Parasiitide eriteadlane Aleksei Turovski kõneleb teemal parasiitlus loomariigis ja inimühiskonnas. Ma juba umbes kümneaastasena oli nii-öelda parasitoloog tol ajal amatöör muidugi. Kuid see pilt on mul tõepoolest selgelt silmade ees tohutu suur nukk, mina olin siis tublisti väiksem kui praegu. Aga arvatavasti see oli tõesti suur koha köögis ja äsja toodud äsja püütud äsja toodud jumala märg ja lõhnab mere järele ja ja mõnu, silus, kala ja loomulikult mar, ronin talle lõpus kaante alla ja suhu ja mida ma seal näen, väiksed kaamed, täiesti valged, umbes seitse, kaheksa millimeetrit nii palju. Ma tean, millised nad on praegu tol ajal mulle näis, et nad on nagu suured, vot sihukesed valged mehikesed. Mehikesed olid pimedad, üleni valged, mingid silmakkisin musti täpikesi, mitte midagi nendel ei olnud. No mul on need jalad ja nende loomakestega, nagu ma sain hiljem teada, olid hoopis munakotid. Tähendab, nad olid väga emased, loovad. Ja loomulikult see on ahteres, Sandre, see on vähilaadne, aeri alaline vähk, Tarasiitika alamseltsis, suur grupp aeri, alalisi vähilaadseid. Parasideerivad noh, eelkõige kaladel, nende seas on mõned, kes ründavad ka limu seid, selliseid nagu peajalgsed, kalmaarid, kaheksajalad, kuid enamasti kaladel nad olid nut täpselt mehikeste moodi. Ja ma siis pöördusin ema poole, kes töötas Tallinna pedagoogikaülikoolis. Et kas tal on mõni kolleeg, kes on temast Bioloogia osas siis minu ema on väga hea inimene, ta hoidis mind igatpidi, toetas kõiki minu jubedaid zooloogiaalasid huvisid. Ükskord, kui mul elasid kaksiili kodus üks nendest siilidest roniski ema voodisse, kui ema tuli õhtul hilja, läks teki alla otse siili peale. Ta ei teinud piiksu ka minu tubli kangelaslikema, sest ta ei tahtnud last äratada. Oi jumal küll, ja väga-väga hea ema on mul tõepoolest, kuid loomulikult no absoluutselt nullilähedane sooloogias. Ta loeb usinasti ja kiidab hirmsasti kõiki neid raamatuid ja artikleid. Aga ega see teda eriti ei aita, soologiks ikka peab vist sündima. No nii või teisiti, ta viis mind Tallinna Pedagoogikaülikooli bioloogia teaduskonda, kus töötas kadunud Villem Voore. Andku talle hingamist. Suurepärane looduse uurija, fantastiline pedagoog. 30.-te aastate lõpul ja lausa 40. aastal veel ilmusid Eesti looduses temal artiklid järjest, tema vend tegeles ka mereuuringutega. Aga Villem oli siis tõepoolest suur zooloog. Ja ta tegeles just nimelt kalade ideoloogiaga. Ta seletas mulle kõike kõike kõike sellesama loomakese kohta ja minuni jõudis, et üks korralik parasid on tohutu. Sa võid alati minna internetti internetis leiad sa absoluutselt kogu õiged infod ja kogu valed infod internetis on lihtsalt kõik olemas. Kui seal ronid aga alale soolikatesse lõpus kaante vahele, vaatad, mis tal on kestal elab naha sees nahas, all subkooriumis, päris naha ülemistes kihtides, lihastes, kes elab tema sidekoes, kes elab tema ajus, kes elab tema aju kelmes, kes elab kalal, kusepõiele, kes elab tema sapipõies. Ja loomulikult kas tal keegi elab ujupõies eks ole, ja kui sa kõiki neid tegelasi, kes elavad kala sees leiad ülesse määrad ära mõõdad sealhulgas ka nende vanust. Kobaras ideoloogiline analüüs annab üüratult palju informatsiooni kaugeltki mitte ainult selle kala kohta, keda sa niiviisi analüüsisid või näiteks linnu kohta või putuka kohta kestahes parasiitide ta vabas looduses nii-öelda ei ela mitte keegi. Arheoloogiliste andmete najal. Sa saad tohutu palju teada keskkonnast ja dünaamilist laadi teadmisi, saad sa, Mu hea sõber, selles asi ongi. Kui kalal on silma klaaskehas. Perekond diplostavam reeglina on läätsekotis, need on erinevad organid silmas ja kui sa neid kõiki seal leiad ja vaatad, mis vanuses nad on millal umbes toimus nakatumine, kas sel aastal või möödunud aastal, kui sel aastal, siis kas kaks nädalat tagasi oi rohkem või vähem kui Sergaar eelminevasse arengustaadium, punase silmakese kastigmaga peas ja stiletiga selles kohas, mida me inimese puhul suuks nimetame, kui see elukas teeb kaks korda ööpäevas vertikaalset migratsioone, tähendab siis kui valgus, valgustus looduses hakkab muutuma kasvama hommikul ja langema kahanema õhtul. Vaat see paneb seda nägijad loomakest lihtsalt ujuma ülesse alla ülesse alla. Niiviisi tõuseb tõenäolisus, et see loomake põrkab kalaga vastu aktiivselt ujuda kalale järele see ussike loomulikult ei suuda. Kuid tõenäolisus, et kui tema teeb selliseid migratsiooni, vertikaalsed migratsiooni kaks korda ööpäevas, täpselt samal ajal millal migratsioonisamasuguseid, deep tala, vaat siis tõenäolisus, et nad põrkavad kokku päris suur ja loomulikult serkaar läheb, tal on väike mootorpäramootori genen selline kahvli moodi asi sabas. Ta läheb Bergudaanselt nahast läbi veresoone sisse ja siis rändab seal veresoonkonnas seni kuni jõuab silma, kust ta teab, et ta silmas on. Noh, selleks on bioloogilised markerid. Loomulikult igal organil igat tüüpi koer ja tegelikult igal kartul on biomarkerid. Kogu küsimus on selles, kas sa suudad õigeaegselt väike parasiidikene, need biomarkerid, need märklaudorgani või koe märgid ära tundma või mitte. Ja kui sellised Sergaadid ronivad, siis sinna lõpuks silma sisse omas Taaged. Vot sellesama märglaudorganisse. Vaat siis nende keha peale hakkavad. Nad hakkavad muutuma medasarkhaaliks, saba jäi kalanaha külge, päramootor rohkem seda vaja ei ole, kuid Sergaar hakkab meda tšerkaadiks muutuma, nii et ta kaotab harjakesi nagu väiksed lipsnekesed või tillukesed aerukesed selle loomakese küljes, mille abil temaga natukene suudab liikuda. Ja kui sa vaatad neid elukaid ja sa loed, kui palju harjakesi nendel on veel peal, sa saad päevase täpsusega tegelikult tunni täpsusega määrata, millal leidis aset invasioon, kui see kala, kelle silmas sa neid elukaid leiad, eks ole, on püütud meres. Ja sa määrad selle parasiidi, nende parasiitide vanused ja vaatad seda pilti, sa satud väga täpselt teada, mida see galatigi viimase kolme nädala jooksul. Kas ta tuli mageveekogust kuskil jõe suudmest või ta on meres pikemat aega olnud. Sa saad väga palju väga täpset informatsiooni ja mida, mis on minu jaoks kõige väärtuslikum vaatajaid parasiitide järgi. Sa saad dünaamilist infot, sa näed, ajas selle looma selle peremehe, eks ole, peremeesorganismi näed, ajas tema elu ja väga-väga täpselt. Ühesõnaga, parasiitide maailm on tohutu, suur ja lai ja eksisteerib looduses absoluutselt kõikjal. Ja muidugi jah, loomulikult neid on looduses üliväga ime võimsalt vaja. Loomariigis umbes 88 protsenti liikidest on parasiidid. Viimati arvas ta, et arvatavasti tublisti üle 90 protsendi kõik parasiidid nüüd aga võib-olla tõesti paar sõna selle kohta, kes nad on. Need, parasiidid, kuidas me neid defineerime, aga lähme korraks Antiik-Kreekasse, seal on ju see sõna ja algne mõiste pärid. Võtame näiteks Aristophannese komöödiad, tegelased, peremees, Ateena kodanik, tähendab ehtne demokraat, kell on vähemalt kolm orja tema abikaasa, kellel loomulikult mitte mingisugust õigust. Tsiviilõigusi ega mingisuguseid poliitilisi õigusi ei ole, aga ta neid ei taha, sest ta valitseb ja kuidas veel oma abikaasad tükkis kõikide tema orjadega. Seal on siis loomulikult lapsed, siis on tere sõbra poeg või tütar, siis on veel keegi kõik sugulased, eks ole, ühe kindla perekonna aktiivsed ja noh, täisõiguslikud nii-öelda igaüks oma kindla, perekondliku, sotsiaalse funktsiooniga ja muidugi majandusliku rolliga nagu orjad näiteks, eks ole. Kuid on olemas alati praktiliselt igas näidendis Aristophanneselt parasiitus ja parasiit on lihtsalt üks tegelane selles näidendis ja tema võtab sõna. Vahest jääb, laid teeb midagi, selle, võtab sõna. Selle formaalse definitsiooni juurde, muidu selgub, et absoluutselt kõik siinolijad on parasiidid, sest keegi teist, igaüks teist istub kellegi kõrval, eks ole. Eiei parasid on see, kes istub lauas söögilauas, istub kõrval, kelle kõrval kogu pere kõrval. Ta istub ka orjade kõrval, sest orjad teevad tööd. Peremees, no okei, ta on peremees ja neid on vaja. Kas teate? Kuid parasid? Ta tegelikult idee kohaselt ei tee mitte midagi. Ei tee kasulikud tööd, ei kaitses seda pered ja seda kõike näeme Aristofaulus näidendite tegevus arengus. Ei, ta lihtsalt vahest võtab sõna ja söö, söö, söö, söö. Kas ta teeb kahju? Kuid puht nii-öelda noh, kontekst duaalsel dramaturgiliselt eks ole, seal leelise arengu käigus ta vahest ja klatšib, vahest kaebab, vahest valetab, vahest mitte, vahest toetab kedagist, vahest viskab mingisuguse eriti vastiku idee, mõnele eriti lollakas ka väga entusiastlikult pereliikmele ja nii edasi. Ühesõnaga ta mõjutab, ta mõjutab, kuid kõige tähtsam muidugi tema omaduste seas on see fakt, et ta on olemas. Ta on pere kõrval ja ta sööb, miks teda ei aeta minema. Sest ei saadas lahti. Selles asi ongi. Ei tule pere selle peale, et temast lahti saada seni kuni seesama parasiitus, see, kes istub kõrval ja muudkui jõgi põhi põgib. Muuseas saksakeelses teaduslikkuse oloogilisest tesauruses on võrdväärsed mõisted. Parasiitus Jashmarootser. Isegi kägu, kes on loomulikult parasiit, ingvili pesa parasid muidugi toon muidusööja sest ta ei kuulu peremees liiki, ta võtab ära toidu, mida toovad kiuru või kes see ka ei oleks parajasti see peremees liik, mida toob isa ja mida toob lind ema oma lastele, kus on omad lapsed, omi lapsi ammu pole olemas, sest ta reeglina käopoeg on palju, palju suurem, nii-öelda peremees liigipoegadest palju suurem ja koorub reeglina esimesena, mitte alati kaugeltki mitte alati, kuid väga tihti toon loomulikult ime. Pesapoeg muidugi ta on pime, kui ta koorub, kuid tal on selja peal lohukene auk ka kindlamõõduline auk. Ja niipea, kui seal koorunud ta hakkab kohe saba ees vaat niiviisi liikuma pesas ringi läheb sabaga peremees liigi muna või poja vastu siis otsekohe teeb ta väga-väga spetsiaalse liigutuse. Ta võtab seda lohu sisse selja peale ja liigub edasi sabaga sabaotsaga kombates pesa serva juurde pesa serva juures ja siis teeb ta sellise liigutuse selja peal augus konteri, mehe mula. Ta teeb nii. Ja muna lendab välja või poeg, linnud ei saa pojad tuua pessa tagasi. Ärge iial palun tehke rongale liiga sõimates kedagist rongaemaks. No eks ole, poeg on pesast välja kukkunud, kui ta ei ole sulis. Mida temaga teha? Pessa ja vanemad toovad siis putukaid loomulikult kägu parasiteerib ainult ja eranditult putuktoidulistel lindudel liikidel toovad siis putukaid. Kui seal ei oleks käopoega, eks ole, pesas oleksid omad pojad, mida vanemad teeksid nende putukatega, mida toovad. Kas nad siis vaataksid aha, Peeter, Ants, Fredi ja poliin selge Peetrile, Ansule, Friidi poliinale loomulikult mitte. Nad vaatavad nokad pärani lahti ja nende poole, eks ole suunatud ja nad panevad lähemasse ja kõige enam kõige ilmekamalt avatud noka sisse. Need putukad hopsti. Nüüd too hakkab siis nüüd kiiresti-kiiresti alla kugistada. Kui samal ajal tuleb teine lind, näiteks ema pani Peetrile, eks ole, ja kohe maandus nii-öelda pesa peale, isa nokk priovi kui täis. Ja siis Peeter parajasti kugistab alla, eks ole, neelatab nukk on kinni. Siis loomulikult kõrval on Antsu lukk lahti ja järgmine kord läheb tantsule, eks ole. Nüüd kõik sõltub sellest, kui kiiresti suudab kugistada toitu Peeter, Ants, Fredi ja bõliina, eks ole. Reeglina näiteks rasvatihasel pesas on üle 10 muna ja kogenud paar toidab siis 10 11, võib-olla 12 poega mune võib-olla 13 14, võib-olla isegi rohkem. Palju siis ellu jääb. Kolm-neli, see on hea tulemus ja teised reeglina surevad lihtsalt nõrkusesse. See, kes kiiremini seedib kiiremini noh, nii-öelda teeb jälle noka lahti, kellel Apetiid isu. Ja sellega siis kogu tema apetentne isust juhitud, eks ole, spetsiifiline käitumine on kõige aktiivsem, see loomulikult seal kõige rohkem nüüd kujutage ette, seal pesas on käopoeg ja mitte kedagi muud. Ja tema lokk on kolm korda suurem kui selle kes kadakatäks, kui selle peremees liigi poja nokk kunagi võiks olla. Muidugi, sinna läheb hästi. Selge see, et kiskjad ja ainult kiskjad parasiitide, nii-öelda osatähtsused Ma saan täiesti aru. Ma toetasin palavalt. Clive Kennedy pakutud ümarlaua teemad 93. aastal kui ma ei eksi jões küla oli Skandinaavia parasitoloog ja seltsi suur suur piiennaalne, iga kahe aasta tagant kongress ja seal suur parasitoloog, kalale parasitoloog, eelkõige Klajev, generi pakkuselist eemad. Õige parasiit, omapärasid, traditsiooniline parasid vajab, kaitsed, oi, mida talle öeldi meile kõikidele, muidugi siis ma toetasin loomulikult seda seisukohta. See on minu meelest väga õige seisukoht, mida meile öeldi. Aafrika arstid, Inglismaa ja eelkõige Taani arstid, Taani meedikud on nüüd üle 100 aasta väga tõsiselt hämmastavalt põhjalikult tegelenud troopiliste haigustega kaabarasid arst haigustega loomulikult ehk invasiooni haigustega. Ja nad on päris arstid. Nad on näinud aastast aastasse, kuidas kümned tuhanded inimesed surevad Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aasias surevad malaariasse ja malaaria tekitab parasiit. Nii et loomulikult ma sain nendest arstidest aru, aga Läksin Clivile siis appi väikese teada on, ega ütlesin kolleegidele, et ma tulen, jäävad äsja-äsja, jõudsin nii-öelda siia, Nõukogude Liidust oli selline riik nüüd enam ei, jumal tänatud, ei ole. Kuid tõepoolest oli olemas ja see oli supervõimas riik vähemalt enda sees tegi, mis parajasti tahtis ja selles samas Nõukogude liidus leidis aset järjekordne kommunistliku partei kongress. Vot mis number seal oli, ma ei mäleta, kas oli 22 või midagi niisugust kus võeti vastu järgmise viisaastaku peale. Selline otsus likvideerida järgmise viis aastat. Kõlab naljakalt, eks ole. Ja praegu loomulikult mul tuleb naer peale. Kuid tol ajal see oli seaduse jõuga iga parteikongressi otsus, eks ole, trükisõnas, mis ilmus, see oli seadus. No eks ole. Kuidas see võimalik on, loomulikult hävitades ökosüsteeme. Ega teisiti see võimalik ei ole. Nii et ma siis kutsusin üles kolleegid seal ühes külas, me peame oma riiki kaitsma ka mulle oma liik on kõige armsam ausena. Mõni ei taha uskuda, ütleb, et sa tiigrid armastajat rohkem ei armasta, rohkem armastan parajal. Kuid oma liikmed on tõepoolest ju kallim. Ja loomulikult inimene mitte ainult tohib peab, see on kohustus kaitsma ennast ja omi. Ja loomulikult parasiit kui haigustekitajate vastu, selge see. Kuid see mitte mingil juhul ei tähenda, et inimesel on või oleks õigus formaalselt ja tegelikult võtta vastu vaat sedalaadi otsus ja üritada hävitada see või teine liig planeedi peal. Täielikult. Kuid täielikult hävitada. Vot selline eesmärk, et ei oleks enam maailmas ühtegi kirpu, mitte mingil juhul ei tohi inimene ammu juba aastasadu juba on endast tugevam. Rääkimata teistest elusorganismidest. Me oleme endast ja kogu looduses nii palju tugevamad. Et kui me tõesti võtame vastu selline otsus ja hakkame ellu viima, siis me tapame sadu tuhandeid, arvatavasti miljoneid liike. Teisiti, see lihtsalt ei ole võimalik, kui me tahame kaitsta mõnda loomaliiki, näiteks pandad, suur pandud, tahame kaitsta, tahame ja peame. No aga see on ainult võimalik, kaitstes tema ökosüsteemi. Et see oleks oma dünaamilise tasakaalu seisundis stabiilselt ja kindlalt eksisteerimisvõimeline. Aga see tähendab, et me kaitseme vähemalt 22 pandakaru küllaltki spetsiifilist parasiidiliiki. Kus elab suurt anda kui neid ei oleks neid parasiite, kui me tõesti hävitame neid, tegelikult võtame lihtsalt asja reaalselt, kuidas me saaksime neid hävitada, hävitades kõik need liigid, keda kasutavad need parasiidid, vahe esimese vaheteise vahelisa vaar, paradeenilise ja nii edasi peremeestena tuleb endale aru anda. Parasiidid on ökosüsteemi lahutamatu osa. On absoluutselt vajalik ja kontrollimeetodit tuleb arendada, kuid ei tohi võtta vastu sedalaadi otsused. Et vot hävitame täielikult seda liiki, maksku mis maksab ja kasutame kõik selleks vajalikud meetodid. See on hukatuslik ökosüsteemile. Ja minu suurim eesmärk on parasitoloogiline etoloogiline diagnostika. Meie reaktsioonid on kiired, nad on reeglina väga võimsalt adekvatiseeritud, ei jaga meie organismi seostuvuse. Loomade organismide seostuvuse tase on maksimaalne elusas looduses, järelikult käitumises reaalses käitumises peab kajastama absoluutselt iga organismi. Kui süsteemi muutus, helistab varahommikul piisanite hoidja hooldejapidaja loomaaias väike tädikene varahommikul ja ütleb, et ta on väga murelik. Ta on helistanud ka minu kolleegidele. Sest noh, kellele saab, ta on väga murelik, sest vot see loom täna tuli näiteks vitamiini preemiksi kasti juurde. See on nagu piklik selline renn mitte paremalt poolt nagu alati, vait vasakult. Mis tal viga on? Väga hea tähelepanek. Tavaliselt see viis on, kellest oli jutt, ta peab ennast kõige kõige suuremaks ja karismaatilise maks viis on üks maailmas. Ja mulle see meeldib. Aga noh, see on teine teema. See on teine teema, seesama elukas, nii nagu kõik teised elukad, nii nagu ka inimene valib endale juh ja peab neid juhi positsioonis ju praktiliselt ainult ja eranditult karisma järgi. Ja karisma on võime avaldada endast vastu pandumatult võimsat meeldivad haaravad, vaimustavad muljed ja seda muljet üleval hoida järjest ja pidevalt. See tähendab sa pead, kui sa oled juht, karismaatilised magama, karismaatiliselt defegeerima. Sa pead karismaatilised urineerima, sa pead karismaatilised sööma vitamiini pabulaid. Ja sa pead karismaatilised ennast sügama. Nii et reeglina see loom läks nii et kõik, kogu see kari võis näha kui karismaatilist ta läheb neid pabulaid, eks ole. Ja vot ühel hommikul ta läks hoopis teist rada pidi ja tundes kujutades ette temaidikud. Loomulikult sain ma aru, et tal on midagi viga, ta läks põõsaste varjus. Trühvlidoosi kolded, rifi dollandeks, seen seenhaiguse tegite. Ja loomulikult niisama vaadates tema karva peal, eks ole, neid tillukesi koldeid ei oleks võimalik näha. Ei näinud seda tädi Klava ei olnud võimalik neid näha, ei meie vetoarstil, ei minul mitte kellelegi. Loom tegelikult saatis meile mitte meelega sõnumid, hoides Ennast oma karja pilkude all väljapoole, eks ole, püüdes olla väljas karja tähelepanu väljast kuskil perifeerias, eks ole. Mitte mingil juhul ei tohi näidata, et sa ei ole ülivõimsas vormis, kui sa tahad olla juht. Pean debatte, palun tee seda karismaatilised, lausa lollusi ei maksa suust ajada loomulikult. Kuid ega see ikka suurt asja ei muuda. Kui sa ütled midagi niisugust ristikäik näiteks araabia maailmas, eks ole. Karismaatilised öeldud. Te teate, kus asub teletorn? Tead, no tuleb silmade ette see paik, eks ole, seal on teletorn suur ja võimas ja seal oli restorani ja mida seal kõik ei ole. Teletorni ees on suur kandiline, tõesti, suur bassein oli imekaunis, varajases septembrikuupäev, soe ja selge ja mina jalutasin sellesama kandilise, suure, sügava, nii palju vett tiigi serval ja siis ma nägin suurt otsiukest rohelist ritsikad, kes ei hüpanud, vaid sammus. Ikkagi basseini poole. Ta läks ennast uputama. Räägi veel enesetapust, loomariigis, eks ole, pole see mingi enesetapp selleks, et sooritada enesetappu. Sul peab olema kontseptuaalne mõtlemine. Peab olema surma ja tapmise. Ja loomulikult suitsiidiuni mõiste vajalikud sõnad ja sul peab olema vaba aega, et viia ennast seisundisse, kus teisiti tõesti ei saa, eks ole. Vabalt elavatel loomadel mitte midagi niisugust ei ole. Nii et see elukas läks ennast uputama, kuna mul oli aega, ma tegin temaga igasuguseid katseid, ma viisin ta mitme meetri kaugusele, lõpuks ma viisin ta paarikümne meetri kaugusele ja panin ta puu otsa nii kõrgele, kui ulatasin. Ja. Ei saanud hüpata, tal oli väga suur kõht ja kõhu sees oli umbes 32 sentimeetri pikkune uss uss, kes tõepoolest mõjutas selle looma käitumist, nii et ta läheks vette ja uputas ennast ära, sest vees Peab pulmajõhvuss, Wordius perekonnas. Väga tugev loom tai toidu valmikuna. Ta parasiteerib putukatel mardikate, aga mitte ainult Mardikatel, näete, roheline ritsikas sobis talle nagu selgus suurepäraselt. Ja tal on vaja vette minna, kui ta saab täiskasvanuks ja ta mõjutab oma peremehe käitumist. Nii. SEB, mis läheb, uputab ennast ära, on ta maipõrnikas ninasarvikpõrnikas, seda küll harva. Reeglina need on siis igasugused raipesööjad, loomulikult sõnnikumardikad. Ja loomulikult mõjutab, mõjutab väga huvitaval kombel parasiit siis oma peremehe käitumist. Kui te lubate, ma hetkeks tulen jälle tagasi päris jutu algusesse, kus oli meil tegelaseks, kellest rääkisime, vot seesama silma parasid diplozdamum. Noh, kui see on karpkala, siis on diplostumum spataatsee oma reeglina täiesti konkreetne liik, kelle lõppperemeheks on reeglina kajakas. Muidugi seesama parasiit, kes elab kala silmas, mõjutab kalanägemist. Aga idee pimedaks. Ta ei ole sellest huvitatud. Kalanägemine on loomulikult mõjutatud moonutatud kuid kala ei ole pime. Parasid on väga huvitatud sellest, et kala näeks valgust, aga näeks puudulikult. Ja seesama kala keskpäeval, millal veelinnud on aktiivsed ja kajakad tahavad süüa ja palju ja kalu eri liikidest ja kõiki ja kohe. Ja lendavad ja vaatavad, eks ole, vaat selliselt päeva ajal kala, kellel on nii palju neid parasiite silmas, eks ole, arvab, et on väga-väga-väga varajane hommik või et on juba päris päris hiline videvikutund, kohe tuleb ja käega läksid magama ja see kala läheb üles ja on äärmiselt hästi nähtav kajaka-le, kusjuures ise ta kajakad ei näe. Kaladel, kui silmad on korras, on väga hea nägemine teie kuldkalake. Kui tema akvaariumi ei ole ümmargune, kui on ümmargune, siis ta näeb maailmas muidugi väga-väga-väga kõverale. Kui on normaalne akvaarium, eks ole, siis ta näeb teid ja tunneb ära näost. Tuld Loljakaks looma, kellest ta teeb šašlõki ja teeb endale igasuguseid veste ja saapaid ja nii edasi. Loll, eks ole, ja ei karda ta kedagi ei ole, et tal on ükskõik, kas teda süüakse või mitte. Loomulikult see on jama, väga tark loom on lammas, väga tark loom on kala, kui nad on terved, kui nende haistmismeel kuulmismeel nägemismeel on tasemel, eks ole. Nii et parasiit mõjutab nägemisvõimed kallal, nii et tõenäolisus. Et just nimelt see kala satub kajaka alle makku hiljem siis ussid soontesse ja sealt siis edasi, eks ole. Ja soolides siis kajakal saavad nad suuküpseks, peavad pulma, Nadon hermafrodiit, okei, kaks tükki saavad kokku ja meil on tegelikult kaks isast ja kaks emast. Nii et produtseeritakse diplosto miilide puhul umbes 40000 muna. Loomulikult nendest munadest, kes satuvad väliskeskkonda edasi kaladeni jõuab kakskolm looma 40-st 1000-st, vähe sellest. Laius difilobotrievlatum on tegelikult küllaltki spetsiifiliselt just nimelt inimese parasid kuuemeetrine, selline elab been soolestikus ja elu jooksul ja ta võib elada üheksa, 10 aastat, ka toodab umbes üheksa ja pool miljardit onkosfääri muna, ütleme nii. Nendest edasi jõuavad reeglina üks koma natuke parasiite, mis tähendab jõuad edasi. Omakorda kasvab nii suureks, et hakkavad lapsi tegema. Laste laste järgi lapsi sul võib olla üheksa ja pool miljardit. Küsimus on sellest, kui paljud sinu üheksast ja poolest miljardist lapsest hakkab omakorda lapsi tegema. See on määrava tähtsusega küsimus ja parasiidid ja see asi on vägagi paigas. Loomulikult parasiidid mõjutavad oma peremeeste käitumist. Marutaud. Mida teeb see viirus ja seal parasiit Tabarasideerib kesknärvisüsteemi, mida ta teeb? Kõigepealt ta tõstab seksuaalsust ülivõimsalt, nii nagu Dracula puhul. Ja loomulikult ta tõstab agressiivsust, üldagressiivsust, puht füsioloogilist agressiivsust. See on käitumise muutus, mis tagab viirusele maksimaalsed levikud. Seksuaalses, eks ole, ja akonistilisus saavad siis intensifitseeritud peremees organismil, kes oma süljega levitab viirust kui hammustab kedagi. Ka tuberkuloos väga tõsine seksuaalse tõus on seotud tuberkuloosi inversiooniga. Selleks, et süüa peab tapma parasiit selleks, et söönuks saada, peab hoidma oma peremeest, manipuleerides tema bioloogiaga evolutsiooniliselt vanad peremees, parasiit, suhted reeglina on üsna tolerantsed, sest parasiidi jaoks ja see on põhimõtteline peremees on haneks, kes muneb kuldseid une kes on nii loll, et praeb sellise hane ära. Jah, mu sõbrad, parasiitide maailm on tõesti suur, lai, äärmiselt põnev. Ja muidugi parasiite leiame eluslooduses kõige lihtsamatest, nad on siis viirused, ei ole rakulise ehitusega, aga elu sellel planeedil on rakulise alusega number üks. Nii et viirused, see on nukleiinhape sellisest Prodiinidest, libiididest natukene safarile on seal ka sellises kestas, eks ole, see ei ole rakk, kuid nad on kõik raku parasiidid. Siis on loomulikult igasugused ainuraksed on parasitaarset, taimed, seened, loomulikult igasugused loomad ja tõepoolest parasiit, said liike. Me kohtame ka imetajate klassis, neid ei ole palju kolmest liigist vampiirid. Aga nad on päris vampiirid, nahkhiired loomulikult mitte. Need, kes teevad kliklik ja püüavad pakse liblikaid sügisel ei, Lõuna-Ameerikas, nendes muudes perekonnas on veel üks perekond, seal on üksainus liik. Nahkhiired, kes on tõelised vampiirid, nendel on spetsialiseeritud suu ja keel mida nad ajavad ringiks. Nii et nad saavad hästi palju verd juua ja loomulikult nende süljes on võimsad annesteetikumit, nii et ei ole tunda, kuidas ta hammustab. Mitte midagi ei ole tunda, tal on vaja olla pikalt, üle 10 minuti oma oma peremehe peale, sest ta võtab ta tangib seal verd mitu korda üle 10 korra rohkem, kui tal on endal vaja. Seda on väga raske saada, see on ohtlik vaheline parasiidikene, tema elu toitumiskäitumine on seotud hirmsate väljakutsete riskidega. Ja loomulikult nad elavad suurte kolooniatena ja igaüks, kes edukalt sai tankida hästi palju verd ja loomulikult nendel on süljes ja ka seedekulglas võimsad antiku vagu ländid võimsamad kui kaanidel. Ja nad siis toovad seda verd sinna koobastesse, kus on nende sõbrad ja sugulased oma last toidavad loomulikult, aga jagavad seda kõikide teistega. Niied, parasiit, ism ja obligaatne, eks ole. Ilma variandile Parasiit, hism, nii mõnelgi liigil, nagu näete, on ülitähtsaks sotsialiseerumise faktoriks. Mul oli plaanis tõmmata paralleele inimühiskonnaga. Natukene sellega mängisin siin. Aga jah, risti jääb järgmiseks korraks, kui me kunagi saame veel. Sest tegelikult sotsiaalsus ja parasiit ism on mõisted, mis on õige mitme liigi õige mitme evolutsioonilise arengutrendi puhul absoluutselt lahutamatult seotud. Sa pead hoidma parasiidid enda peal vaos. Sa pead olema parajalt puhas, muidu sa ei saa normaalselt tegutseda, Saisas söönuks. Sa reedad ennast, eks ole, avalikustad ennast kiskjatele, eks ole. Nii et väga tähtis sotsialiseerumise, konkreetse sotsiaalsuse vormi arengu evolutsioonis, eks ole, käigus väga tähtsaks faktoriks ülitähtsaks faktoriks on just nimelt parasiitide. No mitte just tõrje, vaid kontrollimine, grooming, kirpude otsimine teineteise peal, mis on eriti arenenud ja eriti tähtis loomadel, kellel on pikad rangluud järelikult laiad õlad ja laiad seljad, nii et kui pikk kael inimesel või mõnel päris afilisel Pärdiklaselu inimahvlased, kui pikk kael tal ka ei oleks ennast abaluude vahel kenasti puhtaks lakkuda ei saa mitte keegi kuningannat efertiidiga, mitte. Ometi tal on selline kael nii sõbra abi ja see on ülitähtis moment just nimelt sotsiaalsuse vormide arengus. Ma saavutan kontakti. Ma saadan talle õhu musikesi. Nüüd on selge, millest jutt, eks ole mida see tähendab, ütleme jutumärkides muidugi päris keel on ainult inimesel olemas kontseptuaalne, kontseptuaalse mõtlemisega seotud otseselt, aga mida see tähendab, ütleme jutumärkides ahvide keeles, kusjuures sellest saavad suurepäraselt aruga mangustid teised Seltsingulised. Ma tegin huuled märjaks, ma olen praegu võimeline kõik kirbud ja täid ja teised loomad, kes sinu peal on kinni püüdma. Lubama, siin puhastan, see ettepanek rahustab, see tõepoolest tasakaalustab ja viib kontakti olukorda, eks ole, heale koostööd tasandile. Ja see tekitab usaldust reeglina nii, et kõik pinged saab maandada ja seal otse parasitoloogiast ja loomade ohvert käitumise valdkonnast. Soovitus. Õigstressid kõik masendushood saab suurepäraselt rahuldada, kuna me kõik oleme sealt pärid, kus puhtuse saavutamine ja sõbra abi selles on ülisuure tähtsusega. Kõike seda saab maandada, kui te lähete õigeaegselt juuksurisse madena käisin. Kõneles zooloog Aleksei Turovski muusika Werner Hertzogi filmidest. Ülikool tänab koostöö eest Tallinna tudengipäevi ja kino sõprust. Saate panid kokku Kelly tüli ja Jaan Tootsen. Raadioteater 2011.