Ülikool. Need tunded, kõik see emotsionaalne torm või täielik tuulevaikus ei ole tahtlik, me ei suuda seda ise esile kutsuda, me ei saa seda üldjuhul ka vältida või kontrollida, vaos hoida. Inimene on karmilt öeldes bioloogiliselt täiesti ebaõnnestunud liik. Koole. Kirjanik Jaan Kaplinski kõneleb teemal. Usk ja armastus. Loeng on salvestatud Esna mõisas. Mina olen Jaan Kaplinski esimene korda Esna mõisas ja alustan ühe Türgisuffi lauluga mille ingliskeelne pealkiri on I lavioo. Olete sattunud vahel neid surfilaule kuulma ja lugema Omarha jaami või midagi muud Haljand Udam tõlkes kus on juttu kogu aega armastusest ja parasjagu ka veinist kus selles suflee muusikas ja terves ideoloogias, nagu on öeldud jumal, sageli tema võrdkuju, on see armastatud naine, kelle järele igatsetakse tema ilu, mis äratab inimeses kirge ja igatsust ja igatsust temale lähedale jõuda ja võib-olla temaga üheks saada. Ja muidugi tegemist on siis jumaliku armastusega, teistmoodi armastusega, mis ületab maise armastuse piirid. Suhhide jaoks oli oluline küsimus, kuidas saavutada, see ekstaas imelise õndsuse tunne, jumala läheduse või üheks saamise tunne. Ja enamasti selline tunne, kui keegi seda kogenud on. On ju põgus, ei kesta kaua, aga küsimus, et kuidas saaks teha nii, et see kestaks väga kaua. Nii et islami religioonis vähemalt ühestama suunas sufismis, mille vastu praegu näiteks see seltskond, keda esindab Al kaakida see tähendab alus või maas nemad võitlevad ja võitlevad kõige julmemad vahenditega ja ka Saudi Araabia ametlik islam vahabismiks kutsutud. Karm ja askeetlik vool süstemaatiliselt on ka hävitanud kõiki sufismiga seotud mälestusmärke. Nii et sufism on praegu islamimaailmas suuresti löögi all. Ja mis puutub muusikasse, siis säärast muusikat näiteks ei lubanud taliibid Afganistanis ei luba islamiäärmuslased Somaalias. Seal on probleemiks näiteks see, et mobiiltelefonidele ei tohi olla muusikalist helinat igasugune muusika, välja arvatud koraani retsiteeriminema kurjast. Läheme teise religiooni juurde ma ei leidnud eestikeelset tõlget, mis mind rahuldaks, kahjuks seda Tartumaakeelset uut testamenti vastset testamenti ma parajasti ei leidnud. Aga eks see on tuttav koht Pauluse kirjast korintlastele. Armastuse kiitus, kus on näiteks öeldud, kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul ei oleks armastust, oleksin ainult kumisev vask ja hilisem kelluke. Ja kui mul oleks kõik usk, nii et ma võiksin mägesid paigast liigutada. Aga mul poleks armastust, poleks midagi. Ja lõpus on siis, aga nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga kõige suurem nendest on armastus. Nii et armastus on religioonides väga oluline mõista. Niisamuti nagu usk, aga kuna ma olen hariduselt ja huvidalt ehk Danieli keeleteadlane, siis on huvitav vaadata, mida need sõnad tegelikult tähendavad. Huvitav on see, et inimeste Me keelte sõnad, millega me räägime oma emotsioonidest, tunnetest, usust, armastusest. Need sõnad on väga erinevad eri keeltes. Siin ei ole niisuguste üht selgelt mõista, et noh, nagu on kivi või midagi muud objektid välisilma objektid oma emotsioonidest. Me räägime üsna hägusate mõistetega ja eri keeltes need veel erinevad. Näiteks kreeka keeles on kolm sõna armastuse jaoks oma kappe sillas ja Eros Eros, mis on seotud, sellest tuleb sõna- erootika. Seda jumala ja inimese vahekorra kohta ei kasutatav. Jumalik armastus on midagi muud, see oma kappi. Ja see, et jumal on maailma armastanud, see on siis tule kreekakeelne fraas täpselt meelde, aga seal kasutatakse seda agaapersona, seda tüve. Ja see sill tüvi, sellest on tulnud näiteks kõik need igasugused ka teadusterminid ja näiteks ka estofiil ja muud ja väga palju pärisnimesid Filipp osun näiteks hobuste, armaste, teofiloson, jumalaarmastaja ja nii edasi. Ladina keeles on samuti erisõnad ja sõna Amor jällegi kristlikus traditsioonis eriti palju ei taheta kasutada jumala armastuse kohta amordei ja näiteks sama fraalselt jumal maailma armastanud oma ainusündinud poja, andnud seal teosti läksid munduma. See on siis sõna, mis on tilligo, mis algne tähendus on võib-olla välja valima. No nagu me, ütleme ka armastatu kohta valitu siis see on selline. Ja kui minna mõiste usk juurde, siis selle areng on ka omamoodi huvitav. Sest algkristluses ja uues testamendis see sõna on pistis ladina fiides. Aga selle salanagu põhitähendus ei ole mitte see, et kas ma usun, et jumal on olemas. Kas me usume, et Jeesus tõusis surnuist üles ja nii edasi vaid selle sõna põhitähendus on usaldus? See pistis tähendab siis inimese jumala, inimese ja Jeesuse, aga ka näiteks sõduri ja tema pealiku väejuhi vahelist vahekorda. Ja ka varakristluses oli küllalt levinud väljend Kristuse sõjamehed. Ladina keeles meelitas Kristi nii, et see hiides või pistis oli seal küllalt selge just niisuguse usalduse ustavuse tähenduses. Ja selle intellektuaalne sisu, et ma usun, et miski on tõsi. See ei olnud üldse nii primaarne ja just see, mille üle praegu nii palju räägitakse. Kas sa usud jumalat? Kas sa usud seda teist või kolmandat? See on hoopis hilisem nähtus. Aga nüüd armastus Vastmanni siin oli, on lugenud mõne Helen Fischeri raamatut ka eesti keeles on olemas raamat, miks me armastame. Mis on, on väga populaarne, võib-olla pealiskaudne Helen siis seal on siiski üsna tõsine uurija on avaldanud päris korralikke teaduslikke artikleid ja üks raamat, mis mulle väga meeldis ja oli huvitav lugeda minu teada, et nad on eesti keeles, ei ole Frank tallis. Inglise psühhoterapeut, kes on kirjutanud raamatu Lamsassic, mille põhiväited Helen Sissari omadega enam-vähem kokku lähevad ja nad esindavad seda tänapäeva uurimissuund on, mida võib nimetada neuroScience või siis ka evolutsiooniline psühholoogia. Ja ma leidsin ühe päris aja Helen Fisher ja tema kaastööliste kirjutatud artikli päris internetist ja seal on võetud kokku tunnused, mis iseloomustavad seisundit, mida me võime nimetada armunud olemine. Ja see on üks kolmest armastusega seotud asjast või ütleme, tungist vajadusest ja seisundist täpsemalt seletada on siis Sissar ja kaastöölised eristavad seksuaaltungi vajadust leida seksuaalpartner. Neid võib olla mitu. Ja see tung on erinev vajadusest leida endale armastus leida armsam, armuda, mis on samuti praeguste arusaamade järgi tung. Ja nende mõlemate taga on biokeemia, millest on enam-vähem teada saadud, mis on, aga väga palju on veel teadmata. Ja kolmas Se armunud olek, been, kellel on, see üldiselt ei kesta, maksimum kestab mõned aastad ja sellele hääl juhul järgneb kas uus armumine või tekib selle armsamaga sooja, mida siin on nimetatud täpsemalt ingliskeeles, kiindumus, seotus, lähedus, suur emotsionaalne lähedus. See on siis see, mis on aluseks õnnelikule abielule. Ja need kolm asja on muidugi omavahel seotud. Nende las ajus nagu erinevad piirkonnad, erinev biokeemia. Aga Need piirkonnad või need moodulid, nagu öeldakse, on omavahel seotud ja toimivad sageli koos, kuigi see seos ei ole absoluutne, nad on siiski erinevad. Nii et inimene võib olla armunud, aga harrastada seksi hoopis kellegi teisega. Ja väga tugev armumine võib näiteks seksuaaltungi nagu isegi välja lülitada, pärssida, ta lihtsalt tunneb õndsust oma armsama silmi vaadates ja muud pole vajagi. Ja niisamuti inimene võib olla suhteliselt hea abielupartner, aga tal võib olla näiteks seksuaalpalun. Niisugused asjad ja nüüd religioonil juures on sellest seksuaaltungi ja religioossete seosest võib-olla kõige raskem rääkida. Aga eitada ei saa, et teatud seosed siin on. Aga mis religiooniga kahtlemata on seotud? Nähtavasti Ma olen täitsa kindel, et siin leitakse ka need biokeemilised sarnasused, mille poole mõnedki asjad viitavad. Isser ja kaastöölised leiavad siis selles armunud olekus on siin vist 12 tunnust. 13 isegi millegipärast tonditosin. Nii armunud ollakse ühte inimesse, üks objekto. Üldjuhul ei, oleme armunud sügavalt ülepeakaela armunud mitmesse inimesse ja siin tooma siis kõrvale kujutelma sellest, et on üks jumal, ei ole teisi jumalaid tema kõrval. Armunu näeb oma armastatus positiivsete idealiseeritada ja sageli ei näe puudusi või, või ei hooli nendest üldse. Ta loob endale armsamast mingi ideaalkuju. Aga kas see idee usklik sedasama ka jumalast ateist, kes vaatab kaine ja küünilise pilguga, loeb pühi tekste, siis ta võib tunda isegi teatavat tülgastust selle üle, kui julm, kui hoolimatu, halastamatu on see jumal, kes küll iseennast ja keda nimetatakse armuliseks armastavaks, andestavaks ja nii edasi. Jumal, kes käsib maha tappa mingil linna kõik elanikud isegi loomad ja nii edasi ja nii edasi. Nii et paralleel ka siin on olemas selle teise armunud oleku tunnuse vahel. Armunoon, psüühiliselt labiilne ta meeleolu kõigub. Ta on hirmul, et äkki see, keda tema armastab ja armasta teda, samal määral ta ei leia vastu armastust. Äkki ollakse tema vastu ükskõikne, äkki läheb see armastus üle, teisel aga ta pabistada ja väidetavalt sellele seisundile selle niisuguse ülierutatud seisundile on analoogia ise pole proovinud, ei tea kokaiini või amfetamiini kassiga ka meie traditsioonist. Me tunneme, aga ütleme, vennastekoguduse aegadest, inimese kõikumist, selle niisuguse ääretu meeleheite patuse tunde vahel, mina vilets, mina armetu mina, patune, ma ei ole väärt seda. Et jumal mind armastama, jumala armastus on nii meeletu, suur ja siis tuleb, minge, õndsus tuleb, tunned ja mind on lunastatud. Ma olen päästet. Ja, ja selle juurde kuulub otseselt näljas tunnus, mis on fessorile kaastöölistel. Et armunud olekus on, on sellised mingil lahusoleku ahastuse, igatsuse perioodid, mis võivad minna jõuda tõepoolest täieliku meeleheitesõnaga. Tunne, et jumal on mind maha jätnud. Nagu ütles Jeesus ristil vabalt, tsiteerides ühte psalmi, seeli, eeli, lamaasa vahtani. Jumal jumal, miks sa oled maha jätnud? Armunud tal pole vaja tuua näiteid, eks ma usun, et paljud teavad seda ise. Armunu mõtleb oma armastatut lakkamatult pidevalt. Võib-olla kogu aeg, kui mitte otseselt seal taustal on kogu aeg see mõte olemas. Keegi uuritavatest või intervjueeritav vastane on lihtsalt üle 85 protsendi ärkveloleku ajast mõtleb ta ainult oma kallimast. Ja sellel on sarnasusi sellise psüühikahäirega, mida nimetatakse inglise keeles kopsassilt kompalsrüdi Soodor. Ja tegemist on intrusiivse mõtlemisega, tähendab mõte, mis kogu aeg surub ennast peale, millest ei saa lahti, see on täiesti tahtmatu inimene, ei suuda seda ise kontrollida. Kõigi nende nähtuste juures on keemiline taust mingil määral teada. Biokeemia. Mainisin seda lähedust, kokaiini või amfetamiini kaifida, igatsus ühenduse läheduse, mingisuguse, lausa lõpmatu läheduse ühtesulamise järele oma armsamaga mis toimub sageli seksuaalaktis, kui armastad selleni jõuda, siis siis mingisugune Enda ära sulamise kadumise õndsusesse kadumise tunne mis ei ole võõras ka teatud sorti kristlikule müstikale, noh, siin on alati tuuakse näiteks näiteks ressode Avila katoliiklik müstik Hispaaniast, aga on ka teisi, kes on siis kogenud kohtumist ingliga ja ta kirjeldab seda niimoodi, et ma nägindama, käes pikka kuldset oda ja selle oda otsas näis olevat väike tuluke. Ta ilmus ja torkis mind mitmeid kordi mu südamesse ja tungis läbi mu sisikonna ja kui ta tõmbas selle välja, siis tundus, et ta tõmbab välja ka minu sisikonna ja jätab mind üleni põlema tules. Mis on suur jumala arm või armastus. See valu oli nii suur, et pani mind oigama. Aga seda ületas selle ääretu valu, magususe tunne, millest ma ei tahtnud loobuda. Ei ole vaja olla Freudi õpilane või jõnger, retsin tajuda väga selgeid paralleele sellega, mida mõnedel inimestel õnnestub kogeda seksuaalvahekorras. Kui öelda foristlikult, siis võta või jäta usk ja armastus Alt mingis mõttes väga lähedased asjad, vaata et, et üks ja sama asi viimati. Noh, näiteid selle kohta, et me võime armastada inimest, kes on kuidagiviisi ei ole ideaalne, võib olla väga halb inimene, julm, hoolimatu, hoolimatu ka minu vastu, aga ma võin ikka teda armastada meeletult ja talle kõik andeks anda, selle kohta on ju väga palju näiteid. On niisugused nii-öelda massipsühhoosi või see ei ole muidugi korrektne termin selle valda ulatuvaid armastuse, näiteks kui paljud saksa naised olid mingis mõttes sisse võetud Hitlerist kuidas armastati Stalinit. Nii et sellised füüreri või suure juhi kujud siin tulevad välja mingid sellised näiteid, aga ka individuaalse armastuse valdkonnast on küllalt juhtumeid, kus näiteks armutakse vangis istuva kurjategijasse isegi mõrtsukas. Terroristi pantvang võib armuda terroristi, kes teda vangis hoiab, selliseid näiteid on. Ja Ühes Ufii tekstis on umbes niimoodi öeldud, et tõeline armastus ei kahane armastatu julmusest ega kasvadema armulikkusest. Õigeusklik juut loeb hommikul ja õhtul palvet, mille põhisisu on see seal tarvitses Teutronoomiast, mis tõi Moosese viiendast raamatust öeldud, see on see kuulus šamaan Shema Iisraelladon, Ayala heinu, Ada laiegaat algus, eks ole, ja jumal isand on üks. Ja me teame, see jumal oli äärmiselt armukade, ta ei sallinud kedagi enda kõrvale. Ta pani väga pahaks seda, kui kedagi teist kummardati. Naiehhaad ma hapta Ado nai, ela Eeeffgaabefholladev Ove Holnachowe. Ja sa armastad või pead armastama isandat oma jumalat kogu südamest, kogu väest. Sõnaga, see armastus peab olema täielik inimese armastus jumala vastu, mitte midagi muud ei saa olla ühtegi teist jumalat igana islamis. Shark, see, kui jumala kõrvale pannakse kedagi teist kui oma armastatuna kutsufiil, jumal on see armastatu, kes on väga palju ta looride taga, me ei tea jumalast midagi, aga see armastus, mis meist süttib, see jõuab. Me pääseme temale ligi või ta ise vallandab neid Loore. Ja lõpuks me jõuame ühtsuselei temaga. Muidugi, ega see sufiks meil on alati olnud islamis pahandusi ja raskusi, sest see sufiide armastus, sisufi vahekord Jumalaga, see kuulub just selle, ütleme Sissari ja kompanii sele armunud oleku peengen lav juurde. See on kirglik, emotsionaalselt labiilne ja mingil määral tõesti kontrollimatu kirg mis tähendab seda, et inimene ei arvesta sageli käitumisreegleid, ta võib teha midagi, mis kõrvalseisvatele tundub suurel lollusena. Armunud inimene on ju peaaegu hul, psühhoterapeut Frank tallis ütlebki, et armunud oleku ja, ja teatud sorti tõsiste psüühikahäirete vahel ei ole tema praktika järgi vaadates mitte mingit olulist vahet. No ühesõnaga, armunu on hull ja ka sufismis ülistatakse lausa seda armuhullust. Aga noh, need inimesed peavad ju elama ühiskonnas, jälgima teatud reegleid ja alatasa neil on tekkinud konflikte reeglitega, neil on tekkinud konflikte õpetatud teoloogidega. Ja paljude Suhhida saatus on olnud üsna traagiline, hukatud roopa moodi öeldes ketserlused pärast. Nad on esitanud oma ekstaasis seisukohti, mida siis õpetatud mehed hullemad analüüsivad ja leiavad, et see ei ole islam. See on jumalakartmatust, son, paganlus või ketserlus. Näiteks kuulus suffi müstik hallaaž kes ütles anaal hakk, mina olen tõde, aga seal hakk, tähendab, see on jumala kohta, võib, ainult nii-öelda inimene ei saa öelda enda kohta. Ja no see oli üks paljudest asjadest, mille ta hukati aga samal ajal rahva seas spontaanses, usklikkuses, ilmselt inimesel on vajadus millegi sellise järele ja nätsu füüsid tuleb ikka ja jälle. Aga mis saab edasi, tähendab religioonis selline armunud olek, selline emotsionaalne kontakt kellegagi millegagi on väga oluline ja nähtavasti religioonide tekkimises ja igasugustes suurtes liikumistes on selline kirg selline passioon olnud väga määrav. Me leiame selliseid jooni juutidel mitmesugustes liikumistes assiididel näiteks või kui ma oma perekonna lugu räägin, siis Jacob Frank, kelle juudi rabi ära needsid, aga tema müstiline mool nad läksid küll katoliku usku formaalselt, aga tema liikumises oli rootikal oli väga oluline roll Taanis öelnud, tal oli elus tütar Eva, keda kummardati, kui oleme meie moodi pool jumalat ta kehastas jumala kohalolekut, šehhinaad siin maises ilmas siis Jacob Frank on öelnud, et kes näeb Eevat kogu tema ilus. See on näinud tulevast maailmale, et ma ei tea, kuidas nende originaalkeeles mis keeles ta seda ütles. Et naise ilu tajumise ka erootika seksuaalakti kaudu võidi jõuda mingisuguse lunastuse mingi vabanemiseni. No pole ime, et Frankil tuli selle tõttu väga suuri pahandusi. Eeva Franki vend peaks olema minu otsene esivanem. Poola poolt. Mis on huvitav, on see, et Ma ei ole kuskil kohanud väiteid, et oleks olemas mingisugused spetsiifilised religioossete emotsioonidega seotud osad inimese ajus. Selgelt eristuvad protsessid või moodulid, nagu öeldakse, et sellel religioosse Lextaažil muul oleks mingisugune täiesti omaette biokeemia vaid paistab, et see on väga selgelt seotud armastusega. Nimetame seda siserootikaks või kuidagi teisiti mis on ju inimesel väga ürgne nähtus, tungide emotsioonide, käitumismallide kompleks. Et religioossus on sellest välja kasvanud ja oli jäänud sellega väga tihedalt seotuks tänapäevani. Jätkab Jaan Kaplinski. Muidugi. Ma arvan ja võib-olla evolutsioonipsühholoogiast leiab sellele ka teatud kinnitusi et mehe ja naise vahekord võib mehe ja mehe vahekord ühesõnaga selline erootiline armastus on mingis mõttes hilisem nähtus evolutsiooniliselt kui armastus oma järglaste vastu, vajadus neid hoolitseda, neid kaitsta, ühesõnaga see, mida me nimetame tavaliselt ema armastuseks, see on primaarsem ja üldjuhul ka võimsam. Ja religioonil on muidugi sellega ka väga tihedad seosed. Noh, väga paljudes religioonides just me kohtame nii või teisiti seda ema, seda naisekuju tasseebifaiblisse või see big Mader või kuidas ta võib olla väga mitmesugustes kujudes. Ja islamimaailm, kes ju pea peaks kõige rangemaks patuks seda jumala kõrvale pannakse kedagi teist, aga ometi Suhhismis jumalat seda salapärast tabamatud kirjeldamatut mõistmatut, seda nähakse justkui looride taha peitunud kaunitari millest on nii palju ilusaid surfi luuletusi. Aga neitsi Maarja jumalaema, kelle poole pöördutakse ja võib-olla veel markantsem budismis on huvitav areng. Kui budism liikus Indiast Itta Hiina poole, jõudes Jaapanini Koreani, siis selles rahulikus budismis üks india bodhisattva Avalokites mees, kui aga Hiinas on ta kuidagiviisi üle Tiibeti rännates, hiila jõudes on ta muutunud naiseks ja seal elas, kutsutakse teda Guannin ja kui on linn, on naine ja Guannenn on just selline emalik Heeaa kõikeandestav, halastav, aitav ja ka budismis on olemas põrgu ja paradiis või õigupoolest need on väga palju siis kui see vaene patule tahab üle jõe pääseda paremasse maailma. Patukoorem on nii suur, et teda ei lasta. Squan, millel on niisugune suur üür ja laiad käised, tuleb Guanni hardasti paluda ja siis ta võtab selle vaese hingeks, kelle ta võtab oma hõlma alla ja viib üle, nii et ikka see on seal lõpmatuse emaarmastus nagu Paulusele armastus andestab, kõik talub kõik ja, ja see on see armastus ja nähtavasti ka see on midagi, mis istub inimeses sügavalt sees, mida tal on vaja. Ja minu niisugune ma võin öelda, et ma olen aga palju elus paljude kirgede ja paljude harrastuste sisse sattunud ja nad läbi elanud väga sügavalt ja siis kuidagi võiks öelda, läbi põdenud, läbi põdenud niisuguse religioosse, müstilise kalduvuse või ja ma olen läbi põdenud, aga ränga, peaaegu enesetapuni, liiva armunud oleku. Ja, ja sellele kõigele tagasi mõeldes on mul tunne, et inimene on karmilt öeldes bioloogiliselt täiesti ebaõnnestunud liik. Inimene heitleb kogu aeg sellega, et ta on ebaõnnestunud, et ta ei ole tegelikult religioonis nimetatakse seda patuseks palju religiooni, ütleme siis tõdesid psühholoogilisi arusaamu saaks tõlkida juba tänapäeva teaduse keelde ja tulevikus saab seda teha aina paremini. Ja selleks, et üldse taluda elu siin maailmas inimeseks olemist, on inimesel vaja mingisugust tuge. Ja armastus, erootiline armastus annab selle toe mingiks ajaks. Ma julgen öelda, et sügavalt armunud inimene ei karda näiteks surma, sellest leiab ka kirjandusest näiteid. Samuti sügavalt usklik inimene, kristlikud märtrid, aga ka igasugused teised märtrid on valmis, selleks on valmis surema. Ja ma arvan, et, et inimese aju on olnud suuteline selle erootilise armastuse baasil sellest lähtudes looma endale väga-väga võimsad abivahendid religiooni võimaluse olla vahekorras, mis on väga lähedane armastus vahekorraga kellegagi, kelle ta on mingil määral ise loonud. Ja selle eelis on see, et enamasti ju sellele ka väga ligi ei pääse. Tähendab isegi armunud olek võib kesta väga kaua. Kestab enamasti palju kauem kui armunud olek tähendab mingisugune pääsmine, mingisugune lohutus võimalus oma inimeseks olemisega hakkama saada on niiviisi leitud. Aga muidugi inimene ei ole ju kunagi päriselt rahul ja ka siin toimivad igasugused midagi selle rahulolemise taga selle sügavas põhjas igritseb, valutab, kibeleb nimetame seda siis mõistuseks või kriitiliseks meeleks. Ja lööb vahetevahel välja ja selle tulemus on see, et inimene võib oma usu kaotada ja peab hakkama otsima mingisuguseid muid võimalusi toime tulla. Muude võimaluste hulgas on, on mitmesugused keemilised ained mida on kasutatud aegade algusest peale. Kõige tuntum on meil muidugi alkohol, aga ma arvan, et tänapäeva tsivilisatsioon töötab neid välja väga-väga suurel hulgal ja aina tõhusamaid ja, ja võib-olla spetsiifilisemaid. Nii et ühtaegu võib-olla on. Me jõuame paremini selle arusaamiseni, mis on, mis on religiooni biokeemia ja füsioloogia. Ja teiselt poolt jõuame aina lähemale sellele, et me võime neid leida, ütleme siis keemilisi vahendeid, mis aitavad meil saavutada sedasama ühesõnaga oma inimeseks olemise vaevaga toime tulla. Mis meenutab mulle kellelegi Juhan Viidingu tuttava meenutust, et juba väike Juhan oli öelnud midagi selle moodi, et et elu on nii raske, et kuidas no tema lõpuks ei saanudki. Aga nüüd siis üks selle ma ei tahtnud defineerida religiooni religioonis on väga palju asju. Ma rääkisin ainult ühest teatud kompleksist, mis väga paljudes religioonides olemas. Ja üks selle igatsuse, selle mahajäetud lapse tundeväljendus on minu jaoks üks kõige ilusamaid on see neegri spirituaal sam taimsay siil laike maadades child ja eks selle kõige paremaid esitusi, mida mina olen sattunud kuulama hääleja Jackson. Mis aitab sind selle inimeseks olemise vaevaga hakkama saada? Noh, ega vahel ei aitagi, vahel tundub, et käibki üle jõuga. Aga vahel sellised väikesed asjad. Kõige tavalisemad elu asjad. Tuul. Laste hõiked õue pealt. Aga muidugi see alati see nii ei ole, aga mulle tundub, et ma olen sulle selle asjaga leppinud. Mingis minu vanas luuletuses on ka midagi? Ei mäleta täpselt, aga kus ma ütlen, et elada selles peaaegu talumatus maailmas. Aga mingis mõttes elu on ju ka lihtsalt minnalaskmine. Selleks, et elada üldjuhul ei ole vaja teha, otsustad, nüüd ma elan, mõtlesin, elad. Otsus tehakse siis, kui küsimustubi, ornatubi, sellele ma olen kuulnud väga lähedal. Aga muidu jah, paraku pean tunnistama, sageli on see lihtsalt. Aeg voolab, elu voolab ise. Et me ei peagi elu elama aktiivselt. Selles mõttes, noh, tähendab, ma ei tea, mida peab ja mida ei pea, aga elu läheb ka ilma meie poolt tagant lükkamata kuidagimoodi. Ja ei, mul ei ole mitte mingisugust lohutavat sugust ajad vastust mida ma olen otsinud, mida ma olen võib-olla hetketi leidnud, eks ma olen selle kuidagi mul ka kirja pannud, on. Kas kellelegi midagi olulist annab seda maitia? Jumalat ei ole läinud kunagi palgast palgesse. Kui sa vaatad kogu oma Eluskaalat, ma ei julge öelda näinud, aga ma olen tundnud kohutava selguse ja kerkusega, tema kohalolekut igal pool. Aga noh, teades neid sellele eelnenud heitlusi ja, ja otsinguid palvetamise ja kõike muud arvan ma, et seda kogemust ei tohi võtta liiga tõsiselt. Lihtsalt nüüd olen selle registreerinud, ma tean, et sellised kogemused on võimalikud need oma arvatavasti religioonide ajaloos olnud olulised. Aga ma arvan, et neile leiab ka päris hea ja veenma psühholoogilise psühhofüsioloogilise seletuse. Et jumalalt sa ei usu, aga see religiooni teema on ikkagi oluline sinu jaoks. Tähendab minu mingisugune ideaal või unistus on see, aga ma ei ole siin originaalne. Enne mind on seda öelnud tiitris Bon Bon hääl seal kirjas ristipojale kirjutab, et ta usub, et tuleb aeg, kus sellised mõisted ja asjad nagu lunastus, mäleta, mis seal veel oli, saavad uue ja, ja selged, hakkavad midagi tähendama, nad ei ole enam lihtsalt sõnad. Aga ta ei tea, kas see kõik tuleb religioosses keeles kuidagi teisiti. Aga ma arvan, et religioonide, seal on väga palju psühholoogilist tarkust ja abiväge inimese jaoks selline mõiste nagu pat, et sellel on oma sügav psühholoogiline sisusele, inimeseks olemise, mingi midagi sellega lahutamatult seotud, nii nagu selle patust pääsemine, lunastus, rahu leidmine ja ühesõnaga, ma usun, võib-olla tuleb ehk aeg või loodan, ka ei usu. Päriselt. Loodan küll. Kus need religioonides olevat tõed õnnestub tõlkida keelde, mis selle aja inimesele palju paremini sobib, kui kui uue testamendi või toora keel. Kui ma tohin mõned repliigid väga tugev elementi kõigis niisugustes müstilistest, liikumistest, asjate rismi tervikuna on, on nõndanimetatud transkontseptuaalne ekstaas, see ei ole enam isikuline. Jumal jumal, keelega ei saa olla seksuaalvahekorras jumal, keda ei saa armastada, keda ei saa näha, keda käega, seda noh, see on niisugune budistlik arusaam, suuniatavaid tühjus, noh see on siis ka sanskriti keeles hirmuna, praakmal, otsaguna praholiks on transkontseptuaalne jumal, teine on kontseptuaalne jumal, kui me meenutame lääne traditsioonid, meite Rekalt olulisemaid müstikuid, ta räägib ju, kasutab niisugust mõistet nagu ja lasen tinginud lasta asjadel minna, lase lahti, ta kasutab niisugust mõistet. Lase jumalast lahti. Me peame jumala mõistest jumalast lahti saama. Noh, kui mõelda seda, seda nirvaana mõistet, siis nii kaua mõiste ütleb ka ühtlasite, seal õndsus on vaibumine, õndsus on tegelikult lahti lasknud ja see võib-olla ongi oluline, et kui jumal ei ole enam isikuline jumal, kui ei ole mina, sina suhet vaid on. Ei, mina ei sina, vaid miski kolmas midagi, mille kohta me ei saa enam midagi öelda, kui see suunata või tühjus kõigist kontseptsioonidest väljunud, et niisuguse jumalaga suhe on võib-olla see, mis on kõiki religioone religioosseid praktikaid ju oluliselt rohkem mõjutanud kui mistahes Jakob Franki taolised, noh, niisugused hullumeelsed maniakid või, või mistahes niisugused sufi maniakid, mitte ainult aga budistlikud ja kõik muud niisugused poolemeelsed. Sest mulle kõrva jäi. Sa tahad otsida psühhofüsioloogilist seletust asjadele, sa kujutad ette, psühhofüsioloogiline seletus võiks millalgi saabuda, aga kui nüüd tohib küsida, et kas me peaksime kõiki nagu ära seletama ja miks me peaksime tegema seda, seda näiteks psühhofüsioloogilist paradigmas, olgu öeldud, et neuroteoloogia ja neuromütoloogia on niisugune asi nagu neuroteadusämbri ümber ja sind Akviili Kaaga ülikoolist on viimased 30 aastat edustanud, niisugust kontsepti on neuroteoloogia, kes uurib siis distsipliin, mis uurib siis jumala kohta ajus või, või kus on need piirkonnad ajus, mis vastutavad jumala olemasolu eest. Ja nad on ekstra uurinud sidet inimeste, seksuaalsuse ja religioossete vahel. Ja Akvilja ja New York mõlemat ei julge seda väita, et kas siis Eeros on religioosse kõrvalprodukt või on religioosses eerumise kõrvalprodukt. Nadetad uksed lahti Tartu Ülikooli õppejõud Roland Karo on, on kaitsnud oma doktoritöö, mille nimel eirose müstid siis soovitan kõigil lugeda 150 lehekülge teksti KUS Roland Karo jõuab sarnasele järeldusele, et kui me võime öelda, et religioossus on seksuaalsuse evolutsiooniline kõrvalsaadus või kõrvalprodukt sama hästi, me võime öelda, et eero seksuaalsusele religioosse instinkti kõrvalprodukt, et ajupiirkonnad, mis vastutavad ühe seksuaalsuse religioosse seest, on ühtegi seotud, aga seda neuroteaduslikult püsiteaduslikud entritsistlikud seletada on võimatu ja sellepärast noh nagu mis tahes niisugused moodsad distsipliinid Monduvat ideoloogiat, eks ja kurb on see, et neuroteoloogia neuroteadusest tuletame meelde 30 aastat tagasi. Neuroteadlased väitsid, et on olemas niisugune asi nagu spirituaalne intelligents on Haachipt Howli saigi, on mingi niisugune jumalakujuline auk, kuhu sobib ainult jumal inimese ajus taastuv puhas niisugune ideoloogia mitoloog, aga väita ka vastupidist, et jumal ei sobilisi nolk on vaja midagi muudesse, on kardetav samasugune ideoloogiajaam, kui sa lunastusest patust rääkisid, et võib-olla sellisel inimesel, kui sa nimetad inimeste läbikukkunud loomaks, mis on ka mingis mõttes niisugune hinnang. See niisugune igasugune pessimism inimloomuse kohta toetab, stats koodi, tegelikult mängib kaardid kätte sellele süsteemile, mis kontrollib, domineerib, valitseb, jälgib Baltic peale, mida inimene teeb, kui läbikukkunud loom inimene läbi kukkunud loomana ei vääriti midagi paremat, kui see tegelikult praegu on. Aga see lunastus lunastusest. Kui me asendame teoloogia või religiooni, neuroteoloogia või neuromütoloogia, siis, siis me tegelikult ei ole midagi asendajaks saanud. Ühend on niisugune Bagma alkoholi asemel mingit muud narkootikumi ja, ja inimene. No üks on see, et Mulle siiski tundub, et evolutsiooniliselt, need kõik rootikaga ja, ja, ja lapse ja emaarmastusega seotud kõiki neid komplekse on küllalt lihtne seletada. Ja annab ka seletada mu meelest seda, kuidas nendest võib-olla arenenud religioossete tunnete ja käitumiste ja muu kompleks. Vastupidist ma ei kujuta ette, ma ei näe seda võimalust. Aga no kõik, mis puudutab budismi, nirvaanasse, taod ja muud selletaolist, ise jäi tänasest jutust välja, sest kõigest rääkida ei saa. Aga see jutt, et noh, kirjelda buda, tapke buda, kuulsad seal. Bowitšalla õpetaja Linzi ütlemine, ärge jääge kinni mõistetes kujutel modesse see absoluutse trantslandentaalsuse kõige ületamise õue või vajadus, mis on budismis teatud vooludes. See on kristluses. Kui ma tandaroniga kohtusin seal traagiliselt surnud väga erudeeritud uudist Burjaatias, siis ta hakkas kohe rääkima Dianüüsilos Zare opa kiita filosoofiast hapofaatilisest bioloogiast, teoloogia, mis jumala kohta ütleb, et tema kohta saab öelda ainult eitus, seda, mida ta ei ole. Aga mitte seda, mida ta on. Eks need asjad sellel tasemel puutuvad religioonid kenasti kokku, aga traagika on see, et et allpool nii-öelda massi religioonide tasemel ma näen. Ma näen kasvavaid ohte. Mul hakkab vahel õudne, lugedes uudiseid niinimetatud enesetaputerroristidest või Iraani presidendi või kellegi muu kõnesid. Et võib-olla siin ehk neurofüsioloogia suudaks natuke seda neid pingeid leevendada, kuigi see lootus on väga nõrk, aga siiski. Kirjanik Jaan Kaplinski kõneles teemal usk ja armastus. Ööülikool tänab koostöö eest Esna mõisa ja Eesti Kultuurkapitali. Saate panid kokku Külli tüli. Jaan Tootsen. Raadioteater 2012.