Koole. Tänase raadio ööülikooli pealkiri on vanimast pärimusmuusikast india näital filosal Tristaksitra Joonas, kes on bambusflöödimängija ja India klassikalise muusika Meistri hariklast sat Sauraasia õpilane. Temaga vestleb näitleja ja lavastaja Peeter Volkonski. Jutuajamise avab muusik Jaak Johanson. Minu jaoks kogu keskkooli lõppu. Oli India klassikaline muusika on see, mis mind hoidis tasakaalus ja see kõik algas tegelikult Leo Normeti ja Peeter Volkonski tehtud India klassikalise muusikasaates sarjas maailma rahvaste muusikat või mistahes oli folk, võib sellest ise hiljem rääkida ja muidugi, et see kõik juba algas lasteaiast, biitlite ja Rolling Stonesi Citari tsitaatidega. Aga see tõsine huvi ja selle peale ma läksin poodi, ostsin kõik, mis oli india klassikalisest muusikast raekoja platsi poest saada. Seal oli tegelikult väga palju saada, sest väga huvitavaid festivali toimus Nõukogude liidus ja muu hulgas oli seal ka üks flöödiplaat, kus mängiti roogasid bambusflöödi peal. See oli mul väga lemmikplaat ja tagantjärgi on selgunud, et see oligi Krista, praegune õpetaja, kes siis oli juba väga tunnustatud meister ja käis Moskvas kuskil 73. aastal mingil suurel festivalil ja nagu tal kombeks, ühesõnaga ta lubas oma kontserte plaadistada ja neid niimoodi välja antud. Et sellised seosed, ütleme, et see idamaa tuleb meile kogu aeg lähemale ja kuidagi nagu tundub, et on aeg, et see ei oleks meie jaoks ainult eksootika ja ainult lõhnaküünlad ja ja ta ikka kipub veelse olema. Aga et nüüd, kus on noh, ikka mitmeid siitpoolt, mine, et kes on jõudnud väga lähedale ja väga tõsiselt mingitesse traditsioonidesse sisse jõudnud idamaad alati meie jaoks on olnud see suur teine juba enne Hesseni Schopen Howerit ja võib-olla algusest peale tsivilisatsioonilise olemegi sealt pärit. Et millal siis toimub see lahkuminek, mille pärast me praegu midagi käime sealt kogu aeg toomas, vot selliste mõtetega. Siis nüüd oleme. Aga mull. Selline ettepanek, teeksime niimoodi et ma püüaksin alustuseks rääkida, no üsna niimoodi lihtsalt Raagast, et mis asi see on. Ja siis küsin, kas on niimoodi sinu käest? Krista, sellepärast, et et ma tean ka ju niimoodi. Ma tean raamatutest ja ma tean niimoodi, et ma olen neid kuulanud. Aga ma ei ole ju neid ise mänginud. Võib niimodi. Ma arvan, see on väga hea mõte, sest mina tean neil ilmselt just vastupidisest kohast, et ma ei ole nende kohta eriti lugenud. Ma tean neid niipalju kui õpetaja mulle on neid mänginud ette ja nii palju, kui mõned isoland mänginud. Mis rooga siis on? Et mina olen saanud aru, et kõige lihtsam oleks öelda, et see on üks helirida aga mitte ainult. Kuna see helirida võib-olla tõusvas joones ühtepidi ja langevas joones, teistpidi teistsugune aga sinna juurde käivad ka igal Raagal oma reeglid. No näiteks, et kuidas ühe noodi pealt teise peale üle minna võib, kuidas ei või? See oleks nagu grammatika, nii et enam-vähem võiks võrrelda Raagat keelega. Raagad tuleb vallata täpselt samamoodi nagu keelt grammatika ja sõnavaraga ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Pluss käib ju valdamise hulka see, et kui sa mõnda keelt valdad, siis see tähendab ka seda, et sa oskad selles keeles nalja teha. Ja saad aru, kui selles keeles nalja tehakse. Näiteks sõnamängud ja nii edasi. Need on kaigas Raagas ju tegelikult olemas ja võib kuidagi nagu mingisugust paralleeli tuua. Mina olen kuulnud roogade võrdlemist rohkem mitte kui keelega kagu isiksusega, et iga Raagan isiksus nagu inimene, tal on oma iseloomujooned. Ja sa iseloom tulebki nendest nootidest küladest kokku. Ja see balanss, kuidas üks Raaga asusimegi muidugi selle kõige keerulisem osa juurde otse jutiga. Et millest see üks eraga koosneb, et kust tulevad näiteks, et ühte nooti mängitakse seal väga tugevalt, teis nooti ainult puudutatakse. Et see on väga sarnane inimese iseloomule, võib-olla temas on ühte iseloomujoont väga tugevalt teine ei väljendu nii selgelt ja kui sa inimest tunned läbi ja lõhki või läbi-lõhki, ei saa muidugi päris kedagi teist tunda. Ja tänu sellele ei saa raamat lõpuni läbi ja lõhki tundev iga kord, kui seda mängib, avalduvad uued avarused, uued uksed, kust jälle saab kuskile täitsa tundmatusse kohta, aga kus sa inimest ikkagi ära tunned, siis seal põhimõtteliselt oled vaba, selles Raagasse võid mängida väga erinevaid asju, sai välja selle Raaga piiridest. Ja vot ma olen kasutanud, kui ma siin Viljandis loenguid loen ja noored Nemad ei tea, ei marksistega Engel, sest enam mitte midagi. Ja ma pean neile meenutama või mitte meenutama, vaid lihtsalt, mis ma meenutan, nad ei tea, neil pole midagi meenutada marksismi. Lihtsalt neile ütlema, kuidas marksismi defineeriti vabadust vabadus on tunnetatud paratamatus. Ma kahtlen selle kasvõi kehtib nüüd ühiskonna pool. Aga vat Raaga puhul on see väga täpne. Sa võid teha kõik, mis sa tahad, selle Raaga piirides. Aga seal sa oled täiesti vaba. Aga seda ainult juhul, kui sa tead neid piire ja loomulikult, nii kui see piir ei tea, nii ongi kaos. Loomulikult etiketti võib rikkuda ainult see, kes tunneb etiketti, muidu on tegemist lihtsalt kasvatamatu ja ebaviisakusega. Nüüd selline asi, et ööpäev on jaotatud kolme tunnisteks tsükliteks endias ja iga selle kolmetunnise osa jooksul võib mängida kindlaid roogasid. Miks? Sellepärast? Ja asi on selles nii palju, kui ma tean, et inimese organismis on kolm niisugust elementi, mis kordamööda on ülekaalus, valitsevad vastava kolmetunnise perioodi jooksul ja need on õhk, sapp ja lima. Ja kui sa mängid ikka sapile lima muusikat, siis läheb paigast ära. Olen muuseas seda ise tundnud. Ma ei tea, mis oli, igatahes ma ei tea, mille muusikat mille ajal kuulasin. Aga hulle kohe lõin tohutu nohu pärast. Ühesõnaga läks, läks. Ei olnud hea olla. Kui palju sellest praegu Indias kinni peetakse? Seda oli oli varemalt isegi niimoodi, et aastaaegade järgi kas ikkagi üritatakse või. Kui palju olen mina oma õpetajast aru saanud, sellega on niimoodi, et ega kas Raagat valel ajal mängid, siis eraga ei avaldu. Ilmselt see, mis need sapi niimoodi paigast ära lõi, selle plaadi pealtkuulatud raga mullaks lahti. Aga et kui sa nagu päriselt mängima hakkad, siis need Raagad on tõesti väga palju seotud loodusega enda ümber või sellega, et, et see, kes mängib, on pigem nagu instrument ja see muusika tuleb läbi sinu. Ja kui sa kutsud Üheraaga välja, noh, et sa võtad need esimesed noodid ja palud tal ilmuda, sa võtad näiteks õhtul ette hommiku Raagasis õhtu meeleolu on niivõrd teine või hommik on ju selline rahulik inimene, kaks on selline selgus päeval kisub kõik väga kiireks udinaks, seal nagu väga ei saa enam väga sihukest selget rahu hoida ja õhtuks jõuab kätte selline küpse tarkuse aeg, mida jälle hommikul ei ole veel. Ja samamoodi on ka aastaaegade roogade vihmaperioodide Raagad on sellised hästi madalate veerandtoonidega ja hoopis selliste teiste värvidega, et neid ei saa kuival ajal mitte kuidagi mängida. Sellest peetakse ikka, kes ikka siuksed tõsised traditsiooni järgijaid peetakse sellest väga tugevalt kinni. Aga ütleme, kui ta on mujal maailmas, kus ei ole mitte vihmaperioode kuiv periood, vaid on polaaröö ja polaar Jah, just seda siin minagi mängin, viimased pool aastat saab ikka kesksiin Eestis mängida, et teisel pool aastat keskpäeva ära, aga ei mõjuta, sest mina olen küsinud oma õpetaja käest, aga nüüd meil on siin palju lund, et mis ma siis teen. Et ma ei ole nagu nende vihmaperioodi Raagadeni ma ei olegi neid kunagi mänginud, sest et ma ei ole sattunud Indiasse sellel ajal, kuigi ma olen käinud seal viimased. Mul on üks, 10 aastat iga aasta paar kuud seal olnud, aga alati sellisel perioodil mõtlesin just vahetult peale vihma või enne vihmaperioodi, et ma ei ole, satun sellel ajal ja tänu sellele ma ei olegi saanud õppida neid vihmaperioodi roogasid, siis ma olen ikka palunud oma õpetaja käest, et kas meil oleks midagi, mida me siin Eestis. Et meil on siin lumi. Siis ta ütleb, et ikka mõtled selle peale veel. Osata suudab meenutada või leida sellise Aga no muidugi, tänapäeval on ju see peamiselt see probleem, et tegevus toimub kontserditel ja kontserdid on õhtuti ära kadumas, sellised festivalid, mida hoiti nädal aega järjest 24 tundi, kus tõesti mängiti läbi neid kõiki neid erinevaid päevaaegasid ja kus Raagad sujuvalt Läksid ühelt rahvalt teisele, et tänapäeval on inimestel ka Indias järjest vähem aega ja siis on tõesti see tendents tugev, et noored mängijad tahavad vahetevahel ka näidata oskusi teistest päevaperioodidest, kui ainult õhtustest roogadest valitakse, neid päevaroogasid ka kontsertkava. Aga vaata, sa nüüd rääkisid see traga avanemine. Ja need erinevad tunded aga on üks niisugune praaga tähendab ju ka. Kas tähendab ka värvus. Jah ta tähendab, nagu koloruste maininud, ütlevad nad selle kohta mis oleks nagu meeleolu värvus või mitte, see värv, mis füüsiliselt seina peal või kuskil näeme see, et kui sa seda kuulad, seda värvid, su meeleolu, ta viib teatavasse meeleseisundisse. Minu jaoks on iga Raaga tõesti nagu pilt või nagu väga selgelt meeleolu ja ta on nagu teatud, ta on küll kombinatsioon võib-olla, või noh, jõuab ilmselt rassadeni ja kus need erinevad kirjeldatakse iga Raaga põhiroosat virazza tähendab siis seda maitset või seda emotsiooni. Aga kui ma seda praktiliselt mängin, siis see õpe toimub sellisel kujul, et ega õpetaja ei ütle mulle enne, need selles Raagas on nüüd siin on meil väga armastus ja siis on siin lõbusas näiteks ikkagi lihtsalt mängib mulle seda Raagat. Ja kui ma olen seda mitu-mitu korda kuulnud, siis ma tunnen ta lihtsalt ära. Et seda ei seletategi teoreetiliselt kunagi, eriti algusaegadel ma kippusin alati õpetaja juures olles küsima, et mis seal nüüd juhtus, mismoodi seda mängitakse, seda alati niimoodi mõnusalt muigas, ainult oli siuke, sa saad teada ja sellist seletamist ei toimugi just sellepärast, et me ei hakkaks mõtlema Raagat vaid et kui sa kuuled ja kui sa läbi kuulmise selle ära tunned siis aitas päriselt aru ja isegi on sellist asja kohanud vis paralleel tekkis mul Eestis olles või miks näiteks seal Lõuna-Eestis ei õpetata tüdrukutele naiste laule, neid hoitakse pigem eemal sellest, aga kui aeg kätte jõuab, nad on küpsed. Siis nad peavad neid laule teadma ja ei ole seda juttu, et keegi oleks kuskil, kuulati ukse taga pealt mindi sauna taha, harjutati ise. Et ei tohigi rääkida sellest, nii, kui sa selle nagu ära seletad, siis hakati seda mõtlema mängimise ajal, sa ei mängi enam seda, seda pilti sa ei kuule, seda enam, vaid sa mõtled või kuidagi inimene ei ole võimeline seda kahte asja korraga peaaegu tegema. Sellepärast nüüd traditsioonilise suuline traditsioon, üks väga kummaline asi, et et ega ma ei ole oma õpetaja käest ega midagi niimoodi teoreetiliselt uurida saanud. Ta alati ütleb alati rahulikult ja sellepärast võtaks õppe nii kaua aega. Neile öeldakse, et 13 aastat, siis sa oled algaja see 13 aastat oma õpetaja juures intensiivselt päevast päeva mänginud, siis sa oled algaja, siis sa võid nagu minna lavale ja ja võid esimese Raaga niimoodi mängida, et see kuulmise teel millegi õppimine on hoopis teine. Teine maailm täiesti. Millal tema õppima hakkas, kui vanalt? Minu õpetaja Sis hari pressatšeraaž ja tema lugu on selline, et ta sündis üldse mitte muusikute perekonda, vaid ta sündis maadleja perekonda ja ta harjutas kenast nagu isa traditsiooni jälgedes maadlejaks ja tal oli muusika väga keelatud. Aga tal suri ema ära, kui ta oli väga-väga noor, ta oli nelja aastane ja siis ta käis naabermajas, olid, olid muusikatunnid katusel ja kui isa oli tööl ja tegeles oma asjadega, seda käis salaja sealt laulmist õppimas, alguses siis ta kuulis kedagi, mängis flööti. Ja siis ta täitsa tõesti salaja õppis seda ikka siuksest 10 11 äkki selles eas. Ja tast sai väga-väga ruttu väga hea mängija, niimoodi teda kutsuti ala paadiraadiosse mängima. Sellel ajal oli Indias praegu ka Indias, ikkagi kui sa nagu raad leivale saatesse kutsutakse niukseks raadioartistiks, siis sa oled nagu kategooriat, seal on niisugused natuke nagu meil nõukogude lähki kategooriad A-kategooria veelkord, ta sai kohe A-kategooria mängijaks ja siis isa oli sunnitud sellega leppima. Ja siis ta läks väga noorelt ära kodust ja hakkas mängimas, ta sattus väga kiiresti Bombasse ja Hollywoodi, aga tal ei olnud otseselt õpetajad väga-väga kaua aega. Ja ta oli juba väga tuntud filmitööstuses, igal pool, aga toitis ikka seda päris õpetajat, flööti ei ole ju klassikalises indie muusikas ei ole ütleme, väga tunnustatud pill või siuksed, ikkasitaarid ja noh, laul ja eelkõige siis sitaaria, siis Tulasel Saroodia, suur pahaar ja kõike flööt on selline hiline ühineja, flööti peeti rohkem rahvapilliks ja otsisin talle väga-väga õpetajat, ta leidis, et ta tahaks õppida, annab punna, telli käest, kes on siis Babaolotinghani tütar, ravissonkari esimene naine ja Ali Akbar Khani õde ja ta läks tema ukse taha ja ta käis seal mitu aastat järjest nagu nad ei võtnud väga kergelt endale õpilasi. Ta oli erakuseisuses selleks hetkeks juba ja hoidis ennast tagasi rahva hulgast. Ja ta käis seal, mitu Vituaalsed annab Funa teavitustele, kas sa oled juba tuntud mängija, mis sa siia tuled, sa siit enam tahad? Ja lõpuks, et ennast tõestada, ta võttis flöödi muidugi mängisid nagu paremale poole, nagu kõik flöödimängijad tavaliselt mängisid, õhtis löödi teistpidi, ütles ma alustan nüüd algusest peale, ma ei tea mitte midagi. Ja selle peale annab unna teibi, võttis ta vastu ja siis ta hakkas algusest peale õppima. Muidugi ta on ise rääkinud, et tema suured õpetajad lindistuse kuulas väga palju lindistusi ja aga siis ta sai oma oma koolituse, said klassikalisi koolitusi, seal ju tegelikult on nagu nad viirust. Nii et üsna hilises eas. Aga kuidas sina sattusid siis maailma number üks praeguse aja banzuuri mängija õpilaseks? See on selline kummaline lugu, et siin Eestis toimus orient festival, ma ei tea, ilmselt toimub ikka veel kuskil Peeter Vähi korraldatud ja 99. aastal oli hari pressatšeuraaži kutsutud siia artistiks. Ja mina olin sellel ajal muusikaakadeemias tubli saksofoni õpilane ja parasjagu ka omadega natuke kriisis, mängisin hästi palju kaasaegset muusikat ja, ja kadus hakkas saba käest ära kaduma, et kus on muusika ja kus on, kus see kõik läheb. Ja ma mäletan väga selgelt, et minuni jõudis kuuldused, tuleb flöödimängija, mängib soolokontserti kolm tundi üksinda ja pausi ei ole. Teen pausi, ei ole. Improviseerid kolm tundi üksinda pausi ei ole, mõtlesin seda, ma pean kuulma. Ja nii ma läksin sinna Estonia teatrisse, Estonia teatri suures saalis läksin sinna kohale ja need kolm tundi olid minu elu kõige lühemad kolm tundi seal hakkas nagu viis minutit, ma mäletan, et mul oli suuliselt lahti selle kõik läbi ja siis ma mõtlesin, et mis asi see nüüd oli. Siis ma ronisin sellest lummuses lava taha ja sain temaga kokku. Ja siis ta ütles, ütles mul esialgu lihtsalt, et oi, et sa peaksid ka proovima niimoodi, kõik olid summas tema ümber ja kõik inimesed rääkisid ja vaata, mis sa võiksid ka proovida. Ja sealt edasi ma tundsin ühte hindut, kes meil siin restorani pidas Eestis ja tema tõi mulle selle jutu peale Indiast ühe suveniir flöödi. Sellise kolme rukese. Ja ma hakkasin ise vaikselt kodus tõesti niimoodi konsi Kunsi stressi maandamiseks kuidagi mängima või noh, et, et kui nagu tahtsid, ära saadasime nagu mängisin. Ja kuulasin hästi palju lindistusi ja ma käisin sellel ajal ka templis, mängisin templis vahetevahel ja ja niimoodi mitu aastat järjest mängisingi lihtsalt seda täitsa niimoodi kõrvalt. Noh, lihtsalt Krišna templis Tallinnas käisin vahetevahel mängisin nendega, sega kuusi ja siis ma sattusin vahetusüliõpilasena, Šveitsi. Ja, ja Šveitsis on olemas selline koht nagu Ali Akbar kolledzi aru, mida peab ken Zuckermangesin Ali Akbar Khani, kes on üks tuntumaid Saradi mängija, nüüd lahkus meie hulgast aasta tagasi, umbes. See oli Ali Akbar Khani õpilane. Ta on õppinud tema, kes 40 aastat Ameerika meescentzuckermann. Ja ta on ise, baas oli muusikaakadeemias õppejõud, õpetab lautod, seal vanamuusikat ja tema pidas seal seminare. Ei, ma käisin natuke seal nende seminaris, aga kuna seal oli kõik Sarodides Itaalide main üksima flöödi ikkagi leiutasin seal jalgratast praktiliselt nagu proovisin järgi mängida neid neid roogasid, kuidas need Sarodidel kõlavad siis paar aastat hiljem juhtus jälle niimoodi, et tuli hari plast Šveitsi eriti andma. Ja see oli hästi õnnelik juhus oli minu sünnipäev, selle puhul pandi esimesse ritta istuma ja ja kuna ma tundsid tabla mängijat, siis, siis mind kutsuti seal vahel tookord oli vaheaeg, kutsuti mind vaheajal lava taha ja tutvustati, naasin, tema meeldis Šveitsi Bon suuri mängija. Väga vahetab oli väga piinlik selle kommentaari peale ja siis ma ütlesin, et ma olen, ma olen alati unistanud teie käest õppida ja siis vaatasime, et ütlesime, on alati unistanud sind õpetada. Tule. Täpselt niimoodi ta läkski. Ta andis mulle oma telefoninumbri. Ma võtsin julguse kokku, helistasin paar nädalat hiljem, nõudsid nad, kus sa siis oled? Tuled nüüd juba järgnedal, mõtlesin veel viisate piletitega, põhimõtteliselt. Niimoodi ma sinna lihtsalt kohale läksingi. Tema ukse taha ja leidsin eest gurukulejevi gurukul Indias on ikkagi selline traditsiooniline õpetamismeetod, toimub gurukulis, õpitakse põhiliselt nagu õpipoisistiilis, õpilased elavad koos oma õpetajaga, keegi teeb seal süüagi, koristatakse, koos mängitakse, ei ole selliseid tunded, lähed tundi, seal on 45 minutit ja siis pärast lähed elada oma elu edasi. Põhimõttelised, elad õpetajaga ühes rütmis, õpid põhimõtteliste elude kõrvalt. Ja ma sattusin kohe sinna kooli, ma olin esimene valge, kes nüüd on seal neid palju käinud, aga aga sinna kooli niimoodi sisse sattus, tema juures oli kuus tuba kuu õpilase jaoks. Ja siis tema tubade elab väga-väga lihtsat elu seal. Ja toimubki sihuke hommikust õhtuni õhtust hommikuni mängimine ja siis toimub üks tund ka üks lahtine tund iga päev kaks tundi kuskil pik, kuhu võivad kõik tulla ukse lahti jaoks oleks kõik tulla. Aga noh, muidugi see on niisugune meistriklass, et mina alguses koguma kondiharidusega pidin meeletult pingutama, natukenegi aru saada, mis toimub, sest mitte keegi ei seletanud mitte midagi. Aga see oli väga, väga imeline, need noored poisid, kes seal olid, need olid, mängisid kõik nagu pooljumalad. See tehniline tase on nagu üldse võrreldagi, mis kuidagi Lääne kultuuris, mida meile võimaldab see meie ajajaotus ja meie koolisüsteem, et meil on nii kiire kogu aeg, noh, need on muidugi seal imikust saadik mänginud enam-vähem kõik. Ja ma olin kaks nädalat sealt ära olnud siis nagu kaheks nädalaks võtsin selle reisi ette siis õpetaja, ütlesime lõpus, et ei, et ma ei taha sealt mitte midagi, et ma ei võta vastu mingit raha või seal on mulle kõik andnud. Et ma ei saa ju müüa õpetust, mida ma ise ei ole ostnud, aga nüüd ainult ainult üks väike asi, et anna, anna kolm aastat oma elust, tule siia, jää kolmeks aastaks mõtet, on kõik, mis ma oskan ja pärast eelmise tahavad oma eluga. Et põhimõtteliselt sellest hetkest loodigi see, et sa oled eluaegne võlglane tegelikult kuna sai, sai osta ennast välja õpetaja käest, siis sa jääd, elu oleks see ongi nagu päris õpetaja-õpilase suhe. Tema käib endiselt oma õpetaja juures olles maailmakuulus mängija reisides meeletult tehes tohutult kontsert, aga temal endiselt oma õpetaja juures tunnis. Ilmselt jään minagi käima, nii palju, kui ma siis jaksan käia. Ja meie siin arutame, et miks Meie õpetajatel ei ole kooliõpetajatel. Eks meil ei ole mingit autoriteeti. Õpilased neid ei kuula. Keegi ei taha õpetajaks mitte ainult palga pärast ju, vaid vaid lihtsalt, see on juba tükk aega. Õpetajaamet ei ole mingisugune niisugune ihaldusväärne. Sidet ei ole õpetaja ja õpilase vahel, nagu seal on, terve elu oled, oled seotud õpetajaga, seal on õpetaja ikka suure tähega. Õpetaja. Ametilt ei ole ju tema amet, see on see, kes ta on. Aga jäime nende roosade juurde. Et sa ütlesid, et sa tundsid need lõpuks ära. Rasva on ka üks niisugune huvitav termin, see tähendab võib tähendada nii maitset, mahla, aroomi, asja, sisemist olemust, midagi niisugust. Ja mis sajandis oli üks haarata nimeline muusikateoreetik. Ma ei mäleta, mis ajal ta oli väga-väga ammu. Ja tema ilmselt arvatakse, et tema pani selle termini selle roosa üldse käiku. Ja tema eeskujul on loendatud kaheksa roosat. Tuse kurbuse, sangarliku, innustuse, vastumeelsuse lõbususe, hirmu, imetluse ja raevu kaasad. Miks peaks esile Truma vastumeelsust, näiteks miks peaksid tekitama, nagu on olemas vastumeelsuse rasanud mingi nisu piksada üht? Saadi aru, et armastuse kaasa ja ja sangarliku innustuse ja isegi seda vastu v. Võib-olla vale tõlge või ma ei tea, igatahes. Ma arvan, et see on väga hea tõlgendus, ma ei ole neid eesti keeles kunagi kuulnud neid nimetusi. Aga ilmselt see on nagu, kui toidus öeldakse, et on kuus, maitsed, öeldakse, et, et sa oled tõeliselt rahuldatud toiduga, kui seal kõiki neid kuute maitsnud ja sinna hulka kuuluvad ka kibe ja mõru siis ilmselt on see nende rassadega sarnane. Et, et selleks, et ta oleks täiuslik, kui selleks, et oleksid kõik need asjad olla see kuidagi, see kombinatsioon on oluline. Pakuks mingi sellise vastuse. Ega ma ei julge öelda täpselt nüüd, et nii on. Aga ega ma ei oska ka muud muud põhjendust leida. Aga see läheb jälle sellesse samasse kilde, kui tegemist on isiksusega. Kui ei ole see, et ei ole selline suhtumine mina praegu koostan ühe, ühe muusikapala, mis peaks pakkuma midagi publikule vaid et need on need isiksused. Ja ma üritan saada kätte selle seisundis, mis on jälle vale sõna seisund olla valmis selleks, et Seraagasvaks läbi minu avalduda. Ja see isiksuse Raaga on selliste omadustega mis ainult üks osa Ja see ei ole teha midagi. No just nagu väga paljud suured õpetajad võivad olla väga karmid, võivad olla väga, see võib olla selliseid omadusi ka siis siis. Ühe niisuguse mulje kohta, mis mul on jäänud vaatamata sellele, et Tagoore ravindranat mõtles välja india muusika üleskirjutamiseks noodisüsteemi. Palju te ise ka kasutas seda jõudumööda, aga mitte keegi peale tema seda ei, ei kasuta v ei kasutanud, ei, ei hakkagi. Ja mitte sellepärast, et see oleks keeruline, vaid ma olen aru saanud, et seal lihtsalt ei ole mõtet. Ja võiks tuua paralleeli sellega, et Me kõigi poolt austatud kitarrist Steve Vai nägi suurt vaeva ja kirjutas maa meie kõigi poolt austatud Frank Zappa kidrasoolod lindi pealt panin nooti ja avaldas Riho Sibula muuseas olevasse vaid sappa. Seda nägi, siis ta ütles, et seda ma ei suudaks iialgi seda mängida, mis sinna kirja panna. Seda olekski päris huvitav naljakas vaadata ta noot, aga, aga seda ta ei olegi võimalik. Keegi ei suuda teda väikida. Aga asi ei ole mitte selles, et kas suudab või ei suuda vaid Indias mitte keegi. Ei mängi noodist mitte sellepärast, et ta ei oska vaid sellepärast, et see ei ole justkui eetiline. Need on kellegi teise noodi. Keegi teine on kirjutanud üles, need on tema omad. Tema peab neid mängima. Aga minul on enda omad. Kõõdva teise ava, mängida saa ei ole. Ei sobi. Kas on niiviisi? Ilmselt just midagi täpselt sellist ongi. Mina ei ole kohanud kordagi, et ma näeks kedagi noodist mängimas või see noodikiri on ju hästi-hästi algeline. Tsipa meenutab võib-olla meie gregooriuse laulu kirja, kui sedagi, gregooriuse laul ilmusid siiski noodijooned. Aga India notatsioonis kirjutatakse üles tõesti ainult sild, et ta praktiliselt ei näita rütmi. Väikeste joonekestega võib natukene ja see on põhimõtteliselt sealt lugeda midagi välja ei ole võimalik, kui sa seda ise ei ole üles kirjutanud. Et ei ole võimalik seda kellegi teise noodi ja mängid seda. Noodikiri on pigem selleks, et endale midagi meelde jätta või mitte ära unustada. Ja sellisel juhul ta ongi just selles funktsioonis. Ja seal nagu Jaagup Kreem teeb endale märkmeid kes ei tunne nooti, aga ta on oma noodikiri. Keegi teine See näitab jällegi see, kuidas suuline traditsioon võib iseeneses elada. Teda ei ole vaja niimoodi. No ikkagi, midagi hakkab nagu ära hääbuma või kaduma sisse panete raudselt kirja, et ta jääks, see on nagu järgmine aste kuidagi midagi säilitada. Aga millegipärast kindlasti on olemas mingeid noodiraamatuid. Ma tean oma praktikast, ma kirjutan üles mõningaid kompositsioone lihtsalt, et pärast jälle meelde tuleks aga tõesti mingeid siukseid märkmed, mida keegi teine küll kuidagi sealt välja ei loeks, ma ei ole iial kohanud, õpetaja kirjutaks midagi ylesse. Aga jällegi, et see, selline helilooja selles mõttes, nagu meie teame, tema lõi selle heliteos, et see oleks nagu noodist noodini paigas, sellist asja kohanud ei ole. Kohanud lauljaid, kes laulavad Myra Bay laul või laulavad seda nende tuntud kompositsioonidega nendes roogades, nende teatustraagades, kahvlis või Fupalis või bimbalassis või. Ja, ja siis nad laulavad neid laule ja ütlevad, et see on nüüd ta koore. Aga sellist, et ta peaks noot, noodid kinni ja ütleks, et see on nagu kuidagi see suhe, kuidas meie mõistame, heliloojad, see on hoopis teine maailm. Et meil on ikkagi see ühest isiksus, selle inimese töö ja nende puhul on see arusaam, on ikkagi see, et kõik on kogu aeg olemas ja lihtsalt mina olin see, kes seal praegu eetrist võttis ja siia kuuldavaks tegi. Ma olen ruupori rollis. Aga sellist suhtumist, et mina lõin siukest suhtumist, nagu praktiliselt ei ole, sest kultuur on niivõrd teistsugune see ajaarvamine või see üldarusaamine elustanud nagu teistmoodi ja selles mõttes ta loomingut ei peeta nagu loominguks isiksusepõhiseks loominguks vaid seda peetakse ikkagi millekski, mis on kogu aeg olemas ja mis lihtsalt avaldub läbi selle, mis ei tee seda artisti kuidagi väiksemaks. Mida ei ole interpreet, on tema on see, kes ennast nii kaugele viinud selle pilli peal, et läbi tema võib avalduda. Noh, mis on väga huvitav teema, see ei õpetata nagu eraldi Pille ka see, et sinu õpetaja õppis, eks ole, Surba harimängija juures. Ühesõnaga, et õpitakse nagu muusikat ja pill selles mõttes ei ole oluline või noh, et see tuleb kuidagi teistpidi, mis on ka täiesti pea peale pööratud selle süsteemi suhtes, kuidas muusikaharidus nagu siin käib, seda on nagu raske meil kujutleda, kuidas kitarrimängija läheb õppima laulja juurde, mida on ette tulnud, eks ole, kui Nikon flöödimängija läheb, õpib kitarrimängija käest või. Kliinlast peetakse kõige kõrgemaks pilliks häält või nagu laul on see tegelikult me laulame kõik, meil mängib flööti, ma laulan selle söödiga. Ja kuna Raagad on universaalsed, Citari mängisite teistmoodi kui, kui viiul või kui muidugi tal on ikka väiksed omad trikid, mida üks pill saab ja teine pill ei saa. Aga nad ei lähe nii kaugel üksteisest ära. Et sellepärast on see jah, selline täiesti ühtlane süsteem kus käiakse lihtsalt tõesti nagu sa ütlesid, nii, õpetaja õppis annab punaterrorist, kas pole kunagi elus lutti käes hoidnud? Üldiselt ei hoia ka, aga selle aluseks on jälle see, et nad tihtipeale on see pilli mängimine seotud mitme põlvkonnaga, juba elementaarse pillimängu, selle pillivaldamise. Enne, kui sa lähed siukse meistri juurde, enne kui sa hakkad seda muusikat õppima, enne seda on sul see pill käpas, meil käib selle kuidagi korraga või meil on kuidagi see asi kuidagi, et kui sa oled ikka neli aastat õppinud ja sul on diplom taskus, siis palun sind, sa oled nüüd professionaal ja astu oma teed. Meil on aega väheks jäänud, selle poolest vaeseks jäänud. Kas õpetaja õpetab sulle ka näiteks flöödi puhul too huvitab üldse jah, vot seda ei õpetooni. Vot see on väga Sürje lauljate puhul samamoodi kuulata teid, lauljaid ega paljud teevad nagu kuidagi neile koledat häält. Nad laulavad nagu, ei hakata nagu ilusat häält tekitama või kuidagi. Ja see on jälle selle kuidagi see, see tuleb nagu paralleelselt selle Raaga õppimisega see, see toonidega, seda nagu eraldi või hingamisnäiteks puhumist, siukseid tehnikaid, eraldi. See kõik nagu kuidagi jälle seotakse selle nagu algõpetuseks, et see käib ju kõik niimoodi, et õpetaja mängib ette, sa mängid järgi ja seal imiteerimise käigus. Paratamatult õpid kohesele õige puhumises, õpid selle tooni, sa kuuled ja nii palju kui ise, mis sulle meeldib sellist häält teed, et see käib kuidagi kõik niimoodi imiteerimise kaudu. Mitte nii, et õpetajate botatud, pane oma huuled rohkem kokku ja suru rohkem kõhulihas, aga sellist ei ole. Ja need on nagu meie läänes välja töötatud kiirmeetodit, kuidas kiiremini saada ühest pildist head heli ja need toimivad neil väga tõhusalt, aga, aga selle käigus võib midagi kadunud. Kui me nüüd võtame selle võrdluse, et rahaga on mõningal määral justkui keel ja selle valdamise koha pealt siis muidugi on olemas polüglotte, kel võib olla aegs aimu 100-st keelest, kui palju ta nendest nüüd valdab? No ma ei usu, et keegi suudab vallata ülekümne keele vallatakse ikkagi, no ikka niimoodi kuskil väga see on juba kui, kui viis, aga no ütleme kolm-neli-viis niimoodi. Aga kuidas Raagadega on? Ma vaata, ma olen kuulnud, ma ei tea, kas see on tõsi, et neetis tõelised vennikesed, kes seal kuskil nurgataguseid, kes kuskil ei käi mujal maailmas, vaid oma külas istuvad kuskil need salakoopavennad. Et need ongi lihtsalt, kes niimoodi elu jooksul Lioodi piirduvad seal kahe-kolme-nelja Raagaga, aga seest on nad valdavad seda. Kuidas nüüd sellega on? Et vaata, kui ma vaatan, sellel sinu õpetajal on miljoneid plaate väljas, eks ole, kus ta mängib tuhandeid roogasid, ütleme, võtame nullide ära, sealt lugevatud. Nojah, aga ühesõnaga ta mängib neid ikka ikka väga palju, aga kuidas nüüd selle asjaga? Jah, aga see on jälle minu jaoks on see ühtepidi traditsioonipõhine, et ma tean, et mu õpetaja harjutab tegelikult Ühte Raagat alati, kui ta harjutab. Ja kui ta ütleb mulle, et ma harjutasin, siis ta palub mul harjuta seda ühteraagat. Ja ma tean, et oma õpetaja käest kuuliste kahteraagat kõigi nende aastate jooksul siiani nad mängivad neid kahte rahaga, et ühtegi nii-öelda harjutab. Ja üks teine Raagan veel, mida nad on mänginud ja samas tunnis võite võtta vahetevahel ka päeva jooksul kolm Raagat. Õpilane leiaks, ründa oma. Vot ma ei julge sellele öelda, mis see on, ma jätaks selle lahtiseks, sest et ma ei ole seda kunagi tema käest niimoodi küsinud ja kui ma küsiks, ma arvan, ta ei vastaks mulle. Aga miks on erinevate päevaaegadel, mis mängime erinevaid roogasid, me ei saa ju seda ühteraagat kogu aeg mängida tegelikult. Ja kuidas siis on see suhe seal ühe Raagaga ja nende kõikide nende teiste roogadega ja kas siis on niimoodi, et kui sa ühte Raagat tõsiselt tunned et siis see teine Raaga võiks läbi sinu avalduda lihtsalt sinu alandlikkust olekust ja miks me peame selleks õppima sadat traagat, et tunda seda ühte Raagat? Need on kõik sellised seosed, sellised suhted, mida ma näen, et see on traditsioon, mille mina võtan, usaldada, saab õpetajalt vastu. Ja siis ma olen aru saanud, et kui ma kõiki neid teisi roogasid mängin temaga koos siis läbi selle, ma saan jälle mõista seda ühte Raagat kui ma oleks ainult seda ühte Raagas mänginud, ma ei suudaks seda mõista. Et see on selline, see on sellised suhted, et need on väga trikiga suhted. Tegelikult ei ole seal mingit trikki, tegelikult on see väga lihtne. Tegelikult on asi ju selles, et kuigi meil on maanteedel piirkiirus 90 siis kui meil on valida kahe auto vahel, millest üks võtabki välja 90 kilomeetrit tunnis ja teine võtab 590 kilomeetrit tunnis siis me valime ikkagi selle auto, mis võtab 590 kilomeetrit tunnis välja. Kuigi sõita võib ainult 90 kilomeetrit tunnis. Sellepärast et see, mis võtab 590 välja, see sõidab seda üheksakümmet tunduvalt paremini, kui see võtabki ainult 90. On? Kas sina oled enda jaoks juba selle ühe praagaleid? No eks see ole tegelikult seesama Raaga, mida õpetaja õpetab, aga ma satun teda mängima väga harva. Ma ei ole selleks valmistuda Raagat, mängida. Siis see on selline Raagade kuningas eraga. Ega see ei ole saladus, mis võis olla. Ei, see ei ole saladus, ma võin selle välja öelda. Bayravi pairovi väga, väga tuntud, väga vähesed mängivad kontserditel või mängitakse truune Bayravis. Aga Bayravit ennast ragana mängitakse väga harva. Austusest selle vastu puhast Fairavid mängitakse, Tairovi segusid, mängitakse folki. Ma ei oskagi öelda õiget sõna, selle kohta. Siukest kerge klassikalisi seadeid aga päris Fairavid praktiliselt ei kuule. Mõned lauljad, kelle lindistusi on meeletult ilus Raaga peetakse siukseks kõikide roogade emaks. Seleta, palun ka ära sa ütlesid, mängitakse sele, Hairovi, selle tuune. Huunina. Noh, et hoone on selline rahvamuusikaga seotud, sekku klassikalise muusika rahvamuusikasegu, kus Indias on see kuidagi nii pidi ka, et see folkmuusika, mis on külades on välja kasvanud Raagadest mingit pidi säraga, oleks nagu allpool seda folkmuusikat. Ja siis on sealt välja kujunenud siukseid meloodiad, mis on väga tuntud ja nüüd mängitakse neid jälle sinna Raagadesse sisse, vot neid nimetatakse truunideks. Natuke arendatakse nagu Raagata, aga nad on sellised teise meeleolu, kui nad ei ole sellised maadlikki, nad ei ole sellised rasked, vaid neis on selline kerge meeleolu nagu külades, pillimehed mängivad. Et Humbri kõik erinevad žanrid mida mängitakse ja mis on tihtipeale tehniliselt väga-väga nõudnud veel palju nõudvamad kui Iraagade mängimine, et see on nagu sa keerab selle meie arusaamise klassikalisest rahvamuusikas niivõrd pea peale et kumb oli siis allpool, mis kasvas, kust välja ja mis on elitaarne, mis on rahvalike. Noh, veel kord see rahvamuusika ja klassikalise muusika vahekord mis kunagi oli, kui mina näiteks neid India klassikalise muusika plaate ostsin sealt meloodia kauplusest raekoja platsilt, siis see kõik Olindiskajana Roodne muusika ju ei olnud, no termin ikkagi oli, ei olnud klassitsismi. Plaatide peal oli aga kuidagi noh, meie jaoks ikkagi rahvamuusika selles mõttes, et, et kas see termin ühesõnaga ja mingis mõttes pole vale klassikaline muusika on ka rahvamuusika, sest see on selle rahva klassikaline muusika, kuigi rahvaid on seal noh, samamoodi ka muidugi mitmeid sadu, eks ole. Kelle klassikaline muusika see on, aga noh, minu jaoks tol ajal see oli nagu esimesi hetki, kus ma nagu hakkasin nagu selle üle niimoodi mõtlema. Et mis siis on nagu klassika ja mis siis on nagu Eesti klassikaline muusika? Noh, ma olin sel ajal kaleegahjus ansamblis ja esimest korda kuulsin mingitel leegahjuse pidudel sellist ehedat ütleme, natukene napsi võtnud Tallinna setu naiste laulu, mis minu jaoks oli see ilmutus hetk, tõesti-tõesti, et on midagi niisugust, noh, mis mis on päris see taipamise hetk, aga et meil ei ole nagu sellelt pinnalt välja kasvanud klassikalist muusikat või kogu see, kas kas Heino Eller selles mõttes on Eesti klassikaline muusika, et kas tormis saab kunagi eesti klassikaliseks muusikaks ja siis mingil hetkel ka see taipamine, et aga et see, kas see maailmas üldse niipidi käibki, et see kujutlus või romantiline kujutlus sellest, et on olemas rahvamuusika, mida justkui inimesed ongi noh, kõigepealt need, kes puu otsast alla tulnud, teinud endale tööriistad mingil hetkel teinud ka pillide, siis mõtelnud välja muusika. Et ka seesama regilaul võib-olla mingisugune omaaegse ikkagi mingisuguse omaaegse kuldaegse kõrgkultuurikaja Tänane ööülikool oli india klassikalisest muusikast kõnelesid Kristo tsitra Joonas Peeter Volkonski ja Jaak Johanson. Kuulsime katkendeid keskRaagast, Sandra kaunts mängisid Kristo tsitra, Jonas Bambus löödil Arno Kalbus tabladel, Jaak Johanson, Tampurel. Ööülikool tänab koostöö eest. Viljandi pärimusmuusika aita. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2012. Saadet jääb lõpetama Foopali hilisõhtu praga.