Ülikool. Geenid ei ole kohandatud või me ei ole kohastunud elama sellises keskkonnas, nagu me oleme ja teine asi on see, et me ei ole kohastunud elama üldse nii kaua. Ei koole. Geneetik Mait Metspalu kõneleb inimese geneetilisest varieeruvusest. Küsib. Tian Piirimäe, mina olen toimetaja Mart Zirnask. Mina olen Kristjan Piirimäe ja olen kutsunud siia esinema Mait Metspalu. Ma kutsusin teda juba ammu pool aastat tagasi. Seoses sellega, et ta tegeleb erinevate rahvaste päritolu uurimisega ja ma tahtsin kangesti, et Mait räägiks eestlaste päritolust, räägi ometigi, kust on eestlaselt pärit, aga tema, kes ta on täielik tippteadlane selles valdkonnas, kes avaldab täitsa mööda minnes ajakirjas Neitšev mis ongi bioloogide loodusteaduses kõige tüüpilisem ajakiri. Tema ütles, et ei tea eriti midagi, tõesti, kahjuks ei saa ma sulle midagi rääkida teiste kahe aasta pärast, et siis ma võib-olla midagi tean, et kus eestlased nagu pärit on, aga praegu ei tea tuhkagi. Aga mina käisin peale nagu uni, et siiski äkki midagigi teab. Nii et nüüd on ta siis tõesti kohal meie suureks õnneks anname siis sõra Eesti biokeskuse teadusdirektorile, Mait Metspalule. Sissejuhatus oli midagi sellist, mida oli kõht, on muidugi see sinu puhul see teadusharu, millega sa tegeled, uurid inimeste geneetilist päritolu, et kuhu sellega siis võiks välja jõuda ja mida ühiskonnale kasulikku sealt siis võiks lõpuks teada saada. Mõtlen selle peale, et meie haigused ja üldse meie olemine realiseerub meie geenide ja keskkonna koosmõjul aga see kuidasmoodi, see keetsile komponent tekib, tekib ainult läbi evolutsiooni läbi erinevate geenivariantide ellujäämise teiste suremise vastu, et mingil ajal on mingitki inimene, need edukad keskkond muutub ja nad kogu aeg on kahjulikult. Näiteks uurime palju Indiat ja kui me vaatame India vastsündinud, siis nad on küll üldiselt näiteks 700 grammi kergemad kui Euroopa keskmine aga nende absoluutne rasvasisaldus, kui nii võib öelda, on sama. Ehk et siin võib spekuleerida, kuna seal on rahvaarvu olnud pidevalt palju suurem kui teistes piirkondades siis looduslik valik on seal natukene suurema jõuga. Ja meil on rasked tingimused, siis rohkem rasva sündides võiks anda eelise ellujäämisel. Täna on see suurenenud risk diabeedile. Indias on diabeedi diagnoosi keskel, iga on soli näiteks seitse aastat noorem kui viis aastat vähem kui näiteks Euroopas. Et see, millised geenivariandid meil on ja kuidas nad nii-öelda meie haigustesse panustavad, see on ühemõtteliselt kinni meie evolutsioonilises ajaloos ja see on praegult, ma arvan, selline nuhk, mille Al seda geneetilise varieeruvuse uurimist vaataks veel vähe. Meie geenid ei ole kohandatud või, või nendele me ei ole kohastunud elama sellises keskkonnas, nagu me elame. Ja teine asi on see, et meil on kohastunud elama üldse nii kaua mõtlema selle peale, et meie Repasotiiniga, mille jooksul meil on populatsiooni keskmise enamus järgmise saadud ja need juba kannavad kaela, siis evolutsioonilises mõttes on väga vähe valikusurvet hoida inimeste haigustest, mis saabuvad pärast seda. Muuseas, see India beebi nii rasvased on, tekitab kurja mõtte tekkidele midagi muud ei ole kõvasti vähem. Äkki eks aju vähem või midagi sellist. Ja seal tekib oma korra mõte, et kas te saate vabalt teha oma teadust või on mingisugused poliitilised segamisel või vastupidi soodustamise teel. Noh, kuidas ma ütlen, tähendab Weil populatsioonid erinevad erinevate tunnuste poolest aga see, kas mõni neist tunnustest on tänapäeva ühiskonnas levinud eetikanormide järgi selline, mille Fageeruvus ei ole lubatud sedasama käigus, ei küsi. Nüüd kas seda kõike on võimalik uurida rahulikult tegelikult ilmselt enamust ikkagi on üsna rahulikult võimalik. Vähemalt imikut rasvasisaldus on poliitiliselt tõesti korrektne, selline uurimissuund. Jah tundub küll. Aga tõepoolest, me oleme selles mõttes nagu portsu otsa sattunud teema inimese geneetiline varieeruvus on selline, millest saaks kokku panna pikemat sorti loengusarja, mille lõppedes, kui sa ütleme, et kestab tükeldaks kolm kuud, tuleks juba midagi ülevaate, sellepärast et sa teadussuund tõesti areneb ülima kiirusega. Eestlastest ma natukene räägin siis ka nii palju, kui me ei tea, aga võib-olla alguseks üritaks visualiseerida seda, kus siis täna ollakse. Ja üks ma arvan, suhteliselt selline adekvaatne metafoor on geograafide vallast, sellepärast ma ise bakalaureuse tasemel olen ka Geographaks. Et teevad geograafid, viskavad aeg-ajalt all isekeskis, et teeks õige sellise kaardi, mille mõõtkava on üks-ühele. Et siis ei peaks midagi välja jätma, kõik oleks hästi peal, seal mingi konks on selles, eks ole, et see koht on meil natuuras juba olemas. Aga geneetikas oleme nii-öelda üldiselt jõudmas samasse faasi umbes 10 aastat tagasi sekveneeriti esimene inimese täis genoom, õigemini signeeritud genoomi etalon sest et see oli umbes 75 protsendi ulatuses üks inimene muidugi, ja ülejäänud osa oli seal materjali 10-st inimesest umbes siis pärast seda on vääramatu jõuga ollakse liikumas siis selles suunas täiesti massiliselt sekveneeri ta jäljendada siis üksikuid personaalseid genoome tõenäoliselt ei ole pääsu sellest, et et noh, mingisuguse aja pärast muutub täiesti rutiinseks, et enne veel, kui inimene sünnib, on, on tema genoom juba nõnda siidiplaadi peal, mida siis enam ei ole, aga mälupulga peal voolamas. Ja see analoogia ja metafoor geograafiaga on selles mõttes muidugi vähe aega, et et see on nüüd see üks ühele, siis maakaart, mis meil siis natuuras olemas andmeid, millega ei ole tegelikult midagi peale hakata. Kuna selleks, et sellest aru saada, tuleb teha nii-öelda suur hulk teemakaart, et vähendada, suurendada mõõtkava. Ühesõnaga, teha palju uurimusi. Aga täna me oleme situatsioonis, kus kohas täiesti plahvatuslikult kasvab siis täiesti sekvineeritud genoomide hulk ja siin ma olen, aasta alguses oli ajakirjanike korraldas sellise küsitluse, et küsis nendele teadaolevalt sekveneerimisega tegelevate keskuste käest, et kui palju need keskuse tagavad, et aasta selle aasta lõpuks on siis inimese genoome sekveneeritud ja see number oli minu arust umbes 15000. Kui nüüd üks inimese genoom on sekveneeritud ja see välja printida, siis mitu lehekülge saab või kui palju see umbes on? Inimese genoomis, eks ole, on meil kolm miljardit tähte ja kui eks ole, mis seal siis nüüd arvutada, et kui meil on kolme tähte, ütleme ühe tähesuurus on, ma ei tea, viis millimeetrit siis pika rea saab 15 miljardit. Millimeetrit ehk siis 15000 kilomeetrit. See on selles mõttes päris hea, eks ole, just nimelt seal üks-ühele Magaadiga selle prindid välja siis selle noh, selles mõttes mitte midagi peale hakata, sa pead seda nii-öelda analüüsima, ilma välja remontimata. Ühesõnaga, ma ei hakka päris kuskilt väga algusest pihta, aga ütleme niisugune paarkümmend aastat tagasi läks väga hoogu nii-öelda selliste genoomi osade varieeruvuse, globaalse varieeruvuse uurimine, mis mis olid lihtsad uurida ja lihtsad seletada. Need on siis inimese mittu, mundri genoom ja y kromosoom. Meid eristab ülejäänud genoomist mitu asja, aga esimese näiteks see, et kas sa oled, mitu korda on neil rakkudes, eks ole, selline organell, millel on oma genoom, kunagi oli ta täiesti eraldi organism, aga endosümbioosi käigus on saantamastesse eKrotoloogianell. Tal on väga väike oma genoom. Meil on 16000 tähtajaks, kogu genoom on meil kolm miljardit tähte 16000 ja tema tagandub ajult emaliinis selles mõttes, et meil kõigil nii poistele kui tüdrukutele on mitu muidugi olemas, aga tähendab poiste mitu kondid jäävad ainult neile endale ja, ja tüdrukud annavad mitu kondekaid edasi järgnevasse põlve. Y-kromosoomiga on vastupidi, taganduva lisaliinis. Ja teine asi, mis on oluline, on see, et, et kumbki neist süsteemidest ei kombineeri. Et kui meil kogu ülejäänud genoom võetakse ema ja isa genoomi lõigatakse juppideks, pannakse Jaaglases uuesti kokku siis need kaks genoomi osa päranduvad ühes tükis. Kuna need muteeruvad, olgu teil kopeeritakse, siis juhtub vigu, ehk tekivad mutatsioonid, muutused ja need siis, eks ole, pühandavad edasi ja muudkui nii-öelda kumuleeruvad ja seetõttu on võimalik väga lihtsa vaevaga rekonstrueerida mutatsioonide tekkimise ajalugu ehk konstrueerida filomeetrile puu, mis ongi kujutatav tõesti nii-öelda puuna, kus meil on tüvi ja siis see Haagna Pedasi okstaks. Ja kui nüüd neid katseid hakati tegema, siis üsna kohe ilmnes selline tõsiasi, et suurem osa varieerumisest ütleme selle puu siis nii-öelda tüve kõige lähemad rahud on esindatud Aafrikas, et kõik see, mis on Aafrikast väljaspool on tegelikult kujutame ette sellist tavalist puud siis ühe suhteliselt ladva lähedal ühe väiksema oksa, kaks väikest, nii-öelda ala maksa või haru haukest ja Y-kromosoomiga on, on täpselt sama lugu sellest. No see on ühesõnaga väga-väga võimas argument ütlemaks, et kõik täiesti oleme Aafrikast pärit. Vähemasti meie, mitte Wonder ja, ja kromosoom Aafrikast pärit. Ja hoogsalt, eks ole, edasi minnes on võimalik siis rekonstrueerida kontinentaalset populatsioon, filomeetriline puu, mida detailsemaks me lähme, mida väiksemaid erinevusi me tahame näha, seda keerulisemaks läheb, ütleme, et kui vaatame Euraasia, siis Lääne-Aasia Lõuna-Aasia, et mind ja, ja idas eristuvad väga hästi, kui me tahame eristuda näiteks eestlasi ja lätlasi või me teeme sellise kolmnurga, et neil on soome-ugri keelt rääkivad eestlased ja näiteks ütleme, marid ja paneme kolmandaks, lätlased, siis me oleme juba läheb juba keerulisemaks. Nüüd jõuamegi siis nende kahesüsteem, mida viimased 20 aastat on palju uuritud, nende puudusteni. Nimelt need on esiteks, nad on väga väikesed seal mitu korda üheksa, 16000 tähtajaliselt, nendes sisaldub väga vähe informatsiooni. Ja tänu sellele, et seal putikat kombinatsioon on nende filogograafioson juhusele suur roll. Ja selle tõttu ta rõdult kogu ülejäänud genoomi saanud väga palju rohkem informatsiooni selle kohta on, ütleme, selline ja võrdlus on, kui me mõtleme genoloogide peale, saame vaadata nii-öelda ajas tagasi, ütleme viis põlvkonda tagasi, kes oli meie esivanem. Näiteks minu isapoolne suguvõsa on üks meie sugulane uurinud ja ja seal on, mul on esivanem nimega Rägavere siin. Aga kui palju ta tegelikult on minu esivanem ta sõelas mingisugune 1700 millegagi seal, eks ole. Ja, ja kui me nii-öelda arvutame tagasi, kui palju tema genoomi, kui palju minu genoomist on tema käest saadud, see on 0,2 protsenti. Mul on küll tema käest saadud mõningaste muutustega kogu y kromosoom või ütleme siis nii-öelda see y-kromosoomi Osamise Komineerumis moodustab enamusele kasvanud kromosoomi aga ülejäänud genoomist häält väga väike osa. Aga noh, nii-öelda geoloogimates, eks ole, ta on minu nii-öelda esiisa ja see seesama puudus, mis on geoloogias, on K Y-kromosoomi mitu mandri uurimisel, et need tulemused ütlevad väga palju nagu populatsiooni tasemel, aga indiviidi tasemel nad kirjeldavad mind väga vähe. Põigates nüüd esimest korda siis eestlaste juurde siis eestlaste puhul on, illustreerib ühtpidi ja teistpidi võimalus, nimelt tihtipeale juhtub niimoodi emaliinid mitu korda, isa liinid, Y-kromosoom ei räägi sama juttu meile, eks markantne näide on need Indiast, kus meil on Indias on neli suurt keelerühma, üks neist on austraalia seal alamult mulda keeled ja seal on palju rahvaid, kes kirjeldas, räägivad ja kui me vaatame nende emaliine, siis need on täiesti tavalised india emaliinid. Kui vaatame nende isoliine, siis neil on 60 protsenti Kagu-Aasiast, Briety Salin, analoogne situatsioon eestlastega, kui me võtame emaliinid suurema, siis piirkonnatleme Uuralites ja sealt edasi siis me näeme, et emaliinide jaotus korreleerub väga hästi geograafiaga ja nii-öelda, kui ma pole ühe nullpunkti Rootsi ja teise nullpunkt Kamtšatka poolsaarele siis mööda Euroopa põhjaosa ja Siberit liikudes meil on peaaegu finaarne sõltuvus rahvast on siis Ida-Aasia ja Lääne-Euraasia emalini tüüpide vahekorras sõltumata sellest, mis keeli keegi räägib. Aga jää kromosoomi on üks siis IF kromosoomi variant, mis on selgelt Ida-Aasia öelda tekkega ja päritoluga mille sagedus on väga kõrge kogu Põhja-Siberis, kuni haagise ulatub uurilasteni ja meile siin ja samuti tuleks eestlastel on selle variandi sagedus umbes umbes kolmandik sedasama sagega lätlaste, leedulastel veel sagedamini soomlastel. Aga väga järsk piir on leedulaste ja poolakate vahel ja ta meie ja soomlaste ja rootslaste vahel, kellel juba sõda Ida-Aasiast pärit. Y-kromosoomivarianti ei ole praktiliselt üldse või on väga vähe. Ja me näeme, et see on umbes samasugune juhtum nagu minul väga-väga Siimuga, et kogu genoomist me ei näe eestlastel näiteks peaaegu üldse Ida-Aasia, ütleme siis Siberi geenivariante. Samas, eks ole, kolmandik meie isaliinide tiigist on väga selgelt Ida-Aasia alamhulgast. Kas on loogiline oletada, et Y-kromosoom rohkem rannanud, sellepärast et mehed rändavad rohkem kui naised. Neid erinevaid noorume, kuidas geenid liiguvad, on võimalik tuvastada erinevaid, aga üldiselt kui me kujutame ette kee liikumist läbi, ütleme mingisuguste sõja või vallutus või selliste retkede, siis kõlab johholoogilist, samas jällegi on ka võimalik. Teistpidi, eks ole, vaata, kui meil on mingisugune patriarhaalne piirkond, kus on selline ühiskond, kus võib olla täiesti vastupidi. Aga kui nüüd oletada näiteks, et on ikka patriarhaalne süsteem ja, ja mehed käivad vallutamas kauplemas ja nii edasi ja, ja nad siis levitavad oma geene, siis aga naised on peamiselt paiksed, kui selline mudel nagu võiks töötada, siis võiks see pigem on see üldiselt levinud, võiks oletada seda, et, et meie populatsioonis Y-kromosoom hästi heterogeenne, pärit paljudes kohtades aga mitu Kondriaalne DNA see nagu suht homo geen, et ei ole võib-olla nii palju kohtadest pärit. Tähendab, seal üldiselt mitte, korreleerub geograafiaga väga hästi, et tõesti ei ole ka oluline, mis keelt sa räägid, aga tähtis on see, et kes on su naabrid, aga Y-kromosoomi puhul ta ei ole, selles mõttes? Ei pruugi olla ei pea Lopageeruvam sellepärast, et, et kui tuleb uus laine vallutajaid, siis eelnevalt olnud Eedeegaanides väheneb. Ühesõnaga, jõudsime sinnamaani, et mehed ja, või vabandust, Y-kromosoom ja mitu Kondriaale DNA natukene erinevates kohtades pärit ja päris keeruline on, on ikkagi välja selgitada, kust siis põhiosa eestlastest pärit on, eks ole. Tõepoolest, meil on võimalik, eks ole, minna nii-öelda lõpuni ja sekvideerida kõik inimesed otsast lõpuni ära, aga täna veel seda ei ole tehtud, täname, vaatame rutiinselt, et umbes näiteks poolt miljonit tähte siis näiteks inimese genoomis tuhandetel inimestel, kest, eestlastelegi geenivaramus on vaadatud umbes 10-l 1000-l inimesel pool miljonit kohta, need vaadatud siis nende andmete pealt ütleme, Eesti sees me näeme, erinevused lõuna- ja Põhja-Eesti eristuvad, aga me tahame küsida indiviidi tasemel üks inimene siis siis me ei saa kindlalt öelda, et ta on põhja-lõuna Eestist. Aga kui me vaatame, siis nüüd ütleme, trahvid võrrelda, siis noh, võtame näiteks soome-ugri teemas, võtame ungarlased ja nende lähimad keele naabrilt handis mansid siis seal on ta peale keele ikkagi nagu väga suurt ühisosa. Näed, ungarlased näevad kriitiliselt välja väga keskmised keskeurooplased. Samas kui ainult seal mansidel on ilusti näha nii-öelda Ida-Aasia, kui spetsiifilmuts, siberi, siis geenivariandid. Ja kui me võtame eestlased, siis samuti. Me oleme sarnasemad oma naabritele, olenevalt sellest, mis keeli räägivad. Lätlased on väga sarnased soomlased, samuti. Kuidas on aru saadud näiteks slaavlaste päritolust, liikumisest? See on, eks ole teada, et nad ta liikunud Põhja-Venemaale ikkagi suhteliselt noh, nüüd hiljuti, et nende ennem neid elasid seal, need, kes panid Moskvale nimeks Moskva. Olid siis soomeugrilased, nii nagu nad on siiamaani sinna nii-öelda laiguti elama jäänud pepsad, valjad ja edasikommid, marid, venelaste, ütleme siis, soome-ugri substraat on väga tugev. Sellest jutustasin, enne jäi mulje, et see soomeugrilaste nagu eraldiseisvus ütleme, indoeurooplastest või kuidas, kuidas iganes neid nimetatakse. Et see seisneb ainult keeles ja siis geneetilist erinevust, nagu ei olegi vä. Y-kromosoom, mis nii-öelda osaliselt on, et lätlased üks kolmandik lihtsalt eestlaste üks kolmandik soomlastele sedasama variant tegelikult 60 protsenti, aga mahide komidel ja sellistel on kõigub kuskil seal 20 40 protsendi vahel. Aga lihtsalt selle järgi on lätlased ja leedulased sama head summugevased kui meie. Aga kui me vaatame googenumi tasemel nende piirkondadega, nagu ma seletasin, mis meil praegu on siis tõepoolest ungarlaste ja hantide-manside ühisosa on küll ainult keeles. Kui me räägime nii-öelda populatsioonide vahelistest erinevustest, siis tegelikult on kõige olulisem meeles pead hoopis seda, et et kaugelt suurem osa Marieeruvusest, mis inimeses kui liigis on ei ole mitte see varieeruvus, mis eristab populatsioone vaid see, mis eristab inimesi. See on selline sanan lauset, millega me vaatame, tekib see küsimus, et kas inimesed saavad sellest aru. Kui me käime ringi, siis me tõesti näeme, me seal vaata peale, me saame kohe öelda toimet, tema on, eks ole, Aasiast ja, ja tema Indiast ja ei ole, ei ole probleemi. Kõik on aru saada, sest et lihtsalt osa neid tunnuseid, mis on meis kui liigis varieeruvad see osa, mis eristab kõppe on kogu vägevusest väga väike osa. Küsiks kohe, mille poolest siis eestlased erinevad geneetiliselt ja sealt edasi feotüüpiliselt teistest rahvastest, et ma saan aru, et erinevused on väiksed, ammilisatsiooned erinevust? Need andmed, mida, mis meil täna olemas on ja mida me uurime, on nagu ma ütlesin, me vaatame umbes poolt miljonit kohta genoomis. Kui me võtame kaks suvalist inimest, siis nad erinevad umbes 10-l 15-l miljonil miljonis kohas genoomist enamus erinevusest mitte ei ole lihtsalt nii-öelda tähe erinevust, et ühel on Aadi sellel teekongress positsioonis vaid et suurem osa erinevusi tuleb pisikestest sisse koopia arvu erinevustest, et neil on mingid lühemad pikemad genoomi jupid, mida on siis ühe inimese kaks koopiat, kaks samasugust juppi järjest, teisel on kolm, kolmandal üks. Ja need andmed, mida me täna uurime, need on need väljavalitud genoomist on nähtud, et need positsioonid on varieeruvad ja paratamatult on siis niimoodi, et need positsioonid, mis praegu on nendes geotüüpiseerimis paneelidest näiteks pool miljonit, seal on sellised, mis on tegelikult populatsioonis väga sagedased. Vähemalt viielt protsendil läänega kaaslastest on varieeruvad. Ja siit tuleb nüüd see meie probleem, et nii sagedaste siis variantide hulgas selliseid, mis nii-öelda ilusasti eristaks nii lähedasi, populatsioone või nii hiljuti siis lahkelt populatsioon, nagu on Euroopa populatsioonid on raske. Leida üks teema, mida me ei ole puutunud, mis on päris ka oluline on, on vana DNA uurimised. Et kui me tahame teada, mis toimus vanasti, siis aeg-ajalt õnnestub leida mõni vana või, või väga vana Kont juuksesalk, kust on võimalik eraldada siis Teeennoogele, mis millised erinevused siis konkreetselt sellel ammu surnud inimesel olid siiani Euroopas igivana probleem, et kui Euroopa asustatud umbes 40000 aastat tagasi esmakordselt siis anatoomiliselt moodsa inimese poolt ja siis järgmine väga oluline moment oli meil, eks ole, ja, ja maximum, eks ole, mis umbes 20000 aastat tagasi ja siis hiljem, eks ole, meil on põllumajanduse levik Lähis-Idast Euroopasse ja küsimus on, et kui palju siis näiteks põllumajanduse levik tõi kaasa Lähis-Idast uusi geene tunnust, kas levis, kultuur, levis, levisid inimesed, räägime umbes seitse kuni 10000 aastat aastast sündmustest, eks ole, siis siis siin on teinekord vanad Eeenna juba täitsa abiks mööda toona levinud Magene põllumajanduskülad külade asulate, ütleme siis jada kaupa on õnnestunud seal eraldada DNA ooperis mitmetelt inimestelt ja esmased tulemused on näidanud, et ega et need geenivariandid, mis need, mis emal geenidel, varjendit, mis neil olid. Need täna Euroopas. Sagedased ei ole, et kas migreerumine Euroopas jääaeg ja, ja põlluharimine karjakasvatus on oluliselt meie geene muutunud. Jääaja maksimumi ütleme siis, kui meil siin, eks seal oli kaks kilomeetri tead, või siis juhtus see, et mida inimesed, aga ka muud karvased ja sulelised kogunesid kohtadesse, mida, mida kutsutakse Fungimetaks kohtadesse, kus kohas oli parem ellu jääda, üks neist oli tänapäeva Lõuna-Prantsusmaa Hispaania ja teine paistab olema lõuna Ukraina. Ja tõenäoliselt oli ka Põhja-Itaalia ja, ja Balkani piirkonnas ka sellised foorumid ja kui nii-öelda jää ära läks, siis nendest piirkondadest, sisuliselt see toimus Europa taasasustamine. Ja loomulikult selline siis ajalugu jätab geenidele sellise tekitab pudelikaela efekti, et inimesi Pallas sellel perioodil vähem jääb alles ka vähem geenivariante. Ja hiljem, kui toimub uuesti populatsiooni suuruse kasv, tekib palju uusi variante lähtuvalt nendest alles jäänud variantidest. Kaasaja meditsiin võimaldab seda, et haigust tekitavad geenid järjest kanduvad edasi mis tähendab, et looduslik valik ei saa enam nii palju võimalust, nagu ta iidsetel aegadel. Kuidas teie näete, et kas kaasa meditsiin nuhib lõpetada ära evolutsiooniteooria klassikalises mõttes et kas looduslikul valikul ei ole enam varsti võimu? Siis ma arvan, seda muret väga ei ole, selle päästad, esiteks on mitu erinevat nii-öelda valiku ütleme siis, vorm üheks näiteks on, eks ole, see on vist vähemalt 900 ellujäämisvalik, aga on ka suguline valikus, ei käi valik selle järgi, et kes selle vaid kes leiab paarilise ja kui hea paarilise või siis kui mitu. Ja see võitlus ja nii-öelda valimine käib väga kõvasti edasi ja see vot see jääb meil igasuguseid huvitavaid tunnuseid nagu paabulindudel saba. Aga samas ega selline ellujäämisvalikega see ka. Aga loomulikult tõesti on nõrgenenud, näiteks kui me võtame imikute ellujäämise vastasime ellujäämise sünnikaalu järgi siis tõepoolest seal on, ütleme sellistes arenenud riikides nagu Jaapan ja nii edasi seal näidatud, et tõepoolest valik selles konkreetses lõigus on, on nii-öelda praktiliselt lakkamas. Aga Ma arvan, et olulisem on meie probleemidel ikkagi just see, et me oleme kohastunud teistele tingimustele. Kui see nüüd meditsiin neid siis liiga palju ellu äratada. Minule endale paistab, et looduslik valik hoopiski on viimasel 10-l 1000-l aastal kiirenenud ja terasest veel kiireneb. Esiteks, kuna rahvaarv tohutult kasvanud, siis tekib putatsioone rohkem, millel on siis ka rohkem võimalusi järelikult kinnistada, järelikult saab evolutsioon kiirendaja tõenäoliselt ongi kiirenenud. Ja teiseks, kuna on väga palju muutunud valiku keskkond ehk siis tõesti keskkond, milles me elame siis survestab tohutult muudatustele inimese genoomi Pole ka põhjust arvata, et et ei toimu ellujäämisalast valikut, noh praegu me elame selles mõttes illusoorses ajas, et on mingisugune hetk, kus ei ole meheks, nälga, aga mulle paistab, et et viimastel aastatuhandetel just nälg olnud suurem valikutegur, kui see oli aegadel, kui rahvaarv ei kasvanud nii plahvatuslikult. Et rahvaarvu väga kiire kasvuga kaasneb just nimelt ka näljateel suur suremus ja meil on ilmselt tekkinud ka just nimelt kohastuvused viimastel aastatuhandetel, et sellele näljale vastu saada näiteks seesama laktoosi taluvus ja nii et pigem see inimliik nagu muutub veel suurema kiirusega, kuidas sulle tundub? Ja see, et Urmas populatsioonis on looduslik valik nii-öelda suurema jõuga, see on populatsioonigeneetika fraktsioon, jah, aga ma sellega seal nagu, nagu ikka, sinu poolt muidugi provokatiivne aalsed nälg tekkinud, nüüd suhteliselt viimasel ajal ma ütleksin, et äkki, miks te tahate teistpidi, et siis nii-öelda viimasel ajal siin mõned kümned tuhanded või ütleme, mõned tuhanded aastad on aeg-ajalt perioode, kus ei ole nälga, aga enne seda ei Cornell. Nii suurt hulka näljahädalisi meie planeedil täna pole kunagi olnud. Aga see on puhas demagoogia. Hüpoteetiline küsimus, et kas homo sapiens võiks olla mõnele liigile ellaseks ja kui, siis milline see milline liik võiks olla, et kas selle üle tänapäeval üldse mõeldakse või on see ikkagi ulme valdkonda? Liikidesse saate, tekib probleem ka see probleem, et mis asi on liik ja kas me teame, kas need kaks kunagi elanud tegelast, kelle käest meil on täna kaks konti, et kas nad olid erinevast. Me oleme organiseerinud kondid, aga, aga see on alati ei pandud. Aga keeruline küsimus, et kas nad olid liigist või mitte, et see vaatame tagasi ajas, siis siis seda situatsiooni, kus kohas meil on üks liik. Pigem vist on olnud ikkagi rohkem neid aegu, kus kohas olnud mitu noh, näiteks, eks ole, ütleme 30 ütleme 40000 aastat tagasi või eks ole, minu käest saadavad aasta tagasi siis meil olid, eks olemas Andertaalid meie kui et eks ole, samal ajal Andaktuaaridega olid noh, on nagu nüüd hiljuti tuvastatud siis tööga ütlevas liig või ütleme siis liik midagi, tegutsetakse tiniisova inimeseks, leiti lihtsalt üks näppu luu, kust võeti DNA sõida sekvideerida ja selle käigus kogu see luu hävisin, seda rohkemalt kuhugi ei ole ja siis on meil veel, eks ole, floorese saajev kääbus. Et, et selles mõttes seda momenti, kus meil on ainult nii-öelda üks liik, inimesesarnaseid tegelasi on seal on pigem vähe aega olnud. Kui on mingisuguse liigi arvukuse ja siis asuala laienemine, toimub järsku Jäneda asulad on omavahel kuidagipidi eraldatud siis klassikaliselt on see jah, just nimelt liigiteke valgus, kus, kus siis ühel kontinendil tekib, eks ole, üks haamlikke, teisel teine, aga täna meil on see probleem, et meie maailm on nii-öelda oleks selle kokku kuivamas inimeste mõttes, et me, meil on tekkinud seal kontinentidel midagi, mida kutsutakse rassideks, kuigi nagu ma ütlesin, siis rõhuv enamus sellest varieeruvust, mis meil on, on indiviidide vaheline mittepopulatsioonide vaheline maailma väike, väikse läheb, muutub inimeste mõttes väiksemaks. Et kui me kunagi öeldakse Marsile lähme, võib-olla siis võiks arvata, et seal hakkab siis olema vähem läbikäimist. Sina uurid praegu inimeste geneetilist varieeruvust, noh, üle ilma. Vanasti, kui geene veel ei tuntud, siis uuriti nagu inimeste välimusliku varieerumust, et noh, mingites maades elavad tumedamalt ja pisemad inimesed mingites elavad suuremad ja valgemad, et noh, kas sa oskad öelda, kui palju need asjad korreleeruvad, et näiteks selle soome-ugri müüdi oleks saanud väga vabalt ka inimeste välimust vaadates ümber lükata, et kas selleks oli üldse vaja geene uuridagi uuriti siis kolju ehitust. Sellest tehti järeldusi inimese. Eks, seda uuritakse täna ka või noh, näiteks nahavärvist ja siis me ka meie mingisugused aparaadid, mis mõõdavad nahavärviga Me Indias käisime, käisin proove kogumas, siis mõtlesime kõigil, ka nahavärvi, kolmest kohast, tuuedest, nahavärvi, geneetikat käib üsna tõsine, ütleme just nimelt selle nii-öelda väljanägemise ja keede, nende seoste uurimine. Et kui lasta mingi robot peale kes nagu hindab inimeste välimust üle maailma, kas ta saaks umbes samad tulemused kui sina sadama geeniuuringutega. Et noh, need levikud varieeruvused. Ei tea sellepärast, et, et olgu väljas, kuskohas on toimunud mingi segunemine siis seotüübis, segunemine ei pruugi olla tuvastatav kui kahe tunnuse segunemine, vaid kui, mis on täiesti uus uut tüüpi tunnus. Aga ühesõnaga seda robotit on üsna keeruline välja õpetada. Ma arvaks küll jah, teisest küljest jällegi loomulikult, eks ole, kogu see nii-öelda kolju kuju ja, ja, ja juuste värv ja kõrvavahatüüp ja nii edasi. Eks see kõik on ju geenide poolt määratud, et põhimõtteliselt kui sa uurid, eks kolju kuju, siis ta tegelikult selle varieeruvust, eks ole, inimproportsioonides see tegelikult uurid geene lihtsalt läbi noh, nii-öelda tõlke jaapani keelt tõlgituna suahiili keelt. Mul tuli selle peale üks küsimus äkitselt pähe, kus ta ütles, et ta tindielanikke naha värvust kolmest kohast mõõtsite, et millest on tingitud Aafrika elanikke, selline ütleks minu arust väga üllatav omadus, et kuigi nad on nahavärvi, on meil ma ei tea, kui palju, kas nüüd kõigile, keda mina olen öelnud, et on peopesad heledad, jalatallad samuti, et mis on sellele evolutsiooniline põhjus? Kui ma siia tulin, siis ma mõtlesin, et üks vastus õudselt tahtsin öelda, sellepärast et ma arvan, et see illustreerib väga hästi nii-öelda teaduse eeliseid selliste teiste maailmakäsitluses, et ees, kus kohas nii-öelda on vaja kindlalt teada vastuseid ja, ja kuna tihti andmeid ei ole, siis, siis haput uskumine sellele küsimusele vastan lihtsalt ei tea. Inimese geneetilisest varieerumisest rääkisid geneetik Mait Metspalu ning Kristjan Piirimäe. Vestlus on salvestatud Tartus Tampere majas. Muusika, ansamblit, tainomit, vaikings. Saate panid kokku Külli tülitia, Mart Zirnask. Ööülikool tänab Eesti Kultuurkapitali raadioteater 2011.