuidas ta produtseerib, et siis temaga koostööd teha ja siis talle meeldis lugu, siis me tegime koostööd ja siis kuidagi suve jooksul niimoodi vormus ja sügise alguses me salvestasime ja siis jah, ja siis ma saatsin sellega konkursile, mõtlesin, et, et las ta läheb. Kas üldiselt on muusikat lihtsam kirjutada siis, kui on mõni selline vaiksem hetk või et kui on parasjagu käimas mingisugune tuur või mingisugune selline muusikuna aktiivsem tegevus? Minul isiklikult on vaja siukest vaikset hetke, et. Nagu kõige siuksem ausam või sõnaga sihuke suhteline sõna, aga, aga võib-olla kõige sügavamalt, mis nagu minu seest välja heliseb, tihti eelneb sellele korraks sihuke nagu. Vaikusehetk, või et nagu miskit ei toimu ja, ja minul isiklik siiamaani kogemusena olnud sees hakkab nagu kuidagi, et midagi peaks tegema või noh, või mingi mingi sihuke kripeldus hakkab sees küsitama ja siis aga siis kui sellest nagu minna lasta veel natuke edasi veel olla lihtsalt siis järsku mingipäev tuleb mingi meloodia pähe või istud klaveri taha, et see siuke kõige orgaanil orgaanilisem variant on alati teistsuguseid variante ka ja aga minul on see variant kuidagi. Mul tihti eelneb, enne kui midagi sellist välja tuleb, mis mulle endale väga kaasa heliseb, endale väga meeldib. Ja ausast kohast nii-öelda siis tuleb eelneb enne enne selline kõhklushetk, et kas ma üldse kunagi enam midagi kirjutan. Et et ja niisugune protsess on, aga ta ei pea alati olema nii valuline või või siuke jah, kes ükstapuha, mida sa loonud olen, ma arvan, kõik, kõik oskavad öelda, et kui mingisugune uus asi tuleb, et enne seda on vaja natuke seda aega, et, et ta vormuks, et sul oleks midagi öelda ja minul aitab vaikus mõnele teisele, võib-olla aitab midagi muud. No sel aastal on vaikust olnud võib-olla tavapärasest rohkem pisut. Ikkagi see, et ei ole saanud kontserte, ei ole olnud kontsert, eriti, kuidas sind on mõjutanud. Mul oli suhteliselt niisugune sujuv üleminek iseenesest, et oligi natuke nagu vaiksem aeg ja, ja võib-olla oligi selline mõtete kogumise hetki siis ja siis oli bändi kohe täiesti käsipidur peale. Nii et siis siis olidki täitsa vaikuses kohe ja, ja alguses oli see kõik see kogu see olukord, eks ta oli nii palju teadmatust ja ikka hirmud ja kõik asjad käivad sealt üle, nii et ega kui kellegagi just tuli jutuks ka muusikaloomeinimene, et et ega sellel hetkel nagu kohe ei hakanud kirjutama, ei pool tulbanud midagi välja, et et pigem on niisugune järel, järelkaja on see, kus hakkab, ma arvan, muusikat tulema ja ja muud loomekunsti kõige vallas. Aga jah, siis oli jah, täielik vaikus ja siis oli see see hetk jälle, mis mul, mis ma just kirjeldasin, et oli vaikus. Ja siis oli siuke võiks ju midagi teha ja mis võiks luua, mul on nüüd aeg antud ja siis said sellest kripeldusest üle lihtsalt. Lõdvestusid ja siis, ja siis järsku järsku tuli seest mingi mõte ja idee, mille siis vormisin looks. Üks ansambel, kus aga laulad ja päris pikalt oled olnud, vist on Lenna kuurmaaansambel ja kuidas, kuidas sinna sattusid? See oli vahva, jälle elu kuidagi niimoodi tõi selle, et see oli aasta 2012, kus Lenna võttis osa looga, mina jään Eesti laulust ja siis neil oli vaja backi lauljat ja ja läbi Aarne Saluveri, sest minu teada Lenna rääkis Aarnega, küsis, kas oskad soovitada kedagi, nii mina kui Lenna oleme ETV tütarlaste koolist sirgunud. Me ei ole küll koos laulnud kooris, aga, aga, aga see ühendav lüli meil on olnud. Ja siis Aarne vist ütles minu nime ja siis siis mulle minuga võeti ühendust ja niimoodi läks ja siis oli jah Eestile olnud, võtsime osa vahepeal seesama aasta sügisel, siis ma käisin korra norra saasta õppimas ja mõtlesin, et ei tea mis, mis saab, et et neli kontserdid käivad edasi, minu teada lennal, kas siis sündis esimene laps või selle sellel sinnakanti ja siis oligi abis vaiksem aeg, nii et kui ma tagasi tulin Norrast, siis läks nagu lihtsalt sujuvalt edasi kontserdid ja ja sellest ajast alates ma olen seal bändis olnud. Mis sealkandis on piss teisigi džässi taustaga Ja ja kolleege ja koolikaaslasi ja väga-väga vinged muusikaga on seal koos, et seal ikka istud seal proovis ja kuulad, kuidas pillimängijad jah, või et see lai taust, mis neil on ja muusikalised teadmised, et see on nii kihvt ja Pent Järve kitarril Madis, muul klaphil, Tõnis Kivisild bass, Reigo ahven trummidel. Et see vahva kamp on. Teil oli ka nüüd väga huvitav kogemus kontserdielu osas, et kui kontserdielu jälle hakkas vaikselt taastuma, siis tehti selliseid kontserte, kus teil olid kuulajateks inimesed, autodes, robotid. Kuidas, milline mulje sellest autokontserdis formaadis jäi, et ma olen kuulnud arvamusi, et noh, et see oli küll väga põnev, aga ei kujutaks ette, et seda peaks tegema nagu pikemalt, kui paar korda. Ma arvan, et maaga võib-olla nõustun sellega, et on nagu põnev, aga, aga mina olin jah väga positiivselt üllatunud või et ma mõtlesin, et võib-olla on nagu esinejana võib olla veider, et sul vaatavad autod vastu, et kuidas on nagu tagasiside publikuga, aga ma arvan, et see olukord oligi heas mõttes nii veider ja teistsugune, et selle võrra mul tundus, et kuulajad olid ka kuidagi rohkem nagu elasid kaasa ja ja, ja tekkis energiavahetus ikka, et see oli väga, väga lahe kogemusele jah, tõesti, et endal laval olla ei olnud mõnes mõttes teistmoodi, sest et meil on kõrvamonitoridega, on bändis, on laivid ja, ja see saund meil oli ikka samamoodi ja see energia niimoodi, et kuulaja perspektiivis tegelikult ma ei olegi ühtegi ühegi kuulajaga rääkinud, et kuidas oli autoraadiost kuulata, et mis sound oli, et see vist sõltub, mis sound sulle endale autos on, et et seda poolt ma ei tea. Aga, aga minu arust oli, see oli jah, väga-väga vahva kogemus. Nojah, et kuna see saund on igaühel, võib-olla natukene erinev, siis on igaühe elad elamus ka natukene. Eriti just, et kas basskitarriga kostus läbi, lähen ja et noh, need madalad sagedused esimesena kaovad, aga aga jah, niipalju kui laval olid tundused publica väga nautis, et ma arvan, et oli, oli, oli põnev kogemus küll ja eks ta oligi sihuke selle hiljem tagasi vaadates siis selle ajastu selle hetke sihuke sihukest moodi kontsert siis need, ma arvan, et see kogemus on põnev rääkida lastelastele. Nii et oli rohkem kontserditunne kui näiteks esinedes nii-öelda lihtsalt arvuti arvuti ees oma kodus näiteks. Mina seda isegi ette ei võtnud, et arvutis kodus kontserti teha käis peast läbi küll. Aga jah, eks ta ikka, ma usun, kui ma nüüd ette kujutan, et siis muidugi kodus arvuti ees, siis sul ei ole mingit reaktsiooni, aga autodega oli ikkagi signaalid ja ja lehvitati läbi esiklaasi ja, ja kõik sellised reaktsioonid, nii et ikka ikkagi teine. Ansambliga maa tegelikult pidite vist esinema juba natukene varem siin, kui oli veel karantiiniaeg, aga nii suure koosseisuga vist siis esineda veel ei saanud, et nüüd saab see kontsert siis teoks, Philly Joe's. Ja just, et, et meil oli ja see kontsert aprillikuus aprilli lõpus plaanis ja siis asjaolud muutusid ja, ja võib-olla ka meie kontseptsioon veidi muutunud. Aga, aga nüüd ta igatahes toimub ja, ja sellest rõõm. On teil ka mingid sellised ambitsioonid selle ansambliga ikkagi ka võib-olla jõuda kuskile välismaale või, või, või kuidas sellega on, et ega see vist ka niisama lihtne ei ole, et nagu sa ütlesid, et vahel on nagu nõel heinakuhjas, et nii palju on lihtsalt muusikat. Jah, ikka on ja et ma ei, ma ei ole plaani paika pannud ja, ja võib-olla ongi natuke selline aeg, ma ise olen nagu ikka vaatad nagu enda enda sisse ja peegeldad enda tegemisi ja kuidas asju ettevõtted, kuna minu nimi on ikkagi bändi bändi nimes. Et siis kuigi meil on jah, täiesti ikkagi sihuke täielik tiimitöö, aga, aga minul on see juhi roll, et siis Martin juhin, on oluline vaadata endale otsa, et kuidas kuidas edasi minna ja nii, et noh, et jah, see vaikuse aeg on olnud ja ma arvan ja sellega seoses ma olen ka mõlgutanud mõtteid, et kuidas ja mis on minu jaoks oluline, mis mis meie bänd ütleb. Mis meie sõnum on või mis, mida me tahame öelda. Et aga, aga ja mina, ma kindlasti mõtlen laiemalt, et aga selleks, selle nimel on ka vaja tööd teha, muidugi. Ja nüüd, pärast seda kolmapäevast kontserti, siis kas suvi tuleb vaiksem või on ikkagi veel esinemisi nüüd? Praegu on vaiksem, jah, suvel ei ole meil mingid kuupäevad, nüüd on sügise algusesse rääkimisel aga, aga need ei ole kindlad, nii et siis ma neid hetkel ei, ei teadvusta. Nii et hetkel, kuid soov on maad kuulama tulla, siis. Nüüd kohe kolmapäeval aitäh moonusele, aitäh sulle.