Suvetuur Tartust jätkub ja hea meel on nüüd stuudios tervitada heliloojat Marianna liiki, kes tuli otse proovist Tartu Jaani kirikus. No kuidas proov läks? Tere. Proov läks hästi. Tal on põnevil. Kõik on plaanipärane. Kuidas sul heliloojana see peaproovitunne või meeleolu tavaliselt on, et tegelikult sa justkui vist enam midagi ei saa teha, kontserdil? Tõsi, ja see on hea tunne, et mina ei saa midagi enam teha. Aga tunne on ikka ärev. Ja just võib-olla seetõttu et see me alles nüüd peaproovis saime kõik need asjad kokku ja seal on elektrooniline partii, et kui see tervik sünnib ikkagi samal päeval ja neid proove on vähe. Et siis see paratamatult on ärev ja, ja minu jaoks ka mitte üllatav, aga. Et see on igal juhul ka keeruline olukord, et ma nüüd alles ju kuulsin tegelikult. Seda tervikut, aga kontserdisituatsioonis enda muusikat kuulata. Kas see tunne sulle meeldib? Suudad sa rahulikult pingil jalg üle põlve istuda? Tavaliselt ei suuda ja see noh, ma ei saa päris nii-öelda, et see ei ole hea kogemusega Et seda on raske kuulata. Võib-olla, aga samas on ka selline hästi alistunud tunne või ma mäletan, et, Võib-olla selline rahulik tunne oli äkki esimest korda, kui ma olingi lutserenis septembris kuulasin oma orkestri lugu, siis ma mäletan, et oli kuidagi selline esimest korda selline tunne, et ma olin hästi kaugel sellest võime, kuulasin seda kõike kuidagi sutsaka füüsiliselt distantsilt, kuidagi hästi kaugelt. Et see oli mingis mõttes huvitav kogemus. Et ma, ma isegi tunnetasime ruumiliselt, et ma olen kuidagi hästi kaugel sellest. Kas. Ettekanded jäävad sulle muidu hästi meelde. Mis sa mõtled, et kuidas välja tuli või läheb halvasti siis ma ütlen, alati on tunne, et see esiettekanne on helilooja jaoks võib-olla kõige oodatum moment. Samas ei pruugi alati teoska lõpikut selleks hetkeks esitamisküps olla, et kui ei pruugi aega on vähe, nii et kas ma ei tea, mingisugused olukorrad, jäävad sulle paremini meelde mingisugune akustika või miks mittespetsiifiline, ruumi lõhn või mängijate tuju või iseenda tuju tol päeval? Mõned teosed peale, mõtled, siis kas sulle meenub? Kohe esimesena sai esiettekandesituatsioon. Mul praegu kohe ei tule niimoodi meelde, aga, aga see on kahtlemata on see oluline, eriti kui tuleb veel salvestised siin esimene. Või noh, selle esiettekande kaudu sa saad seda hiljem ju tutvustada ka teost või ka teha parandusi, et ühest küljest ta justkui võiks olla lõpetatud, et aga ma pean ka endale nagu aru andma, et see on täiesti loomulik asjade käik, et et peale esiettekandeid noh, tavaliselt tulebki parandused, et minu meelest ma olen ikkagi väga vähe teinud neid üldiseid parandusi. Ja seda on hästi raske hakata uuesti lahkama seda teost, aga, aga ma lähen mõne puhul teinud seesama viimane orkestriteos ka, et. Aga ei, mul praegu ei tule sellist olukorda ette, et mul läheks nüüd kuidagi mingi mängite tuju veel meelde. Et mingis mõttes on vahel, kas lõpetatus teosega tekib juba Peal komponeerimise lõpus või siis, kui minu jaoks on see lugu valmis, et siis on tegelikult võib-olla isegi see kõige suurem mingisugune vabanemine või. Aga mis muidugi ei tähenda, et see esiettekanne andiski. Noh, kõige olulisem, et seda teost ei ole ilma interpreet. Ja seal tuleb muidugi üllatus, et kõik päris ei ole. Ei saagi kunagi olla nii nagu see võib olla. Ta kujutles seda valdavalt on ikka. Täna on esiettekande õhtu veel ees loetud tundide pärast. Festival Klaaspärlimäng tellis sinult teose ja ma kujutan ette, et lähteülesandeks oli juba Beethoveni nimi kõlanud. See teos on mõnevõrra betoonist inspireeritud nüüd ja siin äsja kuulasime ka klaveri klaverisonaati number 31. Kui palju kordi sa seda teost oled kuulanud või ise mänginud? Väga palju ei kuulanud, aga, aga ikka mitmeid kordi. Ja tõesti, see lähteülesanne. Minu jaoks meil on Peeter Vähi kude pöördus mu poole, siis ta ütles, et see mingil kujul kas võiks olla pühendatud või. Kuidagi seotud Beethoveni ka, et ta andis täiesti vabad käed, et ma võisin täiesti selle ise selle ühenduslüli leida. Selline ülesanne on. Alati ühelt poolt Mingis mõttes keeruline ja. Et ma kohe esimene emotsioon on see, et kuidas see võimalik, et Beethoven ist just et minust meil pannakse hästi palju kavasid kokku nagu kaasaegsed tänapäeva muusikat paneks kokku vanamuusikaga see on isegi kuidagi väga tavaliseks saanud ka. Pannakse kavasid kokku, vaatame kas või Vox Clamantis laulgi gregooriuse laule ja seal kõrval kaasaegset muusikat, aga mõnevõrra vähem loomulikum on kuidagi mingit sellest ajastust panna. Otseselt kokku. Ning muusikalid pida ühendada. Et ükskord mul, mul tuleb meelde, et mõned aastad tagasi ma tegin, oli mul ylesanne kasutada kapi metsateel laulu ja see tundus mulle samamoodi üsna võimatu ülesanne. Olekski olekski see mingi vanamuusika või kõik, oleks, tunduks kuidagi loomulikum. Aga ma olen hästi selline inimene, et tundub midagi väljakutsena. Siis mul tekib hästi uudis jumet, kas see on võimalik. Ja, ja siis ma võtan selle vastu ja ma püüan täiesti nagu leida seda seda ühenduslüli läbi enda. Ja, ja tookord ma leidsin selle kapi lauluga läbi selle salvestise kasutasin elektroonikas. Aga nüüd siin Beethoven Is. Beethoveni puhul ma leidsin selle. Sattusin ja 31. sonaadi peale ja just sealt kolmandast osast. Olen ma võib sellest teosest läbi kuulda läbi kumamas seda intervallikat, et just seal on üks fuga osa. Siis ma kasutan seal fuga teemat küll mullis. Aga aga see on täiesti seal olemas ja hoopis teisel kujul mitte mitte kindlasti, kas ta kontrapunkti tehnikat, aga, aga see fuga teema on seal olemas, et see oli üks minu ehituslüli mis ma otseselt sealt teost teosest võtsin. Ja siis teine on selline harmooniline järgnevus, mis hakkab kolmandas osas Adžaga pihta, et, et sealt see tegelikult mõned taktikesed. Et see on selline otsene muusikaline. Algimpulss minu läbi, millest mina hakkasin ehitama. Ja, ja ma tõesti nagu kuulasin Beethovenit ja Tahtsin võtsin seda tõesti sellise ülesande, need, kuidas ma tahtsin leida mingi ühenduslüli tema muusikaga. Et mulle tundub, et see mul õnnestus ainult enda jaoks, et, et see oli meil hoida. Aga võin rääkida, kuidas ma jõudsin üldse või kus see 31. sõna tuli. Et nimelt ei, kriisi ajal Tegi Jüri Reinvere klassikaraadios sattusin kuulama Jüri Reinvere suletud muusikasaadet, kus ta siis omal valikul panin muusikateosed kohe sellise kava ja seal ta viimasena. Läsi kuulda siis täpselt seda selle sonaadi viimast osa. Ja Jüri Reinvere kirjutas ka siis selle sonaadi kohta nii vennad, tsiteerida. Kolm, et see reekviem ja viinale nagu sõnadeta lein januneb polgust nagu kinni aheldatud inimhing. Nagu üks inimene keset epideemiat, hingelist epideemiat. Lõpus see isegi õnnestub, maailmas on midagi suuremat, kui sa ise ja su enda mööduv väike valu. Et tuli see sõnapaari januneb valgust. Et see oli selline keegi esimene impulss konkreetselt. Või kus ma selle selles on, miks ma selle sonaadi võtsin? Sellest saatest ja see tähendab, et see kirjutamine töö selle teosega toimus ka väga suletud ajal. Kas see helilooja ideaalne aeg, et kus sa saadki olla vaid sina ja noodipaber ja muud mõtted? Ei enne, kui sunnitud eemalda. Ma olen selle peale sel ajal isegi Teadsin, et mingis mõttes selline kriisiolukord on hästi tavaline heliloojale ja, ja ma tihti käitun ka tavaliselt nii, et kui mul on kirjutada, siis ma lihtsalt lasen jalga ja, ja mingi asi sünnib mingi lühikese aja jooksul üsnagi, et. Et justkui kõik oleks võinud ju minu jaoks tavapärane olla. Aga see ei olnud ikkagi päris nii, et see ma olen ka rääkinud oma teiste kolm nooremate kolleegidega, et ja mitte ainult lihtsalt oma oma sõpradega, et see on, see ikkagi võttis kõigil kuidagi jalgealusaastat. Et ka minul, et see ei aidanud. Kuigi see on väga vastuoluline tõesti, sest mingis mõttes on, see protsess on sarnane. Aga kui keegi keegi teine kuidagi paneb sulle selle insolatsiooni sisse. Kuidagi teisiti ei tea, mis see sinu meelis peidupaik on, kuhu sa kirjutama lähed või kus on praegu kõige parem kirjutada? Eks ma tavaliselt eemale lähen, aga selle juures on ka probleem, et kui seal on maja rahvast täis, siis on see kerge. Aga aga üldiselt, no seal komponeerin kõige rohkem, kuigi mul on Tallinnas ikkagi rohkem füüsiliselt nagu stuudio nii-öelda olemas, aga millegipärast see ikka on jätma. Mida sul selleks kõige rohkem vajan? Kirjutamisprotsessiks. Aega kindlasti rahu oleks. Selles mõttes. Kas liseks noodipaberile ja pliiatsi? Vahel viiulit võtan viiuli välja, sest ma ju vanasti mängisin viiulit. Et seda ma vahel lihtsalt puudutan. Ja natuke klaverit klaveri juures ikkagi. Ja siis arvutid, kasutage. Kas see kokkupuude ja koosolemine Beethoveni loominguga on sinu jaoks tänaseks lõpetatud peatükk või saite sellest ka mingisugust sellist impulsse, et võiks veel süüvida tema muusikasse, võib-olla teinekordki midagi sealt oma loomingusse üle kanda. Kuidas Beethoven sind inspireerib? Pigem on ikkagi selline tunne, et see võiks olla siis nii hüppelaud tema temaga süvitsi minema, et igal juhul rohkem kuulata ja võib-olla analüüsida ka rohkem, aga noh, seda ma ei tea, et kas sellel kas nüüd otseselt mingit mingid teemad sealt leida või. Aga see ei olegi võib-olla kõige olulisem või? Noh, see on minu jaoks oluline võib-olla, et kuidas ma seda yles ehitasin, et just sellest kolmest tõusest kvartsist moodustuv see teema ja ja kuidas me seda ehitasin, aga võib olla ka see harmoonia, mis sealt läbi kohati kumab, aga, aga kuule ei pruugi selle seda sealt üles leida. Kuigi ta on väga tuttav, siis siis nagu Võib nii et võib-olla peaks enne tänasele kontserdile minemist korraks ikkagi selle klaverisonaat number 31 uuesti üle kuulama. Kuulake seda viimast osa ainult siis on, siis jõuab. Nii et võib ja siis ongi huvitav kuulata. Kas sa jääd midagi meelde või kas on kas tuleb midagi mingi kuma sealt läbi. Sellest sonaadisteemite, et ega see ei ole ju omaette eesmärk omaette eesmärk on ikkagi Läbikomponeeritud lõpetatud teos. Ootame põnevusega õhtut, aga sa mainisid korreks Artur Kapi metsateel ja selle teosega siis ümberkäimist ühe kontserdi tarvis. Meie jutu lõpetuseks mul ongi see lugu tegelikult välja otsitud sarjast helikeel ja see sobib siia väga kenasti ka seepärast, et klassikaraadios on käimas luuleline suvi. Nüüd just luuletusega see TVs algabki igal juhul. Marianna Liik, aitäh täna stuudiosse tulemast ja ilusat esiettekandeeelset elevust ja ootust. Ja kell seitse õhtul. Sul on siis otseülekanne Tartu Jaani kirikust festivalilt. Klaaspärlimäng. Aitäh.