Ööülikool ja, ja nüüd on küsimus selles, et, Et kuidas selle õnnega siis lood on, tähendab, et, et kes on siis väärt siin õnnelik olema või kuidas arvata, et inimesed saavad õnnelikuks saades, aga mitte andes? Vot see on üks huvitav fenomen, aga mul on tunne, et see olukord on muutumas. Koole. Teadusfilosoof Enn Kasak kõneleb teemal rumaliku universumi elemendid. Ja ma siis igaks juhuks rõhutan mõned hästi mõistlikud eeldused, esiteks ühegi kuulaja tarkust Mina kahtluse alla ei pane, mina ei oska seda nagunii teha, seda peab tegema keegi teine. Ja see, mis ma räägin, ma ikkagi julgen arvata, mingis mõttes kindlasti staga arukana käsitleda ei pea ilmtingimata kohe raadiot kinni panema, natuke aega võib kuulata ja ja kolmas siis on see, et, et see nii-ütelda naiseliku loogika, nagu kolmo koorus, seda nimetas, valem ei tööta alati või sisemeeldivuse loogika, nagu mina ütleks, teata olete kuulnud seda, eks ole. See on see, et kui aast järeldub B ja on meeldiv, siis p on tõsis. Ja seda tüüpi loogika ei tööta praegu siin minu tänase jutu juures, sest see, mis ma räägin, ei üldse ei hooli sellest, kas see mulle meeldib või mitte. Sedavõrd-kuivõrd ma ise ikkagi olen teadvus, inimene. Ja on üks huvitav asi, et nagu Adamson öelnud, et inimesel on peaaegu ainulaadne võime, ta võib õppida teiste kogemusest. Aga sama tähelepanuväärne on see, et tal on ilmne vastumeelsust teiste vigadest õppida. Ja see on tõesti kummaline, et ühest küljest me tõesti suudame paremini õppida teiste kogemustest, mis iganes, teine loom. Ja samas me järjekindlalt keeldub seda tegemast. Nüüd oleks viisakas asuda välja kuulutatud pealkirja juurde, pealkirjaks oli siis sellel jutul rumaliku universumi elemendid. Pealkiri on tehtud meelega selline, et tähenerijatest Vilosooviti hakkaks otsekohe jälle muretsema, et oi-oi-oi, et kedagi valesti tsiteeritud. Vaid see viitab sellele, et pealkiri on nii-ütelda kujund, tähendab jutt tuleb kujundlik, selles jutus noh, on jah, seoseid filosoofiaga, aga ma ei saa vastutada, et alati kõik annab väga täpselt mingisuguse konkreetse vaatekoha järgi ära süstematiseerida. Neljast elemendist rääkides nelja elemendiga on tegeldud tõepoolest ikka väga palju sajandeid. Nelja elemendi abil on üritatud seletada kogu kosmost. Mina võtaksin praegu aluseks Aristotelese mudeli, kes siis kujutas maailma ette sellisena, et on olemas ürgmateeria mis on siis meeleliselt tajutav ana nelja elemendi kujul. Kusjuures need neli elementi tulevad siis esile kahe kvaliteedi koosmõjust. Üks kvaliteeditelg on kuiv ja niiske telg. Teine telg on külma ja kuumatelg ja kuiv ja külm. Kaks kvaliteeti kokku nii-öelda ürgmaterjale, Lakendatult annavad maa elemendi ja kuiv ja kuum annavad kokku tule elemendi kuum ja niiske õhu elemendi. Külm ja niiske vee-elemendi. Lisaks sellele taevastest objektidest kirjeldades oli tal tarvis viiendat elementi. Ja see on ka täitsa loomulik, sest nendele elementidele kõikidele oli terve hulk tähtsaid omadusi näiteks mis kivi kukub maha sellepärast et kivi liigub oma loomuliku asukoha suunas. Maa-element peab olema, miks tuli nagu meeles, aga sellepärast, et tuli liigub oma loomuliku asukoha suunast, on üleval tule elemendi sfäär, jah, kuu all kohe tules vahel ja taevased elemendid erinevad jah, sest neil on selline komme, et kui tükk kuud lahti lasta kukkuda alla ega üles vaid läheb viisakalt ilusasti ringjoonelisele täiuslikule liikumisele ümber maailma kesk ja siis viies element. Ja lisaks sellele tuleb puudutada siia juurde ka veel selle puhta vormi problemaatikat, nagu puhas ürgmateeria nimi on rääkida ka sellest puhtast vormist, millel siis hiljem siis õnnestub nii islami dioloogidel kui ka Albert suurel eelkõige viino Toomasel siis selle külge pookida nii-ütelda keskaegne bioloogia, nagu meile räägitakse väga sageli koolides, et umbes, et keskajal oli kogu aeg ainult Aristoteles ja Aristoteles, tõsi, allessak viinud homosest saadik. Enne seda ta oli pigem noh, ikkagi vähe hinnatud filosoof, kuigi jah, loogikuna teda hinnati. No ja siis nelja elemendi õpetus loomulikult ma ei kahtlegi selles, et et paljud pildid praegu igavusest nii-öelda lõugu koos hoidma, sest seda kõike on tulnud koolis palju õppida, aga ma pidin viisakusest Aristotelese vastased lihtsalt kordama. Nüüd on üks selline lugu, et mis me veel elementi kasutada võiksime. Mõtlemiseks ma julgen öelda, et me kõik oleme olnud, ütleme siis nii, et mina olen loll, mina ei saa kohe asjale otsa vaadates kohe aru, kuidas võrku. Tal on kuidagi teda analüüsima ja teate teisi lollem veel, ma olen kohanud, kes ka analüüsivad, mida analüüsida, siis tähendab loll, kes asjast aru jagab selle vidina või värgi või mis ta iganes on tükkideks, uurib neid tükkija, sünteesib neist kokku mingi terviku ja need on siis analüüs. Ja tihti on kasulik kasutada analoogiat. Eks need sama asja, et analüüs on siis meetod rumaluse edasi nihutamiseks ja analoogiaks, ma nüüd kasutan neid samu Aristoteles elemente, aga uurime natuke teisi kvaliteete, mis on seotud nüüd selle tarkuse ja rumalusega ega siis kvaliteedid, mis puudutavad ka maailma seda maailma, mida me ikkagi tajume. Ja ma ei väsi iseennast kordamast, et elamises oleme me kõik professionaalid, mitte keegi põlema. Vot olles professionaalid elades me elame selles maailmas ja kogeme seda maailma ja vot meil on mingisugused kvaliteedid ka maailmale võimalik omistada siis kui me hakkame järele ka mõtlema. Ja vot kui siis nii see analüüsida, siis võiks üritada teha analoogia viisil kaks kvaliteeditelge. Kujutad ette, et see maailm, kuidas me elame nii-öelda nagu filosoofid ütlevad, naiivrealism, Maiv realism on midagi sellist, et maailm ongi nii, nagu ta paistab väikeste täpsustustega otse naiivrealismi ele siis nii-öelda rakendatavat kahte kvaliteeti. Üks oleks siis see, et et kas see materiaalne maailm on ikka tegelik või on see ikkagi Eba tegelik, no ta võib meile mõjuda küll, aga noh, et seal on ikkagi, et ta ei ole vähemalt esmane oma olemuselt Vaidet kuidagi näib olevat ja teine telg on see, et kas me ikkagi tajume teda tegelikult seda maailma või tajume tont teab mida. Ja kui need kaks telge paneme, Aristotelese eeskujul saame nendes konstrueerida neli erinevat filosoofilist koolkonda. Tänapäeval ongi üks selline lugu, et ega ei olegi olemas, ütleme, heegelast alates enam ei saa rääkida, filosoofias oleks olemas mingi tervislik filosoofia seesama heegeli kohta, ühed ütlevad, et uhkus ikka tegi filosoofiat. Analüütikud ütlevad, et heegel on näide, kuidas filosofeerida ei tohi. Nii et ongi nii, et on erinevad koolkonnad ja ühe koolkonna arvamus ei pruugi teise koolkonna jaoks üldse sobida. Nii ütleme, et materiaalne reaalsus on tegelikult tõesti selline ja olemas ja tajutav, siis me saame mate, realistliku maailmakäsitluse. Jah. Ja seda võiks võrrelda maa elemendiga olemas. Edasi, kui me loeme, tan näiv ja mitte tajutav siis saame vastupidise, ehk skeptitsistliku hoiaku. Nüüd, kui me eeldame, et on tajutav, aga, aga see mateeria osa on kas näiv või vähemalt ei ole olemuslik. Me saame midagi objektiiv idealistliku laadset, vastaks siis tule element kusjuures skeptitsismi vastaks õhu element ja kui mingid omadused, mis natuke kirjeldavadki seda tüüpi mõtlemist. Ja lõpuks siis kui ta tegelik, mitte tajutav, siis me jõuame agnostikute ja subjektiiv idealistide juurde. On meil tekkinud neli erinevat nii-öelda mõtlemise viisi, mida ma nimetaks siis rumala inimese universumi elementidega. Ühesõnaga me oma lollused üritame kuidagi maailmast aru saada ja me paneme ta kokku mingitest elementidest ja vot need neli erinevat filosoofilist koolkonda rakendades siis naiiv sellisele reaalsusele võivad anda siis neli erinevat lähenemisviisi. Muidugi seda skeemi on kerge teha keerukamaks, lisada siia viienda elemendi koha peale näiteks pragmatismi ja puhta vormi koha peale näiteks teistlik eksistentsi alism ja midagi taolist, eks ole, aga see ei ole meie eesmärk, meie eesmärk on lihtsalt see, et leida mingid elemendid, millest saab juba kokku panna terve universumi. Alati, kui neid saab kokku panna, neljas saab neid kokku panna ka viiest, see on täiesti selge. Ja nüüd on selline lugu, et missugused on siis need elemendid nimetatakse siis reduktsionismideks äärmusmõtlemiseks. Üks neist siis oli, oli juba jutuks, et see on siis materialism. Materialism on siis selline õpetus, kus siis inimene arvab, et maailm on oma olemuselt lihtne, pealegi midagi keerulist, lihtsalt tuleb ära krõbistada need valemit, mis seal on need mingid seadused, aga tõenäoselt veel koguni üks seadus seal taga ja aatomid kokku korjata. Ühed, aatomid kogunevad higist haisvas särgiks ja teised aatomid kogunevad ajuks ja ühed lehvitavad higihaisu ja teised vitavad mõtlemist ja ja see kõik on äärmiselt lihtne. Ja kui kellelegi tundub, et ta midagi teisiti, siis need on lihtsalt mingisuguseid fiktsioonid või fantasy nagu hops ütles, et et see kõik on ebaoluline ja üleüldse tuleb nii välja, et teise inimese mõtlemine on palju tähtsam kui minu mõtlemisest. Minu mõtlemine subjektiivne, sega ebareaalne, aga teine objektiivselt antud, kui ta mõtleb, siis mõtlen ka juba natuke rohkem väärt kui minu. Vaat see on nüüd selline materialistlik lähenemine asjale, kusjuures Ma ei saa jätta siin ka seda torkamata, materialismi puhul on, eriti naljakas on see, et mina, kes ma ka noores põlves, kui ma veel astrofüüsik olin kuningamaterjalist, et et see on selline müstiline õpetus, mis oma müstitsismi tunnistada tajuda materialismi, müstiline, selleks peab väga tõsiselt tööd tegema, kui äkki selgub, lugeda siin neid vanu filosoofe, kes selle asjaga hakkasid tegema, lugeda nende kriitikat ja siis avastada sajandite jooksul ei ole keegi suutnud neid argumente nii-öelda puht materialismi positsioonilt ümber lükata, vaid vastupidi. Vot siis tekib küsimus, et kuidas siis on ikka ma usun asja, mida ei ole võimalik katsuda, videole võimalik tunda, aga ma usun, et see on olemas ja lisaks sellele on kõigi teiste pallitige, kes ei usu seda, mida mina usun, ütlen seda, et vot mina olen ainuke, kes usub õiget asja, aga teie uisutasin mingisugust kahtlast jama. Ma nimetaks seda materialistlik müstika informatsiooniks, sellist olukorda täidismaterjalist üldiselt ei, mul ei ole midagi materialismi vastu mõtlemised, sisemus ikka endiselt füüsik edasi ja ütleks selle kohta nii, et see on äärmiselt hea positsioon teatavate mudelite rehkendamiseks ja tal on väga suured väärtused. Ja paraku on elu näidanud ka, et mis juhtub siis, kui materialismi laiendada eetikale ja ühiskonnale, mis sest kõigest hakkab tulema, nii et tuleb välja, et ta on väga hea õpetus teatud asjade jaoks. Mõnede asjade jaoks ei pruugigi olla. Sa ostad siis maa-elemendile ja vaatame nüüd tule elementi. Tule elemendiga saab siduda muidugi väga erinevaid asju, ma lähen praegu küll nagu rohkem teismi kaudu, et kui materialismi puhul inimene usub, et ta on tunnetuslikult kõikvõimas, maailm on nii lihtne, et seda võib igaüks, tunnetab, igaüks on põhimõtteliselt võimeline aru saama. Paned need loodusseadused kirja ja kuigi ma ei suuda universumit teha, aga ma võin, rehkendatakse, universum tekkis, minul oli suur pauk ja kõik veel hiljuti välja arvutada. Ilusat keerulised valemid. Ja vot ma saan kõigest aru, nii et see kõik on nii-ütelda. Ma olen kõik võimus selles mõttes, et pisike küll, aga ma saan aru, mismoodi asju kõik tehtud. Siis ma ei saa muidugi jätta ühte väikest torget tegemata, enne, kui mul meelest ära läheb, et vaadake tänapäeval materjalistid suruvad ennast väga jõhkralt teatud küsimustes peale. Ma ütleks nii, et kui keskajal tehti laboris homonkulust all keemikud, uskusid, et nad on võimelised lonkuse tegema, kõik arvasid, et neil on väga vähe ja puudu. Nüüd loed, kuidas materjalistide räägivad seda, et nad ehitavad arvuteid ja kohe-kohe tekib arvutil ka vihkamine ja armastus hakkab inimese kohta midagi arvama ja nii edasi ja tal ei ole kahtlustki, et aga äkki on veel sama palju puudu nagu algeemikul uhkuluse esitamisest. May väidab, teisiti on, võib-olla on neil õigus, mulle pole keegi tõde ilmutanud, mul on kuri kahtlus, kas ikka on asjad nii, et maailma lõpp saabub ilmtingimata minu eluajal ja see, kes on inimene, see selgub ka minu eluajal. Tohoh, et siis on tõepoolest tekib küsimus, et kes ma siis ikkagi olen, võib-olla sa maailma tõesti minu jaoks tehtud? Kui sellise pilguga vaadata, milliseid jaburusi, rumalusi kogu aeg on usutud, et alati võib ütelda teaduslikult tõestatud, see tähendab vale vähemalt mõne aja pärast? Ega ta on kasutatavale ja kasulik vale ja erineb mingist muust jamast, mida ei saa kasutada. Aga sellega ei saa tulla mulle keegi seletamatud, nii peadki oma elu elama mina oma professionaalse elu peal sättima mingisuguse. Ma ei oska ütelda apolodeedi järgi, kes seletab saagi teisiti, objektiivsed, ongi nii, sa peadki nii tegema, näed, kuidas kõik käib. Ja lõpuks lasevad inimesed ära lollita, kuni selleni välja, et nad on valmis uskuma, et neil polegi vaba tahet. Noh, kuidas saaks lõpliku hulga aatomite lõplikust omadustest tikkida mingi lõpmatuslik omadus, sest vaba tahe on ju oma olemuselt lõpmatuseni. Ja siis no küll vaba tahet ei ole, no mis siis ikka tuleb seda teha, mis need tahavad, kellel on tahel. Nüüd lähme siis selle idealismi juurde, et see on siis teine äärmus mõtlemine ja ma ei taha öelda, et eks alati analoogide skeemi suruvad siin peale ja idealism on ka ju väga-väga võimas ja huvitav asi, mõtlesin, et vaatasin ühte konkreetset kildu, mis on otseselt seotud siis nii-öelda teistlike asjadega ja üldiselt siiski ka päris mitmete idealismi idega seotud kus siis nagu usutakse, et Universumi olemus on jah, väga keeruline ja see mateeria kõikuna näivus. Aga loodetakse, et minul inimesena mingi tutvus ülemuse juures näiteks jumala juures ettevõtted küll väga keeruline, aga selle tõttu, et ma olen kuidagi tema näo järgi loodud või mulle mingid tutvused, ma tegelikult kokkuvõttes ikkagi mulle avatakse see teadmine maailma kohta või ma saan selle mingite energiaväljade kaudu või või siis nii-öelda mul tekib see nii-öelda valgustus, kui ma saavutan maailma ühtsusega kokkuleppima äkitselt mõistangi ühe korraga müstilisel viisil kuidas siis maailmas asjad tõeliselt olla? See on siis tulla nagu tule elemendile sarnanev koolkond edasi skeptitsism ja millest oli juttu, et tundub eriti noorte filosoofiaga tegelenud inimeste juures on väga sageli esinev kalduvus et õige peanud avastavad, oi kui lihtne on öelda, et aga kõik on kahtlane ja siis tekib tunne, et nad ongi tipilosoofideks saanud. Kuna nad ütlevad, iga asja kohta sa kuulad, aga see on ju kahtlane ja see kõik on vaieldav. Siis olekski nagu tipptase saavutatud velo, kusagile polegi jõuda. Ja ratsed suurim tarkus on nüüd saavutatud, kuna midagi ei olegi võimalik teada saada, selle tarkuse valdajat ei saa mitte keegi enam targem olla. Aga noh, muned sama targad ehk võivad ju ka olla. Ja siis seal siis vastaks nagu õhu elemendile, sest paraku on tõesti nagu õhk liigub ära, sest et selle tarkusega ei ole oma professionaalses elus mitte kõige vähematki peale hakata. Ja seetõttu, nagu juba omal ajal Antiofozascalonist näitas, et seda tüüpi maailmavaade on vastuolus nii-ütelda praktilise elukorraldusega, on vastuolus muuseas ka loogikaga, sest kui öeldakse, et kõik on kahtlane, siis kas see lause peab olema kahtlane? Vastuolus ka teoreetilise filosoofiaga, see on pikem lugu. Aga igal juhul igal juhul ei ole see sugugi viimane sõna, on muidugi tänapäeva filosoofid korduval, täidame skeptitsismi olla loogiliselt kooskõla positsioon. Sama kehtib idealismi kohta ja sama kehtib materialismi kohta soovitaks lugeda näiteks 2010, nüüd ilmus kogumik Oxfordi ülikooli kogumik materialismi hajumine, kus siis nii-öelda tuntuimad 20. sajandi filosoofide artiklitest on tehtud kogum, mis näitavad vaid ka materialism ei ole loogilised kooskõlaline maailmavaade. Kui me lisame sinna juurde probleemid, mis on tekkinud seoses niinimetatud vaimufilosoofiaga, neljas Eleformal, mis on seotud sellise subjektiiv, idealistliku lähenemisega, see on siis see, mis tekitab nii-öelda egoismi või põhjendab egoismi, suurim tarkus, mõistad, rääkigu kõik, mis tahavad, aga mulle on ikkagi tähtis see, kuidas minul ja see on kõige tähtsam. Oma särk on ikka ihule kõige ligemal ja kõik muu ülejäänu ei ole üldse üldse tähtis. Inimene armastab ainult ennast ja oma tarkust. Ja siin ei oleks muidu midagi, kui ütleks nii, et mingil määral egoismi, eriti noortel inimestel on kindlasti tarvis selleks, et liik säiliks. Egoism on seotud kehaga nagu budistid armastavad öelda, vähemalt teatud seltskond nendest on pikk ja keeruline lugu jälle et keha elujanu provotseerib ennast vaimumaailmas sellisel viisil. Ise võite ju ette kujutada, et kui näiteks noormees ja neiu on kahekeses, ilmub sinna keegi kolmas ja kus siis üks nendest seal ütleb, et jah, et ma siis olen siin isetu praegu ja kuidagi sekuses, paraku ta sureb välja ja tema teeneid ei lähe edasi, nii et seal ei ole võimalik iset olla, aga, aga huvitav on just see, et see töötab just sellises kontekstis. Aga kui me räägime vaimumaailmas, sest ma tooksin pigem ühe teise näited? Mulle väga meeldib, et looduses liikudes on hakkan inimesed aru saama, kõige parem viis looduses liikuda, see ei jäta jälgi, ei kirjuta kõiki, kaljusid täis oma nimesid ja ja jäta igale poole, et missa oli siin silte vaid, et kui ma lähen, võtan prügi kaasa ja lahkun, et siis ma olen kõige paremini looduses käitunud. Mul hakkab aina rohkem tunduma, et sama asi on ka vaimumaailmas. Et on äärmiselt eksitav arvata, et vaimumaailmas on kõige parem, kui ma lähen taon trummi kõigest väest, kirjutan kõik kohad nimesid täis ja topin purki oma nimed igale poole. Ja siis veel seda ka, mispärast see, mis tuleb, selle panen ka veel purgiga nähtava koha peal ei kirjutanud, see on minu oma ja minu looming ja autorikaitse all. Siis kui ma seda kõike teen. Et, et siis ma olen midagi väga saavut. Võib-olla just vaimses maailmas. Samamoodi vajad jah, et ma teen oma tööd ja leian rajade, leian omad kanjonid ja järved ja juhatan teisi nende juurde nagu oskan ja lahku niiviisi. Et minust ei jää üle arusid jälgi. Kujutage ometi ette, kui kõik jätaksid nii kohutavalt jälgimist, siis järele jääks täpselt sama väheseks järele vaimumaailma nagu looduse moel. Ja see on selline äärmiselt ohtlik olukord, mis on praegu tekkinud, läheb asi juba nii kaugele, et ei saa enam mõelda ka iga mõtte juures lugu. Vaatame, kellele tuleb selle eest maksta ja ja kuidas asi käib ja kelle õigusime jälle rikkunud olnud jumala pärast, et see mõte tuli, sest vaadake, on ju vana tõde, et iga kord, kui ma midagi uut välja mõtlen, siis ma avastasin lünga oma hariduses. Olen välja uurinud, kus, kus lünk pärineb. Siis ma leian otsekohe, kes võiks siis kopimegi, märgib jälle ja ma peaks kohe kellelegi maksma hakkama. Ei tea, millest on siin asi, aga lugu on selles, et kui me tahame, mis te aru saate, siis me peame mõtlema. Aga kui ma pean kogu aeg vahtima, kõõrutame üle õlaajal piilumadega kogemata kellelgi mõtteid valesti ei kasuta ja siis hakka või poliitiliselt korrektne olema iga hinna eest, eks ole. See meenutab mulle olukorda, kus tõesti keegi ronib mäkke ja tal on niigi raske, hoiab ennast viimase küünega kinni, siis visatakse sangpomm selga, öeldakse, aga nüüd mõtle veel poliitiliselt korrektselt. Et see oli õige või mitte kuskile, sest siin niigi meil ei jätkunud, hädavaevu saan hakkama. Ja nüüd pannakse sellised piirangud vabale mõtlemisele. Kuigi ma arvan, et siin on oma põhjus, miks seda tehakse, ei tule sellest, et kõik oleks väga nõme, kui lekkinud sihuke kahtlus, aga ärge võtke mind jumal pärast tõsiselt. Mul on tekkinud selline kahtlus, et lihtsalt teadus on arenenud nii kiiresti nii nagu on aru saanud, et sel asjal tuleb pidur peale tõmmata ja sellepärast ongi hakatud igasugu jamasid tegema teaduse rahastamist, aga kuidagi see protsess on lihtsalt nii läinud selles suunas ja poliitiliselt korrektsed muud, et lihtsalt seda protsessi pidurdanud, seal rong natuke tempot maha võtaks. Sest vaadake, kõik need asjad, mis siin maailmas on, et on mingisugused protsessid, mingid reeglid. Me oleme paisatud siia maailma elama ja kuidagi toimivad jah. Nii et siis jutt oli egoismist ja ütleksid selle kohta, et kui näiteks juba teisel sajandil ja varemgi ütleme ma pean silmas neid varasemaid budistlikke koolkondi mitte neid müstitsismi kaldu, vaid, vaid pigem loogika keskseid koolkondi, eriti neid ületava mõistmise, õpetuse, koolkondi, tühjuse, õpetuse, koolkondi, nendel oli see väga loogilisele kenal viisil näitasid, et mina on ebareaalne siis lääne filosoofias oli asi vastupidi mäletada, kuidas dekaart ütles, mõtlen järelikult olen meelitas muidugi kaugus tiinuse kaugus tiinuse ehitanud selle peale filosoofia tulles nagu Deckart ja kaks sajandit Euroopa oskused Songi loogilised, ära tõestatud. Olemas, alles öelda viited ja ruumid olid esimesed, kes hakkasid tajuma, et see ei ole loogiline tõest siin kirjanduslik kujund. Lihtsalt, et mulle meeldib nii mõelda, et on olemas, järelikult ma olen. Aga, aga et ei ole üldse selge, kes on see, kes mõtleb, ei ole selge, kuhu kaovad minu tajumid, ei ole selge, kust tulevad minu soovid, ma võin mõelda selle, mina võib-olla õigus Ellingilt ütleme selleks universaalne, vaid Taylor raadio arvab ka tema ise mängib selle ilusa pala maha, mis ta mängib ja see on tema looming. Ja nüüd on üks selline lugu, et keskajal ei olnud see probleemiks, öeldi, et looming tuleb jumalast jah. Kui sul on väga huvitavaid lugusid, no mida siin paraku ei jõua puudutada, kuidas tuntud jutlusepidajad räägivad, et neil tulite, hiilgav jutluse idee? Mõtlesin, et liiga hiilgav, seda oleks ära kastutada kusagil traktaadi. Ja siis tahtis kasutada traktaadisse, olid meelest läinud ja siis kirjutab kurvastusega, et see mõte anti mulle selleks, et jumala andis selle mulle selleks, et kui inimestel on räägitud, jagaks, aga mitte ei võtaks iseenda külge ja riputaks selle traktaadi juurde. Vot nii võisid muidugi need keskaegsed lollikesed ju mõeldakse, meie, kes me oleme, arukad loomulikult nii ei mõtle. Ja ütleme, et ju ta siis lihtsalt ära unustas. Aga et mida ma tahan nagu rõhutada, et see küsimus on äärmiselt põnev ja ka tänapäeval nüüd Lääne filosoofia viimastel aastatel plahvatuslikult hakanud ilmuma tõikus äkitselt tajutud, et selle mina problemaatika väga tõsine, et mina midagi evolutsioonis eksituse moodi. No ise võite ette kujutada, et kui kui näiteks jookseb tiigri eest ära ja siis leiad, et ikka väga väsitav on jäänud nagunii arvavad, et ah, et kas elu on suhteline, las ta paneb mu nahka, et ma elan uuesti jälle paremini edasi siis ei saaks väga kaua selles mängus püsida, et evolutsiooniliselt jäävad kestma ikka need olendid, kes iga hinna eest üritavad oskahtmina säilitada. Ja vot seda lähed, evolutsiooniline eksitus ja nüüd on nii, et mul on nagu hea meel, et sellega on tegeletud ka filosoofiaringist Tartusega põhjalikult. Ja nende tööde hulk on hakanud plahvatuslikult kasvama, et see asi vajab ümbervaatamist. Võib osutuda, et me oleme raske siksitusest siis, kui me arvame, et materjalist ei ole ilmtingimata õigus meile õpetada, kuidas elada. Keegi ei saa vastutada selle eest, et meil tulebki pärast surma vastutab. Ma ei aita, mul ei saa ülikooli diplomit kaasa võtta, teispoolsuse tõestan, seal õpetati mulle, et ei saa vastutada, meil on, muidugi ei tea, mulle pole ilmutatud ja sama lugu võib-olla selle ninaga, et kui tuleb välja Minakene, keda ma ka nii hirmsasti olen nii-öelda hoolitsenud, et mulle meenub selle peale lihtsalt selline näide, et see sarnaneb inimesele, kellel on väga kallis ülikond, mida ta väga hoiab ja samastab ennast ülikonnaga ja ülikonna mured muutuvad, tema muretseks ja ta on osa sellest ülikonnast. Ära võtad juba väga valus see kahju. Ja siis ongi nii, et kui juba ülikonda värvilised, hakkad nagu sina ka hävima, et mul on nagu tunnetatud inimene, kes laseb, nagu Apollooniast Jaanlast omal ajal ütles ja et väga kenasti meelelises ahelaga oled nagu keha külge seotud. Et siis on selline lugu, et võibki ennast samastada, selle keha maksab altkäemaksu, aga see hoopis omaette teema maitset tahame rõhutada, et kõik need rumalused on väga mõttekad mingis mõttes. Et me võiks need teooriad ikkagi komplekti siduda mitte niiviisi arvata, et üks ongi õige, teine ongi õige, kolmas ongi õige vaid võtta ikkagi selline hoiak, et paisatud siia maailma elama, kus me elame oma professionaalset elu, seda, mis on praegu elame. Siin on olemas mingid reeglid, mida mina vähemalt ei mäleta, et oleks ise teinud. Virtual listid, arvavad osade mõtlete, kohta kasutatakse terminit virtual-ist tähendus on küll muutunud aja jooksul. Need on need umbes, kes kujutavad ette, et maailma midagi nagu maatriksi filmis, ühesõnaga et see maailm on genereeritud mingisuguste programmide poolt. No nad võivad ütelda, et ma ise tegin selle programmi, aga siin praegu selle mul ei ole seda mälestust siia hiljem kohe mängust välja tulevad mälestus jälle tagasi. Aga üldiselt ma ei mäleta, et oleksin reeglid teinud ja mingid reeglid, mida me kogu aeg kohtame, paistab olevat nii, et kui ma mingi kaupa tahan, siis tuleks nagu rahaga maksta asju liigutada, siis tuleb energiaga maksta. Kui ma tahan hästi elada, siis ma pean pingutama eetiliselt või moraalselt ja pidevalt võlgu elada on võimatu. Nagu ka elu näitab, mingisugused reeglid kehtivad ja sellises maailmas, et kuidas siis hakkama saada. Loomulikult me võime väga paljusid asju käsitleda tarkusena, mitte ainult rumalusega. Näiteks peaaegu ma olen nõus ka nende budistlike koolkondade selgelt rõhutatakse, et vaieldamatult on tarkus kõik see, mis aitab vähendada olendite kannatusi. Et ei ole olemas vaatenurka, mille järgi oleks rumalus alati võime otsida, aga seda, kus need ei ole, küsimus selles, et kõik oleks nüüd rumalus, ärme teeme veel ühte suvalist juurde mida me siin tavalisest kritiseerime, mida võiks siis anda see vaatepunktilt, lähtume rumalusest. Ma ütlesin, aga ma kordan üle, sest mina pean seda tähtsaks, aga loomulikult ma võin eksida. Ja ütleme siis nii, et kui ma kuulutan mingi asi, tarkus ükskõik mis põhjusel praktiliselt edukas on hästi toiminud, on mulle kasu toonud, on võib-olla ka aidanud, õppis inimesi või mis iganes, siis on lugu, nii, et üldjoontes on mul ka selge, mis toimub ja mis lugu on võim ja mida peaks edasi tegema. Aga kui me näiteks räägime teadusest ja eks ta just tänapäeval tegelen kõige rohkem teadusfilosoofiaga, majandusest ja poliitikast, kui me oleme targad, siis on meie tulevik ainult selles, et kuidas neid üksikasju õigesti korrastada ja täpsustada. Ja siis on lugu edasi niiviisi, et me oleme määratud oma vigu kordama ja me ei pääse sellest kuidagi välja. Siis hakkavad kõik need jutud peale, et alati tuleb välja, et mingil seltskonnal on kogu aeg õigus. Kui ma kuulutan midagi tarkuseks, siis see tähendab, et ongi üldiselt kõik selge. Ma pean neid pisiasju täpsustama. Aga ma saan aru, et see, mis ma tean, rumalus, siis ma olen valmis ringi vaatama. Ütleks niiviisi, et tark on is, et kujutage ette, et tamm tammi taga, vesi ta paisust läbi murda. Tark vesi peaks käituma nii, et võtaks urru, haamria taob ühte punkti tammis hästi järjekindlalt ja loogiliselt. Vesi ideenis, pisi provisiite proovib sealt, tema ei tea kust läbi saab, kuna ta proovib igalt poolt lõpuks saabki kusagilt läbi sõnadega, et vesi ei käitu nagu tark, vaid käitub nagu rumal ja selle tõttu on ta võimeline saavutama uusi asju mida see tark võib-olla ka saavutab väga suure töövõiduna, mida võib siis pärast kusagil öelda siis kiita. Nii et see rumalus konstruks tiivne, millest ma tahan rääkida, mitte ei kutsu, ütlesin nii-öelda vaimsele enesetapule aju hävitamisele, vaid seda ütelda, et rumalust on ikkagi vaja selleks tajuda, midagi üldse saavutada. Midagi, mis ei oleks tühjas oleks Business. Aga kui me vaatame asju nii, et nagu vesi vaatab tammi oleme valmis aru saama, kui lollid me tegelikult oleme, siis võime äkitselt avastada hoopis uusi asju. Ja, ja see muuseas ka tänapäeva teaduse problemaatika teaduses on ka terve hulk küsimusi, mis vajavad tänapäeval täiesti uut lähenemist ega teata, kui kvantmehaanika tuli, see oli ju täiesti jabur teooria. See ei olnud nii, et Parminiides ennustas, tulebki kvantmehaanika ja me nüüd õppisime ära vaid vastupidi, me oleme saanud palju tarkusi, tarkused on olemas, need tuleb ära kasutada, me ei pea Parmi niidusega minema veini jooma, ainult meil on veel midagi teada. Kui paak oli omal ajal ründas materialismi, siis mida ta pakkus asemele, kust tulevad aistingud, tema pakkus välja jumal, ma ei teadnud arvutiprogramm oleks seda teadnud, oleks võinud karvuti praamid välja pakkuda, eks ole. Aga ega see ei tähenda, et me nüüd teame. No lihtsalt ei tea veel, mida me ei oska välja pakkuda, eks ole. Lihtsalt nii lollid. Minu arust ei olegi veel teadus tekkinud, seda põhjendab see, et teaduse tekkimine käib all sellisel viisil täpselt nagu kiviajal mingit Heureka ja mingisugused unenäos nägemised ja mingid ideed ja see ei ole üldse teaduslik. Vot materialistlik mõtlev teadlane segab ennast mingi müstilise loomejõuga ja siis väidab, et olevat väga teaduslik protsess. Et mul on ikka tunne, et inimkond ei olegi sinnani jõudnud tõelist teadust teha, me peame sinna kasvama. Ja selle kinnitab meie ajalugu, sest kui me vaatame seda, mida kirjutati sajandeid tagasi, siis kogu aeg on käinud, see jutt, nüüd on inimkond just just kõigest olulisest aru saanud nagu jagab matsu põhjalikult. Ma loodan, et me oskame teha ka täiesti uusi vigu mitte ainult neid, vanu ei korda seejuures saavutada uusi saavutusi. Võib osutuda, et praegu me ei saa lennata tähtedele nagu olitatud tarkuse tasemel pole põhimõtteliselt üldse lendama ja teatud tarkuse tasemel me oleme võimelised, lenda planeetide vahel. Võib-olla on selleks vaja midagi väga teistsugust. Siis äkki ei olegi tähed nii kaugel nagu meile praegu paistab. Tänan tähelepanu eest. Ma kõigepealt tänan selle väga ilusa selgituse eest, mis siin kõik oli selline küsimus, et kui inimene vananeb nagu mina näiteks, siis ma lähen järjest rumalamaks, aga mulle kogu aeg tundub, et ka maailmas nagu rumaluse hulk suureneb. Kui ma mõtlen, noh, sellised probleemid meie kõiki vaevab küsimus, näiteks Euroopa Liit, võtame kõik need ACTA küsimused, võtame kõik need suured sõjad siis selline tunne nagu, et inimene oleks pidanud nagu õppima. Ja selle pika aja jooksul, kus sa loodad, et maailm peaks nagu kogu aeg minema paremaks. Eesmärk peaks nagu inimese parem elamine siin maailmas olema. Mulle tundub, et seal rumaluse hulk kogu aeg kasvab, ma ei tea, võib-olla see tuleb just sellest, et ma ise lähen rumalamaks. No ma ütleksin kohe sõbrad, ärge unustage, ma enne just selgitasin, et rumaluse tarkus ongi üks sedasama tarkus. Hulga kasvades kasvavad paratamatult rumaluste hulk, et igal juhul on see tõsiselt rumaluste hulk kasvab ja see on täitsa selge. Aga ma sain teie küsimusest nii aru, et kuidas nagu näib ja ega minulgi aastakese tulevad ja nagu me siin räägime. Et ma juba otsin, et saaks nagu pehmem augu ja vaatan, kust oleks mulda peale tõmmata. Paratamatult see. See aeg hakkab aina lähemale tulema ja, ja maailma vaatad natuke teistmoodi. Aga et lihtsalt, et on need vaateviisid nägemise viisid, kuidas midagi näha, need õpetavad märkama mõningaid asju tegid teave, mida enne ei ole ja nüüd oli see märkus, seal on kaks asja eraldi ja üks on siis see, mis puudutab lihtsalt seda infot kui sellist, et on lihtsalt info, mis on kätte saada, mida ei osanud 10 aastat tagasi näha. Kogemused, mida ei olnud omal ajal. Aga nüüd on olemas, aga külg asjal. Teine külg on seotud mõneti huvitavama nähtusega. Et seda võiks siis. Siduda sellega, et ma kaldun aina rohkem pidama rumaluseks seda, mis langeb minu arvamusega kokku. Ei lähe, paraku on sinitunnistame seda või tunnistan, et ega ega siis noored ei ole ainult jobud, et neil on ka ikka aeg-ajalt õigus. Küsiks sellist küsimust, et kas teaduse tegemine välistab emotsionaalsus millestki vaimustunud olemine ja teaduse tegemine välistavad teineteise? Ausalt öeldes see küsimus on minu arust küll väga huvitav, ma küsiks nii, et noh, näiteks, kas lenduri vaimustumine lendamisest välistab, et ta võiks lendur olla, ma lihtsalt abi arendada, ühesõnaga mitte hakata tüli norima, vaid just vastupidi, et nad katsun nagu mõelda, et ma nagu ei näe siin seost isegi vastupidi. Teadlane, ka inimene ja lennanud praegu veel on ja ja nüüd on lugu nii, et kui teadlane tahab midagi teha, ta peab ikkagi natuke vaeva nägemata ütelda asja teadusena, teha väga palju õppima, tal peab olema mingi motivatsioon, muidu ta inimesena ei pea vastu. Ja kuidas ta saaks inimesena vastu pidada. Ma ei tahaks sellist teadlast näha, kes on teadnud, ma ei oska ütelda mingisugune Frankensteini-tüüpi tõbras, kes lihtsalt Puubib endale numbreid pähe ja siis on äkitselt muutunud teadlaseks vähimgi emotsioon puudub. Et siis väga kohutavat selline nimedeks teadvustada, et ühel paratamatult inimene siiski kuulub inimeseks olemise juurde. Kas ta siis nagu peab alluma mingile distsipliinile, kas ta saab ennast kuidagi suunata. Aga see on Francis meik on juba omal ajal, selgitab, et teadvus oma olemuselt on ebainimlike inimvaenulik tegevus. Kuigi ta meid aitab, et see nüüd minu tõlgendus temaga, seda tema ütles seda, mäletad, seal olid neli iidolit. Üks nendest iidolite puudutas just seda, et me laseme ennast emotsioonidest mõjutada ja teadlane ei tohi lasta ennast emotsioonidest mõjutada. Algsesse lugu ongi. Tähtis on just see, et olen emotsionaalne ja ei lase ennast emotsioonidest mõjuda. Vot see on juba midagi, see muudab elu mõttekaks, kummalegi emotsioone laseks emotsioonidest mõjutada. No ma ei tea, mis seal siis oleks? See meenutab mulle muinsuste, kui tohib ma korregi asja vahel, et kunagi vist oli, kui ma ei eksi, oli härra kivistikes, küsis tudengite käest, et tema õpetad usuteaduskonnast. Et kas te teate, mis siis oleks, kui jumalat ei oleks ja vastas siis oleks kurat teab mis. Kas reaalsus eksisteerib või mitte, see usu küsimus, kas inimene postuleerib, et Olds mingit reaalsust või ole maal kasvanud inimesed kipuvad uskuma triaalsus? Vot järgmine küsimus on selles, et kas on võimalik selle kohta midagi teada saada, ma toon ühe näite. Oletagem, et on õigus, nendel, kes väidavad, elame Tiltalistlikus maailmas nagu maatriksi filmis, nii mis oleks võimalus seda kindlaks teha? Avastada mõnide savu ja midagi sellist, mis ei käi nagu peaks käima ja ja näiteks üks näide võiski olla, vaadake kaos. Uurijad on avastanud kaoses mustust. Vaat kui huvitav Gazas, mustalt. Kas selle kohta õelusekotid ütlevad, aga see ongi näide, et meie maailma genereerinud arvuti juhuslike arvude generaator on vigane? Vot sellisel viisil mõeldes ma ei tahtnud, see kõik tõsi, on aga sellisel viisil mõeldud muidugi täiesti ootamatute ideede peale tulla ja seda ma nagu kutsun üles, et ma nagu ma näen, et nii-öelda vanal viisil me ei saa välja sellest nõiaringist. Me oleme kõik juba ära teinud, et see on läbinämmutatud teema. Praegune aeg on kriisiaeg teaduslike teooriate osas eetilise käitumise osas. Et on üks suur segadus, aga siis ma räägin kohe ühe kiusujuttu siia juurde. See segadus on pidevalt olnud 20. sajandil. Lugu on selles, et mulle tundub, et te olete filosoofiaga tegeleda tõsiselt lugenud kuni teadvuse evolutsiooniteooriat kuuni teaduse evolutsiooniteoorias luuakse meile mulje, et toimus teadusrevolutsioon füüsikas. Mäletate, jah, mäletan, et tekib ühesõnaga relatiivsusteooria, aga selge vale, tekkis teatiivses teooria, aga tekkis ka kvantteooria ja need kaks siis omavahel läbi. Tulemus on see, et need kaks evolutsiooni hävitasid teadusliku maailmapildi. Ja kui ma koolis füüsikaõpetajana näiteks räägin, ma olen õnneks ei ole, ei pea koolis õppida, vaid tudengid, aga mõtlen õudusega õpilastele valetama, kui ma räägin neile, et on olemas selles mõttes nagu füüsikaline maailmapilt seda ei ole sellest saadik, kui on kaks täiesti vastukäivat konkureerivat teooriat, puudub füüsikaline maailmapilt ja see kriis on jätkuvalt kogu aeg püsti, pole kuskile kadunud, küsimus on selles, kas me saame hakkama uus nagu haige hambaga süüa ikkagi saab ju, tegutseme edasi või siis, et Me loobume, te seda teadus töötab, hakkas asi käib nii, vaata kui ütlevad selle kohta tsin füüsikute folkloor. Ühesõnaga füüsikud kasutavad matemaatikat, folkloor sel viisil, et siis jalad alt ära ei ole kindlat enam. Jah, just nimelt just nimelt jah. Ja nüüd on lihtsalt selline asi, nüüd on tekkinud ka füüsikast periood tihases kosmoloogiaga, just et paljud asjad ei ole lihtsalt selged, ei saa enam rahulikult hakkama selles mõttes tõepoolest kuuni mõttes kriisiseisund, aga ma tahan öelda, see on pidevalt olnud 20. sajandil pärast kvantmehaanikat praegu ikkagi korda majas ei ole, siis ma olen ikka põhjustasid põhjuslikkuse kriisi, eks ole. Ja muud taolised asjad, need asi on praegu ikkagi väga mäda aga see ei tähenda, et seal teha. Sest see on eelkõige on teadvus, ka kunst. Seda ei tohi unustada. Muidugi olemas, nagu on olemas kunstitöötajad ja ütleme, pillimees, kes ma ei oska ütelda haltuurat rõhutab mingit ühtelugu ainult ja nii on ka teadvus olemas. Teadustöötajad aga teadustöötajate arvu, kas ei vii teadlaste arvu kasvule täpselt nii nagu kirjaoskajate arvu kasvõi kirjanike arvu kasvule? Mulle väga meeldis. Sina teadlasena nimetasid suurimaks tarkuseks selle budistliku tõe. Suurim tarkus on elada nii, et mitte kahjustada või mitte põhjustada kannatusi teistele inimestele. Aga et mis on sinu enda sellises inimeseks olemise teel selline viimane, kõige vägevam taipamine. Viimane hea mõte tuli pähe, kui ma tegin sinuga ööülikoolisaadet, kus ma ütlesin, mäletad, lõpetasin selle lausega, et iga kord, kui mul on tunne, tekib tunne, et ma olen millestki aru saanud, siis ma olen tegelikult loll. See on viimane hea idee. Sellest, kellel pole ühtegi head mõtet tulnud. Ei, lõdve on selles, et Helm päris ausalt, et ikkagi seesama arusaam. Ma ei oska öelda, kuivõrd õnne kõigega on seotud, aga mul ei ole tõdesid, mida kuulutada, mul ei ole tõed ennast ilmutanud, mul ei ole tehnikaid, mida õpetada. Ma arvan, et sa oled paras põrsas, kui keegi sulle ütleks, et sa oled loll, siis sa igal juhul solvuks. Muidugi, sest et oh, kohe hakkab psühholoogia robot kisama. Robot kohe ärritub, allergia hakkab tööle ja siis kohe, et kuidas siis nii. Ja siis ongi vot vot seda ma olen tõesti aastate jooksul minut, et siis nagu läbi mõelda ja mõelda, et aga tõepoolest, et mis siis mõtlen järele, kes ma olen olnud, ma olen olnud nii-öelda teaduslikus mõttes elus kergekaaluline, eetilises mõttes kergekaaluline mal elanud nii-öelda madalat igavate, magedat elu mis mul siis laiutada, aga mulle ometigi vedanud, sest mind ei ole aetud Siberisse koonduslaagri ahju, eks ole, et mul on lastud siiski kuidagi vegeteerida ja mul ei vedanud. Aga kui seda Nis asju vaadata, siis võiks ütelda noh, et nagu pest midagi halvasti olema, aga ei ole halvasti. Selle jutu ma räägin küll ära, kui te lähete, näiteks mina väga ei käi peenes restoranis, ma aeg-ajalt satun sõpradega õllekasse teate õllega täis geniaalseid inimesi, siis on kõik geeniused juhtudel mingi võõra inimese kokku, siis selgub, et ei tea, mida ta kõike oskab ja tõepoolest Oscari ega maailm on täis väga võimekaid, väga andekaid inimesi. Vot see on üks asi viga, mida lastele tehakse, luuakse mulje nagu andekus, aus, eriline asi, ei ole praktiliselt iga inimene andekas, mõningo hüljanud haruldane anne, oma võimet ära kasutanud. Andekus, vot see on üks asi, mida ma tahan väga-väga rõhutada, vot see taipamine on ka väga tähtis ja seesama, mida ma enne nimetasin, et kõige parem, kui oskad nii elust välja tulla, et sinu nimesiltidega plekkpurki vedelema vaimumaa. Vot see on saavutus, peab lihtsalt taipama, et mina ei ole väärtus täpselt nii kui noorus ei ole isiksuslike omaduste, kui paljud noored arvavad, et isikliku omadused on noor ja ütleb, et mis ta siin kobiseda, eks ole. Et nii ei ole ka mina, eks ole, mitte mingisugune väärtus. See on pigem kohustus, mis tuleb ära elada. Seda kohustust ei olegi kerge kanda ja ma lihtsalt on hea meel, et ma hakkan ses vanas heas aru saama raskelt see tuleb, seda aeg-ajalt jälle see mõtsa Ellai nii-öelda kargab veel. Aga põhiline on see, et, et nagu ütleb ka seda, et tõepoolest, kui jutt on lihtsalt teadmistest kui sellistest siis see, kui keegi inimene teab midagi, siis tihti ei ole tema isiklik teene. Mõtlesin tema mäluaparaadile, millise mäluaparaatide kaasa sai, kui hea tema produtseerimisvõime. Mul lihtsalt oli noorena absoluutne mälu ja ma loen väga kiiresti mul elu jooksul õppinud uskumatul hulgal igasugust lollust, tegelen igasuguste asjadega. Aga kui üks inimene teisest rohkem lollusi sellepärast targemini selles ongi kaks ja asju teha nii hästi kui võimalik siis lõpptulemusena üldse tähtis, mida sa teed, vaata ilmaste lind ja muide ka see paadimehe mudeli, sul on kõige mõnusamad ühiskond, väga madalseisund ja väga igav töö ja et nagu paadimees on tihti see, kes nagu jõuab valgustusele või selgusele kõikide asjadega tähendab seda, et ei ole välistatud, et kui me oleme lõpmatuslik, millele viitab meie omadus, et meil arvatavasti vaba tahe vägisi tundub nii olevat. Ja kui see nii on, siis on vägagi võimalik, et me võime teada saada, kus asja tõestada. Me võimegi jõuda selleni, mille kohta öeldakse, et see on ületav mõistmine ja kohtan eraldi õpetused eraldi teooria, kuidas selle juurde tuleb tulla, aga tavaliselt käib see alati läbi just sellesama, et sa oled midagi teha väga hästi, väga põhjalikult ja ja ikkagi see enesetähtsuse kaotanud. Tähendab see nii-öelda null jõudmine, vot see on alati ka selle asja juures. Aga see ei ole vist mitte ainult teaduseetikaküsimused. Sa ei pea tegema paremini kui teised, sa pead tegema nii hästi kui suudad, just nimelt mõtlen sa laitmatus nagu konfaanumal nimetas seda väga hästi ütles mitte paremini, aga laitmatult nii hästi kui sa suudad ja mina üritan ka nii hästi, kui ma saan, aga aeg-ajalt tagasi langemisega, mis teha. Vot see on nagu suitsetamise mahajätmine, ma ise ei ole suitsetanud keskkoolist saadik, aga see enam keegi ei keelanud, mis ma ikka tyhja tõmban. Aga et ma olen vaadanud, et kuidas mõned maadlevad, et, et mõned niuksed, et vot johtub, tõmbab suitsu ja siis tal on tunne, et nüüd on kõik läbi. Ühesõnaga, et kolm aastat pole tõmmanud, nüüd tõmbasin suitsu läbi, siis ütleme ei ole ju läbi? Kolm aastat mitte tema, mis üks suits muudab midagi muud. Aga see kõik on suhtumise küsimus. Et, et ma ei suutnud olla täiuslik, aga ma saan olla laitmatu, mitte teha järgi. Seda kuidagi väga raskelt tuleb, aga muidugi siin on veel üks äärmiselt oluline asi, mis algab ka noorte inimeste kasvatamisest, vaadake, see õigus ja väärt oleme. Mida tähendab lause, sa oled seda väärt? See tähendab seda, et see kaup on sinu raha väärt, jah? Jaa, aga et noortel käib pidevalt väärt olemise asi, et nagu me elaksime õnnelikku elu, aga see on ju kõige häbematu vale. Sellepärast et ise teate väga hästi, et ma ütlen ka noortele, et vaadake, et praegu te õpite asja õppida ei taha. Siis ta lati teete tööd, mis teil teha meeldide ülemusel, naljakas. Ja siis, kui juba ise hakkad mingit positsiooni, mis on juba maks, haige, tuleb juba, hakkad auku ronima ja siis on nii nagu santi teema ütles, et kondidele hauas 11 üles ja sina arvad, et oled kellestki lahutamatu. Ja, ja nüüd on küsimus selles, et, Et kuidas selle õnnega siis lood on, tähendab, et, et kes on siis väärt siin õnnelik olema või, või kuidas nad olid ikkagi saamise meetod arvata, et inimesed saavad õnnelikuks saades, aga mitte andes? Vot see on üks, üks huvitav, huvitav fenomen, aga mul on tunne, et see olukord on muutumas. Muuseas, ma raiskan aega abieluprojekti kohta oli just üks väike seminar meil eetikaseminar ja ja siis küsisin noorte käest, et vot, et kuidas on lood, et et kuidas need abieluette, kujutate mõnuna, kodune ülemus nüüd juba 37 aastat olnud. Et kuidas sellega lood on ja noh, et abielus peaks ikka nii olema, teistmoodi. Mõtlesin, teil on kuidagi väga lühiajalised projektid, mina saan nagu aru, et abielu mõte on see, et 50 aasta pärast, kui kõik peksavad sind jalage küsinud, miks sa, tõbras juba ära ei kärva, on sul keegi, kellega sa oled inimese moodi rääkida? Et see on abieluprojekt mingit mõtet, aga mitte see, kas mul on täna lõbus või ülehomme kellegi teisega lõbus. Seda tüüpi mõtlemist? Teadusfilosoof Enn Kasak kõneles teemal rumaliku universumi elemendid. Muusika, tuule kann, Jaak Sooäär. Loeng on salvestatud Türi kevadfestivalil. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2012.