Neljandal juulil avati Haapsalus Evald Okase muuseumis mitu uut väljapanekut ja kohe muuseumi uksest sisse astudes võtab külastajaid vastu Krista Leesi. Näitus väike, moodne tekstiilisõnastik. Meil on stuudios kunstnik Krista Leesi, tere tulemast. Tere. Ma tegin pühapäeva hilisõhtul muuseumis ringkäiku koos Maarali Chuckiga. Ja tema rääkis, et pärast seda, kui ta nägi teie töid tarbekunstimuuseumis tekkis tal kohe idee, et ta tahaks Evald Okase muuseumis näha teie isikunäitust teie soolot. Kui te selle ettepaneku saite, siis. Kust teie mõte jooksma hakkas? Eks ettepanek muidugi oli küllaltki aukartustäratavusest. Muuseum ise on küllaltki suur selles mõttes, et ruutmeetrite poolest. Et esimese hooga ja tundus, et kas ikka tõesti. Aga õnneks võtsin selle väljakutse vastu ja kuna ei olnud seda ootused peaks täiesti uute töödega välja tulema, siis siis hakkasin nagu mõtlema, et mida mul oleks nagu pakkuda. Ja lõpuks tekkis selline küllaltki erinev kooslus. Ma tahaks puudutada korraks seda pealkirja väike moodne tekstiilisõnastik. Miks tekstiilisõnastik on ka lahkukirjutatud või kuidas ma sellest pealkirjast võiksin aru saada? Aitäh ja sõna kui selline on minu jaoks hästi oluline olnud minu loomingus esimene selline suurem isikunäitus kunagi oli pealkirjaga küll koos minu kursuseõega, Aune taamal iga oli meil linnagaleriis ja selle pealkiri oli tekstiilikunsti viimane sõna. Et tol hetkel kuidagi oli selline fraas oli nagu hästi käibel. Ja pärast seda siis selle näitusematerjali põhjal 2004. aastal. Mul ilmus raamat tekstiilikunstisõnaraamat ja ta ei ole seda, ma tegelikult olen noh, aga palju samamoodi edasi läinud, et sellist aktiivset sõnavara interpreteerinud ja nüüd Okase muuseumi jaoks töid valides sattusin ka Jüri Okase raamatu pea, olen nädal oli, eks ole, mõni aasta tagasi kumu näitus Jüri Okasel on olnud selline seeria nagu väike moodsa arhitektuuri sõnastik. Ja siis muidugi tekkis nagu suur kiusatus midagi sarnast oma näituse pealkirjana kasutada. Sõna on tõesti olulisel kohal seal teie näitusel, sest et lisaks pealkirjadele olete te igale oma tööle lisanud ka justkui teemaviited, millest mõni viimane on tihti nagu väga üllatav, miks te otsustasite sellise tekstilise seletuse või viite ka lisada? Oma töödele, no ma olen lihtsalt aru saanud, et ega ei saa eeldada ta näitusekülastajad, et näiteks teab, mida tähendab toides ruum. Et selles mõttes tuli niikuinii hakata mingeid asju seletama ja ka nagu tõlkima, sest et mõned tööd ongi tehtud välisnäituste jaoks. Ja, ja siis sellepärast ongi kohe see pealkiri kannud inglisekeelne, näiteks nagu Hernboun mis Eestis on sama tüüpi kangas on kalasaba. Aga kuna mina tegin oma töö just Herning põunist lähtudes ehk siis häiring on heeringas ja kasutangi seal, siis konkreetselt heeringaga Et siis ma just ongi minu, minu töö pealkiri, Herning põun, mitte kalasaba, aga siis nende seletustega ma seal nagu kirjutan siis laiemalt lahti ja pakun siis ka lihtsalt selliseid erinevaid edasimõtlemise võimalusi. Kuiverete. Praktiliseks te hindate omaenda loomingut seal näitusel ringi vaadates jääb mulje, et seal saaks kanda nii mõndagi kuni trikooni välja. Jaa, absoluutselt, et täpselt nii ongi, et mõni mõni asi on täiesti kasutatav või siis spetsiaalselt veidi nagu ümbertehtav, et noh, tähendab selles mõttes, et kuidas tõdedest nagu eksponeerida vä? Aga on see teie jaoks mängib mingit rolli. Kas te mõtlete nagu praktilistes kategooriates või sinna seina najale, need jäävadki? Sõltub asjastakse, seal on just selles mõttes minu meelest tekkiski nagu põnev see lõpp, Ta tulemus või kooslus. Et seal on selliseid mängulisemaid asju nagu ütleme see roosa heegeldatud revolver, eks ju, et või siis tõesti selliseid praktiliselt kasutatavaid asju nagu need põrandavaibad. Jah, see võib olla nii ja naa. Kirjeldage natuke palun ka oma tehnikaid, mida te olete seal kasutanud. Tehnikad on ka väga-väga erinevad. Et seal on nii sellist käsitöötehnikaid, nagu ma mainisin, eks ole, heegeldamist siis lihtsalt paberi kokkuõmblemist tikkimist, trükkimist, erinevat trükkimist, digiprindi, käsitrüki, shokaar, kangaid, et noh, mind on huvitanud alati ka iga näitusega ka enda jaoks midagi uut katsetada. Et mul ei ole nagu sellist väga väga ühte tehnikat, mida ma kasutan, et pigem just leida mingeid uusi võimalusi ka. Kuidas valmis näiteks konkreetselt see atlase töö, see maakaartidest? Et kokku pandud suur töö see töö on siis näitsa kõige vanem tööaastast juba 1999 ja see valmiski lihtsalt nii, et NSV Liidu geograafilise atlase leheküljed on siis kokku õmmeldud suureks, selliseks pinnaks. Ja seal on, eks ole siis ka nagu sõnademäng, et atlas või siis atlas, eks ole, Ta nagu kanganimi või siis geograafiline atlas. Tundus lihtsalt lähedalt vaadates nagu väga peen ja tõesti kutsus ka, kui ma oleks nahaalsem, siis ma oleks kindlasti katsunud seda tööd ka, et tõesti teada saada, kas on päris paber või mitte ja juba ka nende vaipade puhul ma olen maininud, et tõesti inimesi nagu kutsub nende peale astuma, et kas see on täielikult kunstnikule kompliment, kui inimesed tahavad nende töödega otseselt kontakti astuda või pigem ikkagi pelgate sellist käitumist. No, ega kui sa paned ikka nagu põrandale, ega siis ei saa inimestele pahaks panna, kui nad sinna peale astuvad, et. Ja, ja selles mõttes mul on ka see kogemus just tarbekunstimuuseumi näitusega, kuigi terve näitus sõjalid, vaibad põrandale, siis pärast nad ikkagi olid veel nii korralikud, et muuseum ostis siiski enda kogusse. Selles mõttes siin ülearu nüüd ka ei karda. Milline on teie jaoks Evald Okase loomingu tähendus, kas see mõjutas teid kuidagi, et te tõite selle oma näituse välja just nimelt Okase muuseumis? Selles mõttes oli hästi tore nüüd, et Okase muuseumis avati ka siis selle suve nagu uus ekspositsioon, ma ei mäleta, mis täpne pealkiri nüüd oli kas illustratsioonid või midagi sellist ja siis oli hästi tore seal enda lapsepõlvest leida selline Tuhkatriinuraamat ja sellised tuttavad asjad. Ja see oli küllaltki selline aukartust äratav, siiski samal ajal seal seal nagu nüüd oma näitus üles panna. Aga tema loomingust, mis teie jaoks omab sellist erilist tähendust, milline periood või milline tehnika? No eks ikka esimesena tulevad sellised need Laifiguuridesti sellise, kuidas ma ütlen nüüd voolava joonega sellised jah, ikka need vist. Aga see lapsepõlvemaailmse illustratsioonide maailm on teile samuti tuttav. Jaa, absoluutselt, jah, just nagu ma mainisin, et see Tuhkatriinuraamat ja juba juba siis lapsena avaldas aga muljet Mis nende tööde edasine saatus on? Me oleme siin juba maininud, et mõned neist tunduvad päris praktilised. Te ütlesite siin, et aeg-ajalt ostavad muuseumid ka mingeid töid oma kogudesse, et mis nende näitusetööde saatus võiks olla ideaalis teie jaoks. No eks ta ideaalis nii võikski olla, et neid on siis jälle võimalik kuskil näidata või et nad siis ka satuvad muuseumi kogusse, et nii selles mõttes ma nagu väga niimoodi, et nüüd ei mõtle, et mingi näitusetööga nüüd täpselt nii ja naa juhtuma, et pigem on nagu alati see, et juba juba mõtled mingiks järgmiseks näituseks mingeid uusi töid, et et ka praegu seal on väga palju selliseid töid, nagu ma ütlesin, mis on tehtud mõne mõne välisnäituse jaoks ja nüüd tekkis selline väga hea võimalus neid täiesti teistmoodi näidata koos, et millest nagu tekkis tõesti selline ka minu jaoks nagu uus üllatav kooslus või siis on mõned tööd, mis, mis on küll varem olnud ka väljas, aga, aga seekord on palju paremates eksponeerimistingimustes. Et seal on näiteks mõned enne me siin rääkisime tehnikatest, mõned kangad on näiteks laserlõikustehnikas, kus siis osaliselt nagu see välja lõigatud asi, kas siis langeb kuidagi siis hästi, valgustades tekib omakorda veel selline põnev vari, et näiteks neid kanged ei olegi olnud õnnestunud Eestis varem nii hästi näidata kui nüüd seal Okase muuseumis. Nii et see endine kõrtsihoone on igati sobilik muuseumi ruumideks teie näitusele mõttes näiteks ja absoluutselt kindlasti. Suur tänu, Krista Leesi, aitäh selle näituse eest ja tänan, et tulite klassikaraadiosse ja natukene meie kuulajatele oma töid tutvustasite aitäh kutsumast.