Ülikool. Nii hea on olla aina vanem, vanem sellepärast, et ei pea enam olema keegi teine. Ei pea enam esinema püüdma olla, mingit maski ei pea kandma enam, võib öelda, mida sa tahad, sul ei ole enam võib-olla midagi kaotada sellist või mingit, et suhet ära rikkuda. Kui on ikkagi põhimõte, selline ei taha kedagi oma elus kahjustada ja kõik, mis ma teen, peab olema selline, mis on nagu headuse paljundamine. Siis ma arvan, et lähebki aina lihtsamaks. Ei Coolbet. Perearst Anneli Talvik kõneleb teemal arsti kunst. See on jah, niisugune huvitav teemas arsti selline sügavam olemus, et kui aastatega töökogemus tuleb, et siis hakkad ikkagi kaaluma ja mõtlema neid asju, millest midagi on välja kasvanud ja ja kus on juur ja, ja kus on muna ja kumb on muna ja kumb on kana. Ja kui me võtame, et vana aega, kus šamaanitrumm tagus ja maa vitsadest rohud suitsesid kuskil pajas, et siis ikkagi seal oli ju üks inimene, kes neid rohte jagas ja kes kuulas need sümptomid ära ja vaatas peale ja katsus ja lohutas ja loitsis ja see ei olnud tol ajal arst, aga see oli ikkagi selline vaip, taia, kellesse inimene uskus ja, ja ma arvan, et see on nagu kogu selle asjabaas, et see on nagu selline ürggeneetiliselt meile sisse kodeeritud see vajadus niisuguse suhte järele, et kui sul on vaja tuge ja lootust ja nõuandeid, et siis keegi inimene on olemas. Ja kui me nüüd täna tuleme nagu sellesse tänasesse aega tagasi. Hästi sageli olen mõelnud, et kas täna arst sedasama rolli enam üldse kannab. Kas patsient, kas inimene temalt seda asja üldse ootab, mida patsient ootab ja mida arst tahab pakkuda ja kui palju seda ürgset selle sees veel üldse on selle pildi sees? Ajad on väga muutunud, et ma arvan, et see oli võib-olla eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel, kui sõda oli läbi ja ülesehitustöö käis ja hästi palju tuli uusi teadussaavutusi ja leiutati terve rida uusi aparaate ja igasuguseid uusi vahendeid inimese haiguste diagnoosimiseks, paremaks raviks ja ja need, kes vanasti surid haigustesse, need said sellel ajal juba päästetud. Ja ma arvan, et see on üks niisugune väga põhjapanev ajastu olnud. See on siis nagu eelmisel sajandil 1900 viiekümnendad aastad, kus tekkis tunne inimestele, et meditsiin on kõikvõimas, et arst ei ole mitte nõuandja, kes aitab inimesel ise neid valikuid teha, vaid arstanud tervise tagasi. Ja need vahendid olid siis igasugused aparaadid, operatsioonid, aina võimsamad ravimid, tekkis selline hästi soodus pinnas inimestel nagu oodata ja eeldada. Et minu panus ei olnud üldse enam oluline, et arstiabi on kõige kuna öeldakse, et 10 protsenti ainult arsti abil rolli inimese tervises. Ma arvan, et see oli võib-olla selline periood, kus arvati, et see on palju suurem roll ja ja samal ajal siis paralleelselt elu läks paremaks ja hakkas selline enesele aja kuulutamis võimalus tekkis inimestel vaba aega harrastusteks mõnu teeks nagu selline hedonismi võimalus tekkis ja selle kaudu siis jällegi teistkaudu inimesed kuidagi võtsid sellise positsiooni, et mina elan, kuidas mina tahan, joon, suitsetan, söön, teen, käiduudjas tahan, aga aga kui mul tervis käest ära läheb, et siis meditsiin annab mulle tervise tagasi, arstandab mulle tervise tagasi. Et see on üks niisugune väga selline tugev sissejuurdunud ootus, mille mingil hetkel võib-olla kogu inimkond võttis omaks. Ja eks siin, meie koduriigist siin Eestis ka nõukogude aeg oli niisugune, mis ka kuidagi veel vägasugereeris sellist arvamuste tervis. Ja üldse minul ei ole ju mitte midagi, et mul ei ole oma oma asju ja ma ei valitse oma elu üle, ma ei vastuta selle eest, sellest kõigi eest vastutab riik, arstiabi, haridus, see kõik oli tasuta ja ja see oli nagu riigirida ja ei pidanud ise nagu mitte mingit panust andma. Et see kuidagi kõik on nagu mõjutanud seda inimeste ootust eelarvamusi, tõekspidamist sellest, et kes arst on mis tema roll, mida ta peaks tegema ja mis on nagu minu kui patsiendi roll. Kui ma ennast patsiendi rulli, nagu, kujutan ette, et ma saan aru nendest inimestest, nad tõepoolest on nagu seda meelt ja on olnud ja on süvenenud aastakümnetega sisse juurdunud, et mina oma tervist küla juhise ei ole minu ülesanne üldse. Et arst teeb, arst, korraldab, arst otsustab ja kui ma haigeks jään, teen mis tahan, aga kui ma lähen arsti juurde, siis arst annab mulle kandikul kindlasti selle tervise tagasi. Ehk siis vastutus jagunes nagu aja rohkem sellises suunas. Kogu vastutus oli arstil tol ajal ja see oli umbes nendel aastatel, kui ma ülikooli läksin ja, ja seda kandis tol ajal kogu meditsiin ja kogu maailm. Ma arvan, et siin midagi eripärast ei saa tingimata välja tuua just Eesti kohta, aga nii meid, arste on kõiki õpetatud ja selles usus on kasvanud kõik inimesed, arstid on ka inimesed, arstid õpetati selliseid arstideks ja Meie kõik ise oleme kasvanud nende tõekspidamiste keskel sellisteks patsientideks. Et kui täna nüüd vaatame seda ajateljel, kuidas, nagu see suhe edasi on läinud kes arst on ja mis roll temal on, kes patsient on ja mis temal on siis? Minu jaoks oli see väga selline avastusterohke aeg, et. Ma õppisin kolm aastat Tartu ülikoolis ja siis avanes kaunil nõukogude ajal veel võimalus minna vahetus üli õpilaseks Soome vabariiki ja ja siis, kui ma sinna Soome läksin, siis minu jaoks peale selle, et kapitalistlik maailm iseenesest oli nõukogude inimesele suursoo esimest korda välismaal. Ka selle minu jaoks avanes nagu täiesti uus maailm sellest kes on arst sellises arenenud väga hästi arenenud Põhjala riigis. Ja mis on patsiendi usk, teadmised ja roll. Ja mul oli juba võrdlusvõimalus olemas, ma olin juba töötanud Eestis ka sanitarina haiglas olin juba näinud hierarhilise süsteemi. Ja siis Soomes oli nagu võrdlusvõimalus suurepäraselt olemas, et seal kõige rohkem hämmastas just see niisugune rollide erinevused, kui Eestis selline patriarhaalne meditsiin oli valdav. Arst oli selline. Teadja tark arst ütles, kuidas on, arst ütles diagnoosi ja siis andis retsepti tingimata võib-olla üldse arutlemata patsiendiga selle üle, tegi otsuse ära ja patsient läks koju ja pidi siis nii tegema. Siis teisel pool piiri, neist ainult 100 kilomeetri kaugusel käisid asjad hoopis teistmoodi, et patsient osales kogu selles protsessis pikemalt ja ta oli palju targem, kui eesti inimene tol ajal oli. Ja kui ka täna on terviseajakirjad ja riigi terviseharidus oli ka nii palju vilja kandnud, et patsient sai aru, et tema oma tervist juhib ikkagi ise ja ta vastutab selle tervise eest ise ta peab ise oma keha jälgima ja kui seal tekivad mingid sümptomid, et ta siis teab nendest arstiga arutama ja astun partner ja arsti vastu on väga suur lugupidamine. Ilmselt ikkagi lääneriikides palju rohkem kui Eestis. Ja jälle see koht, et hakkad mõtlema, et miks see nii on. Aga patsient peab arstist lugu ja patsient arutleb arstiga, peab nõu arst, nõustaja rollis, et arst ei ole selline isa, kes ütleb, et nüüd me teeme nii vaid patsient ja arst leiavad koos selle kõige parema lahenduse. See oli minu jaoks väga suur avastus, et niimoodi asju aetakse ja see oli minu jaoks väga sümpaatne, ma arvan, et võib-olla seal hakkaski siis jällegi välja tulema, selline arhailine eestlased on ikka sellised maharohtudega ravitsejad olnud ja ja sinepiplaastrid ja kompressid on olnud Eestis kogu aeg au sees, aga lääneriikides kiputakse neid ära unustama, et siis minus jälle tärkas nagu väga tugevalt see tunne, et et tegelikult asjad on palju lihtsamad, et ei ole vaja nii tohutult suurt lõhet patsiendi ja arsti vahele, vaid vaid need on kaks inimestki tahavad mõlemad oma teadmiste ja oskuste pinnalt seda kõige paremat lahendust otsides ja, ja siis kuidas siis see ravisuhe kujuneb. Et see oli väga huvitav protsess minu jaoks ja pidingi selleks, et ka noh, ikkagi arst peab olema selline soliidne vähemalt nagu habemega ja vähemalt juba eakas ja kindlasti meessoost, siis ma olin sel ajal alles 21 aastane, kui ma seal juba arstina sain tööle hakata pidingi siis oma usutavuse ja soliidsuse tõstmiseks ostma endale nullklaasidega sarvraamidega prillid ja kandsin ainult krunni kuklas ja mingisugust jubedat villast jakki, sellepärast et tundub 10 või 15 aastat vanemana. Kusjuures täitis inimeste ootused täiesti, et ma ikkagi muutusin selle kraatoliidsemaksed, et mis see 21 aastane ikka teab, eks ole, täitsa selline arusaadav mõte. Meditsiin peegeldab kõike seda, mis inimeste mõtetes ja kehades toimub, et et kõik stressid ja kõik majandustõusude majanduslanguses, need on kõik arstikabinetis minema patsiendi vahel naljas ja kõik on laua peal ja kõik on näha ja kõik on esil. Ja inimeste ootused täna on ju arstile ikkagi hoopiski muutunud. Andnud võimaluse patsiendil kaasa rääkida ja internetis on tohutult palju informatsiooni, mille valimine on suur kunst, aga patsient saab sealt kõike lugeda ja ja ma ka mäletan, et võib-olla üks, viis või kuus aastat tagasi, kui patsient tuli ja esitas mulle ikkagi selliseid fakte mõne haiguse kohta, mida mina ei teadnud. Ja siis laotas igasugused paberid laua peale laiali, ütles, et ta on need kõik leidnud sealt internetist, siis mäletan, kuidas ühe vastuvõtu käigus mul tuli lihtsalt nagu enda jaoks selline käitumisnagu mudel valmis teha, et mulle tundus väga nõme öelda talle, et mis te siin laudutama paberit, mina olen arst ja mina olen jube tark, sest ilmselgelt olite väga asjalikud paberit, seal eest oli asjalikku infot leida internetist ja minu teadmised ei olnud sellel tasemel, selles küsimuses oli üks väga peened tail ravimi kõrvaltoimest. Loomulikult ei saagi ollagi arsti teadmised igas küsimuses tasemel. Ja ma mäletan, kuidas ühe vastuvõtu käigus minus murdusid sellised asjad, nagu ma pidin alla suruma selle tunded mina. Kas ma nüüd olen lollim kui patsient? Et ma kaotan äkkima väärikuse, kui ma seda välja näitan? Ja kõik sellised asjad, et lõpuks ikkagi nagu väga toredasti saime selle patsiendiga jutule nendest informatsiooni allikatest ja arutasime neid koos, aga mul on see juhtum selles mõttes väga hästi meeles, sest minu jaoks oli see see murdepunkt, kus patsient tuli minu vastu, tule, oli minust targem, ta oli väga hästi ette valmistatud. Ta eeldas ja ootas, et ma temaga arutanud neid küsimusi. Et ma vastan tema püsi märkida ära, et ma annan nendele vastused. Ja, ja see nagu peegeldus minu jaoks niisugust internetiajastu algust, et väga tore, et patsiendil on sellised, meil on palju lihtsam arstidel tegelikult kui nad meiega kaasa töötavad. Tegelikult ju inimene tahab alati ühte ja sedasama asja arstilt, ta tahab terveks saada. Ja ma arvan, sedasama asja tahab arst ka. Et kuidas need kaks asja nagu kohakuti viia, et arstil on need teadmised, arstil on oskused näha neid protsess näha protsesside sellist loomulikku arengut ja ebaloomulikku arengut, et kui patsiendil on, ta tuleb sageli mulle vastuvõtjatel on mingi kaebus, et inimene ise ei tea, kas kaebus on oluline või ei ole. Ja mina arstina pean sellest aru saama, kas kaebus on juhumärg, kas või see kaebus on viide millelegi tõsisemale, millega tuleks tegeleda. Ja ma peaks nagu patsiendiga koos seda arutama, et patsient ka sellest kõigest hakkaks aru saama. Et selline ajas rolli muutumine, et patsient on ikkagi tõeliselt, et arstikoostööpartner mina küll tunnen, et kui seda suhet ei teki mul inimesega, siis see ravi selgelt kannatab, et need patsiendid, kes on täna aru saanud sellest, et nende tervis, et nad ise saad erist teevad ja mõjutavad ja ja see kõik on nagu nende kätes ja mina olen ainult nõuandja. Mina saan arutada läbi need küsimused emaga ja pakkuda talle erinevaid lahendusi. Et see on minu suur rõõm, kui mul istub kabinetis selline inimene, see on lihtsalt nagu see annab nii palju tagasilennud, et probleemid on rasked, aga kõikidel probleemidel ikka mingi lahendus on ja igale inimesele väga erinev see olukord, erinevad lahendused. Ja, ja minul on ainult hea meel selle üle, kui inimene tuleb ja näeb seda märki enda kehas, kui ta tuleb mingisuguse sümptomiga ja ütleb, et mul on see või teine sümptom, et siis arutleme koos, kas see võiks midagi tähendada või mitte, et et näiteks Eestis või üldse lääne meditsiin on ju väga selline. Teaduspõhine Ma ütlen, et seda on nagu sellise väikese irooniaga hääles, sellepärast et Lääne meditsiin tänases mõistes onju paarsada aastat vana. Ja mis asi on tõenduspõhine, meditsiin, tõenduspõhine meditsiin tähendab seda, et mingite uuringutega mingid asjad tõestatud ja võime öelda, et on uuritud 10000 inimeste nende puhul selline ravimeetod töötas. Aga samas on olemas meil ikkagi ka traditsiooniline meditsiin, on siis idamaade meditsiin, mis on tuhandeid aastaid vana, 5000 aastat vana. Ja kui selles traditsioonilises meditsiinis ma nimetan siis ida meditsiin traditsiooniliseks meditsiiniks on märk kui sümptom, kui keha mingisugune signaal väga olulisel kohal, siis Lääne meditsiinis seda väga sageli nagu panda, mitte millekski. Aga märk on hästi oluline, et no kasvõi näiteks võime tuua sellise. Ta pole lihtsa asja, ma arvan, kõik inimesed teavad, mis asi on liigesevalu ja väga sageli mine arstina näen seda, patsient tuleb vastuvõtule ja ütleb, et mul liiges valutab. Muidugi on minu ülesanne välja selgitada, ega sellele mingit liigesehaigust ja me teeme mingeid analüüse, mingeid uuringuid. Aga hästi sageli koorub sealt tagant lõpuks see välja, et seal ei ole haigust, aga see liiges valutab. Nüüd lihtsalt võrdlus, kui mina pean esindama lääne meditsiini olles õppinud ikkagi Euroopa ülikoolis ja ja pakkudes nagu seda teenust, siis ma pean patsiendile ütlema, et teil ei ole ühtegi haigust. Teil ei ole mitte midagi viga, minge koju ja olge tublid edasi, aga iga meditsiini arst ütleks selle koha peal niimoodi, et liigesevalu on märk millestki liigesevalu on sellest märk, et kui sa muidu ei saa aru, et sul tuleb võtta tempo maha siis juhtub nii, et see tempo võetakse sinu eest maha, liiges on liikumiseks oluline ja kui sa ei saa aru, et sa pead oma liikumist vähendama, siis tuleb liiges. Disulla liiges muutub valusaks ja sa pidama voodisse, kui sa näiteks alaliigas, eks ole, kus on põlv seal puus, hüppeliiges, mis on käsi, ehk siis see on nagu märk sellest, et sa oled midagi teinud valesti ja inimene peaksin märki oskama näha, et selles mõttes niisugune enesesümptomite jälgimine, nende märkideta, tõlgitsemine ja lugemine on lääne meditsiinis hästi lapsekingades ja sageli nagu alahinnatud arstide poolt, et see ei tähenda midagi, ei ole ükski haigus. Aga ometigi peaksime mõtlema sellele, et mida see märk meile ütleb, võib-olla sellest tuleb ühel päeval mingi haigus, kui me ei saa sellest aru. Et noh, selles mõttes, et patsient on, peab olema sellises väga tähtsas rollis kõige tähtsamas, rollistadab oma elus ise otsustama oma asju ja ise oma elus asju määrama ja ja mina neid märke ei tea, kui patsient ka mulle nendest ei räägi. Ja väga paljud asjad jäävad kahe silma vahele, et selles mõttes enese jälgimine ja osalemine oma elus oma tervise kulus oma raviprotsessides ütlemata oluline ja see on arstile ka väga oluline, et mul oleks niisugune partner, kellega koos näha. Kas sa kujutad ette, et on olemas universum kõikide nende lõputute päikesesüsteemidega ja on olemas planeet maa ja me räägime arstist, Me räägime patsiendist. Võime rääkida lindudest, loomadest, aga filosoofiline küsimus, kes on inimene sinu jaoks, kes on inimene? Ma arvan. Et inimene on universaalne kõiksus, see on midagi niisugust, mida ei ole vaja defineerida, vaid seda tunnetama, et see ei ole midagi sellist, millele võiks anda nime. Pigem tehakse inimest tunnetama kui teist osakest, kui teist hinge oma kõrval täpselt samasugust võrdset samasugust surelikku kaduvat, samasugust hellahingelist õnnetut, teisest küljest samasugust agressiivset. Et minu jaoks inimene on. Kui ma läbi arsti prisma seda vaatan, siis on seal mina ise. See ongi see, et kõik, mis ma teen, ma teen enda jaoks ja mõju teeksin enda jaoks kõige paremat ja täpselt sedasama teeksin ka sellele, kes minu kõrval istub ja kes on tulnud selle jaoks minu juurde, et ma teeksin tema jaoks seda, mida ma teeksin ka enda jaoks. Loodusega harmoonias olemine on minu jaoks loomulik asi. Ja nagu selline looduse rütmid, jälgimine ja, ja nende märkide jälgimine ja, ja selle kaudu nagu üldse selline elusorganismi jälgimine, et minu jaoks nagu selline inimese jälgimine ja adumine, mis toimub, miks toimub, mis on millega seotud on olnud väga huvitav. Ja ma arvan, et ma olengi seda nagu oma sisemas kogu aeg teinud ja selles mõttes tundus arstiteaduskond arstiks õppimine täitsa loomulik tee, et ei ole ju rohkem selliseid elukutseid, kus oleks üldse võimalik inimese nii-öelda kõrval olla kogu aeg tema elus olemas olla, vajalikul see kõik on väga huvitav. Ja ma olen väga palju huvitunud, et just sellest idamaade meditsiinist selle tõttu, et mulle on väga sümpaatne tervena olemine. Ma ei tahaks, et mu tööarstina seisneb selliste haiguste ravimises mis on pöördumatud eluviisi, ka ise põhjustatud haigused, sellised käegalöömise tagajärjed, kus valikuid on jäänud väga vähe, et mul on väga armas niisugune lähenemine, kus inimene käib oma eluteed ja käib seda targalt, oskab karisid vältida, oskab haiguseid vältida, oskab ära tunda ohte nendest mööda minna. Ma olen kaugel sellest arvamusest, et kõik haigused ja haiguste vältimine on inimese enda teha, et ei ole, et me oleme osake loodusest. Kõik on, kõik on üks suur universum ja, ja mõned asjad on paratamatud. Aga väga palju asju on sellised, kus me saame ise oma elu mõjutada ja muuta ja, ja lihtsalt on üks suur rõõm olla selle protsessi sees. Et kuidas sinu sisse mahub, kõik särab, et ühtepidi sa oled ju traditsioonilise haridusega, ütleme siis läele arstiharidusega arst ja sa ei ole ju loodusravitseja ega midagi sellist šamoonsai ole, sa oled arst, perearst kas ei tunne siin nagu noh, mingisugust vastuolu või et kui sa näiteks mind praegu vaatad, et kas sa vaatad mind nagu, et ma olen nagu keha, eks ju, või et sa mõtled, et minu sees on mingisugune hing ja Ma ei tea, vaim, mida iganes. Ma ei tea, kas on intuitsioon ja mis on aga. See sellist sõna intuitsioon ei kasutata ju Tartu Ülikoolis. Sa oled ikka selle paberit sealt kätte saanud. Olen olen olla osa kahest ülikoolist, paberid Tampere, ülikoolist paberit. Aga see on selline lugu, et ma arvan, et see ongi arsti kunst. Et iga inimene, kes arstina tööle kapp, on alguses täis laaditud neid teoreetilisi teadmiseid väga palju dogmaatilist, väga palju definitsioone. Ja kuidas sa siis seda kõike oskad süstematiseerida, kuidas sa seda lõpuks enda jaoks kasutama hakkad ja kuidas sa seal oma patsiendi teenistusse rakendada? See on puhas kogemuse asi. Ja see niinimetatud intuitsioon on tegelikult, ma arvan, et väga paljudel aastatel olemas, et see hea nina millegi peale. Et see tulebki sellest, et ma ühendan teadmised, oskused, oskuse analüüside, oskuse pildi kokku panna sellega, mida ma näen, katsun, tunnetan ja mida patsient räägib. Et muidugi on aeg edasi läinud ja arstidena ei maitse uriini ega ei katsu keelega patsiendi naha maitset. Aina vähemaks jääb neid arste, kes oskavad ilmunide aparaatideta midagi teha. Ja see arstikunstikoht on, on täpselt see, et ega siis need teadmised ei ole ju võimalik kõiki neid peas kanda. See mass, see infohulk, mida arst peab teadma oma erialal, mida ta peab kõike, et enda siis kandma peale sellega kasutada oskama. See on ikka meeletu ja muljetavaldav ja mu meelest on ma üldse ei hakka ütlema, et ma seda kõike tean. Et ma arvan, et see on ka üks niisugune koht, kus patsiendid nagu hästi ütlevad, kuidas saab arst kõike teada ja kuidas perearst saab kõike teada, kui ta teab kõike, siis ta ei tea midagi, teine loll, täielik. Et see on nagu selline hästi levinud ja tavaline asi, aga ma ikkagi arvan, et et see oskus seisneb ikkagi selles, et need teadmised, mis sul on ja need oskus analüüsida, kõrvutada ja Norni ebanormaalsest eristada. Pluss see arsti Ninase intuitsioon, pluss see, et sa julged kõrvale minna nendest ametlikest ja soovituslikest ravijuhistest, mis väga sageli on sellised nii-öelda turvalised, noh, ameerika ravijuhised on ju puhtalt sellele üles ehitatud, et nagu ka siis need naljad. Ameerikas istuvad arst patsienti, advokaat kolmekesi kabinetis ja sageli liitub sinna 400 arsti oma advokaat ja siis on patsiendi oma advokaat ja siis nad seal niimoodi istuvad, et kõik kaitsevad ennast kõige eest, et see on nagu selline, see ei ole üldse naljakas. Lõpuks, kui need ravijuhiseid hakkab nii palju olema, kõik on nii täpselt ettemääratletud, siis arsti kunst kaob ära. Et arstikunst on just niisugune oskus siduda omavahel alati näha ebatüüpilist, alati tunda see ära, iga inimene on isiksus, pole olemas mingeid keskmiseid, inimesi, kõik statistika keskmiste inimeste peal, kõik ravijuhised, kõik ravimid on tehtud keskmise inimese näit jaoks. Ja arstikunst on see, et kui su vastas istub see inimene oma murega oma hädaga, et siis Sa sobitud selle inimese jaoks ja pakkuda välja need asjad, mis on sellele inimesele kasulikud. Priimum noodsara ehk siis esmane, mitte kahjustada arstikunst on tänapäeval ka see, et leida üles see ravimeetod, mis minu patsienti kahjustaks. Me kõik teame ju, et ravimeetodid on kõrvaltoimetega, ravimid on kõrvaltoimetega, ravimivalmidus on patsiendil nii suur, kui ma ikka patsiendile, kui ma saadan ta uksest välja ja ütlen, et ma kirjutusena rohtu inimene on väga pettunud. Nii loll arst, mitte midagi ei kirjutanud välja. Aga kui ma võtan retsepti ja kirjutan sinna peale 10 seljapainutused hommikul ja 10 õhtul, siis ta vaatab mind sageli veel hoopiski lollakat, et mis asi see nüüd on. Et ikka ravimiootus on suur patsiendil ootus saada, tervist on väga suur ja arstid, kus justkui nii-öelda jutumärkides tulevad vastu inimesele. Aga ma ütlen, et arsti üks suur kunst on see, et sageli nagu võib ravimi või ravimeetod või, või ravimine ka kahjustada rohkem kui kasu tuua. Arstid peab olema see julgus öelda, et siin ei ole mõtet ravida. No ma ei räägi mingist vähihaigusest, aga ma räägin näiteks nohust, inimesed ostavad kõigepealt 200 krooni eest erinevaid kalleid rohtusid apteegist nohu ravimiseks ja saavad ravimitest, sellise kõrvaltoimet on kolm korda haigemad. Kui nohust arstil peaks olema, siis julgus ja oskus öelda, see on väga lihtne näide, aga lihtsalt nagu selline. Et ära siin ravi, oota, lihtsalt oota, organism saab selle jõu tagasi, ravib ennast ise. Kui me räägime arstikunstist, siis kunstama alad pidi ju mingi individuaalne, mingi unikaalne protsess, muidu ei ole kunst, muidu see on ju koopiate tegemine. Ja me räägime sellest, et mis on nagu patsiendi ootus. Ma arvan, et see on selline väga lihtne asi nagu inimlikkus. Et mina lähen arsti juurde ja ma tunnen, et mind kuulatakse ära. Minuga tegeletakse tõsiselt ning mõistetakse ja mulle leitakse kõige parem lahendus, ükskõik kas see on siis tablett, operatsioon ravitee, nõelad, mis iganes alternatiivne meditsiin, aga peaasi, et see tooks mulle minu jaoks kõige parema lahenduse. Ma arvan, et see on iga inimese ootus, põhjendatud ootus, see inimlikkus on, me kõik tahame usaldussuhet, me tahame, et arst oleks meie partner ja selle inimlikkuse vähenemine meditsiinis. On kurb paradoksaalne lugu, mis käib kaasas selle praeguse ajaga. Eestis veel eriti räigelt, sest me oleme selline postsotsialistlik riik selline kapitalismi lapsekingades, et kõik peab olema efektiivne, tempokas kulupõhine, kulutõhus ja nii edasi. See, mida inimene vajab. Usaldussuhe, lihtne inimlik suhe oma arstiga, kus teda mõistetakse. Aga tegelikult, kui ta reaalselt läheb seda arstiabi, kui ta vajab seda, arst jääb, ta läheb seda küsima, siis ta tegelikult põrkub kokkusüsteemiga. See on väga oluline teema, et kuidas selles süsteemis see inimlik, kus ja see arsti kunst üldse säilida saab, et meil on ju ka Eesti riigis kuulutatud ikkagi efektiivsus ja, ja tempokas areng ja raha ja need on kõik nagu pandud võrdusmärgi taha, seal on siis õnn seal taga, eks ju. Et suund on ikkagi sellele, et, et peab olema väga efektiivne ja kui me räägime sellest, mis toimub arsti kabinetis minule, patsiendi vahel, siis kuidas on võimalik samal ajal olla efektiivne ja samal ajal inimlik? See kõik toimib, kui me räägime ühest tunnist iga inimese päevas, ma kindlasti suudan olla 30 minutit, väga efektiivne, inimlik, aga kui mul on 40 patsienti päevas, siis ma arvan, kõik saavad aru, et efektiivsus tapab selle ära. Ja arstil ju peale selle ta võtab selle patsiendi vastu, surub tal kätt. Kuulab ta ära, kirjutab haigusloo, kirjutab retseptide saatekirjad on üks aspekt veel, mida süsteem üldse ei arvesta. Arstil on vääga mõelda. Jaagu mõtlemisaega enam ei ole siis suured kui arstikunst ja suured inimlikkus. Ja selles mõttes ongi niimoodi, et kui ma ise näiteks arsti juures käin, ikka on juhtunud, et ma olen pidanud arsti juurde minema. Et ma tunnen seda tunnet nii hästi, sa minus nagu elaval Tsee seal mitmeid päevi. Ma lähen sellisesse külma meditsiiniasutusse, kus on umbisikuline koridor, umbisikulise registratuuri, ka need naisterahvad, kes seal asja ajavad, see on selgelt suunatud sellele, et väljastada võimalikult mitu ühikut informatsiooni või arstikaarte minutis. Miks ma sinna lähen, kuhu ma pean minema, täpselt, millised paberid. Ma pean välja võtma, milleks me peame valmis olema, seda mulle keegi ei ütle, siis ma lähen arsti uksest sisse. Kuhu ma vajan oma koti, kuhu ma siin istuda tohin, kas sa peajalanõud ära võtma? Äkki mul siniseid susse? Ukse taga oli jube pikk järjekord, kas mul üldse on aega see 15 minutit või äkki ma pean, äkki arstil on minu jaoks kaks minutit aega ainult, kas ma pean nüüd jätma pooled murrad rääkimata? Ta või millest ma alustan, satun tohutuse segadusse seal. Ja see arst ei ole sammas mitte milleski süüdi mitte milleski. See arst on täpselt niisama õnnetu selle üle, et kui ta teeb ukse lahti, siis on seal 30 inimest mitte kaks. Kellele sa ütled, tere, sa tead tema peret, sa tunned teda, tema lugu, sul on olnud aega natuke ette valmistada ja see inimene lahkub sealt naeratades, arstil on seda kerget on saanud midagi selle inimese jaoks teha. Mul on väga hästi jäänud meelde selline lause, mille ütles minu kunagine õppejõud ja väga lugupeetud doktor Tiina Talvik. Et masinate müra ja arvutiklaviatuuri klõbin tapavad ära arsti ja patsiendi vaikse vestluse aga kus see lahendus siis on, et, et me ei tunneks ennast sellise mutrikesena, et arstil oleks aega mõelda seda kõige paremat lahendust ja võtta arvesse kõiki erinevaid aspekte ja ja arstikunsti rakendamiseks tuleb tundma õppida kõike, mida meditsiinil. Kui te kõike, mida on alternatiivmeditsiinil pakkuda, usaldada ka inimest, kes on leidnud veel mingi kolmanda võimaluse, mida mina ei tea. Aga selleks peab aega olema. Millal algab inimese elu? Mis hetkest alates? Ma arvan, et, Mõtete ühinemise hetkest seal on koosneva materiaalne ja mittemateriaalne pool, et kui me räägime munaraku ja spermatosoidide ühinemisest ja sellest, et kas see on juba elu ja millal tuleks siis see hing ja arusaamised ja ja see on täpselt see koht, et lihtne oleks öelda sellise tavalise teaduspõhise lausena, et seda ei ole uuritud ja elu hakkab mingist muide, mis hetkest ja, ja et seda me ei tea ja tegelikult ju märke sellest, et see kõik algab palju varem, on ju nii palju nagu öeldakse, et inimene võib oma mõttega ükskõik mida teha, Sa võid mõelda ennast terveks osa võib mõelda ka ennast haigeks sest ma arvan, et, et elu hakkab kunagi seal joostumise mõtete ühinemisel nende positiivsete ja negatiivsete lainete ühinemisel. Need kõik mõjutavad seda isiksust, kes lõpuks kaela hakkab kandma ja ise otsuseid teeb. Et see algab väga kaugelt. No elu algusest oli juttu, aga siis mis seal vahepeal toimub, on ju paljuski see, et et ela kiiresti ja sure noorelt. See loosung on olnud ju ka pikka aega. No ütleme, popkultuuris kõik need paralahkunud staaride. Nüüd hakatakse rääkima sellisest väärikast vananemisest ja et ütleme, et 70 kaheksakümneaastane inimene võib elada hästi kihvt elu. Aga tihti ta sinnani ei jõua ju. Mina ikka armastan jällegi seda võrdlust siin tuua. Et mul on tõesti olnud võimalus nagu paralleelselt tulla sellest eestist õigemini minna sellest eestist kunagi elama Soome ja nähes, kuidas seal siis inimestel on suhtumised ja arusaamad ja siis ma tulin siia tööle tagasi siia Eestisse sest see on mu kodu ja ma tahtsin siin olla. Ja siis ma nägin jällegi nagu täiel teadmisel seda, et kuidas inimesed elavad Eesti ja läänemaailma vahel on siin haigutab, haigutab tühjus just selles teadlikkuses, et kuidagi ilmselt see on üks niisugune koht, kus nõukogude mentaliteet ja selle nõukogude riigi selline mentaliteet ta väga suures osas nagu võttis inimeste mõtlemisvõime üle. Et ega tulevikku ei olnud vene ajal inimestel ütleme nii, ka tervise eest hoolitsemine oli rohkem nagu selline friigi lõbu. Suured korrusmajad irvitasid avalikult, kui keegi läks endast külma veega üle valama. Keegi, kes oli siis nii-öelda jutumärkides tervise friik, see on niisugune tavaline asi ja kuna tõepoolest keskmine eluiga Eestis ju alles nüüd hiljuti on hakanud tõusma, Ta on ka meeste puhul me räägime ikka umbes 60, et kas üldse on mõtet pensionisammast teha. Siis nüüd on nagu aeg nii palju muutunud, et inimesed on, maailm on lahti läinud ja nüüd on näha, kuidas tõepoolest nagu selline Rõõmus eakas inimene, kellel on ka terve elu veel kõrge vanaduseni on läänemaailmas üsna tavaline. Väga paljuski on see muidugi tänu sellise meditsiini üles pumpamisele, aga noh, ega seda ilma oma panust Ta kuidagi ei ole võimalik saavutada. Meie arstidena ka ikkagi mina oma praksises näen seda väga selgelt, et. Ma olen tänaseks Eestis töötanud. 14 aastat, 13 aastat ja esimestel aastatel, kui ma siin ikkagi tööle asusin eelmise sajandi 90.-te keskel, siis oli tõepoolest selline, et ütleme, niisugune mentaliteet tõuse, sära ja sure, oli selline hästi tavaline ja kehitasid õlgus oli nagu norm. Et minu suureks rõõmuks on asi natuke ikkagi muutuma hakanud ja just noored inimesed on aru saanud sellest, et see on enda kätesse terviselugu ja tervisesse panustamine, et me räägime ju sellisest terminist nagu tervena elatud aastad ja mina oma töös kasutada. Ta on väga palju sellist veenmismeetodit, ma ikkagi üritan inimese viia tema mõtetes sinna tema elu 60.-tesse aastatesse. Me kõik kujutame ju ette, kuidas täna meil on tervis hea ja küllap ta on homme sama hea ja kindlasti on viie aasta pärast ka sama hea. Aga väga vähesed mõtisklevad selle üle, et mis siis on, kui möödas mitukümmend aastat, noh, räägime täitsa noortest pillased ma proovin ta mõtlema panna, mis siis on, kui ta on 60? Uurin, et kuidas su ema ja isa elavad ja kas sa tunned selliseid inimesi ja kas sa oled mõelnud, milline sinu elu siis võiks olla? Tahaksid olla, sa kujutad ette, mis sa siis teed, kui sa oled 60, kas sa veered ratastoolis, veer, golfiväljakul elektritoolis pool halvatuna või oled võib-olla hoopis reibas langevarjuhüpete tegija, kellel on veel 30 tervet aastat ees? Et sellise mõtteviisi tekkimine on kuidagi praegusel ajal, jumal tänatud, aga on hakanud nagu iseloomulikuks muutuma, inimesed on hakanud sellest tasapisi aru saama, et su saab kõike ise ise nagu mõjutada, mina istun arsti kabinetis patsiendiga vastakuti, nii umbes 20 minutit. Perearstivaldkond ei ole ju ainult lihtsalt puhtalt haiguse ennetamine. Õpetame täna väikelaste emadele, et kuidas lapse kukuks alla kuskilt 60 sentimeetrise voodi pealt ja ja mida ema peab oskama tähele panna, et ühel hetkel laps oskab tikku tõmmata kõik nende õnnetuste ennetamisest ja ja peame ikka emadele meelde tuletama, et kui koduümbruses on veergu puuetega laste jälgima ja ja sellised hästi väiksed asjad, kus ma saan võib-olla patsiendi elusaatust ja tema lähedaste saatust mõjutada jäävad sinna kabinetti ja ei mõjuta inimest, kui inimene ei lähe selle teadmisega koju ja ei võta seda infot kasutusele. Et see on nagu selles mõttes niisugune väga kahepoolne protsess ja kui me räägime sellisest mõnusast elukaarest vananemine ei ole ju täna kuuekümneaastasel inimesel, et noh, vaatame täna ju viie-kuuekümne aastased, kes on täiesti võimes reipad, rõõmsale nooruslikud vananemine hakkab mõnel juhul alles 80.-st eluaastast. Et need kõik asjad, mida arstid püüavad patsientidele seletada võiksid seda tervena elatud aastaid ja seda kvaliteeti parandada, aga see sõltub ju sellest, kas sa võtad selle info kasutusele. Meil on ööülikooli sõnutele piksari pealkirjaga pealisülesanded. Et kui ma sinu käest küsinud sedasama, et mis oleks sinus nagu ülipealisülesannet, kuhu sa enne surma ise tahad iseendaga välja jõuda. Kristallsesse selgusesse. Ma arvan, et minu elutee on minu õppimise rada ja minu areng, minu isiksuse kas tõusud või langused. Ja Ma olen ammu sellest aru saanud, et elu on väga lihtne, kui sa ise seda lihtsalt elad. Ehk kõik keerulised momendid, mis elus ette tulevad, paraku mulle tundub, on mingis mõttes minu enda põhjustajad, olen kas ise oma mõtetega puntras või mul on mingid eelarvamused või ettekujutused või mingid hirmud või olen mingisugused kärbsed endale tehas elevandiks mõelnud ja misiganes inimsuhetes ka ma arvan, et mida lihtsamalt ja avatumalt kõiki neid asju oma elus liigutada, mida sellised ausamad enda ees ausamad kõik pürgimused on seda lihtsam, kõik on kristalne, selgus, kuhu mina tahaksin kunagi välja jõuda on tegelikult selline puhas lihtsus. Ma arvan, et vanusega tullakse kõikidel inimestel, et et nii hea on olla aina vanem vanem sellepärast et ei pea enam olema keegi teine. Ei pea enam esinema püüdma olla, mingit maski ei pea kandma enam. Võib öelda, mida sa tahad, seal ei ole enam võib-olla midagi kaotada sellist või mingit suhet ära rikkuda. Et kui on ikkagi põhimõte selline ei taha kedagi oma elus kahjustada ja kõik, mis ma teen, peab olema selline, mis on nagu headuse paljundamine siis ma arvan, et lähebki aina lihtsamaks. Et ma kujutan ette, et kui ma ühel päeval olen juba sellises vanuses, et ma enam ei pea tööl käima ja võin pühenduda nii-öelda iseenesega olemisele oma aja et siis ma loodan, et mul ei ole endaga igav. Et ma saan kõik asjad läbi mõelda, mis mul on elus ette tulnud ja lihtsalt rõõmustada, et ma ei pea kahetsema millegi üle teinud õigesti, kui ma olen midagi valesti teinud, siis tahaks osata endale andeks anda. Mulle meeldivad väga vanad inimesed, sellepärast et nad on hästi selged ja klaarid. Teatud juhtudel võib-olla on erandeid, aga ütleme, sellised kirkad targad vanainimesed on ju puhas ilu. Et midagi sellist võiks olla tulevikus. Miks mitte kohe praegu, eks? Just nimelt, et ma arvan, et ega selline elada tulebki täna ja kohe praegu hetkes elamine on üks niisugune asi, mida mul läks ikka kaua aastaid, et õppida aednik nagu kogu aeg mõelda, et ma teen seda sellepärast, et homme siis kui ma nüüd selle ära teen, siis homme on, mul on see või teine suurem rikkus, suurem vabadus, ilusam auto, uhkem puhkus, reis. Et läks ikka aega päris kaua, et mõelda selle peale, et kuidas nii elada, et ma naudin sellest, mis on täna. Ja ma olen selleni, ma arvan, väga ilusti jõudnud, et see on nii lihtne ja hea. Ja elu on nii palju rõõmsam ja ja ma olen nii tänulik selle üle, et mul on võimalus olnud sellest raskest taagast vabaneda sellest pidevast homse pärast muretsemisest kõigile soovitan. Mõelge selle üle, kas elu täna ikka ongi üldse nii halb, et võib-olla elu täna on väga hea, iga hetke tuleks nautida ja kas nüüd just nii fatalistlikult mõelda, ela nii, et iga hetk võib-olla su viimane hetk, et te kõik asjad kohe ära ütle kõik head asjad kohe välja. Ütle kõik halvad asjad kohe välja, ära kanna endaga pidevalt kaasas tohutute koormate viisi muret ja ja eelmised ebaõnnestumised? Mingis mõttes ma kindlasti olen fatalist, aga, aga siiski ma arvan, et hetkes elamine on väga suur. Rikkus. Arstikunstist kõneles perearst Anneli Talvik. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2011.