Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tänase kommentaari eesmärk on jutustada lugu konna keetmisest kasutades infotehnoloogilise maailma näidet. Kes veel ei tea, kuidas konna keeta, siis olgu õpetuseks öeldud, et ärge nähke vaeva vee keetmisega, et seejärel mõni apetiitne con sinna sisse visata. Nimelt hüppab krooksuja silmapilkselt kuumast veest välja. Õige meetod on asetada konn jahedasse vette ja vett seejärel aeglased kuumendades ei saa vaene loom arugi, enne, kui temaga on küps. Sama jutt käib meiegi kui inimeste kohta. Ainult et tavalise veega meid ei püüa, sest see pole meile loomulik keskkond, vastupidiselt konnale. Meie loomulik keskkond on tajudele märkamatu õhk ja üha suuremal määral tajudele märkamatult küberruum. Ja selles küberruumist loovad vaiksed, aga olulised muudatused. Tähelepanelik vaatleja võib juba täna näha, et lõppvaatus on täis üllatusi. Paraku mis konkreetselt toimuma hakkab, on veel ähmane. Konkreetsemad jutt teenustest, mida üha suurem hulk inimesi tarbib otse küberruumist ja mitte oma personaalsest arvutist näiteks elektrooniline post kirjutatakse, hoitakse, loetakse üha sagedamini internetis. Taolise teenuse pakkujaid on palju, kuid enamus liiklusest on üksikute suurte tegijate käes. Teiseks toredaks teenuseks on loomulikult otsinguteenused. Kuna info otsimine nõuab üha rohkem oskuseid, muutuvad üksikud paremad otsinguvormingud väärtuslikeks nii väärtuslikeks, et neid tasub talletada, sest tulevikus võib neid uuesti vaja minna. Üllatavalt moodustavad samatüübilised otsingud olulise osa vastates inimese töö või harrastuse või huvide spetsiifika-le ja seega tasub neidu talletada. Heade otsingut saab mugavalt talletada näiteks otsingumootori poolt pakutava personaalse e-postiteenuse juurde. Mõnikord pole mugav asju e-kirjaga klaarida, siis jällegi päästab olukorrast internetitelefon, nagu näiteks Skype või mõni teine suure teenusepakkuja oma. Edasi minnes tore interneti abil kasutada kaarditeenuseid, leides nende abil personaalselt huvipakkuvaid objekte ja radasid näiteks sõprade külastamiseks, aga kindlasti ka reiside puhul. Mõlemad sündmused omakorda tekitavad suure hulga digitaalseid pilte, mida on mõistlik hoida taas kord küberruumis sest seal saab neid vajadusel teistega jagada ja nende elu tundub olevat paremini turvakoopiatega tagatud kui isiklikus arvutis. Üha suurem osa inimesi tahab teistele midagi kuulutada ja oma elust ning mõttemaailmast edastada. Selleks on olemas blogikeskkond. Viimane statistika kinnitab, et näiteks USA-s on päeviku kirjutamise pisik haaranud ligi viitekümmet miljonit inimest, see tähendab igat viiendat ameeriklast. Avaliku päeviku pidamine eeldab mugavat tekstiredaktorit, aga kui alati ei juhtu näiteks reisil olles oma arvutit käepärast olemas oleks ju mugav kasutada mõnda internetis asuvat teksti pead, nagu näiteks Raitli. Lisaks on viimase abil mugav kaugtööd korraldada, võimaldades kolleegidega sama teksti jagada ja üheskoos täiendada. Point, millele tahaksin osutada, on, et kõik kirjeldatud teenused sisaldavad väga personaalset informatsiooni ning on väga olulised igapäevases elus osalemisel. Teine point osutab, et täna ühendab neid personaalseid teenuseid. Üks nimi, ettevõtte nimeks on Google. Google lisas eile oma teenuste nimistusse veel tabelarvutusprogrammi. Ise teate, kui oluline kellegi jaoks tabelarvutusprogramm on ja kui olulisi andmeid sellega töötleb. Küsimusele, et keegi ju ei käsi Google'i juurde minna, siis küsimus polegi hirmude loitsemises vaid lihtsalt ühest tähelepanekus. Et kõik see tore, alternatiivne keskkond on praktiliselt ärganud viimase mõne aasta jooksul. See tähendab, et meie personal, arvutis asuv elu, mille ülalpidamine maksab tavaliselt reaalset raha, mis omakorda suures osas läheb teatud tarkvarafirmadele on vaikset leidmas sooja ja tasuta kohta küberruumis. Ja kui me seda tendentsi teadvusta, oleme natukene konnale sarnased. Teisalt, kui need paaniliselt ja olukorda mõtestamata hüppama hakkame, oleme veelgi korralikumad ja viimasest päästaks vaid printsi või printsessi suudlus.